Võlaõigus › Laenu- ja krediidilepingud

Juhul, kui menetlusosaline taotleb menetlusabi kohtule esitatava kaebuse või taotluse koostamiseks peab menetlusabi taotleja tegema seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist. Hageja nõue, põhjendused ja seisukohad vastuväidetele Hagiavalduse kohaselt Credit Invest OÜ (edaspidi ka laenuandja) ja KOSANPAGI OÜ (edaspidi ka kostja 1 või laenusaaja) sõlmisid 11.04.2016.a laenulepingu nr Ci201604828 (edaspidi ka Laenuleping). Laenulepingu kohaselt andis laenuandja laenusaajale laenu 1900 eurot ning laenusaaja kohustus tasuma laenusumma kasutamise eest intressi 6% kuus. Laenuandja kandis laenusumma laenusaaja KOSANPAGI OÜ arvelduskontole 12.04.2016.a, arvestades Laenulepingu p-de 3.7 ja 4.9 kohaselt laenusaajale makstavast laenust maha lepingutasu summas 100 eurot. Laenuandja ja laenusaaja juhatuse liige T. P. (edaspidi ka kostja 2) sõlmisid 11.04.2016.a laenusaaja Laenulepingust tulenevate kohustuste täitmise tagamiseks käenduslepingu nr CiK201604829 (edaspidi ka Käendusleping). Käenduslepingu kohaselt vastutab kostja 2 laenusaaja poolt tagastamata laenusumma, tasumata intresside ning kohustuse rikkumisest tulenevate nõuete, eelkõige leppetrahvi, viivise ja kahju, samuti võlgnevuse sissenõudmisega seotud kulutuste ning kahju hüvitamise eest, summas kuni 3800 eurot. Laenulepingu kohaselt kohustus laenusaaja laenu koos intressiga tagastama vastavalt maksegraafikule hiljemalt 11.04.2018.a. Laenusaaja laenu koos intressiga eeltoodud tähtajaks ei tagastanud. Hagiavalduse esitamise seisuga on laenusaaja võlgnevus koos tasumata laenu, intressi ja viivisega kokku 3701,36 eurot. Laenulepingu p-st 6.5 lähtuvalt tuleb laekunud maksed arvestada esimeses järjekorras võlgnevuse sissenõudmiseks tehtud kulutuste ja menetluskulude, seejärel viiviste ja leppetrahvide, seejärel sissenõutavaks muutunud intressi ning viimases järjekorras tähtajaks tasumata laenu katteks. Antud juhul on laenusaaja tasunud laenulepingust tulenevate kohustuste katteks kokku 1063,21 eurot, millest 296,28 eurot on laenusaaja tasunud põhinõude katteks, 745,89 eurot intressi katteks ja 21,03 eurot võlgnetava viivise katteks. Laenuandja on nõudnud korduvalt nii laenusaajalt kui ka kostjalt 2 võlgnevuse tasumist. Kostjad võlgnevust ei tasunud. 26.04.2017.a sõlmisid laenuandja ja hageja nõude loovutamise lepingu, mille kohaselt loovutas laenuandja Laenulepingust ning Käenduslepingust tulenevad nõuded hagejale. Laenuandja teavitas kostjaid nõuete loovutamisest samal päeval. Ka hageja on nõudnud uue võlausaldajana kostjatelt võlgnevuse tasumist. Hageja edastas 28.06.2017.a laenusaajale Laenulepingus fikseeritud e-posti ja kostjale 2 Käenduslepingus fikseeritud e-posti aadressile nõudeavalduse, milles palus tasuda Laenulepingust tulenev võlgnevus. Kostjad võlgnevust ei tasunud. Eeltoodut arvestades palub hageja kostjatelt solidaarselt välja mõista laenulepingust tulenev võlgnevus kokku 3701,36 eurot, millest põhinõue moodustab 1603,72 eurot, intress 987,47 eurot ja viivised 1110,17 eurot ja viivised 0,2% päevas põhinõude (1602,72 eurot) tasumata osalt alates 01.09.2018 kuni põhinõude täitmiseni, kuid kokku mitte rohkem kui 98,64 eurot. Hageja poolt kostja seisukohale 03.01.2020 esitatud vastuväidete kohaselt kostjad on teatises nõude loovutamise kohta ja lepingu erakorralise ülesütlemise hoiatusest teinud eksliku järelduse nagu oleks Laenulepingust ja Käenduslepingus tulenevad nõuded loovutatud osaliselt. Hageja selgitab, et nendes lisades on märgitud kostjate võlg nõude loovutamise seisuga, so

26.04.2017.a seisuga. Hagejale on loovutatud kõik Laenulepingust ja Käenduslepingust tulenevad nõuded (sh need, mis olid sissenõutavaks muutunud 26.04.2017.a seisuga kui ka need, mis muutusid sissenõutavaks hiljem). Riigikohus on 16.12.2019.a lahendis tsiviilasjas nr 2-16-124450 rõhutanud, et juhul, kui isiku nimel antakse tahteavaldus tema ID-kaarti ja PIN-koode kasutades, tuleb eeldada, et tahteavalduse annab isik, kellele on ID-kaarti ja PIN-koodid väljastatud. Vastupidist tuleb tõendada isikul, kelle nimel on ID-kaart kasutades tahteavaldus antud ja kes väidab, et tema tahteavaldust ei andnud (p 22). Kostjad ei ole vastupidist tõendanud. Isegi, kui eeldada kostjate väidete õigsust (hageja arvab, et need väited on alusetud ja paljasõnalised) nagu on E.V. kasutanud kostja 2 töö juures sahtlis asunud IDkaarti ja PIN-koode, on kostja 2 sellega jämedalt rikkunud isiklike dokumentide hoidmise kohustust. ID-kaardi ja selle PIN-koodide abil on võimalik anda digiallkirja, millel on samasugune õiguslik tähendus kui omakäelisel allkirjal. Digitaalallkirja andmise vahendite hoidmisel on seega kõrge hoolsuskohustus (vt Riigikohtu lahend tsiviilasjas 2-16-124450, p 23). Kostjad vastutavad hagis nõutud summade tasumise kohustuse eest igal juhul alternatiivselt deliktiõigusliku kahju hüvitamise nõude alusel. Kostja vastuväited Kostjate poolt hagiavalduse esitatud vastuse kohaselt väidetavate lepingute osas pidas Credit Invest OÜ-ga läbirääkimisi E. V. (isikukood: xxx, kes ei omanud selleks volitusi ning allkirjastas omavoliliselt dokumendid T. P. ́e ID-kaarti kasutades. E. V. lisas eeltoodud lepingute kontaktandmetesse enda telefoni numbri mitte kostjate telefoni numbri eemärgiga vältida olukorda, et kostjad saaks nimetatud lepingu sõlmise kavatsusest teada. E. V. oli kostja 2 tütre sõbranna. Ta elas kostja 2 juures kui enda tütar, kelle eest ta hoolitses. E. V. oli tihti ka kostja 1 tööjuures aidates kostja 2 administratiivsetes asjaajamistes. Kostja 2 töölaua sahtlis asusid kostja 2 isiklikud dokumendid ja seal olid ka PIN koodid ja paroolid kõikide pangakaartidele ja ka T. P. ID kaardile. Ka kostja 2 ID kaart oli selles sahtlis. E. V. jäi mingil hetkel kasiinosõltlaseks. Kostja 2 ID kaardiga võttis E. V. laene kohe kui oli võimalik seda saada vaid digiallkirja vastu (et isiklikult ei pidanud kohale minema) ja kui krediidiasutus jättis isiku täpsemalt tuvastamata. Tavapärane tuvastamine oli selline, et pank helistas laenutaotluses antud telefoninumbrile ja küsis kas olete T. P., millele V. jaatavalt vastas. Kostjad ei teadnud laenulepingute ega käenduslepingute sõlmimisest midagi. Kostjad ei ole haginõude aluseks olevaid lepinguid sõlminud ja ei vastuta hageja ees hagiavalduses toodud alustel, sest isegi lepingute sõlmimise korral E. V.i poolt oleks tegemist tühiste tehingutega, sest E. V.il puudus volitus kostjate nimel nimetatud lepinguid sõlmida. Kostja 31.12.2019 esitatud vastuväidete kohaselt tuvastatud on, et 12.04.2016 kandis Laenuandja kostja I arvele raha summas 1800 eurot (laenuleping nr CiK201604828). Tuvastatud on, et 26.04.2017 Laenuandja loovutas nõude võlgnikute vastu summas 1956,10 eurot hagejale. Kostja 1 juhatuse liige ja kostja II T. P. kinnitavad, et lepingud ja kõik muud dokumendid seotud lepingutega nr CiK201604828 ja nr CiK201604829 allkirjastas tema nõusolekuta E. V.. Kohtus analoogilises tsiviilasjas kinnitas E., et sõlmis laenulepingud ilma T. nõusolekuta, allkirjastas laenulepingud ise, kasutades T. ID kaarti. Tunnistaja üles, et ta mängis kasiinos. Nagu selgus, siis OÜ Kosanpagi arvele laekunud raha kandis E. V. oma arvele, osa raha tagastas ta firma arvele ning tasus firma arvelt laene. T. sai laenudest teada siis, kui tema poole hakkasid pöörduma laenuandjad. Prokuratuur keeldus kriminaalasja algatamisest, arvates, et need on tsiviilasjad. On tuvastatud, et 26.04.2017 Laenuandja ( Credit Invest OÜ) edastas kostjatele Teatise nõude loovutamise kohta. Loovutaja teatas, et loovutas 26.04.2017, tuginedes võlaõigusseaduse §164

sätestatule, nõude võlgnikute vastu põhisummas 1525,23 eurot, tasumata intressid 344,86 eurot, seisuga 26.04.2017 viivis 28,41 eurot ja nõudekirjad summas 57,60 eurot Krediidikaitse OÜ-le (hagejale). Nõude loovutamise kuupäeva (26.04.2017) seisuga võlgnevus kokku 1 956,10 eurot. Kostjad leiavad, et uus võlausaldaja ( hageja) tunnistab, et põhivõlgnevuse summa moodustab 1525,23 eurot, mitte 1603,72 eurot, nagu on hageja poolt hagis ära toodud. Loovutaja loovutas nõude põhisummas 1525,23 eurot, mitte põhisummas 1603,72 eurot. Hagejal ei ole õigust suurendada põhivõlgnevuse summat, kuna põhivõlgnevus jääb muutumatuks. Hageja palub välja mõista alusetult 78,49 eurot (1603,72 eurot – 1525,23 eurot = 78,49 eurot). Samuti tuleb märkida ära, et intressid 344,86 eurot on muutumatu summa seisuga 26.04.2017. Sellest järelduvalt lõpliku intresside summa arvestamiseks on vajalik summale 344,86 eurot liita intresside summa alates 27. aprill 2017. Hageja arvestas samuti valesti intresside summa. Õige intresside summa moodustab 892,30 eurot, mitte 987,47 eurot, nagu on hageja poolt hagiavalduses toodud. Hageja palub alusetult välja mõista 95,17 eurot ( 987,47 eurot – 892,30 eurot = 95,17 eurot). Seega, Loovutaja fikseeris põhivõlgnevuse summas 1525,23 eurot. Sellest järelduvalt 8. (kaheksanda) perioodi makse on tasutud summas 151,39 eurot + 4,70 eurot (põhiosa/ ettemaks). Seetõttu moodustab 9. (üheksanda) perioodi makse 146,69 eurot: põhiosa: 54,89 eurot; intress 91,80 eurot; perioodi makse 146,69 eurot; laenu jääk 1470,34 eurot. Seega intresside summa arvestust alustab Loovutaja 9. osamaksest ning arvestab intresside üldsumma kuni 26. aprillini 2017. Hageja edastas 28.06.2017 kostjatele Lepingu erakorralise ülesütlemise HOIATUSE (hageja nimetab dokumenti Nõudeavaldusena. Hageja arvestas seisuga 28.06.2017 õigesti põhivõlgnevuse summa (410,98 eurot) ning arvestas õigesti ka intressid (493,65 eurot). Kostjate arvestused on kooskõlas loovutaja arvestustega ning samuti hageja arvestustega Lepingus erakorralise ülesütlemise kohta, HOIATUS 28.06.2017. aastast. Hageja märkis, et käesoleva hoiatuse esitamise kuupäeva seisuga laenusaaja on jätnud tagastamata viivise 71,73 eurot. Kostjad jätkavad intresside arvestust Maksegraafiku alusel, viiviseid arvestatakse alates 29. 06. 2017 kuni 30.08. 2018 hageja poolt esitatud tabeli alusel. Seega hagi summas 3701,36 eurot ei ole tõendatud. Hagi summa seisuga 31.08.2018 moodustab 3111,51 eurot: (põhivõlg : 1525,23 eurot + intress : 892,30 eurot + viivis 693, 98 eurot, lähtuvalt hageja poolt fikseeritud viivisesummast 71.73 eurot , seisuga 28.06.2017). Kostjad leiavad, et hageja tõendas oma hagi osaliselt. Hageja omandas nõude põhisummas 1525,23 eurot, ent hagiavalduses alusetult suurendas põhivõlgnevuse summat 78,49 euro võrra. Samuti alusetult suurendas hageja intresside summat 95,17 euro võrra. Peale selle arvestas hageja valesti ka viivist. Arvestuste tabelid, mis hageja esitas, sisaldavad vasturääkivusi võlgnevuse summas, mis ära toodud Teatises nõude loovutamise kohta ja Lepingus erakorralise ülesütlemise kohta, HOIATUS . Kostja palub kohut rahuldada hagi osaliselt, summas 3111,51 eurot, millest põhinõude moodustab 1525,23 eurot, intress 892,30 eurot, viivis 698,98 eurot, samuti palub kostja kohtul kohaldada TsMS § 163 lg 2 sätteid ning jätta menetluskulud tervikuna või suuremas osas hageja kanda. Kohtuotsuse põhjendused Kohus, tutvunud toimiku kirjalike materjalidega, hinnanud tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 232 lg-st 1 tulenevalt tsiviilasjas esitatud tõendeid igakülgselt, täielikult ja objektiivselt nende kogumis, leiab oma siseveendumuse kohaselt, et hagi on põhjendatud ja

kuulub seega rahuldamisele. TsMS § 5 lg 1 järgi hagi menetletakse poolte esitatud asjaolude ja taotluste alusel, lähtudes nõudest. Sama paragrahvi lg 2 sätestab, et pooltel on võrdne õigus ja võimalus oma nõuet põhjendada ja vastaspoole esitatu ümber lükata või sellele vastu vaielda. Pool määrab ise, mis asjaolud ta oma nõude põhjendamiseks esitab ja milliste tõenditega neid asjaolusid tõendab. TsMS § 436 lg 2 järgi rajab kohus otsuse üksnes asjas esitatud ja kogutud tõenditele. Hageja nõuab kostjatelt solidaarselt 11.04.2016 sõlmitud laenulepingust tuleneva võlgnevuse tasumist. Nimelt hageja palub kostjatelt välja mõista põhivõlgnevusena 1603,72 eurot, sissenõutavaks muutunud viiviseid hagi esitamise aja 31.08.2018 seisuga 1110,17 eurot, intressi kogusummas 987,47 eurot, samuti viivised põhivõlalt alates 01.09.2018 kuni põhivõla tasumiseni lepingujärgselt 0,2 % päevas, kuid viiviseid kokku mitte rohkem kui 98,64 eurot. Hageja nõue võiks kuuluda rahuldamisele VÕS § 108 lg 1 alusel, mille kohaselt, kui võlgnik rikub raha maksmise kohustust, võib võlausaldaja nõuda selle täitmist. Sellise nõude rahuldamise eelduseks on kehtivast võlasuhtest tuleneva kohustuse olemasolu, mis on jäänud täitmata või mida ei ole kohaselt täidetud, st see on muutunud sissenõutavaks. Viivise nõudmiseks annab aluse VÕS § 113 lg 1 esimene lause, mille kohaselt võib võlausaldaja nõuda võlgnikult viivise tasumist, arvates kohustuse sissenõutavaks muutumist kuni kohase täitmiseni. Kuigi esialgses vastuses kostjad väitsid, et nemad ei ole laenulepingut sõlminud, vaid laenulepingu sõlmis kostja 2 nõusolekuta tema ID kaarti kasutades E. V. ja seetõttu on tegemist tühiste tehingutega, sest E. V.il puudus volitus kostjate nimel nimetatud lepinguid sõlmida, siis 31.12.2019 kohtule esitatud vastuväidetes ja 09.01.2020 toimunud kohtuistungil on kostjad eelnimetatud vastuväidetest loobunud. Seega vaidlust ei ole selle üle, et Credit Invest OÜ ja Kosanpagi OÜ (edaspidi kostja 1) sõlmisid 11.04.2016 laenulepingu nr Ci20604828, mille kohaselt Credit Invest OÜ laenas kostjale 1 1 900 eurot. Credit Invest OÜ poolt kanti 12.04.2016 kostjale 1 1800 eurot, sest laenuandaja arvestas laenusaajale makstavast tasust maha lepingutasu summas 100 eurot. Laen tuli tagasi maksta perioodi 11.04.2016 -11.04.2018 vältel vastavalt laenulepingu lisaks olevale maksegraafikule. Laenuandaja ja T. P. (edaspidi kostja 2) sõlmisid 11.04.2016 laenusaaja laenulepingus tulenevate kohustuste täitmise tagamiseks käenduslepingu nr CiK201604829. Kostja 1 kohustust laenu koos intressidega tagastama vastavalt maksegraafikule hiljemalt 11.04.2018. Pooled ei vaidle asjaolu üle, et kostja 1 on laenukohustuse täitmiseks teinud laenuandjale makseid 1 063,21 eurot. Kohus loeb nimetatud asjaolud tuvastatuks. Kohus on seisukohal, et kuna raha laenamine on toimunud tasu eest (pooled on leppinud kokku intressi maksmises raha kasutamise eest), on laenulepinguks nimetatud leping kvalifitseeritav krediidilepinguna. Krediidilepinguga kohustub üks isik andma teise isiku käsutusse rahasumma ning teine isik kohustub krediidi kasutamise eest maksma tasu ja lepingu lõppemisel krediidi tagasi maksma (VÕS § 401 lg 1). VÕS § 76 lg 1 järgi tuleb kohustus täita vastavalt lepingule või seadusele. VÕS 82 lg-st 1 tulenevalt, kui kohustuse täitmise tähtpäev on kindlaks määratud või tuleneb võlasuhte olemusest, tuleb kohustus täita sellel tähtpäeval. VÕS § 100 kohaselt on kohustuse rikkumine võlasuhtest tuleneva kohustuse täitmata jätmine või mittekohane täitmine, sealhulgas täitmisega viivitamine. VÕS § 101 lõike 1 punktist 1 tulenevalt, kui võlgnik on kohustust rikkunud, võib võlausaldaja nõuda kohustuse täitmist. VÕS § 164 lg 1 kohaselt võib võlausaldaja oma nõude võlgniku nõusolekust sõltumata anda lepingu alusel tervikuna või osaliselt üle teisele isikule (nõude loovutamine). Sama paragrahvi lõige 2 kohaselt astub nõude loovutamisega uus võlausaldaja senise asemele. VÕS § 167 lg 1 kohaselt lähevad nõude tagamiseks antud nõudega seotud tagatised ja kõrvalkohustustest tulenevad õigused nõude loovutamisel üle uuele võlausaldajale. Sama paragrahvi lõige 3 kohaselt lähevad nõude loovutamisel uuele võlausaldajale üle ka senise võlausaldaja õigused

intressile ja leppetrahvile. Hageja ja laenuandja on sõlminud nõude loovutamise lepingu, mille kohaselt loovutas laenuandja Laenulepingust ja Käenduslepingust tulenevad nõuded hagejale. Laenuandja teavitas kostjaid nõuete loovutamisest 26.04.2017.a . Tulenevalt VÕS § 164 lg 1 ja 2 ning nähtuvalt loovutamise teatest on krediidilepingust tulenevad nõuded loovutatud hagejale. VÕS § 145 lg 1 kohaselt kohustuse rikkumise korral vastutavad põhivõlgnik ja käendaja võlausaldaja ees solidaarselt, kui käenduslepinguga ei ole ette nähtud, et käendaja vastutab üksnes juhul, kui võlausaldaja ei saa nõuet põhivõlgniku vastu rahuldada. Sama paragrahvi lg 2 kohaselt käendaja vastutab käendatava kohustuse eest täies ulatuses. Ta vastutab ka kohustuse rikkumisest tulenevate tagajärgede, eelkõige viivise ja leppetrahvi maksmise ning kahju hüvitamise eest, samuti lepingust taganemise või lepingu ülesütlemisega seotud kulude hüvitamise eest. Võla põhivõlgnikult sissenõudmisega seotud kulude hüvitamise eest vastutab käendaja, kui talle anti sissenõudmise kavatsusest õigeaegse teatamisega võimalus neid kulusid vältida. VÕS § 65 lg 1 kohaselt kui mitu isikut peavad täitma kohustuse solidaarselt (solidaarvõlgnikud), võib võlausaldaja nõuda kohustuse täielikku või osalist täitmist kõigilt võlgnikelt ühiselt või igaühelt või mõnelt neist. Seega vastustab kostja 2 solidaarselt kostjaga 1 laenulepingust tulenevate kohustuste täitmise eest. VÕS § 100 kohaselt on kohustuse rikkumine võlasuhtest tuleneva kohustuse täitmata jätmine või mittekohane täitmine, sealhulgas täitmisega viivitamine. Vaidlust pole selle üle, et kostja 1 on laenulepingust tulenevat kohustust rikkunud ja ei ole laenusummat täies ulatuses koos intressidega hagejale tagastanud. Laenulepingu kohaselt kohustus laenusaaja laenu koos intressidega tagastama vastavalt maksegraafikule hiljemalt 11.04.2018. Laenusaaja ei ole laenu tagastamise kohustust nõuetekohaselt täitnud, st laenusaaja ei tagastanud laenuandajale laenu koos intressidega hiljemalt laenu tagastamise kuupäevaks. Hageja arvestuse kohaselt on laenusaaja laenulepingust tulenev põhivõlgnevus 1 603,72 eurot. Kostjad leiavad, et laenuandja on laenulepingust ja käenduslepingust tulenevad nõude loovutanud osaliselt ja hageja põhinõude suuruseks on 1525,23 eurot. Kostja on tuginenud oma seisukoha esitamisel Credit Invest OÜ poolt kostjatele esitatud Teatisele nõude loovutamise kohta, mille kohaselt Loovutaja teatab, et loovutas 26.04.2017 tuginedes võlaõigusseadus § 164 sätestatule, nõude võlgnikult vastu põhisummas 1525,23 eurot, tasumata intressid 344,86 eurot, seisuga 26.04.2017 viivis 28,41 eurot ja nõudekirja summas 57,60 eurot (hagiavalduse lisa 5). Hageja on selgitanud, et nõude loovutamise teatises on märgitud kostjate võlg nõude loovutamise seisuga, so 26.04.2017 seisuga, kuid hagejale on loovutatud kõik laenulepingust ja käenduslepingust tulenevad nõuded (sh need nõuded, mis olid sissenõutavaks muutnud 26.04.2018 seisuga kui ka need, mis muutusid sissenõutavaks hiljem). Kohtule esitatud Credit Invest OÜ kinnitusest nõude loovutamise kohta nähtub, et Credit Invest OÜ on loovutanud hagejale laenulepingust nr Ci201604828 tulenevad nõuded (sh 26.04.2017 sissenõutavaks muutnud nõuded kui ka hiljem sissnõutavaks muutnud nõuded) (hageja 03.01.2020 menetlusdokumendi lisa 2). Seega on ebaõige kostjate seisukoht, et Cerdit Invest OÜ on loovutanud hagejale 26.04.2017 nõude põhisummas 1525,23 eurot, vaid Credit Invest OÜ on loovutanud hagejale kogu laenulepingust nr Ci201604828 tuleneva nõude. Eeltoodust tulenevalt tuleb kostjatelt solidaarselt hageja kasuks välja mõista põhivõlgnevus 1 603,72 eurot. Hageja palub kostjatelt solidaarselt välja mõista intressi summas 987,47 eurot. Tulenevalt VÕS § st 397 lg 1 tuleb majandus-või kutsetegevuses antud laenult maksta intressi. Poolte vahel ei ole vaidlust selle üle, et hageja on andnud laenu majandustegevuses ja seega kostjal 1 on intressi maksmise kohtustus. VÕS § 94 lg 1 kohaselt, kui kohustuselt tuleb vastavalt seadusele või lepingule tasuda intressi, on intressimääraks poolaasta kaupa Euroopa Keskpanga põhirefinantseerimisoperatsioonidele kohaldatav viimane intressimäär enne iga aasta 1. jaanuari ja 1. juulit, kui seaduses või lepinguga ei ole ette nähtud teisiti. Laenulepingu p-s 3.6

on laenuandja ja laenusaaja kokku leppinud VÕS § 94 lg 1 sätestatust erineva intressimäära, st laenusaaja kohustus laenusumma kasutamise eest tasuma laenuandjale intressi 6% kuus. Kohtule esitatud võlgnevuse arvestuse kohaselt on Laenulepingust tulenev intressinõue osaliselt tasumata ja kostjate intressivõlgnevus on 987,47 eurot (hagiavalduse lisa 4). Seega on Laenulepingus kokku lepitud intressi maksmise kohustus nõuetekohaselt (VÕS § 76 lg 1 ja lg 3) täitmata ning hagejal on õigus nõuda laenusaajalt intressi maksmise kohustuse täitmist (VÕS § 101 lg 1 p 1). Kohus on eelnevalt asunud seisukohal, et hageja põhinõue on summas 1603,72 eurot, seega ei nõustu kohus kostjate vastuväidetega, et õige intressisumma on 892,30 eurot. Kohus leiab, et hageja seaduslik ja põhjendatud intressinõue on summa 987,47 eurot. Eeltoodust tulenevalt tuleneb kostjatelt solidaarselt välja mõista intressivõlgnevus summas 987,47 eurot. Hageja on esitanud kostjate vastu hagi esitamise ajaks sissenõutavaks muutnud viivise nõude summas 1 110,17 eurot ja alates hagi esitamisest kuni põhinõude täitmiseni viivise nõude määras 0,2% päevas, kuid mitte rohkem kui 98,64 eurot. Vastavalt VÕS § 101 lg 1 p-le 6, kui võlgnik on kohustust rikkunud, võib võlausaldaja rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral nõuda viivist. VÕS § 113 lg 1 võib võlausaldaja rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral nõuda võlgnikult viivitusintressi (viivis), arvates kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni. Viivise määraks loetakse VÕS § 94 sätestatud intressimäär, millele lisandub kaheksa protsenti aastas. Kui lepinguga on ette nähtud kõrgem intressimäär kui seadusjärgne viivisemäär, loetakse viivise määraks lepinguga ettenähtud intressimäär. Kohus on eelnevalt tuvastanud, et laenusaaja on rikkunud rahalist kohustust (saadud laenu tagastamise kohustust), mistõttu on hagejal õigus nõuda laenusaajalt ka viivise tasumist. Laenuandja ja laenusaaja on Laenulepingu p-s 3.9 ja 7.1 leppinud kokku, et juhul kui laenusaaja ei täida Laenulepingust tulenevaid rahalisi kohustusi nõuetekohaselt, kohustub laenusaaja maksma viivist 0,2% nõuetekohaselt tasumata summalt päevas. TsMS § 367 sätestab, et viivisenõude võib koos põhinõudega esitada hagis selliselt, et taotletakse viivise, mis ei ole hagi esitamise ajaks veel sissenõutavaks muutunud, välja mõistmist kohtult mitte kindla summana, vaid täielikult või osaliselt protsendina põhinõudelt kuni põhinõude täitmiseni. Eelkõige võib viivist nõuda selliselt, et kohus mõistaks välja kindla summana kuni otsuse tegemiseni ja edasi protsendina põhinõudest. Seega annab seadus hagejale õiguse nõuda sissenõutavaks mittemuutunud viivist ka alates hagi esitamisest kuni põhivõlgnevuse tasumine. Kohtule esitatud võlgnevuse arvestuse kohaselt on hagi esitamise kuupäeva seisuga laenusaaja Laenulepingust tulenev viivisevõlgnevus summas 1110,17 eurot (hagiavalduse lisa 4). Kostjad ei vaidlusta viivisemäära ega viivise arvestamise perioodi. Kostjad on vaidlustanud viivisearvestuse seetõttu, et leidsid, et hageja põhinõue saab olla 1525,23 eurot, mistõttu on ebaõige ka hageja poolt esitatud viivisearvestus. Kohus on eelnevalt asunud seisukohal, et hageja põhinõue on 1603,72 eurot. Seega on hageja poolt esitatud sissenõutavaks muutunud viivise nõue seaduslik ja põhjendatud. Perioodi 01.09.2018 kuni kohtuotsuse tegemiseni 30.01.2019 on võlgnevuselt summas 1603,72 eurot arvestatavad viivised määraga 0,2% päevas summas 1655,04 eurot (viivitatud päevi kokku 516, viivisesummas päevas 3,20 eurot). Kuna hageja on palunud kostjatelt välja mõista viivise hagi esitamisest kuni põhinõude täitmiseni, kuid mitte rohkem kui 98,64 eurot, siis tuleb kostjatelt solidaarselt hageja kasuks välja mõista viivised 1208,81 eurot (1110,10+98,64). Eeltoodust tulenevalt rahuldab kohus hagi ning mõistab kostjatelt solidaarselt välja hageja kasuks põhivõlgnevuse 1603,72 eurot, intressid 987,47 eurot ja viivised 1208,81 eurot. Menetluskulude jaotus

TsMS § 162 lg 1 järgi kannab hagimenetluse kulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. TsMS § 165 lg 3 kohaselt, kui otsus on tehtud solidaarvõlgnikest kostjate kahjuks, vastustavad kostjad menetluskulude eest solidaarselt. See ei välista ega piira käesoleva paragrahvi lõikes 2 sätestatu kohaldamist. Eeltoodust tulenevalt tuleb menetluskulud jätta solidaarselt kostjate kanda. Kohus määrab menetluskulude suuruse kindlaks mõistliku aja jooksul kohtuotsuse jõustumisest alates. /allkirjastatud digitaalselt/ Marget Henriksen kohtunik

Osaliselt tühistatud TRK lahendiga

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.