XX hagi YY vastu ostuhinna tagastamiseks, kahju hüvitamiseks ja viivise väljamõistmiseks
Vaidlustatud kohtulahend
Harju Maakohtu 25.06.2019 otsus
Kaebuse esitaja, kaebuse liik
XX apellatsioonkaebus
Kaebuse hind
15 688,57 eurot
Menetlusosalised ja nende Hageja: XX (isikukood XXXXXXXXXXX), hageja esindajad lepinguline esindaja vandeadvokaat Rainer Kuulme Kostja: YY (isikukood XXXXXXXXXXX), lepinguline esindaja vandeadvokaat Erik Lepikson Kohtuistungi toimumise aeg
kostja
15.01.2020
RESOLUTSIOON:
1.Harju Maakohtu 25.06.2019 otsus jätta muutmata.
2.XX apellatsioonkaebus jätta rahuldamata.
3.Menetluskulud apellatsiooniastmes jätta XX kanda.
4.YY taotlus apellatsiooniastme menetluskulude rahalise suuruse kindlaksmääramiseks rahuldada osaliselt. Määrata YY menetluskulude suuruseks 1665 eurot.
5.Välja mõista XX-lt YY kasuks menetluskulu 1665 eurot. Kohtuotsuse jõustumisest kuni täitmiseni tuleb hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt (1665 eurot) tasuda viivist võlaõigusseaduse § 113 lg 1 teises lauses ettenähtud ulatuses.
1(14)
Edasikaebamise kord Otsuse peale võib kassatsiooni korras edasi kaevata, esitades kaebuse vahetult Riigikohtule 30 päeva jooksul otsuse kassaatorile kättetoimetamisest, kuid mitte pärast viie kuu möödumist otsuse avalikult teatavaks tegemisest. Hagimenetluses Riigikohtus võib menetlusosaline menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja taotlusi esitada üksnes vandeadvokaadi vahendusel. Menetlusosaline võib ise esitada Riigikohtule menetlusabi saamise taotluse, samuti esitada teise menetlusosalise kaebuse või muu taotluse kohta seisukohti ja vastuväiteid. Menetlusabi andmise taotlus ei peata seaduses sätestatud ega kohtu poolt määratud tähtaja kulgemist. Seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb. Menetluskulude kindlaksmääramise peale võib edasi kaevata menetluskulude hüvitamiseks õigustatud või menetluskulusid kandma kohustatud isik, kui vaidlustatav menetluskulude summa ületab 200 eurot. Hagi ja selle aluseks olevad asjaolud
1.XX (hageja) esitas 21.03.2018 Harju Maakohtule hagi YY (kostja) vastu ostuhinna 13 990 eurot tagastamiseks, kahju 360 eurot hüvitamiseks, sissenõutavaks muutunud viivise 183,11 eurot ja viivis alates hagi esitamisest kuni kahju hüvitise ja ostuhinna tasumiseni väljamõistmiseks. Juhul kui hageja esimest nõuet ei rahuldata, siis taotleb hageja alternatiivselt kostjalt hageja kasuks kahju hüvitise 13 990 eurot väljamõistmist. Menetluskulud palub hageja jätta kostja kanda.
2.Hagiavalduse kohaselt 11.02.2016 sõlmisid kostja ja AS SEB Liising (liisinguandja) müügilepingu, mille alusel ostis liisinguandja kostjalt ostuhinnaga 13 990 eurot hageja huvides sõiduauto Subaru Forester, tehasetähisega XXXXXXXXXXXXXXXXXX, registrimärgiga VVVVVV, milline sõiduk anti liisingulepingu nr L16100814 alusel hageja kasutusse. Liisinguandja tasus kostjale sõiduki ostuhinna vastavalt müügilepingule ja sõiduki otsene valdus anti kostja poolt hagejale üle 11.02.2016.
3.Sõiduk müüdi liisinguandjale Mariine Auto AS vahendusel, kes kinnitas hagejale kostja nimel enne müügilepingu sõlmimist, et sõiduk on läbinud põhjaliku tehnilise kontrolli, et sõidukil ei ole mitte mingeid puudusi ning et sõiduk on väga heas seisukorras. Müügilepingu p 5.3 kohaselt leppisid pooled kokku, et sõiduk peab vastama hageja ja kostja poolt kokku lepitud tingimustele ning müügilepingu p-s 2 leppisid pooled sõiduki kvaliteedinõudena kokku, et sõiduk peab olema laitmatus töökorras.
4.Paari päeva möödudes peale müügilepingu sõlmimist ilmnesid sõidukil tehnilised probleemid – sõiduk ei käivitunud normaalselt ja mitmel korral ei õnnestunudki sõiduki mootorit esimese käivitamisega tööle saada. Hageja teavitas koheselt kostjat Mariine Auto AS vahendusel sõidukil ilmnenud tehnilistest probleemidest ja palus kostjal sõiduki tehnilised probleemid kõrvaldada. Mariine Auto AS tunnistas 2016. a veebruaris hagejale sõiduki käivitamisega seotud tehniliste probleemide olemasolu, kusjuures Mariine Auto AS teavitas hagejat, et kostja on nõus kandma kõik kulud seoses sõiduki käivitamisprobleemide kõrvaldamisega. Kuni 2017 juunikuuni üritati Mariine Auto AS poolt sõiduki käivitamisprobleeme kõrvaldada, mis aga lõppkokkuvõttes ei õnnestunud, kusjuures sõiduki käivitamisprobleemid on aja jooksul vaid süvenenud (mitmel korral ei ole hagejal õnnestunud sõidukit käivitada). 2(14)
Septembris 2017 teavitas Mariine Auto AS hagejat, et edasi käivitamisprobleemi kostja kulul enam ei otsita ning kostja on valmis sõiduki turuhinnaga tagasi ostma.
5.Kuna hagejat teavitati septembris 2017 Mariine Auto AS poolt, et sõiduki käivitamisprobleemi kõrvaldada võimalik ei ole, siis edastas hageja kostjale 12.01.2018 taganemisavalduse, millega hageja taganes liisinguandja nimel müügilepingust ja nõudis kostjalt sõiduki ostuhinna (13 990 eurot) tagastamist ja kahju hüvitamist (õigusabi kulud 360 eurot) hiljemalt 22.01.2018. Taganemisavaldus on kostjale kätte toimetatud e-posti teel ja edastatud ka tähitud kirjaga müügilepingus kostja poolt avaldatud kostja elukoha aadressil. Liisinguandja on andnud hagejale omapoolse nõusoleku müügilepingust taganemiseks.
6.Autospirit AS 19.03.2018 pakkumise nr 791688 kohaselt on sõiduki mootori vahetamise kulu kokku 16 941,66 eurot. Sõiduki käivitamisprobleemide lõplikuks kõrvaldamiseks tuleb sõidukil vahetada mootor. Mariine Auto AS on sõiduki käivitamisprobleemide kõrvaldamiseks vahetanud auto mootoril hulgaliselt erinevaid osasid, mis ei ole aga käivitamisprobleemi kõrvaldanud ning Mariine Auto AS on peale erinevate osade vahetamist hagejat teavitanud, et nad ei ole võimelised kõrvaldama käivitamisprobleeme. Kuna mootoril erinevate osade vahetus ei ole tulemust andnud, siis sellel põhinebki hageja väide, et sõiduki käivitamisprobleemide kõrvaldamiseks tuleb vahetada sõiduki mootor töökorras mootori vastu. Seda väidet tõendab faktiline asjaolu, et Mariine Auto AS on peale mootoril erinevate osade vahetamist (mis ei ole käivitamisprobleemi kõrvaldanud) hagejale kinnitanud, et neil ei ole rohkem mõtteid selle kohta, kuidas käivitamisprobleemi kõrvaldada, seega saab väita, et konkreetsete mootori osade väljavahetamine käivitamisprobleemi ei kõrvalda. Kostja ei ole seni sõiduki ostuhinda hagejale tagastanud ega hagejale tekitatud kahju hüvitanud. Kostja vastuväited
7.Kostja vaidles hagile vastu.
8.Lepingust taganemise formaalsed ja materiaalsed eeldused on täitmata. Esiteks, hageja ja kostja vahel puudusid mistahes omavahelised suulised või kirjalikud kokkulepped sõiduki remontimiseks või vigade tuvastamiseks ning hageja ei esitanud kostjale isiklikult mistahes pretensioone. Teiseks, hageja on minetanud õiguse lepingust taganeda, kuivõrd lepingust taganemise mõistlik aeg on möödunud.
9.Müügilepingu nr L16100814 p 5.3 kohaselt pidi sõiduk vastama kostja ja hageja poolt kokkulepitud tingimustele. Nimetatud lepingu p 6.1 kohaselt ei andnud kostja sõidukile garantiid. Nimetatud lepingu kohaselt oli liisinguandja õigus müügilepingust taganeda piiratud. Müügilepingust taganemisele olid ette nähtud konkreetsed tähtajad ja tingimused (igal juhul ei ületanud taganemise tähtaeg 1 kuud). Kuivõrd sõiduki müüjaks oli eraisik, siis ei kohaldu käesolevale vaidlusele tarbijale müügi normid.
10.11.02.2016 sõlmitud sõiduki üleandmise-vastuvõtmise aktis kinnitas hageja, et ta on sõiduki vastu võtnud, sõiduki seisukorraga tutvunud, sõiduk on komplektne, kasutuskõlblik ja vastab liisinguandja ja kostja vahel sõlmitud müügilepingule. Sõiduki üleandmise-vastuvõtmise akti lisa 1 kohaselt oli sõiduki läbisõit üleandmise hetkel 99 700 km ning sõiduki välimus ja tehniline seisukord, sh mootori töö ja käivitamine, rahuldav. Hageja pidi olema teadlik, et ta ei soetanud uut sõidukit. 3(14)
11.Hagejale müüdud sõiduk ei olnud väidetava käivitusprobleemi tõttu sõidukõlbmatu. Arvestades asjaolu, et hageja sai väidetava käivitusprobleemiga sõita 55 000 km, siis saab väita, et käivitamisprobleem ei ole põhjuseks, mis oleks takistanud sõiduki sihtotstarbelist kasutamist.
12.Hageja poolne tegevus on tinginud olukorra, kus sõiduki mootor on kokku jooksnud ning sõiduk on muutunud liikumisvõimetuks ja kasutuskõlbmatuks. Mootori vahetamise vajadus ei tulene väidetavast käivitusprobleemist, vaid asjaolust, et hageja on jätnud sõiduki hooldamata ning mootor on kokku jooksnud. Õigeaegselt kõrvaldamata jäänud õlilekke probleem ning asjaolu, et pärast mootori defekteerimise vajaduse ilmemist on hageja sõitnud veel 8000 km, on tekitanud olukorra, kus sõidukit ei ole võimalik sihtotstarbeliselt kasutada. Mootori kokku jooksmise on põhjustanud hageja poolne tegevus, lisaks lepingu taganemisest tulenevale ostuhinna tagastamise nõudele on täielikult põhjendamatu ja alusetu ka hageja esitatud alternatiivne kahju hüvitamise nõue. Maakohtu otsus
13.Maakohus jättis 25.06.2019 otsusega hagi rahuldamata ja menetluskulud hageja kanda ning mõistis hagejalt kostja kasuks välja menetluskulud 4686 eurot ja viivise.
14.Pooled vaidlesid maakohtus järgmiste asjaolude üle: • kas kostja on oma lepingust tulenevaid kohustusi rikkunud, andes hagejale üle puudustega asja; • müüdud asja lepingutingimustele mittevastavuse korral, kas esineb kostja (müüja) vastutusest vabanemise aluseid; • müüdud asja lepingutingimustele mittevastavuse korral, kas hageja on õiguspäraselt lepingust taganenud.
15.Kohus kvalifitseeris pooltevahelise õigussuhte müügilepinguna võlaõigusseaduse (VÕS) § 208 lg 1 mõttes ja nõude müügilepingust taganemisest tuleneva nõudena ja leidis, et poolte kokkulepete sisu või asjale tavapäraselt esitatavad nõuded ning nende rikkumise peab tõendama hageja, kes nendele väidetele tugineb. Pooled ei toonud kohtu ette muid erikokkuleppeid müügieseme kvaliteedi osas kui müügilepingus avaldatu. Kuivõrd müügilepingust ei tulene, et pooled on sõlminud sõiduauto müügilepingu mõnel muul eesmärgil kui sõiduauto kasutamiseks tavaliikluses liiklemiseks, tuleb eeldada, et sõiduauto peaks sobima tavaliseks kasutusviisiks. Seega asus kohus seisukohale, et käesoleval juhul oli tegu kasutatud ja müügilepingu sõlmimise hetkel ligikaudu 5 aastat vana sõidukiga, mis pidi vastama sama vanale sõidukile üldiselt esitatavatele nõuetele.
16.Käivitamisprobleemi olemasolu ei vähendanud sõiduki kasutamise võimalust, vaid pigem mõjutas selle kasutamismugavust. Kohtule esitatud asjaoludest ja eksperdi arvamusest nähtuvalt fikseeriti mootori käivitamisprobleemid 11.02.2016, vahetult peale omaniku vahetust ja viga on ajaga süvenenud. Samas ei nähtu esitatud asjaoludest, et hageja oleks sõiduki käivitamisprobleemide tõttu vajanud puksiiri teenust või kasutanud muud transpordivahendit. Pooled ei vaielnud selle üle, et sõiduk on hageja kasutuses olnud ajal läbinud ligikaudu 55 000 km. Eeltoodust tulenevalt asus kohus seisukohale, et sõiduki käivitamisprobleem ei ole olnud põhjuseks, mis oleks takistanud 4(14)
sõiduki igapäevast sihtotstarbelist kasutamist. Vastupidi – vaidlusaluse sõiduki aastane läbisõit ületab kordades tavapärase sõiduauto tavapärast läbisõitu. Seega pidi auto üldjuhul käivituma ja võimaldama selle pidevat kasutamist. Hageja ei ole kohtule esitanud selliseid asjaolusid ega tõendeid, millest nähtuks, et sõiduki käivitamisprobleem muutis sõiduki tehnilise olukorra nõuetele mittevastavaks ja sellega seoses ka tavaliikluseks liiklemiseks ohtlikuks. Kuivõrd hageja soetas sõiduki kasutamiseks tavaliikluses liiklemiseks, oli sõiduki eesmärgipärane kasutamine asja materjalidest nähtuvalt võimalik ja hageja ka kasutas seda eesmärgipäraselt (sõitmiseks).
17.Järgnevalt analüüsis kohus, kas lepingust taganemiseks olid täidetud formaalsed ja materiaalsed eeldused. VÕS § 118 lg 1 p 1 sätestab, et taganemiseks õigustatud lepingupool kaotab õiguse lepingust taganeda, kui ta ei tee taganemise avaldust mõistliku aja jooksul pärast seda, kui ta sai olulisest lepingurikkumisest teada või pidi sellest teada saama.
18.Kohus tuvastas, et 31.05.2017 kirjutas Mariine Auto AS töötaja OO hagejale, et „mul peaks olema esmaspäevase kaubaga kohal nukaketid, tallad, o-ringid. Vahetame need veel järgmine nädal ära. See on täiesti viimane asi, mida veel teha, peale seda ei ole siin majas enam mitte kellegil, mitte ühtegi mõtet. Kui see ka ei aita, siis edasi on arutada ainult tagasiostmist“. Hageja sidus mõistliku tähtaja alguse hetkega, mil hagejale teatati, et kostja kulul rohkem vea otsinguid ei toimu. Kohus nõustus seisukohaga, et mõistliku tähtaja alguseks tuleb pidada ajahetke, mil käivitamisprobleemi lahendamine lõpetati ning puuduse kõrvaldamine loeti ebaõnnestunuks. Sel ajahetkel pidanuks hageja saama aru, et ta jäi ilma sellest, mida lootis lepingust saada. Mariine Auto AS töötaja OO märkis 18.09.2019 e-kirjas, et „nagu 31.05 mailis kokku leppisime, oli 13-14 juuni teostatud remonttöö viimane proov aegajalt esineva käivitusprobleemi likvideerimisel. Peale seda pidime muutma edasiliikumise suunda ja tegelema soovi korral vaid müüjapoolse tagasiostuga. Et remonttöö soovitud tulemust ei saavutanud, ei vajanud seekord isegi pikemat testimist, vaid seda ütles hooldusmeister Teile kohe autot üle andes“. Sõiduki remondiajaloost nähtuvalt vahetati 30.06.2017 sõidukil ära mootori ketid (17.09.2018 eksperdi arvamus nr 813/2018, sõiduki remondiajalugu vastavalt Mariine Auto AS andmetele). Seega teostati viimane remonttöö 30.06.2017, samal päeval teavitati hagejat, et remonttööde käigus ei suudetud käivitamisprobleemi kõrvaldada ja selgitati, et probleemi kõrvaldamine ei ole võimalik. Sellest tulenevalt asus maakohus seisukohale, et lepingu taganemiseks ettenähtud mõistlik tähtaeg hakkas kulgema hiljemalt 01.07.2017. Kohus möönis, et juba 31.05.2017 hageja e-kirjast nähtub, et hageja teadvustab endale fakti, et ei ole lepingu alusel saanud sellist sõidukit, mida väidetavalt saada lootis.
19.Lepingust taganemiseks ettenähtud mõistliku aja tuvastamine on kohtu diskretsiooniotsustus. Maakohus nõustus poolte seisukohtadega, et taganemisest teatamiseks mõistlik tähtaeg on kuni 6 kuud puudustest teadasaamisest arvates. Seega pidanuks hageja lepingust taganema hiljemalt 31.12.2017. Kuivõrd hageja esitas 12.01.2018 kostjale taganemisavalduse, asus kohus seisukohale, et hageja ei ole taganenud lepingust mõistliku tähtaja jooksul ning lepingust taganemise formaalsed eeldused ei ole täidetud. 5(14)
20.Lepingust taganemise materiaalsete eelduste osas selgitas maakohus, et kui müüja on müügilepingut rikkunud ja vastutab selle eest, tuleb kohtul hinnata, kas lepingurikkumine andis aluse müügilepingust taganeda. Käesoleval juhul leidis kohus, et käivitamisprobleem ei olnud selline puudus, mis oleks takistanud sõiduki igapäevast kasutamist. Tsiviilasja materjalidest nähtuvalt tegi kostja mõistlikke pingutusi käivitusprobleemi tuvastamiseks ja kõrvaldamiseks, tehes kõik endast oleneva võimaliku mittekohase täitmise heastamiseks. Hea usu põhimõttest tulenevalt ei tohi lepingupooled oma õigusi kuritarvitada, käituda vastuoluliselt või eesmärgiga tekitada teisele lepingupoolele kahju.
21.Kohtule esitatud asjaoludest nähtuvalt tuvastati 09.01.2018 olukord, kus sõiduk oli muutunud liikumisvõimetuks. 12.01.2018 taganes hageja müügilepingust. Taganemine müügilepingust toimus peale sõiduki liikumisvõimetuks muutumist. 17.09.2018 eksperdi arvamusest lähtudes leidis maakohus, et hageja põhjustas enda tegevuse(tuse)ga olukorra, kus auto muutus kasutuskõlbmatuks. Kohtu hinnangul oli hageja tegelikuks ajendiks lepingust taganemisel asjaolu, et sõiduk muutus temast endast tulenevalt liikumiskõlbmatuks, see ei olnud sihtotstarbeliselt kasutatav ja sõiduki väärtus oluliselt vähenes. Kohtu hinnangul kasutati käivitusprobleemi (mis ei takistanud kostjal läbida selle autoga kokku ligikaudu 55 000 km) vaid ettekäändena ning tegelikkuses tingis taganemise auto kasutuskõlbmatuks muutumine mootori riknemise tõttu, mistõttu lepingust taganemine toimus vastuolus hea usu põhimõttega.
22.Eksperdi hinnangul ei ole võimalik tagantjärele tuvastada, kui ulatuslikud olid mootori käivitamisprobleemid. Seega põhjustas hageja olukorra, kus tema enda rikkumise tulemusena on auto sellises seisukorras, et taganemisavalduses viidatud puuduse sisu ja tegelikku ulatust ei ole võimalik enam tuvastada ja selle kohta tõendeid koguda.
23.Kokkuvõtvalt asus kohus seisukohale, et taganemise formaalsed ja materiaalsed eeldused ei ole täidetud, kuivõrd lepingupool ei ole lepingust taganenud mõistliku aja jooksul ja teise lepingupoole lepingust tuleneva kohustuse olulise rikkumise tõttu, ja seetõttu ei kuulu müügilepingu alusel tasutud müügihind VÕS § 189 lg 1 alusel teisele lepingupoolele tagastamisele.
24.Hageja alternatiivse kahju hüvitamise nõude jättis maakohus rahuldamata, kuna kohus tuvastas eelnevalt, et hageja põhjustas enda tegevusega (või tegevusetusega) olukorra, kus auto muutus kasutuskõlbmatuks, mistõttu puudub rikkumise ja kahju vahel põhjuslik seos, st kostja rikkumise tulemusel ei ole hagejale tekkinud kahju.
25.Kuivõrd kohus ei tuvastanud kostja poolset rikkumist ja asus seisukohale, et lepingust taganemine ei olnud õiguspärane, ei rahuldanud maakohus ka hageja kahju hüvitamise nõuet õigusabikulu osas. Apellatsioonkaebus
26.Hageja esitas apellatsioonkaebuse, milles palus maakohtu otsuse tühistada osas, millega jäeti hageja hagi rahuldamata, menetluskulud hageja kanda ja mõisteti hagejalt välja kostja menetluskulud summas 4686 eurot ning viivis menetluskuludelt, ja teha uus otsus, millega hagi rahuldada ja jätta menetluskulud tervikuna kostja kanda. Hageja ei vaidlusta maakohtu otsust osas, millega jäeti kostja menetluskulude kindlaksmääramise avaldus osaliselt rahuldamata. 6(14)
27.Maakohtu otsus põhineb vaidlustatud osas õigusnormi rikkumisel, kusjuures rikutud on nii materiaalõiguse kui menetlusõiguse norme.
28.Müügilepinguga ei ole kooskõlas kohtu seisukoht, et müüdud sõiduk pidi vastama vaid sama vanale sõidukile üldiselt esitatavatele nõuetele. Kohus jättis tähelepanu pööramata sellele, et müügilepingu p-dest 5.3 ja 2 nähtuvalt leppisid pooled kokku sõiduki kvaliteedinõudena selles, et sõiduk peab olema laitmatus töökorras. Kostja ei ole väitnud ega tõendanud, et sarnase sama vana sõiduki puhul võiks lugeda tavapäraseks tuvastatud käivitamisprobleemide olemasolu, mistõttu ei ole poolte vahel tegelikkuses vaidlust ka selles, et sõiduk ei vastanud sama vanale sõidukile üldiselt esitatavatele nõuetele. Kuna vaidlust ei ole selles, et sõidukil ilmnesid vahetult peale müügilepingu sõlmimist käivitamisprobleemid, siis ei saa olla vaidlust selles, et sõiduk ei vastanud müügilepingu tingimustele (VÕS § 217 lg 1 ja lg 2 p 1).
29.Kohtu põhjendused küsimuses, millises ulatuses takistas sõiduki käivitamisprobleem sõiduki igapäevast sihtotstarbelist kasutamist, on vastuolulised. Nimelt on kohus selles osas asjakohaselt osutanud hageja poolsele vaidlustamata väitele, et mitmel korral ei õnnestunudki hagejal üldse sõiduki mootorit käivitada, asudes samas seisukohale, et mootori käivitamisprobleemi olemasolu ei vähendanud sõiduki kasutamise võimalust, vaid pigem mõjutas selle kasutamismugavust. Jääb arusaamatuks, mil viisil on sõidukit võimalik sihtotstarbeliselt kasutada olukorras, kus sõiduki mootor ei käivitu. Ka ekspert rõhutas istungil ütlusi andes, et vaevus oli kogu aeg, et auto lihtsalt ei töötanud.
30.Kohus jättis menetlusõiguse normi oluliselt rikkudes tähelepanuta, et kostja andis võlatunnistuse selle kohta, et kostja oli sõiduki käivitamisprobleemist teadlik ja et kostja oli nõus sõiduki käivitamisprobleemi omal kulul kõrvaldama (AS Mariine Auto müügimehe OO 15.02.2017 meilisõnum: „Auto müüja lubas selle käivitamise probleemi oma kuludega remontida.“). Võlatunnistust silmas pidades ei saa olla vaidlust selles, et sõiduk ei vastanud müügilepingu tingimustele ning et kostja lubas selle mittevastavuse omal kulul kõrvaldada, mistõttu ei oma asja lahendamisel tähtsust asjaolu, millises ulatuses takistas sõiduki käivitamisprobleem sõiduki igapäevast sihtotstarbelist kasutamist.
31.Ekslik on kohtu seisukoht, et taganemisavaldust ei ole tehtud mõistliku aja jooksul. Hageja ei nõustu maakohtu järeldusega, et müügilepingust taganemiseks ettenähtud mõistlik tähtaeg hakkas kulgema 01.07.2017. Sellise ajahetke tuvastamise osas jättis kohus hindamata hageja väited ja tõendid. VÕS § 118 lg 1 p 1 kohaselt tuleb käesoleval juhul mõistliku tähtaja kulgemise algus siduda hetkega, mil hageja sai teada, et sõiduki käivitamisprobleemi lahendamine on lõpetatud ja et selle puuduse kõrvaldamine on loetud lõplikult ebaõnnestunuks. Kohus hindas puudulikult OO 18.09.2017 meilisõnumist nähtuvaid asjaolusid. OO 18.09.2017 meilisõnumis osutatakse vaid sellele, et järjekordne remonttöö ei ole tulemust andnud. OO ja hageja 31.05.2017 meilisõnumites ei sisaldu poolte kokkulepet selle kohta, et käivitamisprobleemi likvideerimine lõpetataks. Vastupidi, ka peale eelviidatud meilisõnumite edastamist jätkus poolte vahel suhtlus sõiduki puuduste kõrvaldamise osas, mida tõendab mh faktiline asjaolu, et veel 30.06.2017 teostati sõiduki osas remonttöid puuduste kõrvaldamise saavutamiseks. Kostja teavitas hagejat sõiduki käivitamisprobleemide likvideerimise lõpetamisest alles 18.09.2017 (OO 18.09.2017 meilisõnum: 7(14)
„Käivitusprobleemi otsimist vana omaniku kulul enam ei toimu. Auto müünud eraisik on endiselt valmis auto turuhinnaga tagasi ostma.“) Seega hakkas lepingu taganemiseks ettenähtud mõistlik tähtaeg kulgema alates 18.09.2017.
32.Kohus rikkus menetlusõiguse normi, jättes põhjendamata, miks tuleb käesoleval juhul taganemisest teatamiseks mõistlikuks tähtajaks lugeda kuni 6 kuulist perioodi. Hageja selgitas, et esmalt pidi hageja pöörduma õigusabi saamiseks (kuna hagejal on õigusabikulude kindlustus) kindlustusseltsi poole (DAS/ERGO), mis mh eeldas ajakulu kindlustusseltsi poolse hinnangu andmiseks, kas tegemist on kindlustusjuhtumiga ning milline on asja perspektiiv. Seejärel pidi hageja valima endale lepingulise esindaja, sõlmima kliendilepingu, millele lisandub lepingulise esindaja ajakulu materjalidega tutvumiseks, seisukoha kujundamiseks ja taganemisavalduse koostamiseks. Eelnevale lisandub ajakulu seoses vajadusega taotleda liisinguandja (ostja) nõusolekut müügilepingust taganemiseks. Siinjuures tuleb arvestada, et ka puuduse kõrvaldamise tööde ajaperiood oli käesoleval juhul äärmiselt pikaajaline, s.o 1 aasta ja 7 kuud. Eelviidatud asjaolusid silmas pidades on põhjendatud lugeda käesoleval juhul taganemisest teatamiseks mõistlikuks tähtajaks rohkem kui 6 kuulist perioodi.
33.Kohtu seisukoht, et taganemise materiaalsed eeldused ei ole täidetud ja et taganemine on vastuolus hea usu põhimõttega, on väär ega põhine asjas esitatud tõenditel. Asjakohatu on kohtu käsitlus teemal, et käivitamisprobleemid ei takistanud sõiduki igapäevast kasutamist ning et kostja on teinud mõistlikke pingutusi käivitusprobleemi tuvastamiseks ja kõrvaldamiseks, tehes kõik endast oleneva võimaliku mittekohase täitmise heastamiseks. Sellisele seisukohale asudes on kohus jätnud tähelepanuta asjaolu, et taganemise aluseks ei olnud mitte sõiduki puudused, vaid asjaolu, et sõiduki parandamine (s.o puuduste kõrvaldamine) lõppkokkuvõttes ebaõnnestus, millest hagejat teavitati 2017 septembris (VÕS § 223 lg 1). Hagejal on õigus müügilepingust taganeda vaatamata sellele, et kostja üritas puudust kõrvaldada, samuti ei oma sellel alusel lepingust taganemisel tähtsust, mil määral takistas puudus asja sihtotstarbelist kasutamist. Hageja ei põhjustanud sõiduki kasutamiskõlbmatuks muutumist, mistõttu ei saa taganemine olla vastuolus hea usu põhimõttega.
34.Üllatav on kohtu seisukoht, mille kohaselt on käivitusprobleemi kasutatud vaid ettekäändena ning tegelikkuses tingis taganemise auto kasutuskõlbmatuks muutumine mootori riknemise tõttu. Sellist seisukohta ei arutatud pooltega. Eelviidatud seisukoht ei põhine ka asjas esitatud tõenditel. Hageja pöördus DAS Õigusabikulude Kindluse AS poole 2017 septembris ning alates eelviidatud ajast arutati poolte vahel sõiduki kostja poolse tagasiostu küsimust. Õiguslik arvamus müügilepingust taganemise soovitusega anti hagejale enne 09.01.2018 ning hageja soovis müügilepingust taganeda juba enne eelviidatud kuupäeva – sõiduki mootori riknemine 09.01.2018 oli hagejale üllatuslik ning see asjaolu ei olnud aluseks taganemisavalduse esitamisele.
35.Kohtu seisukoht, nagu oleks hageja oma tegevusega põhjustanud sõiduki kasutamiskõlbmatuks muutumise, on väär ega põhine asjas esitatud tõenditel. Ekspert asus seisukohale, et mootori riknemist ja välja vahetamise vajadust oleks tõenäoliselt saanud vältida kui avaldunud veaga oleks tegeldud koheselt, selle ilmnemisel läbisõidul 146 463 km. Ekspert osutas õigesti, et sõiduki kasutaja pidi mootori suurenenud õlikulu märkama, sest vaidlust ei ole, et hageja märkas mootori suurenenud õlikulu ning 8(14)
teavitas sellest kostja esindajat (AS Mariine Auto töötaja OO) korduvalt, paludes AS-l Mariine Auto kõik sõidukil ilmnenud vead kõrvaldada, mida kostja ega AS Mariine Auto ei teinud. Kostja poolne valeväide on see, et AS Mariine Auto teavitas hagejat õlilekke probleemist, kuid hageja ei lahendanud õlilekke probleemi – hageja viis sõiduki korduvalt AS Mariine Autosse just nimelt selleks, et AS Mariine Auto kõrvaldaks kõik sõidukil esinevad probleemid. Hageja rõhutab siinjuures, et sõidukil ei ole mitte kunagi põlema läinud õli märgutuld, samuti järgis hageja ise regulaarselt/alati, et sõidukis oleks igal ajahetkel piisavalt õli, seega ei ole hageja sõiduki käsiraamatu juhiseid rikkunud.
36.Müügilepingu kohaselt leppisid pooled kokku, et sõiduk peab olema laitmatus töökorras, mis tähendab seda, et ka suurenenud õlikulu on sõiduki puuduseks, mida sõidukil müügilepingu kohaselt olla ei tohtinud ning millise puuduse eest on vastutav kostja sõiduki müüjana. Mootori n.ö „kokku jooksmise“ on seega põhjustanud kostja poolne suutmatus kõrvaldada sõiduki käivitamisprobleeme ja sellega seotud suurenenud õlikulu probleeme. Ka kohtuistungil rõhutas ekspert, et ei saa välistada, et ootamatult suurenenud õlikulu on tingitud just nimelt käivitamisprobleemidest.
37.Kostja ei ole asjas esitanud ei sõiduki tagastamise nõuet ega vastuhagi asja väärtuse vähenemise hüvitamiseks. Hageja hinnangul ei saa kohus ilma eelviidatud nõudeid esitamata käsitleda kostja väiteid selle kohta, nagu oleks hageja sõidukit kahjustanud. Eelviidatud põhjusel ei oma hageja hinnangul asja lahendamisel tähtsust küsimus, kas sõidukit on kahjustatud ning kes on sellise kahjustamise eest vastutav.
38.Juhul kui nõustuda kohtu seisukohaga, et taganemine ei ole kehtiv, siis tuleb rahuldada hageja alternatiivne nõue. Hageja ei ole põhjustanud sõiduki kasutamiskõlbmatuks muutumist, mistõttu on selle eest vastutav kostja. Sel põhjusel ei oma hageja kahju hüvitamise nõude osas tähtsust asjaolu, et mootor on n.ö „kokku jooksnud“. Ekspert ei tuvastanud seda, mis oli käivitumisprobleemide põhjus ega ka seda, millised tööd on vajalik teha selliste käivitamisprobleemide kõrvaldamiseks. Kuna kostja ei ole tõendanud, et käivitamisprobleeme võiks kõrvaldada mõne sõiduki osa vahetamisega, siis tuleb hagejale hüvitist 13 990 eurot tasuda vastavalt VÕS § 132 lg-le 1. Vastustaja seisukoht
39.Vastustaja vaidles apellatsioonkaebusele vastu ja palus jätta selle rahuldamata ning maakohtu otsuse muutmata. Ringkonnakohtu seisukoht
40.Kolleegium, ära kuulanud kohtuistungil pooled ja tutvunud tsiviilasja materjalidega, leiab, et apellatsioonkaebuse väited ei anna alust maakohtu otsuse tühistamiseks. Ringkonnakohus nõustub TsMS § 654 lg 6 järgi maakohtu otsuse põhjendustega ja ei korda neid.
41.Kolleegium märgib, et apellant on märkinud apellatsioonkaebuses, et vaidlustab maakohtu otsuse osaliselt, kuid kaebuse sisust nähtuvalt ei ole apellant soovinud vaidlustada maakohtu otsust ainult osas, milles maakohus jättis kostja menetluskulude taotluse osaliselt rahuldamata. Seega nõude rahuldamata jätmise kohta tehtud maakohtu otsus on vaidlustatud tervikuna. 9(14)
42.TsMS § 652 lg 1 p 1 järgi võtab ringkonnakohus apellatsioonkaebuse läbivaatamisel aluseks esimese astme kohtu poolt tuvastatud faktilised asjaolud niivõrd, kui puuduvad kahtlused vastavate faktiliste asjaolude tõendamise menetluse või protokolli õiguspärasuse või ebapiisava ulatuse kohta ja ringkonnakohus ei pea nimetatud asjaolude uut tuvastamist vajalikuks. Ringkonnakohtu arvates ei ole maakohus faktiliste asjaolude tuvastamisel menetlusõiguse norme rikkunud. Järgnevalt vastab ringkonnakohus apellatsioonkaebuse väidetele.
43.VÕS § 217 lg 1 järgi peab ostjale üleantav asi vastama lepingutingimustele, eelkõige koguse, kvaliteedi, liigi, kirjelduse ja pakendi osas. Lepingutingimustele peavad vastama ka asja juurde kuuluvad dokumendid. VÕS § 218 lg 2 p 1 järgi ei vasta asi muu hulgas lepingutingimustele, kui asjal ei ole kokkulepitud omadusi. Kasutatud asjade puhul tuleb arvestada sellega, et asja senisest tavapärasest kasutamisest tingitud kulumine ja sellega kaasnevad puudused, mida sarnastel uutel asjadel ei esine, ei ole veel lepingutingimustele mittevastavusteks. Samas tuleb lepingutingimustele mittevastavust jaatada siis, kui asjal on puudusi, mida müüdud asjaga võrreldavatel kasutatud asjadel tavaliselt ei esine. Kasutatud asjade puhul võib asja puudus olla tekkinud ka mittenõuetekohase hoolduse tagajärjel (vt Riigikohtu 07.04.2010 otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-23-10, p 12).
44.Poolte vahel oli vaidlus selle üle, kas tulenevalt sellest, et kostjal ei õnnestunud müüdud auto käivitamisprobleemi parandada, oli hagejal õigus lepingust taganeda. VÕS § 116 lg 1 järgi võib lepingupool lepingust taganeda, kui teine lepingupool on lepingust tulenevat kohustust oluliselt rikkunud (oluline lepingurikkumine). VÕS § 223 lg 1 sätestab, et müüjat loetakse müügilepingut oluliselt rikkunuks muu hulgas ka siis, kui asja parandamine või asendamine ei ole võimalik või ebaõnnestub või kui müüja keeldub õigustamatult asja parandamast või asendamast või ei tee seda mõistliku aja jooksul pärast talle lepingutingimustele mittevastavusest teatamist. Kolleegium leiab, et selleks, et müüdud autol esineva vea kõrvaldamise ebaõnnestumist saaks lugeda oluliseks lepingu rikkumiseks, tuli esmalt tuvastada, kas käivitamisprobleemi olemasolu oli müügilepingu rikkumine, s.t kas müüdud kasutatud autol võis olla teatud probleeme käivitamisega. Pooled ei vaielnud selles, et autol oli käivitamisega probleeme ja see oli olemas juhusliku hävimise ja kahjustamise riisiko üleminekul hagejale.
45.Ringkonnakohus ei nõustu apellandi käsitlusega lepingu tingimuste tõlgendamise kohta. Õige on see, et müügilepingu p-des 5.3 ja 2 leppisid kostja ja auto ostnud AS SEB Liising kokku, et liisinguvõtja (hageja) soovil ostab ostja kostjalt laitmatus töökorras oleva auto. Vaidlust ei ole, et müügilepingu sõlmimisel oli auto viis aastat vana (väljalaskeaasta 2011) ja selle läbisõit oli 99 700 km. Vastavalt üleandmise vastuvõtu aktile oli auto tehniline seisukord rahuldav ja autoga oli toimunud kahjujuhtumeid (I kd, tl 16 pöördel). Mariine Auto AS töötaja OO on enne müügilepingu sõlmimist vastanud 10.02.2016 e-kirjas hagejale, et auto tehniline kontroll on teostatud läbisõidul 96 035 km ja ei leitud ühtegi puudust, mille kõrvaldamist võiks kliendilt nõuda enne, kui auto liisingust tagasi võetakse (I kd, tl 18). Samuti on OO kinnitanud, et tegemist on korraliku ja heas seisukorras autoga. Kolleegium nõustub maakohtuga, et pooled olid kokku leppinud, et auto on läbisõidule ja eale vastavas töökorras ning peab olema kasutatav tavapärasel viisil, s.t sõitmiseks. 10(14)
46.Kolleegium nõustub apellandi väitega, et OO, kellega hageja suhtles seoses ilmnenud auto puuduste kõrvaldamisega, saab pidada kostja esindajaks. TsÜS § 132 lg 2 sätestab, et isik vastutab samuti teise isiku käitumise või temast tulenevate asjaolude eest, kui ta kasutab seda isikut oma kohustuste täitmisel ja selle isiku käitumine või temast tulenevad asjaolud on seotud selle kohustuse täitmisega. Maakohus hageja sellekohast väidet otsuses selgesõnaliselt ei hinnanud, samas on maakohus OO tegevuse omistanud kostjale, millest saab järeldada, et maakohus on hageja väitega nõustunud, millega aga ei nõustunud vastustaja, väites vastuses apellatsioonkaebusele, et kostjat ei ole müüdud asja mittevastavusest hageja poolt teavitatud ja kostja ei ole autot parandanud. Kolleegium leiab, et hageja ja OO e-kirjavahetusega (I kd, tl 20-33) on tõendatud, et OO on täitnud kostja kohustust müüdud auto väidetavate puudustega seoses ja just OO on kostja eest teinud toimingud, et viga selgitada ja auto remontida.
47.Hageja teavitas OO 15.02.2016 e-kirjas, et masina käivitumine on pisut kummaline. Vahest ei lähe esimese korraga käima – see ei tundu päris OK 2011 masina kohta, mis on läbi teinud tehnilise kontrolli (I kd, tl 20). Seega on kostjat vastavalt VÕS § 220 lg-le 1 teavitatud auto väidetavast mittevastavusest lepingutingimustele ja vastustaja väide, et kostjat teavitatud ei ole, on ebaõige.
48.Vaidlus oli selles, kas autol olnud käivitamisprobleem on selline puudus, mida kasutatud autol ei tohiks esineda ja see takistas auto kasutamist tavapärasel viisil. Kolleegium nõustub maakohtu järeldusega, et esitatud asjaoludest nähtuvalt ei ole käivitamisprobleemi esinemine takistanud hagejat autot kasutamisel. Ajal, kui auto oli hageja kasutuses, on ta sellega läbinud 55 000 km. Seega sai autot kasutada eesmärgipäraselt ja tegemist oli pigem hagejale ebamugavust põhjustava probleemiga. Hageja on küll väitnud, et esines kordi, kui autot ei õnnestunud üldse käivitada, kuid tõendeid vastavate juhtumite toimumise kohta esitatud ei ole. Ebaõige on apellandi väide, et eksperdi arvamusest tulenes, et auto käivitamisprobleemi tõttu ei töötanud ja see põhjustas auto mootori katki minemise, mistõttu oli tegemist olulise lepingurikkumisega. Ekspert RP selgitas oma arvamuses (II kd, tl 1-9), et välistatud ei ole, et auto käivitamisprobleemist võis tuleneda suurem õlikulu, kuid ekspert ei väitnud arvamuses ega kohtuistungil antud ütluses (II kd, tl 52-53), et auto käivitamisprobleemi tõttu muutus kasutamiskõlbmatuks ja mootor nn jooksis kokku. Ekspert on rõhutanud, et seoses mootori olulise kahjustumisega ei ole võimalik käivitusprobleemi olemasolu ja põhjust tuvastada.
49.Apellant rõhutas kaebuses, et maakohus ei arvestanud seda, et 12.01.2018 taganemisavalduse aluseks oli asjaolu, et kostja poolt auto parandamine mõistliku aja jooksul ei õnnestunud, mistõttu ei olnud oluline, kas puudus, mida kostja üritas autol kõrvaldada, oli oluline lepingu rikkumine või mitte. Kolleegium selle käsitlusega ei nõustu. Selleks, et nõuda müüdud asja parandamist, peab müüdud asi olema lepingu tingimustele mittevastav. See, kui müüja asub heast tahtest parandama viga, mis ei ole lepingutingimuste järgi müügilepingu rikkumine, ei anna alust lepingust taganemiseks, kuna tegemist ei ole olulise lepingurikkumisega VÕS § 223 lg 1 järgi.
50.Eelnevast erinevat järeldust ei anna alust teha ka apellandi väide selle kohta, et kostja on andnud OO 15.02.2016 e-kirjas võlatunnistuse, milles lubas esineva käivitusprobleemi oma kuludega remontida. Kuivõrd tehniline viga auto käivitamisel ei olnud 11(14)
lepingurikkumine ja müüdud auto vastas kokkulepitule, siis selle kõrvaldamiseks antud lubaduse täitmata jätmine ei ole samuti oluline lepingu rikkumine.
51.Seega on õige maakohtu järeldus, et müügilepingust taganemise materiaalsed eeldused ei olnud täidetud.
52.Järgnevalt kontrollib kolleegium maakohtu järeldust selle kohta, et müügilepingust taganemise formaalsed eeldused olid täitmata. VÕS § 118 lg 1 järgi taganemiseks õigustatud lepingupool kaotab õiguse lepingust taganeda, kui ta ei tee taganemise avaldust mõistliku aja jooksul pärast seda, kui ta sai olulisest lepingurikkumisest teada või pidi sellest teada saama. Seega pidi hageja tegema avalduse lepingust taganemiseks mõistliku aja jooksul, kui ta sai teada, et kostja lõpetab käivitamisprobleemi parandamise. Maakohus on taganemiseks mõistlikuks ajaks lugenud 6 kuud. Kolleegium ei nõustu apellandiga, et vastav tähtaeg peaks olema pikem, kuna hagejal olid vajalikud nõusolekud liisinguandjalt ja õigusabikulude osas kindlustusandjalt. Hageja ei ole esile toonud, milline aeg kulus tal selleks, et saada liisinguandjalt nõusolek lepingust taganemiseks. Nõusolek on saadud 07.03.2018 (I kd, tl 39), millest saab järeldada, et selle eelnev puudumine ei takistanud hagejat 12.01.2018 lepingust taganemast. Väited, et 6 kuud on ebapiisav selle tõttu, et hagejal oli vaja sõlmida kokkulepped oma esindajaga ja sõlmida õigusabikulude osas kindlustusleping, ei anna alust järelduseks, et mõistlik aeg võiks olla pikem. Nii on hageja 14.09.2017 e-kirjas teatanud OO-le, et ootab tagasiostu pakkumisi, mida analüüsib siis DAS õigusabikindlustusest määratud advokaadiga (I kd, tl 33 pöördel). Eeltoodud tõendist järeldub, et hagejal oli juba septembris 2017 olemas õigusabikulude hüvitamiseks kindlustusega kokkulepe. See, et pooleteise aasta jooksul ei õnnestunud käivitamisprobleemi kõrvaldada, ei tähenda, et mõistlik aeg lepingust taganemiseks peaks olema pikem maakohtu poolt tuvastatust. Poolte kirjavahetusest nähtub, et lepingust taganemise tingimuste üle alustati läbirääkimisi juba kevadel 2017, mistõttu ei ole usutav, et vajadus lepingust taganeda sai hagejale ilmsiks alles septembris 2017.
53.Kolleegium nõustub maakohtu järeldusega ka osas, milles maakohus tuvastas, millal pidi olema hagejale arusaadav, et kostja on lõpetanud käivitamisprobleemi parandamise. Maakohus on õigesti hinnanud järelduse kujunemisel esitatud tõendeid. Nii on 31.05.2017 kirjas OO teatanud, et tehakse viimane remondikatse ja vahetatakse nukaketid, tallad ja o-ringid. OO rõhutas, et see on viimane asi, mida teha ja pärast seda on võimalik arutada ainult tagasiostmist (I kd, tl 32 pöördel). Kolleegiumi arvates tuleneb 31.05.2017 e-kirjast üheselt, et pärast kirjas loetletud osade vahetamist enam vea kõrvaldamisega ei tegeleta. Apellant ei ole vaidlustanud, et juuni lõpuks 2017 oli 31.05.2017 e-kirjas loetletud tööd tehtud. Auto remondi ja hoolduse ajaloo faili väljatrükist nähtub, et mootori ketid vahetati 30.06.2017 (I kd, tl 94-95) ja pärast seda ei ole 31.05.2017 e-kirjas loetletud töid tehtud. Eeltoodu tõttu on maakohus õigesti lugenud, et lepingust taganemise mõistlik aeg hakkas kulgema alates 01.07.2017. Apellandi viidatud 14.09.2018 ja 18.09.2017 e-kirjadest ei tulene, et kostja oleks alles siis teatanud, et ta lõpetab käivitamisprobleemi parandamise. Septembrikuu 2017 ekirjade järgi arutasid pooled ainult tagasiostu üle. OO on 18.09.2017 e-kirjas rõhutanud, et 31.05.2017 e-kirjas lepiti kokku, millised on viimased tööd, mida veel tehakse ja pärast seda olid arutusel ainult tagasimüügi tingimused (I kd, tl 33 pöördel ja 34). 12(14)
54.Apellant väitis, et maakohtu järeldus, milles maakohus leidis, et lepingust taganemise peamine põhjus oli tõenäoliselt see, et 09.01.2018 jooksis kokku auto mootor, mistõttu muutus auto pärast seda kasutuskõlbmatuks, on ebaõige ja üllatuslik. Maakohtu poolt tuvastatud asjaoludel, millest ringkonnakohus otsuse tegemisel lähtub, on ka ringkonnakohtu arvates eeltoodud järeldus usutav. Taganemisavalduse esitamise ajaks oli hagejale teada, et auto mootor on kasutamiskõlbmatu ja autot ei olnud enam ilma kuluka remondita võimalik kasutada. Juba 05.09.2017 toimunud 146 463 km hooldusel tuvastati mootoris hääl, mis viitas kiirele remondivajadusele, kuid hageja vastavate tööde tegemist Mariine Auto AS-lt ei soovinud (I kd, tl 106), vaid jätkas sõitmist. 14.09.2017 e-kirjas on hageja väitnud, et õlilekkest teatati talle 120 000 km hooldusel, kuid hiljem enam sellele viidatud ei ole (I kd, tl 33 pöördel). Seega oli hageja teadlik, et auto mootorist kaob õli. 05.09.2017 e-kirjas on hageja OO-le teatanud, et masinast jookseb õli välja ja vastuseks teatas OO, et juba septembris 2016 teatati 120 000 km hooldusel õlilekkest ja praegune remondivajadus on eeldatavalt tekkinud sellest, et õlitase mootoris on mingil hetkel langenud alla miinimumi (I kd, tl 101). Hageja on 10.01.2018, s.o pärast mootoririket 09.01.2018, pöördunud kindlustuse poole seoses auto tehnilise rikkega, kuid kindlustusandja 11.01.2018 teatas, et tegemist ei ole kindlustusjuhtumiga (I kd, tl 103-105). Alles pärast seda 12.01.2018 tegi hageja lepingust taganemise avalduse. Maakohtu järeldus ei saanud tulla hagejale üllatusena, kuna kostja on tuginenud sellele juba esimeses vastuses hagiavaldusele.
55.Kolleegiumi arvates on maakohus õigesti jätnud rahuldamata hageja kahju hüvitamise nõude. Kahju hüvitisena taotles hageja kohtueelsete õigusabikulude 360 eurot väljamõistmist ja alternatiivselt 13 990 euro väljamõistmist juhul, kui kohus ei rahulda lepingust taganemisest tulenevat ostuhinna tagastamise nõuet. Hageja selgitas, et auto mootori remont on kallim kui oli auto maksumus, mistõttu nõuab ta kahjuna auto maksumust. Maakohus tuvastas õigesti, et auto mootori kasutuskõlbmatuks muutumise põhjustas hageja ise, kuna ei jälginud mootori õlitaset, ei tegelenud õlilekke likvideerimisega ega lisanud mootorisse õli, mistõttu puudus põhjuslik seos tekkinud kahju ja väidetava rikkumise vahel. Mootori purunemist ja auto sõidukõlbmatuks muutumist ei ole võimalik esitatud tõendite põhjal seostada käivitamisprobleemi ning selle kõrvaldamiseks tehtud töödega. Apellandi poolt soovitud järeldust põhjusliku seose kohta ei saa eksperdi arvamusest teha. Ekspert RP selgitas kohtuistungil, et välistada ei saa, et käivitamine on autot kahjustanud, kuid see mõju pole olnud määrav ja mootori kahjustused on tekkinud madala õlitasemega sõitmisest (II kd, tl 52-53). Kolleegium märgib, et auto mootori eripära arvestades on ekspert rõhutanud, et valmistajatehase poolt etteantud normaalne õlikulu on kuni 1l 1000 km läbisõidu kohta ja õlitaseme kohta armatuurlaual märgutuli puudub, mistõttu pidi auto kasutaja olema hoolas ja kontrollima mehaaniliselt õlitaset (II kd, tl 52).
56.Maakohus on õigesti TsMS § 162 lg 1 järgi jätnud maakohtu menetluskulud hageja kanda. Hageja ei ole apellatsioonkaebuses vaidlustanud maakohtu poolt kindlaksmääratud menetluskulude suurust.
57.Seoses hageja apellatsioonkaebuse rahuldamata jätmisega tuleb ringkonnakohtu menetluskulud jätta TsMS § 171 lg 1 järgi apellandi (hageja) kanda.
13(14)
58.Ringkonnakohtu menetluses on kostja kulud lepingulisele esindajale, kelleks oli vandeadvokaat Erik Lepikson, 1665 eurot (ilma käibemaksuta 1387,50 eurot). Menetlusele kulus aega 9,25 tundi, millest apellatsioonkaebusega tutvumisele ja analüüsile 1,5 tundi, vastuse koostamisele 5,75 tundi, ringkonnakohtu istungiks ettevalmistamiseks 2 tundi. Kohtuistungil esitatud taotluse kohaselt palus kostja välja mõista kulu esindaja tasule vastavalt istungi ajale, milleks oli 1 tund. Kostja esindaja tunnitasu oli 150 eurot ilma käibemaksuta ehk 180 eurot käibemaksuga.
59.TsMS § 175 lg 1 sätestab, et kui menetlusosaline peab menetluskulude jaotust kindlaks määrava kohtulahendi kohaselt kandma teist menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulud, mõistab kohus kulud välja põhjendatud ja vajalikus ulatuses. Ringkonnakohus peab kostja lepingulise esindaja vandeadvokaat Erik Lepiksoni teenuse tunnitasu määra 150 eurot (180 eurot käibemaksuga) ilma käibemaksuta õigusabiturul tavapäraseks, arvestades, et tegemist on vandeadvokaadiga, kelle teenusele esitatakse kõrgemad kvaliteedinõuded. Sama tunnitasu määra on pidanud põhjendatuks ka maakohus ja hageja seda apellatsioonkaebuses vaidlustanud ei ole.
60.Kolleegium nõustub kostja esindaja ajakuluga apellatsioonkaebusega tutvumisele ja vastuse koostamisele. Kuna kostja esindaja oli tsiviilasjas esitatud seisukohtadega kursis ja tsiviilasi ei ole eriliselt mahukas ega keerukas, siis kohtuistungiks ettevalmistamiseks 2 tundi on ülepaisutatud ning kolleegium loeb piisavaks 1 tunni. Koos kohtuistungiga on vajalik ajakulu 9,25 tundi, milles eest kuulub hüvitamisele 1665 eurot (9,25 x 180), mis sisaldab käibemaksu.
61.VÕS § 113 lg 1 teise lause järgi tuleb kostja taotlusel hagejalt kostja kasuks väljamõistetud menetluskuludelt alates lahendi jõustumisest kuni täitmiseni välja mõista viivis.
(allkirjastatud digitaalselt) (allkirjastatud digitaalselt) (allkirjastatud digitaalselt) Margo Klaar Peeter Pällin Mati Maksing
14(14)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.