Võlaõigus › Laenu- ja krediidilepingud

Otsuse peale võib esitada apellatsioonkaebuse Tartu Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul, alates otsuse apellandile kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku § 405 lõikes 1 nimetatud asjas esitatud apellatsioonkaebus võetakse menetlusse üksnes juhul, kui maakohtu otsuses on antud luba edasikaebamiseks või kui maakohtu otsuse tegemisel on selgelt ebaõigesti kohaldatud materiaalõiguse normi või on selgelt rikutud menetlusõiguse normi või on selgelt ebaõigesti hinnatud tõendeid ja see võis oluliselt mõjutada lahendit. Kohus ei anna käesolevas asjas luba edasikaebamiseks. Hageja nõue ja selle põhjendused Hagiavalduse kohaselt on Bigbank AS ja kostja 24. augustil 2018. a. sõlminud järelmaksulepingu nr. 1814572/96tl. Kostja soetas järelmaksuga varstolmuimeja Philips PowerPro Aqua, mille netohinnaks oli 758,90 eurot ning Bigbank AS väljastas kostjale krediidisumma 758,90 eurot. Kostja kohustus tagastama Bigbank AS-le krediidi vastavalt maksegraafikule ning tasuma krediidi kasutamise eest intressi ja lepinguhaldustasu. Lepingu järgne intressimäär oli 28,27% aastas ja krediidi kulukuse määr 17,12%. Kostja ei ole oma kohustuste katteks ühtegi makset tasunud. Kuna kostja oli viivituses enam kui kolme maksegraafikujärgse osamaksega tasumisega, saatis Bigbank AS kostjale

Kohus menetleb TsMS § 405 lg 1 järgi hagi oma õiglase äranägemise kohaselt lihtsustatud korras, järgides üksnes tsiviilkohtumenetluse seadustikus sätestatud üldisi menetluspõhimõtteid, kui tegemist on varalise nõudega hagiga ning hagihind ei ületa summat, mis arvestatuna põhinõudelt vastab 2000 eurole ja koos kõrvalnõuetega 4000 eurole. Hageja põhinõue on 762,50 eurot ja hageja põhinõue koos kõrvalnõuetega on 1016,59 eurot. Käesolev asi on seega lihtmenetluses menetletav asi. Lihtmenetluses menetletavas asjas võib kohus tulenevalt TsMS § 405 lg 1 punktist 7 loobuda kirjalikust eelmenetlusest või kohtuistungist. Kohus on 30. detsembri 2019. a määruses teatanud menetlusosalistele nende õigusest olla kohtu poolt ära kuulatud. Menetlusosalised ei ole enda ärakuulamist taotlenud. Kohus leiab, et hagi on põhjendatud ja tuleb rahuldada osaliselt. Hagiavalduse ja sellele lisatud järelmaksulepingu nr 1814572/96tl kohaselt on Bigbank AS ja kostja 24. augustil 2018. a. sõlminud järelmaksulepingu nr. 1814572/96tl (edaspidi: leping). Kostja soetas järelmaksuga varstolmuimeja Philips PowerPro Aqua. Järelmaksu summa oli 758,90 eurot (tl 24). Kostja ei ole nimetatud asjaoludele vastuväiteid esitanud. Kohus loeb lepingu sõlmimise ja kokkulepitud järelmaksusumma suuruse seega tõendatuks. Lepingu kohaselt loetakse järelmaksu summa krediidisaajale üleantuks ja järelmaksuleping jõustunuks järelmaksulepingu sõlmimise kuupäeva seisuga juhul, kui müügieseme müügileping ning järelmaksuleping on sõlmitud ning järelmaksudokumendid on jõudnud müüjalt krediidiandjale. Lepingul on krediidiandja, krediidisaaja ja müüja esindaja allkirjad ning leping on hageja poolt asja materjalide juurde lisatud. Kohus leiab sellest tulenevalt, et müügieseme müügileping ja järelmaksuleping on sõlmitud ja järelmaksudokumendi olid jõudnud müüjalt krediidiandjale. Kostja ei ole välja toonud asjaolusid, millest võiks järeldada, et see ei oleks nii või et ta ei ole krediiti saanud. Kohus leiab sellest tulenevalt, et järelmaksu summa oli kostjale üle antud. Lepingu kohaselt pidi kostja järelmaksusumma tagastama vastavalt lepingule lisatud maksegraafikule (tl 25). Hagiavalduse kohaselt ei ole kostja tasunud ühtegi maksegraafikujärgset osamakset. Ka nimetatud asjaolu ei ole kostja vaidlustanud. TsMS § 231 lõigete 2 ja 4 alusel tuleb asuda seisukohale, et kostja ei ole maksegraafikujärgseid osamakseid tasunud. Bigbank AS saatis 28. detsembril 2019. a kostjale järelmaksulepingu ülesütlemise hoiatuse (tl 29). Kostjal oli hoiatuse saatmise ajal tasumata kolm järjestikust osamakset, so 10.10.2018, 12.11.2018 ja 10.12.2018 osamaksed (tl 25). Bigbank AS on 28. detsembri 2019. a kirjas hoiatanud kostjat, et kui võlgnevust viivitamatult, kuid mitte hiljem kui kahe nädala möödumisel käesoleva hoiatuse saatmisest, ei likvideerita ega pöörduta panga poole muu lahenduse leidmiseks, on Bigbank AS-il õigus leping üles öelda ja nõuda kogu võla kohest tasumist. Bigbank AS on 16. jaanuaril 2019. a edastanud kostjale lepingu ülesütlemise avalduse (tl 30). Kostja ei ole väitnud, et ta ei ole hoiatust ja lepingu ülesütlemise avaldust saanud. Seega tuleb lugeda Bigbank AS poolt leping võlaõigusseaduse (VÕS) § 416 lõigetes 1 ja 2 sätestatud korda järgides üles öelduks 16. jaanuaril 2019. Bigbank AS saab nõuda kostjalt lepingu ja VÕS §-de 401 lg 1 ja 2, 402 lg 1, 108 lg 1, 416 lg 1, 3 ja 195 lg 2, 5 alusel seega põhivõla 758,90 euro ja lepingu haldustasu 3,60 euro tasumist. Bigbank AS on teatanud 1. mai 2019. a kirjaga kostjale, et ta on 30. aprillil 2019. a nõude loovutamise lepinguga loovutanud lepingust tulenevad nõuded kostja vastu hagejale koos

õigusega nõuda viivist, kahjuhüvitist ja muid kõrvalnõudeid (tl 31). Lepingust tulenevad nõuded kostja vastu on VÕS § 164 lg 1 ja 2, § 170 ja § 412 lg 1 kohaselt seega loovutatud hagejale ning hageja võib nõuda kostjalt põhivõla 758,90 euro ja lepingu haldustasu 3,60 euro tasumist. Rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral võib võlausaldaja VÕS § 113 lg 1 alusel nõuda võlgnikult viivitusintressi (viivis), arvates kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni. Riigikohus on leidnud, et kui pooled on tarbijakrediidilepingus kokku leppinud seadusjärgsest viivisemäärast kõrgemas intressimääras, peab võlgnik arvestama, et maksetega viivitamisel järgnevad VÕS § 415 lg 1 ja § 113 lg 1 kolmandas lauses sätestatud sanktsioonid, st kohustus maksta viivist lepinguga ettenähtud intressimäära järgi (vt Riigikohtu

Menetluskulude jaotus ja kindlaksmääramine Hageja oleks pidanud hagi rahuldatud osalt TsMS § 124 lg 1, § 133 ja § 134 lg 1 ning riigilõivuseaduse (RLS) § 59 lg 1 ja RLS lisa 1 järgi tasuma riigilõivu 175 eurot. Kohus leiab sellest tulenevalt, et hageja poolt tasutud riigilõiv tuleb jätta TsMS § 163 lg 1 alusel 175 euro ulatuses kostja kanda ja 25 euro ulatuses hageja kanda. Hagi rahuldatakse ligikaudu 92% ulatuses. Ülejäänud menetluskulud tuleb jätta TsMS § 163 lg 1 järgi 92% ulatuses kostja kanda ja 8% ulatuses hageja enda kanda.

Hagiavalduse kohaselt on hageja menetluskulud riigilõiv 200 eurot ja esindajatasu 480 eurot ilma käibemaksuta, kokku 680 eurot. Kui menetlusosaline peab menetluskulude jaotust kindlaks määrava kohtulahendi kohaselt kandma teist menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulud, mõistab kohus TsMS § 175 lg 1 esimese lause alusel kulud välja põhjendatud ja vajalikus ulatuses. Hageja on esitanud kostja vastu tarbijakrediidilepingu täitmise ja viivise väljamõistmise nõude. Tegemist ei ole õiguslikult keerulise asjaga. Arvestades hagiavalduse ja sellele lisatud dokumentide mahtu, ei ole tegemist ka mahuka asjaga. Hageja esindaja poolt maksekäsu kiirmenetluses tehtud toimingute kulu on TsMS § 172 lg 9 ja § 4842 järgi põhjendatud 20 euro ulatuses ning maksekäsu kiirmenetlusele järgnevas hagimenetluses tehtud toimingute kulu on kohtu hinnangul põhjendatud 200 euro ulatuses. Arvestades menetluskulude jaotust, tuleb kostjalt hageja kasuks välja mõista menetluskulude katteks 377,40 [175 + (220 x 0,92)] eurot. Vastavalt hageja taotlusele ja TsMS § 177 lõikele 4 tuleb otsuses märkida, et hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt tuleb tasuda menetluskulude suurust kindlaks tegeva lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses. Kostja ei ole menetluses osalenud ning kuuluvaid menetluskulusid.

temal ei saa seega olla tekkinud hüvitamisele

/allkirjastatud digitaalselt/ Epp Tombak kohtunik

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.