2-19-19530
Kohus
Viru Maakohus
Kohtunik
Olev Mihkelson
Määruse tegemise aeg ja koht
28. jaanuar 2020, Jõhvi kohtumaja Kohtla-Järve Linnavalitsuse avaldus A. R. pärandvara pankroti väljakuulutamise nõudes Pankrotimenetluse lõpetamine /ajutise halduri tasu määramine
Kohtuasi Menetlustoiming
13. jaanuar 2020 nende Avaldaja: Kohtla-Järve Linnavalitsus (Keskalle 19 KohtlaJärve, e-post: xxx), esindaja. Jelena Scharonberg Võlgnik (pärandaja): A. R., ik xxxxxxxxxxx, surnud xx.xx.xxxx Ajutine pankrotihaldur: Tarmo Villman, Uus 8 Jõhvi 41533, e-post xxx; xxx
Kohtuistungi toimumise aeg Menetlusosalised esindajad
ja
Kohtumääruse peale võib esitada määruskaebuse Tartu Ringkonnakohtule Viru Maakohtu kaudu 15 päeva jooksul kohtumääruse kättetoimetamisest.
Kohtla-Järve Linnavalitsus esitas Viru Maakohtule avalduse A. R.i pärandvara pankroti väljakuulutamise nõudes.
Viru Maakohtu 13.12.2019 määruseg võeti avaldus menetlusse, nimetati ajutiseks pankrotihalduriks Tarmo Villman ja kohustati ajutist haldurit esitama hiljemalt 04.01.2020 aruanne ja arvamus võlgniku maksejõuetuse tekkimise põhjuste kohta. Esitatud aruande kohaselt: Jõhvi Notar Tiit Juse tõestas 02.12.2019 pärimistunnistuse, mille kohaselt on xx.xx.xxxx aastal surnud A. R. (sündinud xx.xx.xxxx, isikukood xxxxxxxxxxxxx) pärimisasjas pärijaks pärandi avanemise koha kohalik omavalitsusüksus – Kohtla-Järve linn. AS Swedbank vastuse kohaselt on A. R.i nimel AS-is Swedbank arvelduskonto, mille jääk on 28,59 EUR. Arvelduskonto on blokeeritud. Teistes pankades arvelduskontod ja kohustused puuduvad. Kõik liisinguettevõtted kinnitavad, et võlgnikul liisingukohustused puuduvad. Pensionikeskus vastuse kohaselt ei ole pensioniregistripidajal andmeid, et võlgnik oleks liitunud kohustusliku ega täiendava kogumispensioni kindlustusega. Maanteeameti vastuse kohaselt võlgniku nimel või kasutuses sõidukeid ega väikelaevu, alla 12m kogupikkusega laevu ega jette registreeritud ei ole. Võlgniku nimele oli kuni 16.04.2016 registreeritud sõiduk Volkswagen Passat Variant (reg.märgiga xxxxxx, toimus omaniku vahetus) ja sõiduk Audi 80 (reg.märgiga xxxxxx, mis on registrist kustutatud seoses lammutamisega). Elektroonilise kinnistusraamatu andmetel kuulub võlgniku ainuomandisse korteriomand asukohaga: xxx xx-xx Kohtla-Järve (registriosa nr xxxxx). Kohtutäitur Natalja Malahhova on pärandvara inventuuri tegemisel hinnanud nimetatud korteri väärtuseks 100 eurot. Ajutine haldur leiab, et arvestades korteriomandi asukohta ning sellel lasuvat võlgnevust tuleks korteriomandi väärtuseks hinnata alla 50 eurot nagu seda on määranud kohtutäitur pärandi inventuuri tegemisel. Täitemenetluse registri andmetel võlgniku suhtes täitemenetlused puuduvad. Võlgniku pärandvaral lasuvad kohustused 835,13 eurot. Kokku pärandvara 78,59 eurot. Võlgniku kohustused ületavad varasid mitme tuhande kordselt. Ajutine pankrotihaldur on seisukohal, et võlgniku vara ei kata pankrotimenetluse kulutusi, kuna pankrotimenetluses tuvastatu põhjal olemasolev vara on ebapiisav pankrotimenetluse läbi viimiseks. Võlgniku pärandvara, korteriomandi müügist, pole võimalik saada sellises ulatuses rahalisi vahendeid, mis pärandvara varalist seisundit parandaks. Võlgnik on püsivalt maksejõuetu nii PankrS § 1 lg 2 kui ka lg 3 sätestatu kohaselt. Võlgnik suri xx.xx.xxxx s.o rohkem kui 8 kuud tagasi. Ainukeseks võlgnevuseks on võlg korteriühistu ees. AS Swedbank konto väljavõtte kohaselt oli A. R. sissetulekuteks pension ja sotsiaaltoetus ning rahalised vahendid, mis saadi eelduslikult vanametalli müügist. Vaadates konto väljavõtet, võeti laekunud rahalised vahendid ühe korraga välja ning ilmselt tehti igapäevaseid makseid sularahaga arveldades ning selles osas puudub ajutise halduril seetõttu ka ülevaade. Ei ole tuvastatud, et pankrotimenetluses võiks olla tegemist kuriteo tunnustega teoga. Seega PankrS § 22 lg 5 tähenduses on võlgniku maksejõuetuse põhjuseks muu asjaolu. Ei ole tuvastanud tagasivõitmist ja/või tagasinõuete esitamise võimalusi. Võlgnik on püsivalt maksejõuetu ning puudub vara, mis võimaldab pankrotimenetluse läbiviimist. Ajutine haldur palub välja mõista võlgnikult ajutise halduri tasu 360.- EUR (sisaldab kõiki makse) ja kulutuste hüvitise 41,50 EUR, kokku 401,50 EUR. Juhul, kui tasutakse menetluskulude katteks deposiit ja kuulutatakse välja võlgniku pankrot, siis määrata, et ajutise halduri tasu ja kulude hüvitis kuulub välja maksmisele deponeeritud rahalistest vahenditest. Kui pankrotimenetlus lõpetatakse raugemisega pankrotti välja kuulutamata, siis määrata ajutise haldur tasu hüvitis riigi vahenditest summas 397 eurot, mis kuuluks välja maksmisele OÜ Menetlus (mille kaudu ajutine pankrotihaldur tegutseb) pangakontole nr xxxxxxxxxx AS Swedbank ja saata määrus täimiseks Riigi Tugiteenuste Keskusele.
13.01.2020 toimunud kohtuistungil jäi avaldaja esitatud avalduse juurde ja ajutine pankrotihaldur esitatud aruande juurde. Ajutine haldur esitas kohtule taotluse, et anda võlausaldajatele tähtaeg tasuda kohtu deposiiti pankrotimenetluse kulude katteks kohtu poolt määratud summa so 1000 eurot hiljemalt 10 päeva jooksul alates ettepaneku avaldamisest väljaandes Ametlikud Teadaanded. Juhul kui võlausaldajad määratud summat ei tasu, lõpetada pankrotimenetlus pankrotti välja kuulutamata raugemise tõttu. Kohus avaldas teate väljaandes Ametlikud Teadaanded 14.01.2020. Võlausaldajad ei ole kohtu poolt antud tähtajaks so 24.01.2020 kohtu poolt määratud summat kohtu deposiiti tasunud.
Kohus lõpetab pankrotimenetluse raugemisega pankrotti välja kuulutamata pankrotiseaduse (PankrS) § 29 lg 1 alusel. Pankrotiseaduse (PankrS) § 9 lg 2 sätestab, et võlgniku surma korral võib pankrotiavalduse tema vara suhtes esitada ka võlgniku pärija, testamenditäitja või pärandi hooldaja. Sel juhul kohaldatakse võlgniku pankrotiavalduse kohta sätestatut. PankrS § 29 lg 1 tulenevalt lõpetab kohus menetluse pankrotti välja kuulutamata raugemise tõttu olenemata võlgniku maksejõuetusest, kui võlgnikul ei jätku vara pankrotimenetluse kulude katteks. Kohus nõustub ajutise halduri seisukohaga, et A. R. pärandvara ei kata tema kohustusi, mistõttu pärandvara suhtes on välja kujunenud pankrotiseis, pankrotivara ca 78,59 eurot, kohustusi 835,13 eurot. Maakohus on seisukohal, et kuna võlausaldaja ei ole kohtu antud tähtajaks kohtu deposiiti menetluse läbiviimiseks 1000 eurot tasunud, tuleb menetlus lõpetada menetlus pankrotti välja kuulutamata raugemise tõttu, sest ilmselgelt 78,58 eurost (mis võib ka väiksemaks osutuda) ei piisa pankrotimenetluse kulude katteks. Eeltoodu alusel ja juhindudes PankrS § 29 lõpetab kohus A. R. pärandvara pankrotimenetluse raugemise tõttu pankrotti välja kuulutamata. Ajutisel halduril on õigus saada oma ülesannete täitmise eest tasu ja hüvitist ülesannete täitmiseks tehtud vajalike kulutuste katteks (PankrS § 23). Haldur on märkinud ajutise halduri tasu ja kulutuste hüvitiseks kokku 401,50 eurot. PankrS § 23 lg 4 kohaselt kui pankrotimenetlus lõpetatakse raugemisega pankrotti välja kuulutamata ja võlgniku varast ei jätku vajalikeks väljamakseteks, mõistab kohus ajutise halduri tasu ja hüvitatavad kulutused välja võlgnikult, kuid võib määrata nende hüvitamise riigi vahenditest. Riigi vahenditest ei hüvitata ajutise halduri tasu ja kulutusi suuremas summas kui 397 eurot (sealhulgas seaduses ettenähtud maksud, välja arvatud käibemaks). Kuna kohus lõpetab pankrotimenetluse raugemisega pankrotti välja kuulutamata, mõistab kohus ajutise halduri tasu ja kulud kokku 397 eurot (sisaldab makse) välja riigi vahenditest, mis kanda OÜ Menetlus pangakontole Swedbank AS.
/ allkirjastatud digitaalselt / Olev Mihkelson Kohtunik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.