Eesistuja Vahur-Peeter Liin, liikmed Liis Arrak ja Ande Tänav
Määruse tegemise aeg ja koht
24. jaanuar 2020, Tallinn
Tsiviilasja number
2-18-18007
Tsiviilasi
OÜ Masinate Remont ja Hooldus hagi Forestinvest OÜ vastu võlgnevuse ja viivise väljamõistmiseks
Vaidlustatud otsus
Harju Maakohtu 22. novembri 2019. a otsus
Kaebuse esitaja ja liik
OÜ Masinate Remont ja Hooldus apellatsioonkaebus
Apellatsioonkaebuse hind
539,02 eurot
Menetlusosalised ja nende esindajad ringkonnakohtus
Hageja (apellant) OÜ Masinate Remont ja Hooldus (registrikood 12133232), lepinguline esindaja Aivira Jatsuk Kostja (vastustaja) Forestinvest OÜ (registrikood 12947006), lepinguline esindaja vandeadvokaadi abi Kristjan Aava
Asja läbivaatamine
Kirjalikus menetluses
RESOLUTSIOON
1.Keelduda OÜ Masinate Remont ja Hooldus Harju Maakohtu
22.novembri 2019. a otsuse peale esitatud apellatsioonkaebuse menetlusse võtmisest.
2.Apellatsioonkaebuse esitamisega seonduvad menetluskulud jätta OÜ Masinate Remont ja Hooldus kanda. Menetluskulude puudumise tõttu jätta nende suurus kindlaks määramata. Edasikaebamise kord Menetlusosalisel on õigus esitada käesoleva määruse peale määruskaebus vahetult Riigikohtule 15 päeva jooksul alates määruse kättesaamisest. Hagimenetluses võib määruskaebuse Riigikohtusse esitada üksnes vandeadvokaadi vahendusel, kui seaduses ei ole sätestatud teisiti. Seaduses sätestatud alustel võib menetlusosaline taotleda riigipoolset menetlusabi menetluskulude kandmiseks. Tähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või kautsjoni tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist.
1.OÜ Masinate Remont ja Hooldus (hageja) esitas 28. novembril 2018 Harju Maakohtule hagi Forestinvest OÜ (kostja) vastu, milles palus kostjalt enda kasuks välja mõista põhivõla 480 eurot, viivise 20,62 eurot ning viivise põhinõudelt alates 29. novembrist 2018 kuni põhinõude tasumiseni võlaõigusseaduse (VÕS) § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras. Hagiavalduse kohaselt tellis kostja hagejalt 4. aprillil 2018. a seadme Ponsse remonditööd. Töö seisnes seadme Ponsse kahe soonvõlli vahetuses uute vastu ja sellega kaasnevates keevitustöödes. Hageja väljastas kostjale 9. mail 2018 arve summas 2 040 eurot. Maksetähtaeg oli 16. mai 2018. Kostja tasus 15. mail 2018 hagejale 1560 eurot. Arve on 480 euro osas tasumata. Kostja vastuväited
2.Kostja vaidles hagile vastu ja palus jätta hagi rahuldamata. Pooled leppisid poolvõllide (soonvõllide) maksumuseks kokku 300 eurot ning tarneajaks 2 nädalat. Kokkulepe sõlmiti suuliselt. Hageja tegi tööd valmis viie nädalaga ning arvel esitatud tööde maksumus oli kokkulepitust kõrgem. Kostja tasus hagejale 1560 eurot, s.o summa, mille ulatuses kostja arvel märgitud töid tunnistas. Hagi esemeks olev nõue on tõendamata. Hageja esitas koopia arvest, mis on edastatud e-posti teel, on allkirjastamata ning millel märgitud nõuded ei vasta poolte kokkuleppele. Üksnes arve esitamine ei tõenda arvel märgitud tingimustel tehingu toimumist, olukorras, kus kostja esitas arvele koheselt vastuväite. Kostja palub menetluskulud jätta hageja kanda. Maakohtu otsus
3.Maakohus jättis 22. novembri 2019. a otsusega hagi rahuldamata. Menetluskulud jättis maakohus hageja kanda ning mõistis hagejalt kostja kasuks välja menetluskulu summas 450 eurot.
4.Maakohus lahendas vaidluse tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 405 lg 1 alusel lihtsustatud korras. Puudub vaidlus, et pooled sõlmisid 4. aprillil 2018 suulise töövõtulepingu (VÕS § 635 lg 1). Kostja tellis hagejalt kahe soonvõlli valmistamise. VÕS § 637 lg 3 kohaselt muutub töövõtja tasunõue sissenõutavaks töö valmimisest. Kostja on hagejale arve alusel tasunud 1560 eurot. Hageja ei ole tõendanud, et poolte kokkulepe soonvõllide maksumuse osas oli 1100 eurot. Ainuüksi arvel märgitud summa ei tõenda kokkuleppe olemasolu. Kostja teatas koheselt peale arve saamist, et ei aktsepteeri esitatud arvet, sest arvel esitatud summad ei vasta kokkuleppele. Maakohus järeldas sellest, et pooltel oli hinnas eelnev kokkulepe olemas. Hageja esitatud Konekesko 23. jaanuari 2019. a pakkumine ei tõenda poolte hinnakokkulepet. Samuti ei selgu viidatud tõendist, millise traktori varuosaga on tegemist ja et see on võrreldav kostja soovitud varuosaga. Seega on hageja nõue tõendamata. Kuivõrd rahuldamisele ei kuulu hageja põhinõue, siis ei ole põhjendatud ka hageja viivisenõue. Apellatsioonkaebus
5.Hageja esitas apellatsioonkaebuse, milles palub maakohtu otsuse tühistada ja saata tsiviilasi maakohtule uueks läbivaatamiseks. Menetluskulud palub hageja jätta kostja kanda. Apellatsioonkaebuse väidete kohaselt kohaldas maakohus ebaõigesti menetlusõigusenorme ning hindas tõendeid ebaõigesti. Maakohus jättis alusetult hageja taotluse tema juhatuse liikme ärakuulamiseks rahuldamata. Kohtul on sõltumata poolte taotlustest ja tõendamiskoormise jaotusest õigus omal algatusel vande all üle kuulata pooled (TsMS § 2681). Maakohtul oli kohustus tema seaduslik esindaja vande all üle kuulata, kuna poolte suulise hinnakokkuleppe tõendamine ei olnud muud moodi võimalik kui hageja seadusliku esindaja vande alla antud selgitustega. 2 (5)
Maakohus jättis olulises osas täitmata põhjendamiskohustuse. Maakohus ei võtnud seisukohta kõigi hageja väidete osas ning tegi mitmeid järeldusi neid põhjendamata. TsMS § 436 lg 7 alusel mõistab kohus õigust poolte poolt esitatud asjaolusid arvesse võttes ega ole seotud poolte õiguslike väidetega. Juhul kui poolte hinnakokkulepe ei olnud kohtule esitatud tõendite alusel tuvastav, pidi maakohus omal algatusel kaaluma nõude rahuldamist VÕS § 637 lg 1 järgi. Hageja esitas tõendid samaväärsete tööde maksumuse kohta, kuid maakohus neid tõendeid faktiliselt ei käsitlenud.
RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT
6.Ringkonnakohus leiab, et apellatsioonkaebuse menetlusse võtmisest tuleb TsMS § 637 lg 21 alusel koosmõjus TsMS § 405 lg-ga 1 keelduda.
7.TsMS § 405 lg 1 esimese lause kohaselt menetleb kohus hagi lihtsustatud korras, kui tegemist on varalise nõudega hagiga ning hagihind ei ületa summat, mis arvestatuna põhinõudelt vastab 2 000 eurole ja koos kõrvalnõuetega 4 000 eurole. Praeguses asjas on hageja palunud mõista kostjalt välja põhinõude 480 eurot, sissenõutavaks muutunud viivise 20,62 eurot ning viivise põhinõudelt alates 29. novembrist 2018 kuni põhinõude tasumiseni VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras. Seega on tegemist lihtmenetluses menetletud asjaga TsMS § 405 lg 1 tähenduses. Lihtmenetluse asjas võtab ringkonnakohus apellatsioonkaebuse TsMS § 637 lg 21 järgi menetlusse üksnes juhul, kui maakohus on andnud loa edasikaebamiseks või kui maakohtu otsuse tegemisel on selgelt ebaõigesti kohaldatud materiaalõiguse normi või on selgelt rikutud menetlusõiguse normi või on selgelt ebaõigesti hinnatud tõendeid ja see võis oluliselt mõjutada lahendit.
8.Maakohus ei ole vaidlustatud otsuses andnud luba otsuse edasikaebamiseks.
9.Ringkonnakohtu hinnangul ei ole maakohus vaidlustatud otsust tehes ebaõigesti hinnanud tõendeid ega rikkunud menetlusõiguse norme, mis võiks mõjutada lahendit. Samuti ei ole maakohus valesti kohaldanud materiaalõiguse norme.
10.Olukorras, kus hageja nõudis kostjalt lepingujärgse tasu maksmist, pidi hageja enda väiteid kokkulepitud tasu suuruse kohta tõendama. Maakohus on õigesti leidnud, et hageja seda teinud ei ole. Hageja ei esitanud ühtegi tõendit poolte kokkuleppe kohta.
11.Vastuseks apellatsioonkaebuse väitele, et maakohtul oli kohustus hageja seaduslik esindaja vande all üle kuulata, märgib ringkonnakohus, et kuivõrd hageja seaduslik esindaja maakohtu istungile ei ilmunud, andis maakohus hagejale istungil tähtaja enda seisukohtade kirjalikult esitamiseks. Maakohus märkis, et kuna tegemist on lihtmenetluse asjaga, arvestab maakohus ka kirjalikku selgitust. Selline võimalus tuleneb TsMS § 405 lg 1 p-st 5. Hageja kirjalikku seletust aga ei esitanud. Ringkonnakohus märgib täiendavalt, et TsMS § 2681 kohaselt on selle üle otsustamine, kas kohus soovib poolt sõltumata taotlusest vande all üle kuulata, kohtu õigus, millesse kõrgema astme kohus üldjuhul sekkuda ei saa. Mh ei ole poolel õigus nõuda, et kohus kuulaks sõltumata taotlusest poole ära (Riigikohtu 6. detsembri 2017.a otsus tsiviilasjas nr 2-15-3430, p 19.3).
12.Lisaks ei näe ringkonnakohus maakohtu põhjendamis- ega selgitamiskohustuse osas rikkumist. Maakohus selgitas pooltele üldist tõendamiskoormist menetlusse võtmise määruses ning 29. aprilli 2019. a korraldavas määruses. Hageja pidi aru saama, et olukorras, kus kostja vaidleb tema väidetele seoses hinnakokkuleppega vastu, pidi hageja oma väiteid tõendama. Maakohus on hinnanud ka hageja esitatud ainust tõendit Konekesko Eesti AS-i pakkumist.
13.Põhjendatud ei ole ka apellatsioonkaebuse väide VÕS § 637 lg 1 alusel. Olukorras, kus hageja ei olnud tõendanud, kui suur oleks vastavalt asjaoludele tavaline tasu või, et mõistlik 3 (5)
tasu ületaks kostja poolt talle juba makstud 1560 eurot, ei olnud maakohtul alust ka VÕS § 637 lg-t 1 kohaldada.
14.Ringkonnakohus leiab, et apellatsioonkaebuse menetlusse võtmisest keeldumist ei välista ka asjaolu, et maakohus on kostjalt hageja kasuks välja mõistnud menetluskulu 450 eurot ning kostja on palunud jätta menetluskulud hageja kanda. Riigikohus on iseenesest küll leidnud, et TsMS § 637 lg 21 alusel ei tohiks apellatsioonkaebuse menetlusse võtmisest keelduda olukorras, kus lihtmenetluse asjas on maakohus otsuses kindlaks määranud menetluskulude rahalise suuruse, menetlusosaline vaidlustab apellatsioonkaebuses ka menetluskulude rahalist suurust ning on täidetud TsMS § 178 lg-s 2 sätestatud eeldused (vaidlustatav menetluskulude summa ületab 200 eurot). Riigikohus on seda seisukohta põhjendanud sellega, et vastasel juhul oleks menetluskulude kindlaksmääramise vaidlustamise võimalused lihtmenetluse asjas isiku jaoks erinevad sõltuvalt sellest, kas menetluskulude rahaline suurus määratakse kindlaks kohtuotsuses või eraldi määrusega pärast tsiviilasja sisulise lahendamise kohta tehtud lahendi jõustumist (vt Riigikohtu 15. juuni 2016. a määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-51-16, p 11). Kostja ei ole praeguses asjas esitanud apellatsioonkaebuses ühtegi väidet selle kohta, et talt hageja kasuks välja mõistetud menetluskulu suurus oleks kuidagi põhjendamatu. Seega ei ole kostja vaidlustanud temalt välja mõistetud menetluskulude suurust. Ringkonnakohtu hinnangul ei saa menetluskulude rahalise suuruse vaidlustamisega TsMS § 178 lg 2 mõttes olla tegu olukorras, kus menetlusosaline on vaidlustanud üksnes asja sisulist lahendust ning sellega seoses menetluskulude jaotust, kuid maakohtu otsuses on menetluskulud kindlaks määratud 200 eurot ületavas summas. Ringkonnakohtu hinnangul ei võimalda sellist tõlgendust ei seaduse tekst ega mõte. Samuti oleks see vastuolus Riigikohtu seisukoha aluseks olnud menetlusosaliste võrdse kohtlemise põhimõttega. Esiteks märgib ringkonnakohus, et TsMS § 178 lg 2 võimaldab esitada määruskaebuse menetluskulude kindlaksmääramise määruse peale. Selles menetluses ei ole enam võimalik vaidlustada menetluskulude jaotust, mida on TsMS § 178 lg 1 kohaselt võimalik vaidlustada üksnes selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus kindlaks määrati. Eelviidatud tõlgendus tooks kaasa seega selle, et menetlusosalised oleksid ebavõrdses seisus sõltuvalt sellest, kas menetluskulud määratakse kindlaks kohtuotsuses või pärast kohtuotsuse jõustumist eraldi määrusega. Nimelt peaks ringkonnakohus olukorras, kus maakohus on menetluskulude suuruse kindlaks määranud otsuses, apellatsioonkaebuse sisuliselt läbi vaatama ja otsusega lahendama, vaatamata TsMS § 637 lg-s 21 sätestatud menetlusse võtmisest keeldumise aluse olemasolule, samas kui ta võiks jätta apellatsioonkaebuse menetlusse võtmata olukorras, kus maakohus määrab menetluskulud kindlaks pärast kohtuotsuse jõustumist eraldi määrusega. Seega tooks selline tõlgendus kaasa vastupidise tagajärje Riigikohtu poolt tsiviilasjas nr 3-2-1-51-16 soovitud eesmärgile. Teiseks ei sõltu TsMS § 178 lg 2 järgi kaebeõigus sellest, kui suured on maakohtu kindlaksmääratud menetluskulud, vaid kui suures ulatuses neid vaidlustatakse (kaebeõigus on olemas, kui vaidlustatav menetluskulude summa ületab 200 eurot). Seega olukorras, kus kaebuses ei ole öeldud sõnagi menetluskulude suuruse kohta, ei ole võimalik ka hinnata, kas TsMS § 178 lg 2 järgi kaebeõigus oleks olemas. Lisaks sellele on ringkonnakohus seotud apellatsioonkaebuse piiridega. Olukorras, kus kaebuses ei ole menetluskulude suurust vaidlustatud ning ringkonnakohus asja sisulist lahendust, sh menetluskulude jaotust ei muuda, ei ole ringkonnakohtul alust omal algatusel ka asuda maakohtus kindlaksmääratud menetluskulude suurust muutma. TsMS § 174 lg 5 kohaselt on kõrgema astme kohtul ilma vastava kaebuseta võimalik maakohtus kindlaks määratud menetluskulude suurust muuta üksnes juhul, kui ta muudab tehtud lahendit või teeb uue lahendi asja uueks läbivaatamiseks saatmata. 4 (5)
15.Kaebuse menetlusse võtmisest keeldumise tõttu tuleb apellatsiooniastme menetluskulud jätta TsMS § 168 lg 1 alusel hageja kanda. Kuna kostjal ei ole kaebuse menetlusse võtmise staadiumis veel menetluskulusid tekkinud, ei tule hagejal hüvitada kostja apellatsioonkaebuse menetlemise kulusid. Hageja tasus kaebuse esitamiselt riigilõivu 50 eurot. Ringkonnakohus selgitab, et hagejal on õigus taotleda kaebuselt tasutud riigilõivu tagastamist TsMS § 150 lg 1 p 2 alusel.
16.Ringkonnakohus ei toimeta vastavalt TsMS § 638 lg-le 4 apellatsioonkaebust kostjale kätte. Kuna dokumendid on esitatud elektrooniliselt, puudub vajadus neid hagejale füüsiliselt tagastada. Kohtumäärus tuleb TsMS § 638 lg 8 järgi hagejale kätte toimetada ja edastada teistele menetlusosalistele. TsMS § 638 lg 10 järgi loetakse, et apellatsioonkaebust ei ole esitatud.
17.TsMS § 638 lg-st 9 tulenevalt on käesolev määrus edasikaevatav. / allkirjastatud digitaalselt / Vahur-Peeter Liin
/ allkirjastatud digitaalselt / Liis Arrak
/ allkirjastatud digitaalselt / Ande Tänav
5 (5)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.