Määruse tegemise aeg ja koht 13.3.2023, Tallinn Kohtuasja number
2-17-16541
Kohtuasi
X kohustustest vabastamise menetlus
Vaidlustatud kohtulahend
Harju Maakohtu 22.6.2022 määrus
Kaebuse esitaja ja liik
X määruskaebus
Menetlusosalised ja nende esindajad ringkonnakohtus
Võlgnik X
Menetluse liik
Kirjalik menetlus
Võlausaldaja Julianus Inkasso OÜ, lepinguline esindaja IM
RESOLUTSIOON
1.Tühistada Harju Maakohtu 22.6.2022 määrus osas, millega lõpetati X suhtes võlgniku kohustustest vabastamise menetlus ja vabastati X usaldusisiku kohustustest, samuti kohustustest vabastamise menetluse kohta teate avaldamise osas (resolutsiooni p-d 2, 3 ja 4). Muus osas jätta kohtumäärus muutmata (resolutsiooni p 1).
2.Saata asi maakohtule võlgniku kohustustest vabastamise menetluse jätkamiseks.
3.X määruskaebus rahuldada osaliselt.
4.Avaldada kohtumääruse jõustumisel teade väljaandes Ametlikud Teadaanded Harju Maakohtu 22.6.2022 määruse osalise tühistamise ja X kohustustest vabastamise menetluse jätkamise kohta. Edasikaebamise kord ja kohtu selgitused Määruse peale võib esitada määruskaebuse Riigikohtule 15 päeva jooksul alates käesoleva määruse kättetoimetamisest. Hagita menetluses võib Riigikohtus menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja taotlusi esitada ise või advokaadi vahendusel. Seaduses sätestatud alustel võib menetlusosaline taotleda riigipoolset menetlusabi menetluskulude kandmiseks. Tähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või kautsjoni tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse
2-17-16541 kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist.
ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
1.Harju Maakohtu 22.12.2017 määrusega kuulutati välja X (võlgnik) pankrot. Maakohus lõpetas 25.6.2018 määrusega võlgniku pankrotimenetluse selle raugemise tõttu pärast pankroti väljakuulutamist ning algatas võlgniku kohustustest vabastamise menetluse, jättis usaldusisiku määramata ning kohustas võlgnikku ennast täitma usaldusisiku kohustusi. Pankrotimenetluses jäi rahuldamata Lindorff Eesti Aktsiaseltsi (õigusjärglane Julianus Inkasso OÜ) nõue 68 114,49 eurot.
2.Võlgnik esitas 14.7.2021 maakohtule avalduse kohustustest vabastamise menetluse ennetähtaegseks lõpetamiseks ning tema kohustustest vabastamiseks. Avalduse kohaselt on kohustustest vabastamise menetluse algatamisest möödunud kolm aastat. Menetluse ajal ei ole võlgnikul olnud ühtegi rikkumist. Võlgnik on teinud pingutusi, et leida sobiv töökoht, mis võimaldaks tal võlga tasuda, kuid siiani ei ole see õnnestunud. Võlgnik hooldab oma invaliidist venda, kes ei ole võimeline kõndima ning vajab igapäevastes toimingutes võlgniku abi. Lisaks sellele raskendab töö leidmist COVID-19 viiruse levimine. Samuti mängib töö otsimisel rolli võlgniku vanus ja kehv eesti keele oskus. Võlgnikul on ka alaealine laps (sündinud 3.11.2007), kellele võlgnik peab maksma elatist vastavalt kohtumäärusele. Lähimatel aastatel on sobiva töö leidmine vähetõenäoline.
3.Julianus Inkasso OÜ (võlausaldaja) palus 27.9.2021 seisukohas jätta võlgniku taotlus kohustusest vabastamiseks rahuldamata. Võlgnik ei ole kohustustest vabastamise menetluse ajal võlausaldajale väljamakseid teinud ning ei ole ka esitanud tõendeid töö otsimise kohta.
4.Võlgnik selgitas 26.5.2022 maakohtule vande all, et töötab toidukullerina alates 16.2.2021 ning tema töötasu on keskmiselt 255 eurot kuus. Võlgnikul ei ole raha transpordi jaoks, et ta saaks rohkem tööd teha. Lisaks saab võlgnik 50 eurot kuus venna hooldamise eest. Võlgniku venna tervislik seisund halveneb iga päevaga ja võlgnik peab tema eest rohkem hoolitsema. Võlausaldajale maksmiseks ei ole võlgnikul rahalisi vahendeid jagunud. Maakohtu määrus ja põhjendused
5.Harju Maakohus jättis 22.6.2022 määrusega võlgniku taotluse rahuldamata, lõpetas kohtu algatusel võlgniku kohustustest vabastamise menetluse ja keeldus võlgnikku tema pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest vabastamast. Maakohus vabastas võlgniku usaldusisiku kohustustest ja määras, et võlgniku kohustustest vabastamata jätmise kohta avaldatakse teade väljaandes Ametlikud Teadaanded.
5.1.Kuivõrd kohustustest vabastamise menetluse algatamisest on möödunud üle kolme aasta, otsustab kohus võlgniku pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest ennetähtaegse vabastamise üle vastavalt pankrotiseaduse (PankrS) § 175 lg-le 11. Võlgniku kohustustest ennetähtaegne vabastamine saaks nimetatud sätte kohaselt olla põhjendatud üksnes juhul, kui võlgnik on oma kohustusi menetluse ajal nõuetekohaselt täitnud ja rahuldanud võlausaldajate nõudeid arvestatavas ulatuses.
2-17-16541
5.2.Maakohtu 25.6.2018 määruse kohaselt jäi võlausaldaja nõue pankrotimenetluses rahuldamata 68 114,49 euro ulatuses. Võlgnik ei ole kohustustest vabastamise menetluse aja jooksul võlausaldajale väljamakseid teinud. Seega ei ole täidetud võlgniku ennetähtaegse vabastamise eeldus, et võlausaldaja nõue on rahuldatud arvestatavas ulatuses. Juba see asjaolu tingib võlgniku taotluse rahuldamata jätmise.
5.3.PankrS § 173 lg 1 kohaselt on võlgnik kohustatud tegelema mõistlikult tulutoova tegevusega ja, kui tal sellist tegevust ei ole, siis seda otsima. PankrS § 173 lg 2 sätestab, et võlgnik peab viivitamatult teatama kohtule ja usaldusisikule igast elu- ja tegevuskoha vahetusest, mitte varjama saadud tulusid ning vara, samuti andma kohtu ja usaldusisiku nõudel teavet oma tegevuse või selle otsimise, oma sissetulekute ja vara kohta. Kohustustest vabastamise menetluse raames peab võlgnik üles näitama initsiatiivi ja reaalset tahet oma kohustusi täita. Kohustustest vabastamine ei ole ette nähtud automaatselt kõigile isikutele, vaid üksnes nendele, kes on andnud endast parima võlausaldajate nõuete rahuldamiseks (Riigikohtu tsiviilkolleegiumi lahendid asjades nr 3-2-1-49-16 (p 15) ja 3-2-1-19-16 (p 14)). Praegusel juhul ei nähtu võlgniku käitumisest initsiatiivi ja reaalset tahet oma kohustusi täita. Kohustustest vabastamise menetlus on kestnud enam kui kolm aastat, kuid võlgnik ei ole selle aja jooksul teinud võlausaldajale ühtegi väljamakset. Miinimummäärast madalama töötasu teenimist ei saa pidada mõistlikult tulutoovaks tegevuseks. Võlgnik ei ole tõendanud, et ta oleks pidevalt ja aktiivselt tööd otsinud või esineksid objektiivsed asjaolud, mis oleksid töö otsimist ja leidmist takistanud. Võlgniku puudulik keeleoskus võib mõningal määral takistada töö leidmist, ent kindlasti on võlgnikul ka vähese keeleoskusega võimalik leida töökoht, kus teenistuseks on enam kui 255 eurot kuus. Põhjendatud ei ole võlgniku väide, et tema vanus takistab tasuvama töö leidmist. Asjaolu, et võlgniku vend vajab hooldamist, ei vabasta võlgnikku tema enda kohustuste täitmisest. Teiste lähedaste puudumisel, kes saaksid venna eest hoolitseda, on võimalik kasutada ka hooldusteenuseid. Eelnevast tulenevalt on võlgnik rikkunud kohustust tegeleda mõistlikult tulutoova tegevusega või vähemalt seda otsida.
5.4.Võlgnik on süüliselt rikkunud PankrS §-s 173 lg 1 sätestatud kohustusi ja on kahjustanud sellega võlausaldaja huve, mistõttu esineb PankrS § 175 lg 2 p 2 sätestatud alus keelduda võlgnikku kohustustest vabastamast. Juhindudes PankrS § 175 lg-st 5 võib kohus otsustada kohustustest vabastamise keeldumise ka omal algatusel. Pole eluliselt usutav, et võlgnikul ei olnud võimalik kolme aasta jooksul alates kohustustest vabastamise menetluse algatamisest leida tööd Harjumaal, kus üldteadaolevalt ei olnud sel perioodil tööpuudust ning suure tõenäosusega oleks võlgnik leidnud töö, kus ei ole vaja väga head keeleoskust. Võlgnik on oma kohustusi rikkunud tahtlikult (võlaõigusseaduse (VÕS) § 104 lg 5), kantuna soovist mitte rahuldada võlausaldaja nõuet. Kuivõrd kohus keeldub võlgnikku pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest vabastamast, tuleb kohustustest vabastamise menetlus lõpetada (PankrS § 175 lg 8) ning vabastada võlgnik usaldusisiku kohustuste täitmisest (PankrS § 172 lg 4). Määruskaebus ja menetluse edasine käik
6.Võlgnik esitas määruskaebuse, milles palub maakohtu 22.6.2022 määruse tühistada ning rahuldada tema taotlus pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest vabastamiseks.
6.1.Võlgnik elab koos oma täisealise poja ja vennaga viimasele kuuluvas korteris. Tulenevalt sellest, et pea kogu võlgniku sissetulek kulub alaealisele lapsele kohtulahendiga määratud elatise tasumiseks (200 eurot kuus), katab võlgniku enda igapäevased kulud valdavalt täiskohaga tööl käiv poeg. Kohustus hoolitseda oma abivajava venna eest tuleneb võlgnikule seadusest. Võlgniku vend ei ole avaldanud tahet kasutada kohtu viidatud hooldusteenuseid,
2-17-16541 samuti kaasneksid nendega rahalised kulud, mille tegemiseks puuduvad vahendid. Hoolduskohustuse tõttu sobib võlgnikule üksnes osalise koormusega töö.
6.2.Kohus on jätnud tähelepanuta asjaolu, et võlgnik on korduvalt üritanud võtta end töötuna arvele, millest Töötukassa on keeldunud, kuna võlgnik on Y OÜ osanik ja juhatuse liige. Võlgnik ei saa nimetatud ettevõttest mingisugust tulu.
6.3.Kohus ei ole selgitanud, millist tööd loetakse seaduse mõttes tasuvaks ning kas hinnatakse üksnes töötasu või arvestatakse ka isiku kulutusi ja kohustusi. Kui võlgnik loobuks venna hooldamisest, tuleks tal eeldatavasti leida endale eluase, millega kaasneksid kulutused üürile ja kommunaalmaksetele vähemalt 500 euro ulatuses kuus. Samuti tuleb võlgnikul maksta elatist oma alaealisele lapsele ning kanda enda igapäevaste vajadustega seotud kulud. Ka juhul, kui võlgnik teeniks keskmist palka, ei suudaks ta katta kõiki hädavajalikke kulutusi ning teha makseid võlausaldajale.
6.4.Kohus oleks pidanud kaaluma menetluse pikendamist ja võlgnikule täiendava tähtaja määramist PankrS § 175 lg 51 alusel.
7.Võlausaldaja palus jätta määruskaebus rahuldamata ja maakohtu määrus muutmata.
8.Maakohus võttis määruskaebuse menetlusse, jättis selle rahuldamata ning edastas tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 663 lg 5 alusel lahendamiseks Tallinna Ringkonnakohtule.
RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED
9.Ringkonnakohus leiab, et maakohtu määrus tuleb TsMS § 657 lg 1 p 2, § 659 ja § 667 lg 2 alusel tühistada osas, millega lõpetati võlgniku suhtes kohustustest vabastamise menetlus ja vabastati võlgnik usaldusisiku kohustustest, samuti kohustustest vabastamise menetluse kohta teate avaldamise osas (määruse resolutsiooni p-d 2, 3 ja 4). Osas, millega kohus keeldus kohustustest vabastamise menetlust ennetähtaegselt lõpetamast ja võlgnikku kohustustest vabastamast (resolutsiooni p 1), jääb maakohtu määrus muutmata. Tsiviilasi tuleb saata tagasi maakohtule võlgniku kohustustest vabastamise menetluse jätkamiseks. Määruskaebus rahuldatakse osaliselt.
10.Alates 1.7.2022 kehtiva füüsilise isiku maksejõuetuse seaduse § 68 lg 2 järgi kohaldatakse enne füüsilise isiku maksejõuetuse seaduse jõustumist esitatud pankrotiavalduste, kohustustest vabastamise avalduste ja võlgade ümberkujundamise avalduste alusel algatatud menetlustele pankrotiseaduse redaktsiooni või võlgade ümberkujundamise ja võlakaitse seadust, mis kehtisid kuni 30.6.2022. Võlgniku avaldus pankroti väljakuulutamiseks ja kohustustest vabastamise menetluse algatamiseks on esitatud 14.7.2021, mistõttu tuleb praeguses asjas kohaldada kuni 30.6.2022 kehtinud pankrotiseadust.
11.PankrS § 175 lg 1 järgi otsustab kohus pärast viie aasta möödumist võlgniku kohustustest vabastamise menetluse algatamisest võlgniku taotlusel tema pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest vabastamise, tehes selle kohta määruse. PankrS § 175 lg 11 järgi võib kohus oma kohustusi nõuetekohaselt täitnud võlgniku asjaolusid arvestades vabastada pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest ka enne viie aasta möödumist menetluse algatamisest, kuid mitte enne kolme aasta möödumist menetluse algatamisest, eelkõige kui võlgnik on oma kohustusi menetluse ajal nõuetekohaselt täitnud ja rahuldanud võlausaldajate nõudeid arvestatavas ulatuses. Võimalus vabaneda oma kohustustest pankrotiseaduses
2-17-16541 ettenähtud korras (võlgadest vabastamise menetluse eesmärk) ei ole eelduslikult iga võlgniku õigus. PankrS § 175 lg-tes 2 ja 4 on sätestatud absoluutsed keeldumisalused, mille puhul on võlgniku kohustustest vabastamine välistatud (vt Riigikohtu 20.6.2016 määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-49-16, p 15). PankrS § 175 lg 2 p-de 1 ja 2 järgi keeldub kohus võlgnikku kohustustest vabastamast, kui võlgnik on mõistetud süüdi pankrotikuriteos või on võlgnik rikkunud süüliselt PankrS §-s 173 nimetatud kohustusi ja kahjustanud sellega võlausaldajate huve. PankrS § 175 lg 4 järgi keeldub kohus võlgnikku kohustustest vabastamast, kui võlgnik ei anna kohtu määratud tähtajaks vande all teavet kohustuste täitmise kohta.
12.Võlgniku kohustustest vabastamise menetlus algatati Harju Maakohtu 25.6.2018 määrusega. Võlgnik on esitanud kohtule taotluse kohustustest vabastamise menetluse lõpetamiseks ja pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest vabastamiseks 14.7.2021. Seega on võlgniku võlgadest vabastamise menetlus kestnud rohkem kui kolm, kuid vähem kui viis aastat. Sellisel juhul saab kohus PankrS § 175 lg 11 alusel kaalutlusõiguse alusel otsustada, kas võlgnik kohustusest vabastada või mitte. Kohus hindab, kas võlgnik on oma kohustusi menetluse ajal nõuetekohaselt täitnud ja rahuldanud võlausaldajate nõudeid arvestatavas ulatuses. Lisaks sellele on kohtul selle sätte järgi võimalus kaalutlusõiguse teostamiseks kontrollida, kas esinevad PankrS § 175 lg-tes 2 ja 4 sätestatud võlgniku kohustustest vabastamisest keeldumise absoluutsed alused (vt Riigikohtu 4.5.2016 määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-19-16, p 12).
13.Maakohus tuvastas, et võlgnik ei ole kohustustest vabastamise menetluse aja jooksul võlausaldajale väljamakseid teinud. Seega on maakohus õigesti leidnud, et praegusel juhul puudub PankrS § 175 lg-s 11 sätestatud alus võlgniku kohustusest vabastamiseks, kuna võlgnik ei ole võlausaldaja nõudeid arvestatavas ulatuses täitnud. Nimetatud obligatoorse eelduse puudumisel ei ole võlgniku kohustustest vabastamise taotluse lahendamise seisukohast tähtsust sellel, kas võlgnik on täitnud oma kohustusi menetluse jooksul nõuetekohaselt. Samuti puudub vajadus tuvastada seda, kas esinevad PankrS § 175 lg-te 2 ja 4 järgsed võlgadest vabastamisest keeldumise absoluutsed alused (vt Riigikohtu 4.5.2016 määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-19-16, p 13).
14.Kohtupraktikas on peetud võimalikuks vabastada võlgnik kohustustest PankrS § 175 lg 11 alusel erandlike asjaolude esinemise korral ka juhul, kui võlausaldajate nõudeid ei ole täidetud arvestatavas ulatuses. Näiteks võib selliseks erandlikuks asjaoluks olla võlgniku püsiv töövõimetus (vt Tallinna Ringkonnakohtu 28.1.2020 määrus tsiviilasjas nr 2-15-5667, p 12). Praegusel juhul ei nähtu ringkonnakohtule selliste erandlike asjaolude esinemist.
15.Ringkonnakohtu hinnangul ei ole aga põhjendatud lõpetada võlgadest vabastamise menetlust.
16.PankrS § 175 lg 5 järgi võib kohus omal algatusel ning võlausaldaja või usaldusisiku taotlusel otsustada kohustustest vabastamise keeldumise ja lõpetada kohustustest vabastamise menetluse, kui enne viie aasta möödumist ilmneb sama paragrahvi lõikes 2 või 4 nimetatud alus. Nimetatud sätte rakendamisel peab kohus tuvastama, et võlgnik on mõistetud süüdi pankrotikuriteos või on rikkunud süüliselt PankrS §-s 173 nimetatud kohustusi ja kahjustanud sellega võlausaldajate huve või keeldunud kohtu määratud tähtajaks vande all oma kohustuste täitmise kohta teabe andmisest (PankrS § 175 lg 2 p-d 1 ja 2 ning lg 4). Riigikohus on selgitanud, et PankrS § 2 teise lause kohaselt on võlgniku kohustustest vabastamise menetluse eesmärk anda neile võlgnikele, kelle majanduslik olukord on eriti raske, võimalus vabaneda oma kohustustest pankrotiseaduses ettenähtud korras ja saada nii lõpptulemusena väljavaade uueks majanduslikuks alguseks ning normaalseks sotsiaalseks eluks. Kui võlgniku käitumises
2-17-16541 ei ole PankrS § 175 lg 2 p-des 1 ja 2 ning lg-s 4 silmas peetud raskelt süülise käitumise tunnuseid, ei ole kohtul alust füüsilisest isikust võlgnikku kohustustest vabastamise menetluse võimalusest ilma jätta (vt nt Riigikohtu 4.5.2016 määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-19-16, p 14; 17.4.2013 määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-46-13, p 11; Riigikohtu 14.11.2011 määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-121-11, p 12).
17.Süü määratlemisel tuleb lähtuda VÕS §-st 104, mille lõike 2 kohaselt on süü vormid hooletus, raske hooletus ja tahtlus. Hooletus on käibes vajaliku hoole järgimata jätmine (VÕS § 104 lg 3). Raske hooletus on käibes vajaliku hoole olulisel määral järgimata jätmine (VÕS § 104 lg 4). Tahtlus on õigusvastase tagajärje soovimine võlasuhte tekkimisel, täitmisel või lõpetamisel (VÕS § 104 lg 5). Kohustuse tahtliku rikkumise eeldus on õigusvastase tagajärje soovimine, kusjuures õigusvastane tagajärg võib olla kahju tekkimine või muu õigusvastane tulemus (vt Riigikohtu 16.9.2009 otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-79-09, p 11 ja selles viidatud 17.3.2009 otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-15-09, p 14). Võlgniku kohustuste vabastamise menetluse kontekstis väljendub tahtlus eelkõige võlausaldajate huvide kahjustamise soovis.
18.Maakohus leidis, et võlgnik on süüliselt rikkunud PankrS §-s 173 lg-st 1 tulenevat kohustust tegeleda mõistlikult tulutoova tegevusega või selle puudumisel tööd otsida. Maakohtu arvates ei saa töötamist miinimumist väiksema töötasu eest pidada mõistlikult tulutoovaks tegevuseks. Maakohus ei pidanud usutavaks, et võlgnik ei ole kolme aasta jooksul leidnud Harjumaal (tasuvamat) tööd, ning asus seisukohale, et võlgnik on rikkunud eelnevalt nimetatud kohustust tahtlikult, kantuna soovist mitte rahuldada võlausaldaja nõuet. Invaliidist venna hooldamist, vähest keeleoskust ja võlgniku vanust ei pidanud maakohus sellisteks asjaoludeks, mis oluliselt takistaks võlgnikul tasuvama töö leidmist.
19.Ringkonnakohus on oma varasemas praktikas leidnud, et kui võlgnik ei tegele tema isikut, oskusi, haridust ja võimalusi arvesse võttes mõistlikult tulutoova tegevusega ega ka otsi seda, siis rikub ta PankrS § 173 lg-s 1 sätestatud kohustust. Kui selle tulemusel jääb võlausaldajatel olulises osas saamata raha, mida võiks eeldada osana tasust võlgniku töise tegevuse eest, siis kahjustab võlgniku kohustuse rikkumine võlausaldajate huve. Võlgniku tulutoova tegevuse (või selle otsimise) mõistlikkuse hindamiseks tuleb kohtul tuvastada asjaolud ja omadused, mis mõjutavad tulutoova tegevusega tegelemise või selle leidmise võimalusi. Muu hulgas on nendeks võlgniku varasem tegevus, toimingud pankrotimenetluse ja kohustustest vabastamise menetluse ajal, tööjõuturu üldine ja võlgniku töökohaks oleva ettevõtte majanduslik olukord (Tallinna Ringkonnakohtu 15.9.2017 määrus tsiviilasjas nr 2-11-6039, p-d 15.1 ja 15.2).
19.1.Toimikust nähtub, et võlgnik oli määratud raske liikumispuudega venna (tl 124) hooldajaks perioodil 1.9.2019–16.10.2022 ning talle maksti hooldajatoetust 50 eurot kuus (tl 126). Võlgnik on määruskaebuses selgitanud, et ta ei saa venna hooldamise tõttu täiskohaga tööd teha. Ringkonnakohus märgib, et perekonnaseadusest ega muust seadusest ei tulene isikule kohustust isiklikult hooldada oma vendi ja õdesid. Sellist kohustust ei ole ka täisealiste pereliikmete puhul, kelle suhtes on isikul ülalpidamiskohustus (vt Riigikohtu 9.12.2019 otsus põhiseaduslikkuse järelevalve asjas nr 5-18-7, p-d 146–147). See siiski ei välista pereliikme hooldamise arvestamist selle hindamisel, kas võlgnik on täitnud pankrotiseadusest tulenevaid kohustusi. Riigikohus on selgitanud, et üldjuhul on pankrotivõlgnik kohustustest vabastamise menetluse ajal kohustatud töötama täistööajaga, kuid tulutoova tegevuse mõistlikkuse hindamisel tuleb arvestada konkreetse juhtumi asjaoludega. Nii võib täistööajaga töötamise kohustuse välistada nt perekondlike kohustuste täitmine (laste kasvatamine, abi vajavate perekonnaliikmete hooldamine) või seadusest tulenevad piirangud, mis takistavad võlgnikul töötada (30.10.2019 määrus tsiviilasjas nr 2-11-24696, p 18).
2-17-16541
19.2.Kohustus tegeleda mõistlikult tulutoova tegevusega ei pruugi alati ja igas olukorras tähendada seda, et pankrotivõlgnik peab kohustustest vabastamise menetluse ajal otsima tasuvama töö ja et see, kui ta jätkab endise, vähetasustatud töö tegemist, kujutab endast kohustuste süülist rikkumist, mis annab aluse jätta ta kohustustest vabastamata. Kui võlgnikul on vastavalt asjaoludele mõistlik töö olemas, ei pruugi paremini tasustatava töökoha otsimine võlgniku elukorraldust, võimeid jms asjaolusid arvestades siiski olla mõistlik ja võlgnikule jõukohane. Mõistlikkuse hindamisel tuleb seejuures VÕS § 7 lg 1 järgi arvestada seda, mida samas olukorras heas usus tegutsevad isikud loeksid tavaliselt mõistlikuks. Võlgniku kohustustest vabastamise menetluse eesmärk ei ole võlgnikku karistada ega sundida teda seadma enda jaoks ebarealistlikke eesmärke. Samas võib võlgniku kohustuste rikkumiseks pidada seda, kui võlgnik oma sissetulekuid põhjendamatult vähendab või neid varjab. Olenevalt asjaoludest võib mõistlikult tulutoova tegevusega tegelemise kohustus siiski tähendada ka seda, et võlgnik peab leidma uue töökoha (Riigikohtu 30.10.2019 määrus tsiviilasjas nr 2-11-24696, p 19).
19.3.Usaldusisiku aruannetest nähtub, et perioodil 26.6.2018–15.2.2021 võlgnik ei töötanud ega teeninud töötasu ning alates 16.2.2021 töötab ta Q OÜ-s kullerina töötasuga 255 eurot (neto) kuus (dtl 91, 98 ja 109). Ringkonnakohus nõustub maakohtuga, et võlgniku vanust (maakohtu määruse tegemise ajal 48 aastat) ja riigikeele vähest oskust ei saa pidada niivõrd oluliseks takistuseks tasuvama töö leidmisel. Maakohus ei ole aga analüüsinud, kas paremini tasustatava töö otsimine oleks võlgniku elukorraldust (sh venna hooldamine ja tema juures elamine), võimeid jms asjaolusid arvestades mõistlik ja võlgnikule jõukohane. Samuti ei ole maakohus tuvastanud, et võlgnik varjab oma sissetulekuid. Toimikust ei nähtu, et võlgnik oleks enne võlgadest vabastamise menetluse alustamist teeninud viimati teenitud töötasust suuremat sissetulekut.
19.4.Ringkonnakohus peab usutavaks, et võlgniku praeguse elukorralduse puhul ei pruugi võlgnikul olla venna hooldamise kõrvalt võimalik täistööajaga tööd teha või vähemalt võib tal olla keeruline leida kõrgemini tasustatavat paindliku tööajaga tööd. Võlgnik on usaldusisiku aruannetes märkinud, et vend katab tema igakuised püsikulutused (tl 92, 99 ja 110). Ka ärakuulamisel ütles võlgnik, et vend peab teda üleval (ärakuulamise protokoll, ajamärk 00:12:54–00:13:17 (tl 148 pöördel)). Maakohus ei ole selle asjaoluga arvestanud ega hinnanud, kas praeguse elukorralduse muutmist võiks võlgnikult üldse mõistlikult eeldada. Võlgnik on määruskaebuses märkinud, et tema igapäevased kulud katab põhiliselt täisealine tööl käiv poeg, kuid on samas selgitanud, et kui ta ei hooldaks oma venda ega elaks tema juures, oleks tema igakuised püsikulud praegusest oluliselt suuremad. 19.6.2021 aruande kohaselt tasub võlgnik ka 200 euro suurust elatist oma alaealisele lapsele (tl 109 pöördel), mida kinnitab võlgniku pangakonto väljavõte (tl 111–112). Ringkonnakohtule ei nähtu, et võlgniku tegevus oleks kantud soovist hoida kõrvale kohustuste täitmisest.
20.Maakohus märkis, et võlgnik ei tõendanud aktiivset töö otsimist. Ringkonnakohtu hinnangul ei ole see maakohtu etteheide põhjendatud. Võlausaldaja juhtis 27.9.2021 seisukohas tähelepanu asjaolule, et võlgnik ei ole esitanud tõendeid tulutoovama töö otsimise kohta. Sellega seoses esitas võlgnik 26.5.2022 Töötukassa 24.10.2018 otsuse töötuna arvele võtmisest keeldumise kohta (tl 142) ja Töötukassa 25.10.2018 teate töötutoetuse taotluse läbi vaatamata jätmise kohta (tl 145). Ringkonnakohus märgib, et üksnes Töötukassas arvele võtmist või selle taotlemist ei saa pidada piisavaks tegevuseks töö otsimisel (vt nt Tallinna Ringkonnakohtu 5.07.2017 määrus tsiviilasjas nr 2-14-61025, p 18). Samas ei ole Harju Maakohtu 25.6.2018 määruses ega ka hilisemates menetlusdokumentides võlgnikule selgitatud, et ta peab koguma tõendeid tasuvama töö otsimiseks tehtud jõupingutuste kohta. Maakohus võttis võlgniku 26.5.2022 esitatud tõendid samal päeval toimunud ärakuulamisel toimikusse (ärakuulamise
2-17-16541 protokoll, ajamärk 00:18:43), kuid ei selgitanud seejuures, et nendest tõenditest ei piisa tulutoovama töö otsimise tõendamiseks.
21.Eeltoodu põhjal leiab ringkonnakohus, et maakohtu seisukoht võlgniku kohustuste tahtliku rikkumise kohta ei ole põhjendatud. Võlgniku esile toodud asjaolusid ja esitatud tõendeid arvestades ei ole alust asuda seisukohale, et võlgnik oleks oma kohustusi süüliselt rikkunud. Arvestades, et PankrS § 175 lg-tes 2 ja 4 nimetatud aluseid ei esine, ei ole PankrS § 175 lg 5 alusel kohustustest vabastamise menetluse lõpetamise eeldused täidetud. Kuivõrd kohustustest vabastamise menetlus jätkub maakohtus, tuleb võlgnikul jätkata usaldusisiku kohustuste täitmist.
22.Seoses maakohtu määruse osalise tühistamisega tuleb ringkonnakohtu määruse jõustumisel avaldada väljaandes Ametlikud Teadaanded teade maakohtu määruse osalise tühistamise ja võlgniku kohustustest vabastamise menetluse jätkumise kohta.
23.Ringkonnakohus märgib, et maakohus ei ole vaidlustatud määruses menetluskulude jaotust märkinud, rikkudes seeläbi TsMS § 173 lg 1 esimest lauset ja lg-t 2. Kuna kohustustest vabastamise menetlus jätkub maakohtus, st käesolev määrus ei ole menetlust lõpetav lahend TsMS § 173 lg 1 tähenduses, ei otsusta ringkonnakohus menetluskulude jaotust.
24.Ringkonnakohus märgib, et võlgnik on määruskaebuse esitamisel tasunud riigilõivu 70 eurot (maksekorraldus, tl 156). Vastavalt riigilõivuseaduse § 59 lg-tele 10 ja 15 tuleb praeguses asjas määruskaebuse esitamisel tasuda riigilõivu 15 eurot. Seega on võlgnik tasunud riigilõivu 55 eurot nõutavast enam. Võlgnikul on õigus esitada kohtule taotlus riigilõivu tagastamiseks. TsMS § 150 lg 4 kohaselt tagastab riigilõivu kohus, kelle menetluses asi viimati oli, üksnes selle menetlusosalise avalduse alusel, kes riigilõivu tasus või kelle eest riigilõiv tasuti. Sama paragrahvi lg 6 kohaselt lõpeb riigilõivu tagastamise nõue kahe aasta möödumisel selle aasta lõpust, millal riigilõiv tasuti, kuid mitte enne menetluse jõustunud lahendiga lõppemist. Riigilõivu tagastamise taotluses tuleb märkida andmed arvelduskonto kohta, kuhu soovitakse riigilõivu tagastamist.
25.TsMS § 696 lg 1 esimene lause ja PankrS § 5 lg 1 võimaldavad esitada ringkonnakohtu määruse peale määruskaebuse Riigikohtule üksnes juhul, kui see on seaduse järgi lubatud. Kuni 30.6.2022 kehtinud PankrS § 175 lg 6 teise lause järgi on käesolev määrus kaevatav.
(allkirjastatud digitaalselt)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.