2-19-16465/23 - Võlgade ümberkujundamise menetlus - Võlgade ümberkujundamise menetlus - Tartu Maakohus Jõgeva kohtumaja - lahend.ee

Määruse peale, millega ümberkujundamiskava kinnitatakse või kinnitamata jäetakse, võib võlgnik esitada määruskaebuse. Võlausaldaja võib esitada määruskaebuse ümberkujundamiskava kinnitamise määruse peale, kui ta esitas sellele eelnevalt vastuväite (VÕVS § 26 lg 2). Nõustaja tasu kindlaksmääramise peale võib määruskaebuse esitada võlgnik ja nõustaja (VÕVS § 19 lg 6 ja SanS § 18 lg 6). Määruskaebus tuleb esitada 15 päeva jooksul Tartu Ringkonnakohtule Tartu Maakohtu Jõgeva kohtumaja kaudu. Määruskaebuse esitamine ei peata määruse täitmist. Määruskaebuse esitamisel tuleb tasuda riigilõiv. Kohus tegi kindlaks järgmist Axxxx Vxxxxxx esitas Tartu Maakohtu Jõgeva kohtumajale 23.10.2019 avalduse füüsilise isiku võlgade ümberkujundamiseks. Kohus võttis avalduse 31.10.2019.a määrusega menetlusse, määras nõustaja ning kohustas Axxxx Vxxxxxxx tasuma nõustaja tasu ettemaks summas 702 eurot. Avalduse selgituse põhjal sattus võlgnik makseraskustesse paar aastat tagasi kui tema kaks hobust samal ajal haigestusid. Ühega neist tuli ravile sõita Saksamaale, teise osas sai abi Tartu EMÜ-st, kellele võlgnik maksab siiani ravi arveid. Hobuste peale kulusid kõik pere säästud ning võlgniku sõnul võttis ta veel võlgu. Samal ajal ei saanud võlgnik tööl käia kuu aega ega maksta laenusid. Pärast seda poole aasta pärast juhtus võlgniku käega raske õnnetus, mille tagajärjel ta ei saanud töötada 1,5 kuud. Käevigastuse pärast kaotas võlgnik töö Soomes ning ta pidi otsima töö Eestisse, mille ta leidis ja kus ta töötab tänaseni. Võlgnikul olevat laenukoormust suutis ta täita ainult Soome palgaga ning nüüd on ta sattunud makseraskustesse. Võlgnik töötab xxxxxx OÜ-s ning tema neto töötasuks on 1000 eurot. Võlgnik suurendab enda sõnul sissetulekuid lisatöödega ca 700 eurot kuus. Võlgniku elukaaslase sissetulekuteks on 139 eurot (sotsiaaltoetused riigilt ja kohalikult omavalitsuselt). Võlgniku ja Pxxxx Txxxxxxxxx kaasomandisse kuulub korter Tallinnas väärtusega 110 000 eurot ja kinnistu Jõgevamaal väärtusega 18 000 eurot. Võlgniku ainuomandisse kuulub sõiduauto Audi A6 väärtusega 1500 eurot ja hobutreiler väärtusega 2000 eurot. Võlanimekirjas avaldas võlgnik, et tema ja ülalpeetavate igakuised kulud on kokku 560 eurot: eluasemekulud 120 eurot, kulutused toidule 200 eurot, transpordikulud 80 eurot, sidekulud 60 eurot, kulutused laste koolikohustuste täitmisele 100 eurot. Võlgnik esitas enda pangakonto väljavõtte Swedbankis perioodil 21.10.2016-22.10.2019 ja SEB pangas perioodil 21.10.2016-21.10.2019. Kontode väljavõtted kinnitavad avalduses esitatud andmeid, sh võlgniku sissetulekuid. 2016.a ja 2017.a Soome tuludeklaratsioonidest nähtub võlgnikule Soomes tehtud palga väljamaksed. 2018.a Eesti tuludeklaratsioonist nähtub, et võlgnik on saanud väljamakseid OÜ-lt xxxxxx ja PRIA-lt. Võlgniku sõnul on tal kohustused SEB Pank (pandiga tagatud nõue), TF Bank AB, Eesti Inkasso OÜ, Julianus inkasso, Intrum Inkasso, KÜ Vana-Kuuli 5 ja EMÜ hobusekliiniku ees. SEB panga ja TF Bank AB laenusid maksab võlgnik maksegraafikute alusel ja suudab need lõpuni tasuda. 22.11.2019 esitas nõustaja ümberkujundamiskava. Kavast lähtuvalt taotleb võlgnik tagatiseta kohustuste ümberkujundamist kohustuse täitmise tähtaja pikendamise, osadena täitmise ja kohustuste vähendamise teel. Võlgnik suudaks maksta ca 575 eurot kuus (sh tagatiseta nõuete katteks kuni 265 eurot) ning kuue aasta jooksul suudaks ta võlausaldajatele tasuda üle 20 000 euro. Erandina tasuks võlgnik kõige väiksema nõude korteriühistule 1 aastaga ning pärast seda suureneksid maksed kõige suurema nõudega võlausaldajale. Kavast jäi välja SEB Pank pandiga

Kohus edastas avalduse koos lisadega ja ümberkujundamiskava võlausaldajatele ning palus neil esitada seisukoht VÕVS § 22 lg 1 ja 2 alusel. Ümberkujundamiskavale esitas vastuväite 1 võlausaldaja (Eesti Inkasso OÜ), pakutud ümberkujundamiskavaga nõustusid 4 võlausaldajat (TF Bank AB, Intrum Estonia AS, Aktiva Finants OÜ, KÜ Vana-Kuuli 5). Eesti Inkasso OÜ vaidles pakutud kavale vastu põhjuselt, et võlgnevuse kustutamise tähtaeg on ebamõistlikult pikk. Võlausaldaja hinnangul on mõistlikuks tähtajaks 36 kuud. Samuti tuleks võlgnikul tasuda põhivõlgnevuselt viivist seadusjärgses määras raha kasutamise eest. Nõustaja esitas 09.01.2020 arvamuse Eesti Inkasso OÜ vastuväidete osas. Nõustaja sõnul ei ole võlausaldaja ettepanekud rakendatavad, sest võlausaldaja ei ole ilmselt tutvunud võlgniku maksevõimet puudutavate andmetega kava selgituste punktis 2. Selleks, et rahuldada kõikide võlausaldajate põhinõuded koos lisanduva 8%-lise viivisega 36 kuuga (võlausaldajate võrdse kohtlemise põhimõte), tuleks võlgnikul igas kuus lisaks ümberkujundamata jäänud eluasemelaenu maksetele (310 eurot) tasuda ümberkujundamiskava alusel ca 620 eurot. Kokku tuleks võlgnikul sellisel juhul 1000 euro suurusest sissetulekust laenukohustuste katteks tasuda 930 eurot. Ilmselgelt ei oleks selliste maksete tasumine võlgnikule jõukohane. Võlgade ümberkujundamise eesmärk on võimaldada võlgnikul ületada makseraskused ning see on võimalik vaid esitatud kava alusel. Esitatud ümberkujundamiskava kinnitamisel saaksid võlausaldajate nõuded rahuldatud pankroti- ja sellele järgneva võlgadest vabastamise menetlusega võrreldava aja jooksul ja võrreldavas ulatuses. Nõustaja märkis, et Eesti Inkasso OÜ (nõude sai loovutuse alusel) saaks kava kinnitamisel tagasi rohkem kui võlgnikule esialgselt krediiti anti. Eesti Inkasso OÜ moodustab 20% võlausaldajate arvust ja tema nõue 15 % nõuete üldsummast. Vastuväite esitanud Eesti Inkasso OÜ nõue on ümber kujundatud ülejäänud võlausaldajatega samadel tingimustel. Nõustaja hinnangul on kava võimalik kinnitada. Kohus korraldas lähtudes VÕVS § 24 lg-st 9 ärakuulamise võlgnikule ja vastuväited esitanud võlausaldajale. Ärakuulamisele ilmus vaid võlgnik. Võlgnik jäi esitatud avalduse juurde. Võlgnik selgitas, et eluaseme laenu ta ümber ei kujunda, vaid maksab lepingu järgi. Kohtumääruse põhjendused Kohus leiab, et käesolevalt on võimalik määrata kindlaks võlausaldajate nõuded ning kinnitada ümberkujundamiskava. I Nõuete kindlaks määramine Võlgade ümberkujundamise ja võlakaitse seaduse (VÕVS) § 23 lg 4 kohaselt otsustab kohus esitatud väidete ja tõendite alusel võlausaldaja põhi- ja kõrvalnõude suuruse ning tagatiste olemasolu. Vajaduse korral kuulab kohus eelnevalt ära võlgniku, puudutatud võlausaldaja ja nõustaja. Võlgnik ja võlausaldajad ei esitanud vastuväiteid nõuete suuruste osas. Järgnevalt analüüsib kohus kõigi võlausaldajate nõudeid ja võtab seisukoha nõuete suuruse osas. 1) Aktiva Finants OÜ Võla nimekirja kohaselt on võlgnikul sissenõutav kohustus 9474,16 eurot, viivisemääraga 0,0436% päevas. Kohustuse aluseks on leping nr SL17-01-1489383. Ümberkujundamiskava kohaselt on võlgnevuse suuruseks 8438,74 eurot, millest põhivõlgnevus on 7908,43 eurot. Kavas

palub võlgnik vähendada nõuet 6% ja on valmis tasuma ositi kokku 7908,60 eurot. Võlausaldaja ei vaielnud nõude suurusele ja ümberkujundamisele vastu. 2) TF Bank AB Võla nimekirja kohaselt on võlgnikul kohustus 6519,56 eurot, intressimääraga 85,80% aastas. Kohustuse aluseks on leping nr 702193132. Ümberkujundamiskava kohaselt on võlgnevuse suuruseks 6564,67 eurot, millest põhivõlgnevus on 6475,97 eurot. Kavas palub võlgnik vähendada nõuet 1% ja on valmis tasuma ositi kokku 6476,40 eurot. Võlausaldaja ei vaielnud nõude suurusele ja ümberkujundamisele vastu. 3) Eesti Inkasso OÜ Võla nimekirja kohaselt on võlgnikul kohustus 3928,06 eurot, viivisemääraga 40% aastas. Kohustuse aluseks on leping nr 20170523012. Ümberkujundamiskava kohaselt on võlgnevuse suuruseks 3313,73 eurot, millest põhivõlgnevus on 2784,02 eurot. Kavas palub võlgnik vähendada nõuet 16% ja on valmis tasuma ositi kokku 2784,24 eurot. Võlausaldaja ei esitanud vastuväiteid nõude suurusele. Võlausaldaja ei nõustunud nõude ümberkujundamises kavas märgitud viisil. 4) Intrum Estonia AS Võla nimekirja kohaselt on võlgnikul kohustus 2929,89 eurot, intressimääraga viivisemääraga 14,9% aastas. Kohustuse aluseks on leping nr L2700679519. Ümberkujundamiskava kohaselt on võlgnevuse suuruseks 2910,19 eurot, millest põhivõlgnevus on 2561 eurot. Kavas palub võlgnik vähendada nõuet 12% ja on valmis tasuma ositi kokku 2561,04 eurot. Võlausaldaja ei vaielnud nõude suurusele ja ümberkujundamisele vastu. 5) KÜ Vana-Kuuli 5 Võla nimekirja kohaselt on võlgnikul sissenõutav kohustus 260 eurot. Kohustuse aluseks on arve nr 842. Ümberkujundamiskava kohaselt on võlgnevuse suuruseks 333,28 eurot, mis on põhivõlgnevus. Kavas kohustust ei vähendada ning võlgnik on valmis tasuma kogu võlgnevuse. Võlausaldaja ei vaielnud nõude suurusele ja ümberkujundamisele vastu. Kõik ümberkujundatavad nõuded on C nõuded. II Ümberkujundamiskava kinnitamine Lähtuvalt võlausaldajate nõuetest on avaldajal ümber kujundamist vajavaid nõudeid kokku 21 560,61 eurot. VÕVS § 28 lg 1 kohaselt kinnitab kohus võlgniku esitatud ümberkujundamiskava, kui ükski võlausaldaja või võlgnik ei ole sellele tähtaegselt vastu vaielnud. Antud juhul on kavale vastu vaielnud 1 võlausaldaja, kelle nõuded kokku on 3313,73 eurot. Ülejäänud võlausaldajad nõustusid kavaga. Kavaga nõustunud võlausaldajate nõudeid on kokku 18 246,88 eurot. Kohus leiab, et antud juhul on VÕVS § 24 lg-st 3 tulenevalt võimalik ümberkujundamiskava kinnitada olenemata ühe võlausaldaja vastuväidetest. VÕVS § 24 lg 3 kohaselt võib kohus kinnitada ka ümberkujundamiskava, millega võlausaldajad ei nõustunud või nõustusid sama paragrahvi lõikes 2 sätestatust väiksemas ulatuses, kui kohtu hinnangul: 1) on võlgade ümberkujundamine poolte õigustatud huve ja õigusi kaaludes põhjendatud;

2) ümberkujundamiskava alusel ei kohelda mõnda võlausaldajat oluliselt halvemini võrreldes teiste võlausaldajatega, välja arvatud, kui mõne võlausaldaja eelistamiseks on mõjuv põhjus. Kohus leiab, et kuna ümberkujundamiskavas on kõikide võlausaldajate nõudeid vähendatud vähem kui 20% ning ajatatud tasumine samale ajaperioodile, ei kohelda ühtegi võlausaldajat teisest halvemini (VÕVS § 24 lg 3 p 2). Kohus leiab, et võlgade ümberkujundamine on poolte õigustatud huve ja õigusi kaaludes põhjendatud. VÕVS § 24 lg 3 p 1 nimetatud huvide ja õiguste kaalumisel hindab kohus muu hulgas ka seda, kui suures ulatuses oleks võimalik rahuldada vastuväite esitanud võlausaldaja nõudeid pankrotimenetluses, võrreldes ümberkujundamiskava alusel sellele võlausaldajale välja makstava summaga. Pankrotimenetluse kohta võrdlusandmete koostamisel lähtutakse sellest, et pankrotimenetlus viiakse läbi võlgade ümberkujundamismenetluse algatamise seisuga. Võrdlemisel arvestatakse ka füüsilisest isikust võlgniku võlgadest vabastamise võimalust lähtuvalt võlgniku sissetulekust ümberkujundamismenetluse ajal. Seejuures arvestab kohus muu hulgas, millises ulatuses peaks võlgnik mõistlikult realiseerima oma vara võlgade katteks, samuti võimalusi võlgniku vara tagasivõitmise või muul viisil tagasinõudmise võimalusi. Kohus leiab, et arvestades võlgniku vara, mida on reaalselt pankrotimenetluses võimalik realiseerida, oleks võlausaldajate nõudeid võimalik rahuldada väga väheses määras, sest kaasomandis oleva kinnisvara realiseerimisel läheks 90% pandipidaja (SEB Pank) nõude katteks. Seejuures tuleb arvestada ka pankrotimenetluse kulusid, mis kantakse pankrotivara arvel enne nõudeid (nt halduri tasu), mistõttu jääks teistele kavas märgitud võlausaldajatele jaotuskava alusel välja maksmisele mittearvestatav summa. Loomulikult on võimalik pankrotimenetluse lõppemisel üle minna ka kohustustest vabastamise menetlusse (PankrS § 169jj), kus võlgnik tasub oma jooksvast sissetulekust teatud osa võlausaldajatele. Kohus leiab, et ka nimetatud menetluses saavad võlausaldajad eeldatavalt oma nõuded rahuldatud oluliselt väiksemas ulatuses kui käesolevas võlgade ümberkujundamise menetluses. Nimelt peab võlgnik oma sissetulekust loovutama usaldusisikule vaid 140, sest võlgniku sissetulekust arestitav summa on 187 eurot kuus (võlgnikul on 1 ülalpeetav). Vastavalt PnkrS § 175 lg-le 1 toimuks sellisel viisil rahaliste vahendite kogumine üldreeglina viis aastat, mis teeb ka keskmise palgakasvu korral kokku vaid umbes 8400 eurot. Kava alusel maksaks võlgnik võlausaldajatele igakuiselt aga umbes 575 eurot kuus, kokku üle 20 000 euro. Seejuures on ka ajaline faktor, sest käesolevalt kava kinnitamise järel saab võlgnik asuda tasuma kohe igakuiseid maksed, kuid pankrotimenetluse kestel ei toimu pika aja jooksul üldse mingeid tasumisi (kuni jaotuskava kinnitamiseni kulub tavaliselt vähemalt 6 kuud). Eeltoodust tulenevalt leiab kohus, et võlgade ümberkujundamise menetluse tulemusel on võlausaldajad oluliselt paremas olukorras, kui seda oleks pankrotimenetluse läbi viimisel. Kohus märgib ka, et võlgnik oli nõus võlausaldajate nõuetega ja on valmis tasuma põhinõuded kogu ulatuses. Võlgnik on ümberkujundamiskavaga taotlenud võlgade vähendamist kõrvalnõuete osas ja põhivõlgnevuse osadena tasumist läbi kohustuste täitmise tähtaja pikendamise. Eesti Inkasso OÜ vastuväite kohaselt on tema nõude osas võlgnevuse täitmise tähtaeg ebamõistlikult pikk. Võlausaldaja hinnangul on mõistlikuks tähtajaks 36 kuud. Samuti tuleks võlgnikul tasuda põhivõlgnevuselt viivist seadusjärgses määras raha kasutamise eest. Kohus märgib, et kava kohtleb kõiki võlausaldajaid võrdselt ning ühte ei eelistata teistele. Kõikide võlausaldajate nõudeid on vähendatud kõrvalnõuete võrra. Samuti võimaldab kohustuste täitmine 72 kuu jooksul täita kõikide võlausaldajate põhinõuded täies ulatuses. Võlgade ümberkujundamise eesmärgiks on võimaldada võlgnikul ületada tekkinud makseraskused ning

seda saab teha vaid kavas märgitud viisil. Kava on koostatud võlgniku majanduslikust seisundist ja maksevõimest lähtuvalt. Kohus leiab, et arvestades võlgnikku varalist seisundit on kinnitamiseks esitatud võlgade ümberkujundamiskava täidetav. Võlgnikul on olemas igakuine sissetulek, mis on 1000 eurot kuus. Ümberkujundamiskava täitmisel tuleb võlgnikul igakuiselt maksta võlausaldaja nõuete täitmiseks kokku kuni 575 eurot. Arvestades võlgniku sissetulekuid oleks sellise summa maksmine reaalselt täidetav. Suuremas ulatuses ei oleks võlgnikul ilmselt võimalik ümberkujundamiskava täita, arvestades, et võlgnikul tuleb maksevõime taastamiseks tasuda jooksvalt igapäevaseid vältimatuid püsikulusid, ka ilmselt selliseid, mis tagaksid võimaluse jätkata töötamist ja seega ka sissetuleku saamist. Kohus leiab, et igakuiselt võlgade tasumiseks määratud summat ei ole käesolevalt võimalik suurendada. Seda eelkõige seetõttu, et võlgnikul on 1 alaealine laps, kelle ülalpidamise kohustus on prioriteetne: kui lähtuda vanemate võrdse ülalpidamise kohustuse põhimõttest, tuleb võlgnikul oma sissetulekust eraldada lapse ülalpidamiseks ca 250 eurot. Võlgniku sissetulek on käesoleval ajal 1000 eurot. Kui arvestada igakuised maksed võlausaldajatele 575 eurot ja lapse ülalpidamisele 250 eurot, jääb võlgnikul enda kulude katteks vaid 175 eurot. Nimetatud summa jääb oluliselt alla TMS § 132 lg 1 mittearvestitavale sissetuleku määrale ja on kohtu hinnangul ebapiisav summa hakkamasaamiseks. Selle summa vähendamine ei ole kohtu hinnangul võimalik, mistõttu ei ole võimalik ka eraldiste suurendamine. Kohus märgib, et juhul kui võlgniku sissetulek peaks tulevikus suurenema, on võimalik kava muuta. Kohtu hinnangul on võlgniku sissetulekud piisavad, et tasuda jooksvate kulude kõrval ka võlgnevusi. Võlgnik kinnitas, et soovib iseseisvalt nimetatud kulud tasuda. Kokkuvõtlikult leiab kohus, et muudetud ümberkujundamiskavas on võlgnik püüdnud kohelda kõiki võlausaldajaid võrdselt: kõigi võlausaldajate kõrvalnõuded on viidud nullini (v.a KÜ VanaKuuli 5, kellel puudus kõrvalnõue), võlgnik tasub kõigile võlausaldajatele nende põhinõuded täies ulatuses ning kohustuste täitmise tähtaega on pikendatud kõigi võlausaldajate suhtes võrdselt 6 aastani. Kohus leiab, et Eesti Inkasso OÜ nõue, et võlgnik täidaks kogu oma kohustuste võlausaldajale 36 kuu jooksul, ei ole reaalselt teostatav. Kohtu hinnangul saaks see toimuda vaid teiste võlausaldajate väljamaksete vähendamise arvel, mis aga on vastuolus võlausaldajate võrdse kohtlemise põhimõttega. Seega tuleb Eesti Inkasso OÜ vastuväide jätta rahuldamata. Eeltoodust tulenevalt kinnitab kohus ümberkujundamiskava. Kohus selgitab, et võlgniku käitumine on kohtu järelevalve all: ta peab andma kohtule aru ümberkujundamiskava täitmise kohta ning seaduses on meetmed juhuks, kui ümberkujundamiskava ei täideta- eelkõige kava tühistamine, mille järel taastuvad kõik nõuded esialgses suuruses ja viisil (VÕVS § 39 lg 2, 3). Kohtu hinnangul on need meetmed piisavad, et survestada võlgnikku täitma võlgade ümberkujundamiskava. Kohus selgitab, et ümberkujundamiskava kinnitamise tagajärjed on sätestatud VÕVS §-des 29, 31, 33. Ümberkujundamiskava on võimalik muuta lähtudes VÕVS §-st 35. Järelevalvet ümberkujundamiskava täitmise üle teostab kohus tulenevalt VÕVS §-st 34. Võlgnik peab esitama kohtule ja võlausaldajale aruande võlgniku varalise seisundi ja ümberkujundamiskava täitmise kohta. Kohtu hinnangul tuleb aruanded esitada kord aastas 01.

veebruariks ja kava lõplikul täitmisel 01.02.2026. Sellisel viisil saab kohus jälgida, kas võlgnik täidab kava nõuetekohaselt ning vajadusel sekkuda. Menetluskulude jaotus VÕVS § 8 lg 1 alusel jätab kohus võlgniku menetluskulud tema enda kanda ning võlausaldajate kulud nende endi kanda. Nõustaja esitas kohtule taotluse enda tasu suuruse kindlaksmääramiseks. Nõustaja palus määrata enda tasuks 702 eurot (11 töötundi määraga 54€/h ja 1,8h määraga 60€/h). VÕVS § 19 lg-st 6 lähtuvalt kohaldatakse nõustajale saneerimisseaduse (SanS) §-des 17–19 saneerimisnõustaja kohta sätestatut, kui käesolevast seadusest ei tulene teisiti. Nõustajale ei kohaldata tsiviilkohtumenetluse seadustikus nõustaja kohta sätestatut. SanS § 18 lg 2 kohaselt on saneerimisnõustaja vabastamisel või saneerimiskava kinnitamisel saneerimisnõustajal õigus saada oma kohustuste täitmiseks tehtud vajalike ja põhjendatud kulutuste eest hüvitist ja tasu oma ülesannete täitmise eest. SanS § 18 lg 3 lause 1 kohaselt otsustab saneerimisnõustaja tasu ja kulutuste hüvitise suuruse kohus saneerimisnõustaja vabastamisel või saneerimiskava kinnitamisel saneerimisnõustaja tegevuse ja kulutuste aruande alusel. VÕVS § 19 lg 5 sätestab, et nõustaja tasu ja hüvitamisele kuuluvate kulutuste arvestamise korra ning tasu piirmäärad protsentides kehtestab valdkonna eest vastutav minister määrusega. Justiitsministeeriumi 04.04.2011 määruse nr 21 „Võlgade ümberkujundamise menetluses nõustaja tasu ja tasu piirmäärad ning hüvitamisele kuuluvate kulutuste arvestamise kord“ § 2 lg 4 alusel arvestab kohus tasu määramisel nõustaja ülesannete mahtu ja keerukust ning nõustaja teadmisi ja kogemusi. Tasu määramisel võib kohus lähtuda ka füüsilisest isikust ettevõtja võlgniku tegevusalast, võlausaldajate arvust, ümberkujundamiskavas osalevate võlausaldajate arvust, nõustaja kutseoskusest, mis on vajalik ümberkujundamiskava koostamiseks ja võlausaldajatega suhtlemiseks, võlgade ümberkujundamise menetluse tulemuslikkusest ning muudest asjaoludest. Määruse § 3 lg 1 kohaselt makstakse nõustajale võlausaldajatega läbirääkimiste ettevalmistamise, läbirääkimiste pidamise, ümberkujundamiskava koostamise ja kohtu poolt määratud ülesannete täitmise eest tunnitasu, mille alampiir on kümme protsenti töötasu alammäärast kuus ja ülempiir kakskümmend protsenti töötasu alammäärast kuus. Tunnitasu arvutatakse vastavalt Vabariigi Valitsuse 11. juuni 2009. a määrusele nr 90 „Töötasu alammäära kehtestamine”. Määruse § 5 lg 2 lause 1 sätestab, et kohus kontrollib nõustaja kohustuste täitmiseks tehtud kulutuste vajalikkust, õigsust ja põhjendatust ning kinnitab vajalike ja põhjendatud kulutuste suuruse. Vabariigi Valitsuse 19.12.2019.a määruse nr 115 „Töötasu alammäära kehtestamine” § 1 kohaselt on töötasu alammäär 2020. aastal 584 eurot. Nõustaja on oma ametiülesannete täitmisele kulutanud kokku 12,8 h. Nõustaja palub määrata tema tasu suuruseks 702 eurot. Nõustaja on oma ajatasuks arvestanud 54 eurot tunnis kava koostamiseks vajalike toimingute tegemiseks ja kava enda koostamiseks ning 60 eurot tunnis võlausaldaja vastuväitele arvamuse koostamiseks. Kohus on seisukohal, et taotluses märgitud nõustaja tegevused on olnud põhjendatud, vajalikud ja proportsioonis tehtud töö mahuga. Nõustaja nimetatud ajakulu on põhjendatud.