1.Võtta vastu osaline loobumine hagist. Lõpetada menetlus põhivõla 2 205 euro ja viivise 2 205 euro väljamõistmise nõudes. Menetlus jätkub põhivõla 989,22 euro ja viivise 989,22 euro väljamõistmise nõuete osas.
2.Rahuldada hagi osaliselt.
3.Mõista kostjalt BRP Haldus OÜ (registrikood 10906871) hageja AS G4S Eesti (registrikood 10022095) kasuks välja 1 684,92 eurot.
4.Jätta hagi rahuldamata 293,52 euro väljamõistmise nõude osas.
5.Määrata hageja menetluskuludest 26,37% kostja kanda ja kostja menetluskuludest 73,63% hageja kanda.
6.Kostja peab hüvitama hageja menetluskuludest 329,62 eurot (1 250 x 26,37%) ja hageja peab hüvitama kostja menetluskuludest 67,59 eurot (91,8 x 73,63%). Kohus tasaarvestab need summad ja mõistab kostjalt hageja kasuks välja menetluskulude hüvitise 262,03 eurot.
7.Mõista kostjalt hageja kasuks välja viivis menetluskulude tasumata osalt võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses sätestatud määras käesoleva kohtuotsuse jõustumisest kuni võla tasumiseni. Edasikaebamise kord 1 (6)
Kohus ei anna luba kohtuotsuse edasikaebamiseks. Apellatsioonkaebuse võib esitada ainult siis, kui on täidetud täidetud TsMS § 637 lg 21 sätestatud eeldused - maakohtu otsuse tegemisel on selgelt ebaõigesti kohaldatud materiaalõiguse normi või on selgelt rikutud menetlusõiguse normi või on selgelt ebaõigesti hinnatud tõendeid ja see võis oluliselt mõjutada lahendit. Nimetatud alustel võib kohtuotsuse peale esitada apellatsioonkaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul alates otsuse apellandile kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest. Kui apellant soovib asja arutamist kohtuistungil, peab ta seda apellatsioonkaebuses märkima. Vastasel juhul loetakse, et ta on nõus asja lahendamisega kirjalikus menetluses. Seaduses sätestatud alustel võib menetlusosaline taotleda riigipoolset menetlusabi menetluskulude kandmiseks. Seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist. Hagist loobumise vastuvõtmisele (resolutsiooni p 1) võib esitada määruskaebuse Tallinna Ringkonnakohtule Harju Maakohtu kaudu viieteistkümne (15) päeva jooksul alates määruse kättetoimetamisest, kuid mitte pärast viie (5) kuu möödumist määruse tegemisest. Asjaolud
1.AS G4S Eesti (hageja) esitas 14.03.2019 Harju Maakohtule hagi BRP Haldus OÜ (kostja) vastu. Hageja nõudis põhivõla 3 194,22 euro ja viivise 3 194,22 euro väljamõistmist. Hageja nõue tuleneb 07.08.2015 sõlmitud turvateenuse osutamise lepingutest nr B-3529 ja B-3534 ja 01.04.2013 sõlmitud lepingust nr B-2434. Hageja on teinud kostja tellimuste alusel valve- ja turvaseadmete hooldamise ja remondi töid. Kostja on jätnud kokkulepitud tasu maksmata.
2.15.04.2019 kohtumäärusega võttis kohus asja menetlusse.
3.Kostja vaidles 29.04.2019 avaldusega hagile vastu. Kostja väitel oli tegemist töövõtulepingutega. Vaidlusalused teenused olid lepingute järgi igakuiselt tasumisele kuuluva püsitasuga hõlmatud ja nende eest ei pidanud kostja täiendavalt hagejale maksma. Kostja arvates on hageja esitatud nõuded vastuolus ka hea usu põhimõttega.
4.Hageja vähendas 28.05.2019 avaldusega oma nõudeid. Muudetud hagis soovib hageja põhivõla 989,22 euro ja viivise 989,22 euro väljamõistmist (toimiku II köide lk [II lk] 55).
5.Kohus arutas asja eelistungil 03.10.2019. Hageja kinnitas üle osalise loobumise oma nõuetest ja kostja kinnitas oma nõustumist loobumisega (II lk 65). Kohus selgitas, et edasine menetlus toimub lihtmenetluses (II lk 65p). Kohus selgitas kostjale, et hea usu põhimõtte rikkumisele tuginemine on hagi alust ja kostja vastuväiteid arvestades asjakohatu (II lk 67). Lepiti kokku, et edasist vaidlust jätkatakse tabeli vormis – hageja esitab tabeli kujul oma nõuded ja nende aluseks olevad tõendid viidetega toimikule ning kostja sisestab siis samasse tabelisse oma vastuväited koos viidetega tõenditele ja toimikule.
6.Järgnevalt esitasid pooled oma seisukohad kokkulepitud vormis tabelit täiendades. Kohus selgitas 12.11.2019 määrusega tõendamiskoormust, asja lahendamise menetluskava, lihtmenetluses kohalduvaid menetluse lihtsustusi ning tegi kompromissiettepaneku (II lk 87). 2 (6)
20.12.2019 määrusega selgitas kohus tõendamiskoormust, andis lõpptähtpäeva avalduste esitamiseks ja teatas kohtuotsuse tegemise aja (II 101).
7.Pooled esitasid järgnevalt täiendavaid seisukohti ja menetluskulude nimekirjad.
Kohtu põhjendused
8.Tsiviilkohtumenetluse seadustik (TsMS) § 428 lg 1 p 3 sätestab, et kohus lõpetab menetluse otsust tegemata, kui hageja on hagist loobunud. TsMS § 429 lg 1 sätestab, et hageja võib hagist loobuda kuni hagi kohta tehtud lahendi jõustumiseni, esitades selleks avalduse. Käesolevas asjas on hageja loobunud oma nõuetest osaliselt (p 4 eespool). Kohus võtab hagist loobumise vastu käesoleva otsuse osaks oleva määrusega, millega ühtlasi lõpetab osaliselt asja menetluse. Menetlus jätkub ülejäänud nõuete osas. Uus hagi hind on 1 978,44 eurot. Menetluskulud jaotatakse ja määratakse kindlaks tsiviilasja lõplikul lahendamisel ka loobutud nõudeid puudutavas osas. Vastavalt TsMS § 150 lg 2 p 2 on hagejal õigus taotleda loobutud nõuetega seoses tasutud riigilõivust poole tagastamist. Sama paragrahvi lg 4 järgi tagastab kohus riigilõivu üksnes selle menetlusosalise avalduse alusel, kes riigilõivu tasus või kelle eest riigilõiv tasuti. Kohus selgitab, et menetluse lõpetamisel ei saa hageja uuesti pöörduda kohtusse hagiga sama kostja vastu vaidluses samal alusel sama hagieseme üle.
9.Kohus leiab, et hagi on osaliselt põhjendatud ja kuulub rahuldamisele. Kohus põhjendab seda alljärgnevaga. Kuna otsus tehakse lihtmenetluses, esitatakse põhjendused piiiratud kujul vastavalt tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS § 444 lg 2).
10.Esitatud nõue tuleneb turvateenuste osutamise lepingutest, mille raames hageja teostas kostja tellimusel turvaseadmete korrashoiu töid. Poolte faktiväited ja nende aluseks olevad tõendid on esitatud tabeli kujul (tabeli viimane versioon paikneb II 103-108). Vastavalt kokkulepitule ei arvesta kohus väiteid ega tõendeid, mis tabelis ei sisaldu (II 87).
11.On vaieldav, kas vaidlusalused teenused olid osutatud käsundi (võlaõigusseadus [VÕS] § 619jj) või - nagu väidab kostja (II 24) - töövõtulepingu (VÕS § 635jj) alusel. Allpool selgitatavatel põhjustel ei sõltu aga hageja nõuete õige lahendamine sellest, kumba lepingu alla poolte vahelist õigussuhet liigitada.
12.Arve 832910350 (I lk 4) alusel nõuab hageja 54,01 euro tasumist. Arve algne summa oli 113,14 eurot 2,5 tunni töö eest (45,25 eurot tunnis). 10.01.2018 leppisid pooled kokku, et arve kuulub tasumisele 1 tunni ulatuses (I lk 114, p 8), seega 45,25 euro ulatuses (113,14 / 2,5). Olles küll väitnud, et protokoll on allkirjastamata, pole kostja lükanud ümber selle protokolli sisu õigsust. Seega on hageja põhinõue 45,25 euro ulatuses põhjendatud.
13.Arve 833039020 (I lk 5) alusel nõuab hageja 169,45 euro tasumist. Arve algne summa oli 339,4 eurot. 10.01.2018 leppisid pooled kokku, et arve kuulub tasumisele 50% tunni ulatuses (I lk 114), seega 167,7 euro ulatuses (339,4 / 2). Olles küll väitnud, et protokoll on 3 (6)
allkirjastamata, pole kostja lükanud ümber selle protokolli sisu õigsust. Seega on hageja põhinõue 169,45 euro ulatuses põhjendatud.
14.Arve 833293492 (I lk 29) alusel nõuab hageja 24 euro tasumist ühe tunni tasuna. Arve algne summa oli 84 eurot. Lepingu lisa (I lk 154-155) kohaselt kuulus tasumisele 8 tundi ületav tööaeg. Hageja pole selgitanud, mis asjaoludel ei mahtunud kogu arvel kajastatud töö kokkulepitud mittetasustatava piirmäära alla. Kõnealune põhinõue on tõendamata.
15.Arve 833329354 (I lk 42) alusel nõuab hageja 67,88 euro tasumist. Tegelik töö maht oli ühe tunni võrra suurem, poolte kokkuleppe järgi (I 184) kuulus tasustamisele ainult ühte tundi ületav tööaeg. Seega on hageja põhinõue põhjendatud. Kostja vastuväide, et tegemist oli rikke, mitte juhutööga, on asjakohatu – mõlema tööliigi puhul kuulus esimest tundi ületav tööaeg tasustamisele (I lk 184). Tõendamata on kostja väide, et tööde tegemine kahel päeval oli hagejale etteheidetav.
16.Arve 833329826 (I lk 43) alusel nõuab hageja 45,25 euro tasumist hooldustehniku väljakutse eest. Kostja on põhjendanud tasumata jätmist sellega hageja jättis nõuetekohaselt tulekustutite hoolduspäeviku täitmata. Pooled on esitanud teineteise väiteid ümberlükkavaid seisukohti ja tõendeid. Kuna tõendamiskoormus lasub selles küsimuses kostjal, tõlgendab kohus kahtluse hageja kasuks ja loeb nõude põhjendatuks.
17.Arve 833295832 (I lk 37) alusel nõuab hageja 22,63 euro tasumist hooldustehniku väljakutse eest. Töö kogumaht oli 1,5 tundi, arve on esitatud 0,5 tunni eest vastavalt kokkuleppele, et esimest tundi ei tasustata. Akti kohaselt oli tööaeg 1,5 tundi (I lk 102). Kostja pole tõendanud oma vastuväidet, et töö põhjendatud maht oli 0,5 tundi. Kuna tõendamiskoormus lasub selles küsimuses kostjal, loeb kohus nõude põhjendatuks.
18.Arve 833262857 (I lk 21) alusel nõuab hageja 273 euro tasumist. Tegelik töömaht oli 27 tundi, hageja esitas arve 6,5 tunni eest. Kostja pole tõendanud oma vastuväidet, et töö maht oli hageja asjatundmatuse tõttu liiga suur. Kostja kritiseeris 27 tunni mahtu, kuid pole täpsustanud ega tõendanud, kas ka arve aluseks olnud 6,5 tunni töö on liiga suur. Kostja pole vaielnud vastu hageja faktiväitele, et kostja rikkus kokkulepitud kohustust teavitada oma pretensioonidest hagejat kirjalikult 5 päeva jooksul probleemi ilmnemisest. Kohus loeb kohus seega nõude põhjendatuks.
19.Arve 833263602 (I lk 22) alusel nõuab hageja 75 euro tasumist. Tegelik töömaht oli 19,5 tundi, hageja esitas arve 2,5 tunni eest. Kostja pole tõendanud oma väidet, et töö pidi olema kaetud püsitasuga 8 tunni ulatuses. Seejuures pole kostja käsitlenud tegeliku töömahu ja arves kajastatud töömahu vahet. Kostja pole tõendanud oma vastuväidet, et töö kokkulepitud tulemus jäi saavutamata Kohus loeb kohus seega nõude põhjendatuks.
20.Arve 833296168 (I lk 38) alusel nõuab hageja 84 euro tasumist kahe tunni töö eest kaamera ümberpaigutamise töö eest. Hageja ei ole lükanud ümber kostja vastuväite põhjendust, et tegemist oli juhutööga lepingu lisa 1.1 tähenduses, mistõttu selle töö eest saanuks nõuda tasu vaid 8 töötunni ületamisel (I lk 154, 177). Kõnealune põhinõue on tõendamata.
21.Arve 833293542 (I lk 31) alusel nõuab hageja 60 euro tasumist. Arve algne summa oli 240 eurot, kuid hageja jättis tasunõudest välja avarii lokaliseerimise tööd, mis olid kostja vastuväite kohaselt püsitasuga kaetud. Hageja nõuab tasu vaid remonttööde eest. Kostja on 4 (6)
võtnud omaks, et osa arvega seotud töödest ei olnud avarii lokaliseerimise tööd, kuid pole põhjendanud kõnealuse tasunõude alusetust. Kohus loeb kohus seega nõude põhjendatuks.
22.Arve 833261448 (I lk 17) alusel nõuab hageja 12 euro tasumist. Arves algselt kajastatud tasunõue oli 357 eurot 8,5 tunni eest. Hageja nõuab tasu ainult 0,5 tunni eest, nõustudes kostja vastuväitega, et esimesed 8 tundi olid püsitasuga kaetud. Kostja pole tõendanud oma vastuväidet, et töö maht oli liiga suur. Kohus loeb kohus seega nõude põhjendatuks.
23.Arve 833296956 (I lk 39) alusel nõuab hageja 30 euro tasumist hooldustehniku väljakutse eest. Hageja väitel on arve esitatud ainult teise töötunni eest. Hageja pole aga lükanud ümber kostja vastuväidet, et akti (I lk 99) kohaselt on töö kestnud kokku vähem kui 1 tund. Kõnealune põhinõue on tõendamata.
24.Arve 833264688 (I lk 26) alusel nõuab hageja 12 euro tasumist. Arves algselt kajastatud tasunõue oli 45 eurot. Hageja nõuab tasu ainult 0,5 tunni eest, kuna esimene juhutöö tund oli lepingu järgi püsitasuga kaetud. Kostja väide, et tegemist oli avariiga, on vastuolus töö aktis sisalduva juhtumi kirjeldusega, mis viitab vandalismile (I lk 85). Kohus loeb kohus seega nõude põhjendatuks.
25.Arve 833264689 (I lk 27) alusel nõuab hageja 30 euro tasumist. Arves algselt kajastatud tasunõue oli 60 eurot. Hageja nõuab tasu ainult 1 tunni eest, kuna esimene juhutöö tund oli lepingu järgi püsitasuga kaetud. Kostja väide töö mahu paisutatusest on paljasõnaline. Töö on allkirja vastu üle antud ja pretensioone pole aktides märgitud (I lk 81 ja 82). Kohus loeb kohus seega nõude põhjendatuks.
26.Arve 833169154 (I lk 6) alusel nõuab hageja 30 euro tasumist. Arves algselt kajastatud tasunõue oli 60 eurot. Hageja nõuab tasu ainult 1 tunni eest, kuna esimene juhutöö tund oli lepingu järgi püsitasuga kaetud. Kostja väide töö mahu paisutatusest on paljasõnaline. Töö on allkirja vastu üle antud ja pretensioone pole aktis märgitud (I lk 49). Kohus loeb kohus seega nõude põhjendatuks.
27.Seega loeb kohus hageja põhinõude tõendatuks 842,46 euro (989,22 – 8,76 – 24 – 84 – 30) ulatuses ja mõistab selle summa kostjalt hageja kasuks välja.
28.Kostja pole vaidlustanud hageja faktiväiteid kokkulepitud viivisemäära ja vaidlusaluste arvete sissenõutavaks muutumise kuupäevade kohta (II lk 90). Hageja on soovinud viivise väljamõistmist põhinõudele vastavas summas. Arvestus on esitatud 13.03.2019 seisuga ja juba siis ületas viivisenõue põhinõuet. Kohus mõistab viivisenõude välja põhinõudele vastavas summas 842,46 eurot.
29.Hagimenetluse kulud kannab pool, kelle kahjuks otsus tehti (TsMS § 162 lg 1). Kui hageja loobub hagist, kannab ta kostja menetluskulud (§ 168 lg 4). Menetluskulude jaotamisel võtab kohus arvesse hagist loobumist ja hagi rahuldamata jätmist. Hageja esialgne nõue oli 6 388,44 eurot. Pärast loobumise vastuvõtmist rahuldab kohus hagi osaliselt summas 1 684,92 eurot ehk 26,37% nõutust. 73,63% hageja kuludest peaks seega jääma hüvitamata ja hageja peaks hüvitama sama osa kostja menetluskuludest.
30.Hageja on tasunud riigilõivu 450 eurot, millest tal on hagist osalise loobumise tõttu õigus taotleda tagasi 57 eurot (riigilõiv hagihinnalt 1 978,44 eurot on 200 eurot, RLS § 59 lg 1, lisa
1.(450 – 200) / 2 = 75 eurot). 200 eurot on põhjendatud ja vajalik menetluskulu nõude eest, mis jäi menetlusse pärast loobumist. Hageja menetluskulu 1 050 eurot esindaja 14 tunni töö eest (toimik, II köide, lk 114) on põhjendatud ja vajalik kulu asja mahtu arvestades. 5 (6)
Põhjendatud ja vajalik menetluskulu kokku on 1 250 eurot. Kohus ei nõustu kostja arvamusega, et töömaht on paisutatud ja tunnitasumäär liiga kõrge. Asjas on esitatud mahukalt tõendeid ja kumbki poolt on esitanud oma seisukohad mitmes menetlusdokumendis. Kohtu nõudmisel pidid pooled tutvuma toimikuga, et esitada viited oma seisukohtade aluseks olevatele tõenditele. Asjas peeti üks kohtuistung.
31.Kostja menetluskulu 91,8 eurot esindaja töö eest (toimik, II köide, lk 116) on põhjendatud ja vajalik.
32.Arvestada eespool (p 29) toodud menetluskulude jaotust peab kostja hüvitama hageja menetluskuludest 329,62 eurot (1 250 x 26,37%) ja hageja peaks hüvitama kostja menetluskuludest 67,59 eurot (91,8 x 73,63%). Kohus tasaarvestab need summad ja mõistab kostjalt hageja kasuks välja menetluskulude hüvitise 262,03 eurot.
33.Hageja taotluse alusel ja juhindudes TsMS § 177 lg-st 4 märgib kohus lahendis, et hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt tuleb tasuda viivist VÕS § 113 lg 1 teises lauses ettenähtud määras lahendi jõustumisest kuni täitmiseni.
34.Vastavalt TsMS § 442 lg 10 ja § 637 lg 2(1) ei anna kohus luba otsuse edasikaebamiseks. Nimetatud sätte kohaselt võetakse lihtmenetluse asjas esitatud apellatsioonkaebus menetlusse üksnes juhul, kui maakohtu otsuses on antud luba edasikaebamiseks või kui maakohtu otsuse tegemisel on selgelt ebaõigesti kohaldatud materiaalõiguse normi või on selgelt rikutud menetlusõiguse normi või on selgelt ebaõigesti hinnatud tõendeid ja see võis oluliselt mõjutada lahendit. /allkirjastatud digitaalselt/ Ants Mailend kohtunik
6 (6)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.