Hageja (vastuhagis kostja): U.Y (isikukood XXX), lepinguline esindaja Kaspar Noor Kostja (vastuhagis hageja): R.K (isikukood XXX), lepinguline esindaja vandeadvokaat Oleg Matvejev
RESOLUTSIOON
1.Kinnitada hageja U.Y (isikukood XXX) ning kostja R.K (isikukood XXX) vahel 19.06.2025 sõlmitud kompromiss alljärgnevas:
1.1.Hageja U.Y ja kostja R.K on leppinud kokku tsiviilasja 2-24-3583 menetluse lõpetamises.
1.2.Pooled kinnitavad, et nad ei oma teineteise vastu ja suhtes mingisuguseid pretensioone ega nõudeid kompromissilepingu ja tsiviilasja nr 2-24-3583 raames peale kompromissilepingu järgsete kõikide vastastikuste kohustuste täitmist.
1.3.Poolte menetluskulud jäävad poolte endi kanda.
Poolte kompromissis nimetamata menetluskulud jätta poolte endi kanda.
3.TsMS § 150 lg 2 punkti 1 alusel tagastada riigilõiv 210 eurot hageja taotlusel hageja U.Y arvelduskontole nr xxx (AS SEB Pank).
4.TsMS § 150 lg 2 punkti 1 alusel tagastada riigilõiv 770 eurot kostja taotlusel R.K arvelduskontole nr xxx (AS Swedbank).
5.Lõpetada menetlus tsiviilasjas nr 2-24-3583.
2-24-3583 Menetluskulude jaotus Jätta kompromissilepingus käsitlemata menetluskulud poolte endi kanda. Edasikaebamise kord Käesoleva kohtumääruse peale võib esitada määruskaebuse Tallinna Ringkonnakohtule Harju Maakohtu kaudu 2 (kahe) päeva jooksul alates käesoleva määruse kättetoimetamisest.
ASJAOLUD JA KOHTUMÄÄRUSE PÕHJENDUSED
1.Harju Maakohtu menetluses on U.Y hagi R.K vastu kaasomandi lõpetamise nõudes ja R.K vastuhagi U.Y vastu kaasomandi lõpetamise ja võlgnevuse nõudes.
2.Pooled esitasid 19.06.2025 kohtule kompromisslepingu, mille kohaselt paluvad kohtul kompromiss kinnitada ja asjas menetlus lõpetada. Pooled kinnitavad, et on teadlikud kompromissi sõlmimise ja menetluse lõpetamise õiguslikest tagajärgedest.
3.Hageja U.Y ja kostja R.K selgitavad, et nad sõlmisid koos Swedbank AS-ga kui hüpoteegipidajaga 17.06.2025 omavahel notariaalse lepingu nr xxx Tallinna notar X juures. XXX-i, registriosa nr xxx suuruse mõttelise osa (lepingu objekti) müüjaks oli lepingus märgitud U.Y ja ostjaks R.K. Lepingu objekti hind oli 88 000 eurot. Ostuhind oli enne lepingu sõlmimist tervikuna hoiustatud Tallinna notar X notarikontole. Pooled lugesid kinnistu otsese valduse, kinnistu uksevõtmed ja väravapuldi ostjale üle antuks. Pooled palusid notariaalakti tõestajal esitada lepingu kinnitatud ärakirja kinnistusosakonnale. Notariaalakti tõestaja lubas esitada ärakirja kinnistusosakonnale ühe tööpäeva jooksul arvates lepingu tõestamisest. Müüja ja ostja avaldasid lepingu p-s 1.7, et sõlmivad lepingu kompromissina vastavalt 18.03.2025 kohtuistungi protokollile tsiviilasjas 2-24-3583.
4.TsMS § 661 lg 4 alusel on pooled kokku leppinud määruskaebuse esitamise tähtaja lühendamises 2 (kahe) päevani alates määruse määruskaebuse esitajale kätte toimetamisest.
5.TsMS § 150 lg 2 p 1 alusel taotleb hageja hagiavalduse esitamisel poole tasutud riigilõivust ehk 210 euro tagastamist hageja U.Y arvelduskontole nr xxx (AS SEB Pank). TsMS § 150 lg 2 p 1 alusel taotleb kostja vastuhagiavalduse esitamisel poole tasutud riigilõivust ehk 770 euro tagastamist kostja R.K arvelduskontole nr xxx (AS Swedbank).
6.Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 430 lg 1 kohaselt võivad pooled menetluse kuni hagi kohta tehtud lahendi jõustumiseni lõpetada kompromissiga. Kohus kinnitab kompromissi määrusega, millega ühtlasi lõpetab asja menetluse. Kompromissi kinnitamise määruses märgitakse kompromissi tingimused. TsMS § 430 lg 2 sätestab, et pooled esitavad kompromissilepingu allkirjastatuna kohtule või avaldavad kompromissi kohtule protokolli kandmiseks. Võlaõigusseaduse § 578 lg-st 1 tulenevalt muudetakse kompromissilepingu sõlmimisega õiguslikult vaieldav või ebaselge õigussuhe vaieldamatuks poolte vastastikuste järeleandmiste teel. Ebaselguseks loetakse muu hulgas ka ebakindlust nõude sissenõutavuse suhtes. Sama paragrahvi teise lõike kohaselt eeldatakse, et kompromissilepingu tagajärjel loobuvad lepingupooled oma nõuetest ning omandavad kompromissilepingu alusel uued õigused. TsMS § 428 lg 1 p 4 sätestab, et kohus lõpetab menetluse otsust tegemata, kui pooled on sõlminud kompromissi ja kohus kinnitab selle. Kooskõlas TsMS § 430 lõikega 6 asendab kokkuleppe sõlmimine kohtu kinnitatud kompromissina kokkuleppe notariaalset tõestamist. Tulenevalt TsMS § 432 menetluse lõpetamise korral kompromissiga, on lõpetamisel samad materiaalõiguslikud ja 2
2-24-3583 protsessuaalsed tagajärjed nagu menetluse lõpetamisel kohtuotsusega, kui seadusest ei tulene teisiti.
7.Vastavalt TsMS § 430 lõikele 3 ei kinnita kohus kompromissi, kui see on vastuolus heade kommetega või seadusega või rikub olulist avalikku huvi või kui kompromissi ei ole võimalik täita.
8.Kohus on seisukohal, et kompromiss on seaduslik, ei ole vastuolus heade kommetega ega riku avalikku huvi, samuti on võimalik kompromissi täita. Kompromiss vastab TsMS § 430 lgtes 2 ja 3 sätestatud nõuetele. Kohtule esitatud kompromiss tuleb kinnitada ja menetlus käesolevas tsiviilasjas lõpetada TsMS § 428 lg 1 p 4 alusel. Seega kuulub esitatud kompromiss kinnitamisele ja menetlus käesolevas tsiviilasjas lõpetamisele.
9.Kohus selgitab, et TsMS § 432 kohaselt kui menetlus on lõpetatud, ei saa hageja uuesti pöörduda kohtusse hagiga sama kostja vastu vaidluses samal alusel sama hagieseme üle. Kui menetlus on lõpetatud hagist loobumise tõttu või kompromissiga, on lõpetamisel samad materiaalõiguslikud ja protsessuaalsed tagajärjed nagu menetluse lõpetamisel kohtuotsusega, kui seadusest ei tulene teisiti. Kooskõlas TsMS § 430 lõikega 6 asendab kokkuleppe sõlmimine kohtu kinnitatud kompromissina kokkuleppe notariaalset tõestamist.
10.Tuginedes TsMS § 661 lg-le 4 on pooled kokku leppinud käesolevat kompromissi kinnitavale ja menetlust lõpetavale kohtumäärusele määruskaebuse esitamise tähtaja lühendamises 2 (kahele) päevale. Poolte taotlus määruskaebuse esitamise tähtaja lühendamiseks on kooskõlas TsMS § 661 lõikega 4 ja tuleb rahuldada.
11.Kompromissi saab vastavalt TsMS § 430 lõikes 8 sätestatule tühistada ja selle tühisusele saab tugineda tsiviilseadustiku üldosa seaduses nimetatud alustel ning kompromissist saab taganeda või selle üles öelda võlaõigusseaduses nimetatud alustel. Kompromissi saab tühistada või selle tühisusele tugineda ning kompromissist saab taganeda või kompromissi üles öelda üksnes kompromissi kui täitedokumendi alusel toimuva täitemenetluse hagiga lubamatuks tunnistamise menetluses. Kui kohus sellise hagi rahuldab, loetakse, et kompromissil ei ole täielikult või osaliselt õiguslikke tagajärgi ja menetlus asjas, milles kompromiss sõlmiti, jätkub. 12. Kui pooled vabatahtlikult käesoleva määrusega kinnitatud kompromissi ei täida, kuulub käesolevast jõustunud kohtumäärusest tulenev nõue täitmisele täitemenetluse seadustiku alusel (täitemenetluse seadustik § 2 lg 1 p 1).
Menetlust lõpetavas lahendis otsustab kohus menetluskulude jaotuse. TsMS § 173 lg 1 järgi esitab asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses. TsMS § 168 lg-s 3 on sätestatud, et kompromissi sõlmimise korral kannavad pooled oma menetluskulud ise, kui nad ei ole kokku leppinud teisiti. Käesoleval juhul jäävad kompromisslepingus nimetamata poolte kohtukulud ja kohtuvälised kulud poolte endi kanda.
Lõpetada tsiviilasja 2-24-3583 menetlus.
TsMS § 150 lg 2 p 1 kohaselt pool menetluses tasutud riigilõivust tagastatakse, kui pooled või hagita menetluse osalised sõlmivad kompromissi. TsMS § 150 lg 3 täpsustab, et menetluse lõpetamisel kompromissi kinnitamise tõttu ei tagastata eelnevas kohtuastmes ja maksekäsu kiirmenetluses tasutud riigilõivu. Vastavalt TsMS 3
2-24-3583 § 150 lg-le 4 tagastab riigilõivu kohus, kelle menetluses asi viimati oli, üksnes selle menetlusosalise avalduse alusel, kes riigilõivu tasus või kelle eest riigilõivu tasuti.
Hageja taotleb hagiavalduse esitamisel tasutud riigilõivust poole ehk 210 euro tagastamist hageja U.Y arvelduskontole nr xxx (AS SEB Pank). Kohtu hinnangul on hageja taotlus poole riigilõivu tagastamiseks põhjendatud ja kuulub rahuldamisele. Kohtute infosüsteemist nähtuvalt on hageja tasunud hagimenetluses hagiavalduse esitamisel riigilõivu kokku 420 eurot. Kooskõlas TsMS § 150 lg 2 p-ga 1 tagastab kohus hageja taotlusel hagiavalduse esitamisel tasutud riigilõivust pool, s.o 210 eurot (420/2) hageja U.Y arvelduskontole nr xxx (AS SEB Pank).
Kostja taotleb vastuhagiavalduse esitamisel tasutud riigilõivust poole ehk 770 euro tagastamist kostja R.K arvelduskontole nr xxx (AS Swedbank). Kohtu hinnangul on kostja taotlus poole riigilõivu tagastamiseks põhjendatud ja kuulub rahuldamisele. Kohtute infosüsteemist nähtuvalt on kostja tasunud hagimenetluses vastuhagiavalduse esitamisel riigilõivu kokku 1540 eurot. Kooskõlas TsMS § 150 lg 2 p-ga 1 tagastab kohus kostja taotlusel vastuhagiavalduse esitamisel tasutud riigilõivust pool, s.o 770 eurot (1540/2) kostja R.K arvelduskontole nr xxx (AS Swedbank).
/allkirjastatud digitaalselt/ Anna Liiv kohtunik
4
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonüümitud. Andmed on informatiivsed.