XX pankrotimenetlus. Võlgniku vabastamise menetluse lõpetamine
Vaidlustatud kohtulahend
Harju Maakohtu 18.06.2019 määrus
Kaebuse esitaja ja kaebuse liik
Eesti Vabariigi Riigi Tugiteenuste Keskuse kaudu määruskaebus
Menetlusosalised ja nende esindajad
Võlgnik/usaldusisik esindaja Janno Perv
XX
(ik
kohustustest
XXXXXXXXXXX),
Puudutatud isikud: Võlausaldaja I Eesti Vabariik Riigi Tugiteenuste Keskuse kaudu, esindaja Tuuliki Lorvi Võlausaldaja II Eesti Vabariik Maksu- ja Tolliameti kaudu, esindaja Kadri Kööp Võlausaldaja III Tallinna kohtutäitur Arvi Pink Võlausaldaja IV Tallinna kohtutäitur Risto Sepp Menetluse liik
Kirjalik menetlus
RESOLUTSIOON
1.Jätta Harju Maakohtu 18.06.2019 määrus muutmata ja määruskaebus rahuldamata.
2.Jätta asjas kantud menetluskulud menetlusosaliste endi kanda.
5.Keelduda menetlemast XX 13.12.2019 kell 0.13 esitatud dokumente, mis ei seondu ringkonnakohtu 12.12.2019 kirjas märgitud menetluskulude nimekirja esitamise nõudega ning eemaldada need toimikust. Edasikaebamise kord Määruse peale võib Riigikohtule esitada määruskaebuse 15 päeva jooksul alates määruse kättesaamisest. Asjaolud ja menetluse käik
1.Harju Maakohtu 02.06.2015 määrusega kuulutati välja XX (võlgnik) pankrot.
2.04.03.2016 määrusega lõpetas kohus võlgniku pankrotimenetluse pärast pankroti väljakuulutamist raugemise tõttu ning algatas võlgniku kohustustest vabastamise menetluse, kohustades võlgnikku ennast täitma usaldusisiku kohustusi. Võlausaldajatel on tunnustatud nõuetest jäänud raha saamata alljärgnevalt:
Eesti Vabariik Maksu- ja Tolliameti kaudu – 2 794,87 eurot; Kohtutäitur Arvi Pink – 142,50 eurot; Kohtutäitur Risto Sepp – 1 319,26 eurot; Eesti Vabariik Riigi Tugiteenuste Keskuse kaudu – 2 542,42 eurot.
3.Võlgnik esitas 28.04.2019 maakohtule avalduse, milles palus vabastada teda ennetähtaegselt pankrotimenetluse käigus täitmata jäänud kohustustest pankrotiseaduse (PankrS) § 175 lg 1 alusel. Aruandest nähtub, et võlausaldajatele väljamakseid tehtud ei ole. Võlgnik on töövõimetuspensionär alates 2010. aastast. Võlgnik ei saa tööl käimisega tervislikel põhjustel hakkama. Viimased kümme aastat ei ole võlgnik suutnud oma sissetulekuid suurendada. Võlgnik on viimasel ajal viibinud 1,5 kuud statsionaarses osakonnas (tl 136).
4.05.06.2019 kuulas kohus ära võlgniku. Võlausaldajad ärakuulamise soovi ei avaldanud.
5.Võlausaldaja Eesti Vabariik Maksu- ja Tolliameti kaudu teatas 14.05.2019 kirjalikult, et nõustub võlgniku kohustustest vabastamise menetluse lõpetamisega ning kohustustest vabastamisega. Teised võlausaldajad vastuväiteid avaldusele ei esitanud. Maakohtu määrus
6.Maakohus rahuldas taotluse ning vabastas võlgniku kohustustest ja lõpetas pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest vabastamise menetluse. PankrS § 175 lg 1 järgi pärast viie aasta möödumist võlgniku kohustustest vabastamise menetluse algatamisest otsustab kohus võlgniku taotlusel tema pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest vabastamise. Sama paragrahvi lg 11 sätestab, et kohus võib oma kohustusi nõuetekohaselt täitnud võlgniku asjaolusid arvestades vabastada pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest ka enne viie aasta möödumist menetluse algatamisest, kuid mitte enne kolme aasta möödumist menetluse algatamisest, eelkõige kui võlgnik on oma kohustusi menetluse ajal nõuetekohaselt täitnud ja rahuldanud võlausaldajate nõudeid arvestatavas ulatuses. PankrS § 175 lg 2 p 2 kohaselt kohus keeldub võlgnikku kohustustest vabastamast, kui võlgnik on rikkunud süüliselt oma PankrS §-is 173 nimetatud kohustusi ja kahjustanud sellega võlausaldajate huve. Eesti Vabariik Maksu- ja Tolliameti kaudu nõustus võlgniku kohustustest vabastamisega. Ülejäänud võlausaldajad on jätnud kohtu otsustada võlgniku kohustustest vabastamise põhjendatuse. Kohus ei tuvastanud PankrS § 175 lg-s 2 sätestatud aluseid võlgniku kohustustest vabastamisest keeldumiseks. Võlgnikul puudus pankrotivara ja võlausaldajate nõudeid oli võimalik rahuldada üksnes igakuiselt saadava sissetuleku arvelt arvestades täitemenetluse seadustiku (TMS) § 132 lg-s 1 ja lg-s 2 sätestatut. Võlgniku sissetulekuks on pension ja töötasu 270 eurot ning kohtul puudus alus kahelda võlgniku sissetulekute vastavuses tegelikkusele. PankrS § 175 lg 4 järgi peab võlgnik vande all andma kohtule teavet oma kohustuste täitmisest. Kui võlgnik kohtu määratud tähtaja jooksul teavet ei anna, keeldub kohus võlgnikku pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest vabastamast. Võlgnik andis 5.06.2019 vande kohustuste täitmise kohta (tl 154). Võlgniku selgituste ja kohtule esitatud tõendite kohaselt on töötamise takistuseks järjest halvenev tervis. Võlgnik on töövõimetuspensionär. Haigusega seotud lisakulutused ravimitele on igakuiselt 300 eurot. Võlgnikku aitab tema ema (tl 155). Puudus alus kahelda tervisliku seisundi kohta esitatud andemete tõesuses. Võlgnikule ei ole etteheidetav suurema sissetuleku puudumine. Tartu Ringkonnakohus on lahendis nr 2-10-15313 asunud seisukohale, et võlgniku vabastamine täitmata jäänud kohustustest enne viie aasta möödumist kohustustest vabastamise menetluse algatamisest võib olulisel määral kahjustada võlausaldajate huve ning selleks peavad esinema erandlikud asjaolud, näiteks võlgniku töövõimetus või alaealiste laste ülalpidamiskohustuse täitmine vms. Käesoleval juhul saab pidada erandlikuks asjaoluks
võlgniku haigust ja töövõimetust, mis annab aluse kohaldada PankrS § 175 lg 11. Võlgnikul puudub võimalus ka tulevikus oma sissetulekuid suurendada. Kohus ei ole käesolevas menetluses tuvastanud võlgniku käitumises võlausaldajate huvide kahjustamisele suunatud tegevust. Kohus rahuldas eeltoodust tulenevalt taotluse ja vabastas võlgniku pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest. PankrS § 176 lg 1 järgi kui võlgnik vabastatakse oma pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest, lõpevad pankrotivõlausaldajate nõuded võlgniku vastu, sealhulgas ka nende pankrotivõlausaldajate nõuded, kes ei ole pankrotimenetluses nõudeid esitanud. Kohus selgitas, et PankrS § 177 lg 1 järgi võib kohus võlausaldaja taotlusel ühe aasta jooksul võlgniku pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest vabastamise määruse tegemisest selle määruse tühistada, kui selgub, et võlgnik on kohustustest vabastamise menetluse kestel oma kohustusi tahtlikult rikkunud ja sellega oluliselt takistanud pankrotivõlausaldajate nõuete rahuldamist. Võlausaldaja võib PankrS § 177 lg-s 1 nimetatud taotluse esitada üksnes juhul, kui ta sai võlgniku kohustuste rikkumisest teada alles pärast võlgniku kohustustest vabastamise määruse tegemist. Menetluskulud tuli tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 172 lg 1 alusel jätta võlgniku kanda. Määruskaebus
7.Võlausaldaja Eesti Vabariik Riigi Tugiteenuste Keskuse kaudu esitas määruskaebuse, milles palus määrus tühistada. Kaebuse esitaja leidis, et võlgniku kohustustest vabastamine käesoleval hetkel kahjustaks ebamõistlikult riiki kui võlausaldajat. Võlausaldaja nõuded olid täies ulatuses täitmata. Võlgnik on teadaolevalt töövõimetuspensionär, kuid see ei takistanud nõuete täitmist kasvõi osaliselt. Penisonil viibimine ei välistanud lisatöö otsimist. Võlgnikul lasub PankrS § 173 lg 1 kohaselt kohustus tegeleda mõistlikult tulutoova tegevusega ja kui tal sellist tegevust ei ole, siis seda otsida. Kohus võib tulenevalt PankrS § 175 lg-st 51 pikendada kohustusest vabastamise menetluse tähtaega. Eraisiku kohustustest vabastamise võimalus on ette nähtud üksnes neile võlgnikele, kelle majanduslik olukord on eriti raske. Menetluse eesmärgiks on muuhulgas võlgniku „kasvatamine“, vältimaks tulevikus ebamõistlikke krediidiotsuseid. Menetluse edasine käik
8.Maakohus võttis määruskaebuse menetlusse ning palus võlgnikul ja puudutatud isikutel esitada seisukohad.
9.Võlgnik palus jätta määrus muutmata. Võlgnik selgitas, et ta ei ole pahatahtlikult hoidunud kõrvale kohustuste täitmisest, vaid tal ei ole võimalust kohustusi täita. Võlgniku tervislik seisund on halvenenud nii palju, et endine tööandja lõpetas töölepingu töövõime vähenemise tõttu. Eesti Töötukassa otsuse kohaselt puudub võlgnikul töövõime.
10.Võlausaldajad II-IV kaebusele ei vastanud.
11.Määruskaebuse jättis maakohus rahuldamata ja edastas lahendamiseks ringkonnakohtule. Ringkonnakohtu määrus
12.Ringkonnakohus, tutvunud kohtuasja materjaliga, leiab, et TsMS § 659 ja § 657 lg 1 p 1 alusel tuleb maakohtu määrus jätta muutmata ning määruskaebus rahuldamata. Määruskaebuse väited ei anna alust maakohtu määruse muutmiseks. Ringkonnakohus nõustub maakohtu määruse põhjendustega ning TsMS § 659 ja 654 lg 6 järgi ei korda neid.
Määruskaebemenetluses on vaidluse all, kas maakohus on põhjendatult lõpetanud võlgniku kohustustest vabastamise menetluse. Võlausaldaja I heidab määruskaebuses võlgnikule kokkuvõtvalt ette seda, et võlgnik ei ole piisavalt tegelenud mõistlikult tulutoova tegevusega ega seda otsinud (PankrS § 173 lg 1). Samuti väidab kaebuse esitaja, et kuigi võlgnik on töövõimetuspensionär, ei välista see lisatöö otsimist. Võlgnik ei ole võlausaldajale väljamakseid teinud. Maakohus hindas, kas võlgnik on menetluse käigus oma kohustusi nõuetekohaselt täitnud või esinevad PankrS § 175 lg 2 p-des 1 ja 2 sätestatud absoluutsed keeldumise alused, mille järgi keeldub kohus võlgnikku kohustustest vabastamast. Seejuures kontrollis maakohus, kas võlgnik on mõistetud süüdi pankrotikuriteos või on võlgnik rikkunud süüliselt PankrS §-s 173 nimetatud kohustusi ja kahjustanud sellega võlausaldajate huve. Kohtuasja materjalidest nähtuvalt pole võlgnik süüdi mõistetud pankrotikuriteos ega rikkunud PankrS § 175 lg 2 p 2 kohaselt menetluse ajal kohustusi sellisel määral, mis tooksid kaasa kohustustest vabastamata jätmise. Kohtuasja materjalid ja määruskaebuse väited ei anna alust asuda teistsugusele seisukohale. Asja materjalist nähtub, et võlgnik ei ole kohustustest vabastamise menetluse perioodi jooksul võlausaldajatele väljamakseid teinud, kuid samas ei ole ta hoidunud sellel perioodil tahtlikult kõrvale kohustuste täitmisest. Pankrotihalduri ettekande kohaselt puudus võlgnikul vara, mille realiseerimisest oleks saanud võlausaldajate nõudeid rahuldada. Seega oleks saanud võlausaldajate nõudeid rahuldada vaid võlgniku sissetuleku arvelt. Maakohtule esitatud tõenditest nähtuvalt oli võlgniku sissetulekuks pension ja töötasu kokku 270 eurot, kuid kulutused ravimitele olid suuremad ja võlgnikku aitas tema ema. Samas on võlgniku tervislik seisund halvenenud, mistõttu tööandja lõpetas 01.06.2019 temaga töölepingu töölepinguseaduse (TLS) § 88 lg 1 p 1 kohaselt seoses töövõime vähenemisega. Eesti Töötukassa koostatud töövõime hindamise otsuse kohaselt puudub võlgnikul töövõime ning ühe aasta jooksul on see raskesti prognoositav. Otsuse kohaselt on võlgnikul raske tegutsemispiirang liikumise valdkonnas, mille põhjuseks on immuunsüsteemi ning seedeelundite haigused, artroos, lülihaigustus ning võlgnikul on kerge tegutsemispiirang käelise tegevuse valdkonnas, mille põhjuseks on dorsopaatia. Ringkonnakohus nõustub maakohtu määruse põhjendustega, mille kohaselt saab võlgnikul töövõime puudumist pidada erandlikuks asjaoluks, mis annab aluse PankrS § 175 lg 11 kohaldamiseks. Kohtu hinnangul ei ole võlgnik hoidnud teadlikult ning eesmärgipäraselt kõrvale PankrS § 173 lg 1 sätestatud kohustustest. Arvestades asjaoludega, et võlgnikul töövõime puudub, ei pea ringkonnakohus kohaseks kaebuses väidetut, et töövõimetuspensionil viibimine ei takista nõuete täitmist ega välista lisatöö otsimist. Ringkonnakohus rõhutab samas, et kuivõrd võlgnik on kohustustest vabastamise menetluse käigus saanud töövõimetustoetust, siis vastavalt PankrS § 173 lg-le 5, ei pidanud võlgnik üle andma tulu, millele seadusest tulenevalt ei saa sissenõuet pöörata.
13.Ringkonnakohus märgib, et vaidlustatud maakohtu määruses puudub menetluskulude jaotus, millega on rikutud TsMS § 173 lg-tes 1 ja 2 sätestatud nõuet, mille kohaselt tuleb menetluskulude jaotus märkida lahendis ka siis, kui menetlusosalised seda ei taotle. Kooskõlas TsMS § 162 lg-ga 4 leiab ringkonnakohus, et asjas kantud mõlemas kohtuastmes tuleb jätta menetlusosaliste endi kanda (vt Riigikohtu 04.04.2011 lahend nr 3-2-1-4-11 p 9).
14.Juhidudes TsMS § 331 lg-st 1 koosmõjus TsMS §-dega 329, 330, ei menetle ringkonnakohus võlgniku 13.12.2019 kell 0.13 esitatud dokumente, mis ei seondu ringkonnakohtu 12.12.2019 kirjas märgitud menetluskulude nimekirja esitamise nõudega. Kohus eemaldab need toimikust. Kuivõrd dokumendid on esitatud elektrooniliselt, ei tagasta kohus neid dokumentide esitajale.
15.PankrS § 175 lg 6 teine lause võimaldab esitada määruskaebuse käesoleva määruse peale.
(allkirjastatud digitaalselt) Ulvi Loonurm, Meeli Kaur, Mati Maksing
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.