KR Haldus OÜ hagi KaMo Shop OÜ ja Endo Šeferi vastu võla väljamõistmiseks
Tsiviilasja hind
14 609,40 eurot • Hageja KR Haldus OÜ (registrikood 12858142, aadress Papiniidu tn 5a/1, 80042 Pärnu linn, [email protected]) • Hageja esindaja Andrus Viilver • Kostja KaMo Shop OÜ (registrikood 12258264, aadress XXX, XXX) • Kostja Endo Šefer (isikukood XXX, aadress XXX ) • Kostja Endo Šeferi esindaja Mihkel Nukka
Menetlusosalised ja nende esindajad
Kohtuistungi toimumise aeg
18.04.2019, kirjalik menetlus
RESOLUTSIOON
1.Mõista KaMo Shop OÜ-lt ja Endo Šeferilt solidaarselt KR Haldus OÜ kasuks välja põhivõlg 8565,20 eurot, viivis 28.01.2020 seisuga 7157,68 eurot ja edasiulatuvalt viivis 0,1 % päevas.
2.Endo Šeferilt välja mõistetava summa maksimummäär on 15 000 eurot. Seda määra ületava võlgnevuse eest vastutab KaMo Shop OÜ ainuisikuliselt.
Hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt tuleb tasuda viivist VÕS § 113 lg 1 teises lauses ettenähtud ulatuses alates kohtuotsuse jõustumisest kuni täitmiseni. Edasikaebamise kord Apellatsioonkaebus tuleb esitada Tartu Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul alates otsuse kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest. Apellatsioonkaebus võidakse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil. Selgitus menetlusabi taotlejale
Seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil.
HAGEJA NÕUDED JA PÕHJENDUSED
1.KR Haldus OÜ esitas 20.09.2018 kohtule hagi, milles palus kostjatelt solidaarselt välja mõista põhivõlg 8565,20 eurot, viivis kuni hagiavalduse esitamiseni 2917.91 eurot ja edasiulatuvalt viivis 0,1 % päevas. Alternatiivselt palus hageja mõista nõutud summad 15 000 euro ulatuses kostjatelt välja solidaarselt ning 15 000 eurot ületav summa OÜ-lt KaMo Shop. Hagiavalduse kohaselt sõlmisid OÜ DeltaCom Invest ja OÜ KaMo Shop XX.XX.XXXX üürilepingu, millega kostjale anti üürile kaupluse- ja laopinnad XXX. Leping sõlmiti tähtajalisena viieks aastaks, üürisumma 2500 eurot (+ käibemaks). OÜ KaMo Shop kohustus üürilepingu alusel tasuma OÜ DeltaCom Invest esitatud arved üüri ja kõrvalkulude osas, kusjuures kõrvalkulude eest tasumine oli vastavalt mõõdikute näitudele. Endo Šefer ja OÜ DeltaCom Invest sõlmisid XX.XX.XXXX käenduslepingu, mille kohaselt käendas Endo Šefer OÜ KaMo Shop üürilepingust tulenevate kohustuste nõuetekohast täitmist. Käenduslepingu kohaselt on käendaja vastutuse maksimaalseks piirmääraks 15 000 eurot. OÜ KaMo Shop ei tasunud 01.10.2017-28.02.2018 esitatud arveid. Võlga on vähendatud üürilepingu punkti 3.1. alusel tasutud tagatisraha 5000 eurot võrra, kostja põhivõlgnevus on 8565,20 eurot. OÜ KaMo Shop esitas 12.02.2018 avalduse üürilepingu lõpetamiseks. OÜ DeltaCom Invest loovutas nõude kostjate vastu hagejale. Vaatamata korduvatele nõudmistele ei ole kostjad võlgnevust hagejale tasunud. Tulenevalt üürilepingu p-st 5.3 on hagejal õigus nõuda põhivõlalt viivist 0.1% päevas. Hageja leiab, et hoolimata käendaja vastutuse rahalisest maksimumsummast on hagejal õigus esitada nõudeid, mis seonduvad käendaja kohustuste rikkumisega, nt käendaja kohustuste mitteõigeaegsest täitmisest tulenevaid viivisenõudeid. Hageja selgitas lepingute sõlmimise kohta, et lepingud sõlmiti suuliste tahteavaldustega enne kirjalikke. Kostja Endo Šefer aktsepteeris üürilepingut XXX ja käenduslepingut XXX, XXX tasuti tagatisraha ja XXX anti üle valdus. Käenduslepingu allkirjastanud Raivo Mererannani jõudis leping XX.XX.XXXX.
KOSTJATE VASTUVÄITED
2.OÜ KaMO Shop vaidles hagile vastu. Kostja leidis, et hageja esitatud nõue ei ole selge. Esitatud arved ning nende alusel esitatud nõue ei vasta lepingule. Arvete kohaselt on teenuse kogus 1 m2 ja sellele vastas üür 2500 eurot, aga kostja kasutuses oli 468 m2. Hageja ei ole esitanud tõendeid kõrvalkulude suuruse kohta.
3.Endo Šefer leidis, et käenduslepingust tulenev käendaja vastutuse maksimummäär on 15 000 eurot ja seda ületavat summat ei saa käendajalt välja mõista. Kuna kostja on tarbija, on viivise määr 0.1% päevas tema suhtes tühine. Kostja leidis, et käenduslepingut ei ole sõlmitud, kuna sellel ei ole mõlema poole allkirju. Poolte tahe oli käenduslepingu sõlmimine kirjalikult arvestusega, et selle allkirjastavad mõlemad
lepingupooled. Lisaks vaidlustas kostja käenduslepingu ehtsuse ja leidis, et see on intellektuaalselt võltsitud (selle sisu on vale) ning ebausaldusväärne, dokument tuleb jätta TsMS § 238 lg 5 alusel arvestamata. Käenduslepingul olev üürileandja allkiri ei ole antud hagis nimetatud kuupäeval, vaid aastaid hiljem ning mõistlik tähtaeg nõustumuse andmiseks oli möödunud.
KOHTU OTSUSTUS JA PÕHJENDUSED
4.Kostja Endo Šefer esitas taotluse nõuda välja 18.05.2015 käenduslepingu tekstifail, et hinnata faili koostamise kuupäeva (tl 85). Kohus andis kostjale tähtaja taotluse täpsustamiseks ja selgitamiseks, kostja selget taotlust ei esitanud (tl 90). Kohus leiab, et kostja taotlus tuleb jätta rahuldamata. TsMS § 238 lg 1 sätestab, et kohus võtab vastu ainult sellise tõendi ja korraldab selliste tõendite kogumise ning arvestab asja lahendamisel ainult sellist tõendit, millel on asjas tähtsust. Kostja ei ole selgitanud, millist tõendit ta täpselt soovib esitada ja mida sellega tõendada. Kostja taotlusest võib aru saada, et ta soovib saada kohtule saadetud tekstifaili, s.t 25.02.2019 hageja poolt saadetud käenduslepingu algdokumenti. Hageja on esitanud 26.11.2019 e-kirja (tl 98) selle kohta, et paberdokumenti ei ole säilinud ja seega ei ole kohtul võimalik seda ka hagejalt välja nõuda. Küsimus, millal on käenduslepingut sisaldav fail loodud, ei ole asjakohane, kuna see ei tõenda allkirja andmise aega. Ekspertiisiga saaks võib-olla algdokumendi järgi hinnata käsikirjalise allkirja andmise aega, aga hageja ei ole seda soovinud ning ekspertiisitaotlust esitanud.
5.Kohus leiab, et põhjendatud on hageja esitatud teine nõue.
6.Kohus loeb esitatud dokumentaalsete tõenditega tõendatuks järgmised asjaolud: • OÜ DeltaCom Invest andis XX.XX.XXXX üürilepinguga OÜ-le KaMo Shop üürile kaupluse- ja laopinnad XXX (tl 7-12); • 12.02.2018 esitas OÜ KaMo Shop avalduse üürilepingu lõpetamiseks (tl 22, 23); • OÜ DeltaCom Invest loovutas oma nõude kostja vastu hagejale (tl 24-25). Kostjad ei ole neid asjaolusid vaidlustanud. Kostjad ei ole vaidlustanud ka hageja väidet, et OÜ KaMo Shop ei ole tasunud tervikuna 01.10.2017-28.02.2018 esitatud arveid (tl 15-21), 01.10.2017 arve alusel on makstud 2000 eurot.
7.Kostja OÜ KaMo Shop leidis, et esitatud arved ei vasta lepingule ning hageja ei ole esitanud tõendeid kõrvalkulude suuruse kohta.
7.1.Üürilepingu p 2.1 kohaselt maksab üürnik üürileandjale ruumide kasutamise eest igakuist üüri. Üürile lisandub käibemaks õigusaktides kehtestatud suuruses. Lepingu p 2.2 järgi on üüri suurus 2500 eurot kuus ja lepingu p 2.3 kohaselt lisanduvad üürile kõrvalkulud. Hageja on esitanud 01.10.2017, 03.11.2017, 03.12.2017, 03.01.2018 ja 02.02.2018 arved üüri eest, seejuures on iga arve summa 3000 eurot (2500 eurot + käibemaks). Järelikult vastavad hageja esitatud arved üürisummale. Kostja OÜ KaMo Shop väide, et kostja kasutuses oli 468 m2, ei ole asjakohane, pooled ei ole kokku leppinud ruutmeetri pealt arvestatavas üüris. Hageja on kõrvalkulude kohta esitanud 31.01.2018 ja 28.02.2018 arve. Arvetel kajastuvad küttekulu, vesi ja elekter. Hageja on kostja nõudel esitanud menetluse kestel kõrvalkulude arvestuse tabelid (tl 68, 69) ning kostjad ei ole neile vastu vaielnud.
Seega loeb kohus tõendatuks, et OÜ KaMo Shop võlgneb hagejale üüri ja kõrvalkulude eest kokku 13 565,20 eurot. Hageja on sellest summast maha arvestanud tagatisraha 5000 eurot ning on palunud ülejäänud summa põhivõlana välja mõista. Kohus mõistab OÜ-lt KaMo Shop VÕS § 271, § 292 ja § 101 lg 1 p 1 alusel hageja kasuks välja põhivõla 8565,20 eurot.
7.2.Lisaks põhivõlale palus hageja kostjalt välja mõista viivised. Lepingu p 5.3 kohaselt oli üürileandjal õigus nõuda viiviste tasumist 0.1% kalendripäevas. Kuna hageja on viiviste arvutamisel lähtunud õigest viiviste määrast ja kostja OÜ KaMo Shop ei ole viiviste arvutust vaidlustanud, mõistab kohus kostjalt välja viivised VÕS § 113 lg 1 ja § 101 lg 1 p 6 alusel hageja näidatud summas. Hagi esitamise seisuga on sissenõutavaks muutunud viivis 2917,91 eurot. Alates 21.09.2018 kuni kohtuotsuse tegemiseni 28.01.2020 kujuneb viivise suuruseks 4239,77 eurot. Kokku on sissenõutav viivisesumma 7157,68 eurot.
8.Kostja Endo Šeferi vastuväidete kohaselt ei ole kostja sõlminud hagejaga kehtivat käenduslepingut. Hageja on esitanud käenduslepingu menetluses kahel korral: XX.XX.XXXX kuupäeva kandva lepingu, millel on Endo Šeferi XX.XX.XXXX antud digiallkiri (tl 13-14) ning samast lepingust tehtud pildid, millel on ka üürileandja esindaja Raivo Mereranna omakäeline allkiri (tl 50-51). Käenduslepingut reguleerivad VÕS §-d 142 jj. Seaduse kohaselt on käendusleping reeglina ühepoolne leping, mitte vastastikune. Käenduslepingu sõlmimisele kehtivad kõik lepingute sõlmimist käsitlevad reeglid, kuid erandina sätestab VÕS § 144 lg 1, et võlausaldaja nõustumust käenduslepingu sõlmimiseks eeldatakse. Seega eeldab seadus, et kui võlausaldaja on käendaja poolt käenduslepingu allkirjastatud käenduslepingu kätte saanud, on ta ka omapoolse aktsepti andnud. Võlausaldaja allkiri ei ole käenduslepingu kehtivuseks vajalik. Seega loeb kohus ebaõigeks kostja Endo Šeferi väite, et kehtivat käenduslepingut ei ole sõlmitud.
8.1.VÕS § 145 lg 2 kohaselt vastutab käendaja käendatava kohustuse eest täies ulatuses. Ta vastutab ka kohustuse rikkumisest tulenevate tagajärgede, eelkõige viivise eest. Kostja Endo Šefer leidis, et kuna ta on tarbija, on viivise määr 0.1% päevas tema suhtes tühine. Kostjal on õigus, et tema kui füüsilise isikuga on sõlmitud tarbijakäendusleping. Samas ei piira seadus füüsilise isiku käendust põhivõlaga, ka tarbija vastutab põhivõlgniku tegevuse tõttu tekkinud viiviste eest. Viivise määr 0.1% päevas tuleb põhivõlgnikuga sõlmitud lepingust ning selleks, et käendaja saaks esitada vastuväite, peaks tühine olema võlausaldaja ja võlgniku vahel sõlmitud lepingus kokku lepitud viivise määr. Kostja ei ole viidanud ega põhjendanud, miks peaks viivis olema võlgniku suhtes tühine. Seega vastutab käendaja ka viiviste eest põhivõlgniku sõlmitud lepingus toodud määras.
8.2.Tulenevalt VÕS §-st 143 ning käenduslepingu p-st 1.5 on käendaja vastutuse maksimaalseks piirmääraks 15 000 eurot. Hageja on viidanud sellele, et see summa ei piira hageja õigust esitada käendaja vastu nõudeid, mis tulenevad käendaja kohustuste rikkumisest (näiteks viivise nõue käendaja kohustuste mitteõigeaegsest täitmisest). Riigikohus on otsuses nr 3-2-1-136-12 p 15 leidnud, et „Piirsumma kaitseb käendajat üksnes tagatud võla suurenemise eest, mitte aga nt käendaja enda viivitusest tekkivate nõuete, eelkõige viivisenõude või menetluskulunõuete vastu, st need saab võlausaldaja käendaja vastu esitada ka piirsummat
ületavas osas.“ Käenduslepingust ei nähtu, et pooled oleksid kokku leppinud teistsuguses regulatsioonis. Seega vastutab kostja Endo Šefer kõigi OÜ KaMo Shop kohustuste eest (k.a üürilepingust tulenev viivis) kuni 15 000 euro ulatuses, millele lisandub viivis. Kui hageja nõue osaühingu vastu on koos kõrvalnõuetega 15 000 eurot, saaks Endo Šererilt lisaks nõuda ainult seadusjärgset viivist. Käenduslepingus ei ole viivise määra kokku lepitud ja seega ei ole suurema viivise nõudeks alust. Hageja on esitanud käenduse maksimummäära arvestades alternatiivse nõude, kus ei ole Endo Šeferilt seadusjärgsete viiviste väljanõudmist taotlenud ning kohus lisanduvat viivist välja ei mõista.
9.Kohus leiab eeltoodu alusel, et Endo Šeferilt ja OÜ-lt KaMo Shop tuleb võlgnevus VÕS § 145 lg 1 alusel välja mõista solidaarselt, arvestades käendaja vastutuse piirmäära. Kohus rahuldab hageja alternatiivse nõude ja jätab esimese nõude rahuldamata.
10.Menetluskulud TsMS § 162 lg 1 alusel tuleb menetluskulud jätta solidaarselt kostjate kanda. Toimiku materjalide põhjal on hageja menetluskuluks riigilõiv 650 eurot. Nimetatud summa kuulub kostjatelt solidaarselt hageja kasuks väljamõistmisele. Hageja taotlusel ning TsMS § 177 lg 4 alusel kohustuvad kostjad tasuma menetluskuludelt kuni tasumiseni viivist VÕS § 113 lg-s 1 sätestatud määras.
/allkirjastatud digitaalselt/ Kohtunik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.