Kohtuotsuse tegemise aeg ja koht Tsiviilasja number Tsiviilasi
22.novembril 2019.a, Tallinnas
Hagihind Menetlusosalised esindajad
ja
2-18-18007 OÜ Masinate Remont ja Hooldus hagi Forestinvest OÜ vastu võlgnevuse 480 euro, viivise 20,62 euro ja täiendava viivise nõudes 539,02 eurot
nende Hageja: OÜ Masinate Remont ja Hooldus (registrikood 12133232, asukoht Valukoja 25, 11415 Tallinn) Hageja lepingulised esindajad Ivar Stukolkin ja Irina Bušujeva (SAK Fond, Keldrimäe 9, 10113 Tallinn; e- post: [email protected]) Kostja: Forestinvest OÜ (registrikood 12947006, asukoht Rääbise, Kasemetsa küla, Saku vald, 75510 Harju maakond) Kostja lepinguline esindaja advokaat Kristjan Aava (Advokaadibüroo Paas & Partnerid, Tondi 51, 11316 Tallinn; e- post: [email protected])
Menetluse liik Kohtuistungi toimumise aeg
Lihtmenetlus
Kohtuistungil osalesid
Hageja lepinguline esindaja Irina Bušujeva Kostja seaduslik esindaja K V Kostja lepinguline esindaja advokaat Kristjan Aava
08.10.2019.a
Resolutsioon
1.Jätta rahuldamata OÜ Masinate Remont ja Hooldus hagi Forestinvest OÜ vastu võlgnevuse 480 euro, viivise 20,62 euro ja täiendava viivise nõudes.
2.Jätta menetluskulud hageja OÜ Masinate Remont ja Hooldus kanda.
3.Välja mõista OÜ-lt Masinate Remont ja Hooldus Forestinvest OÜ-lt kasuks menetluskulu kokku summas 450 eurot. Edasikaebamise kord Kooskõlas tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 442 lg 10 ei anna kohus menetlusosalistele luba käesoleva otsuse edasikaebamiseks. Ringkonnakohus võtab apellatsioonkaebuse menetlusse üksnes juhul, kui maakohtu otsuses on antud luba edasikaebamiseks või kui maakohtu otsuse tegemisel on selgelt ebaõigesti kohaldatud materiaalõiguse normi või on selgelt rikutud menetlusõiguse normi või on selgelt ebaõigesti hinnatud tõendeid ja see võis oluliselt mõjutada lahendit. Apellatsioonkaebus tuleb esitada 30 päeva jooksul otsuse kättetoimetamisest Tallinna Ringkonnakohtule asukohaga Pärnu mnt. 7 Tallinn. Apellatsioonkaebuse võib kohus lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei taotleta kohtuistungi pidamist.
Kohus selgitab, et vastavalt TsMS § 187 lg 6 peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist. Hageja nõue ja põhjendused
1.OÜ Masinate Remont ja Hooldus esitas 28.11.2018.a kohtule hagi Forestinvest OÜ vastu võlgnevuse 480 euro, viivise 20,62 euro ja viivise VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras põhinõudelt alates 29.11.2018.a kuni põhinõude tasumiseni nõudes. Hagiavalduse kohaselt tellis kostja hagejalt 04.04.2018.a seadme xxx remonditööd. Töö seisnes seadme Xxx kahe soonvõlli vahetuses uute vastu ja sellega kaasnevates keevitustöödes. Hageja väljastas kostjale 09.05.2018.a arve nr. A090518 summas 2 040 eurot. Maksetähtaeg oli 16.05.2018.a. Kostja tasus 15.05.2018.a hagejale 1 560 eurot. Ülejäänud osas on arve tasumata. Hageja palub kostjalt välja mõista viivise perioodi 17.05.2018.a kuni 28.11.2018.a eest summas 20,62 eurot. Samuti palub hageja kostjalt välja mõista viivise põhivõlalt 480 eurolt alates 29.11.2018.a kuni selle täitmiseni VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras. Hageja palub menetluskulud jätta kostja kanda ning välja mõista kostjalt riigilõiv summas 125 eurot ja esindajakulu summas 338,55 eurot. Samuti palub hageja välja mõista menetluskuludelt viivise VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras. Kostja vastuväited ja põhjendused
2.Kostja hagi ei tunnista ning vaidleb sellele vastu. Kostja väidetel leppisid pooled kokku poolvõllide (soonvõllide) maksumuseks 300 eurot ning tarneajaks 2 nädalat, kokkulepe sõlmiti suuliselt. Tegelikkuses tegi hageja tööd valmis viie nädalaga ning hilisemalt saabunud arvel oli tööde maksumus vastupidiselt kokkulepitule kõrgem. Ulatuses, milles kostja hageja arvel A090518 märgitud töid tunnistab, s.o summas 1 560 eurot on tasutud. Hagi esemeks olev nõue on tõendamata. Kostja hinnangul ei tõenda arve esitamine, eriti veel olukorras, kus arvele on koheselt esitatud vastuväide, tehingu toimumist arvel märgitud tingimustel. Kostja palub menetluskulud jätta hageja kanda ja välja mõista hagejalt esindajakulu summas 450 eurot. Kohtu seisukoht ja põhjendused
3.Kohus, kuulanud kohtuistungil ära menetlusosaliste seisukohad, kostja seadusliku esindaja seletuse ning tutvunud toimiku kõigi materjalidega, on seisukohal, et hagi rahuldamisele ei kuulu. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 5 lg 1 kohaselt menetletakse hagi poolte esitatud asjaolude ja taotluste alusel, lähtudes nõudest. Sama paragrahvi teise lõike kohaselt on pooltel võrdne õigus ja võimalus oma nõuet põhjendada ja vastaspoole esitatu ümber lükata või sellele vastu vaielda. Pool määrab ise, mis asjaolud ta oma nõude põhjendamiseks esitab ja milliste tõenditega neid asjaolusid tõendab. TsMS § 436 lg 2 kohaselt rajab kohus otsuse üksnes asjas esitatud ja kogutud tõenditele. TsMS § 436 lg 7 kohaselt ei ole kohus otsust tehes seotud poolte esitatud õiguslike väidetega.
4.Käesoleva asja hind on 539,02 eurot. Kohus on asja lahendanud lihtmenetluses TsMS § 405 lg 1 alusel (t/l 20-21, 48-49). TsMS § 405 lg 1 järgi menetleb kohus hagi oma õiglase äranägemise kohaselt lihtsustatud korras, järgides üksnes käesolevas seadustikus sätestatud üldisi menetluspõhimõtteid, kui tegemist on varalise nõudega hagiga ning hagihind ei ületa summat, mis arvestatuna põhinõudelt vastab 2 000 eurole ja koos kõrvalnõuetega 4 000 eurole.
5.TsMS § 230 lg 1 kohaselt peab kumbki pool hagimenetluses tõendama neid asjaolusid, millele tuginevad tema nõuded ja vastuväited. Kohus on pooltele nõuete ja vastuväidete tõendamise kohustust ja muuhulgas viidatud sätet selgitanud 29.04.2019.a kohtumääruses
(t/l 41).
6.Hageja palub kostjalt välja mõista arve nr. A090515 alusel võlgnevus summas 480 eurot ja viivis summas 20,62 eurot. Kostja vaidleb hageja nõudele vastu ning leiab, et arvel märgitud tööde maksumus on kokkulepitust kõrgem. Seega on poolte vahel vaidlus hinnakokkuleppe üle.
7.Võlaõigusseaduse (VÕS) § 635 lg 1 kohaselt kohustub töövõtulepinguga üks isik (töövõtja) valmistama või muutma asja või saavutama teenuse osutamisega muu kokkulepitud tulemuse (töö), teine isik (tellija) aga maksma selle eest tasu.
8.Vaidlust ei ole, et hageja ja kostja vahel on sõlmitud 04.04.2018.a suuline töövõtuleping, millise kohaselt tellis kostja hagejalt kahe soonvõlli valmistamise (t/l 32).
9.VÕS § 637 lg 3 kohaselt muutub töövõtja tasunõue sissenõutavaks töö valmimisest.
10.Riigikohus on 03.06.2016.a kohtuotsuses tsiviilasjas nr. 3-2-1-18-16 punktis 14 leidnud, et töövõtulepingust tuleneva tasu maksmise nõude rahuldamiseks tuleb kohtul esmalt kindlaks teha, kas hageja tasunõue on muutunud VÕS § 82 lg 7 mõttes sissenõutavaks, ja seejärel hinnata, kas tellija on esitanud sellele nõudele vastuväiteid, mis välistaks nõude maksmapaneku kestvalt või vähemalt annaks õiguse selle rahuldamisest ajutiselt keelduda. Töö vastuvõtmine ei muuda VÕS § 76 lg-s 1 sätestatud põhimõtet, et lepingujärgne kohustus tuleb täita kohaselt ning kui tehtud tööd ei vasta lepingutingimustele, saab tellija kasutada sellest tulenevaid õiguskaitsevahendeid.
11.Riigikohtu 21.06.2018.a kohtuotsusest tsiviilasjas nr. 2-16-5851 punktist 16 tuleneb, et kolleegium on varasemas praktikas selgitanud, et tasunõude sissenõutavuse eeldusteks võivad esiteks olla töö valmimine ja ülevaatamise võimaluse andmine (VÕS § 637 lg-d 3 ja 5) või teiseks töö vastuvõtmine või vastuvõetuks lugemine (VÕS § 637 lg-d 4 ja 5). VÕS § 637 lg 3 järgi muutub töövõtja tasunõue sissenõutavaks töö valmimisest. Kui aga kokku on lepitud, et tellija võtab töö vastu, või kui see on tavaline, muutub töövõtja tasunõue sissenõutavaks VÕS § 637 lg 4 esimese lause järgi töö vastuvõtmisega või vastuvõetuks lugemisega. Vastuvõtmise erijuht on olukord, mil töö vastuvõtmine ja tasu maksmine on kokku lepitud ositi. Sel juhul tuleb iga osa eest tasuda VÕS § 637 lg 4 teise lause kohaselt vastava tööosa vastuvõtmisel (vt nt Riigikohtu 10. mai 2017. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-41-17, p 12.4; vt ka Riigikohtu 14. oktoobri 2015. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-93-15, p 10; 27. mai 2015. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-44-15, p 13).
12.Vaidlust ei ole, et kostja on hagejale arve nr. A090518 alusel tasunud 1 560 eurot (t/l 9). Poolte vahel on erimeelsus selles, kas kostjal on kohustus tasuda hagejale eelpool viidatud arve alusel tasumata 480 eurot. Kostja leiab, et arvel märgitud summa, s.o 2 040 eurot ei vasta pooltevahelisele kokkuleppele (t/l 67-68). Hageja vastava seisukohaga ei nõustu.
13.VÕS § 639 lg 1 kohaselt võib töövõtulepinguga kokku leppida töö eelarves, mis on töövõtjale kas siduv või mittesiduv. Sellise kokkuleppe puudumisel eeldatakse, et eelarve on siduv.
14.Kohus leiab, et käesoleval juhul ei ole hageja tõendanud, et poolte vahel oli lepitud kokku soonvõllide maksumuses 1 100 eurot nagu on kostjale esitatud arvel märgitud (t/l 9).
15.Pooltevahelisest e- kirjavahetusest nähtub, et kostja on koheselt peale arve nr. A090518 saamist teatanud, et ei aktsepteeri esitatud arvet, sest arvel esitatud summad ei vasta poolte kokkuleppele (t/l 10). Seega järeldab kohus, et pooltel oli hinnas eelnev kokkulepe olemas.
16.Riigikohus on 20.02.2019.a kohtulahendis kohtuasjas nr. 2-16-12587 p 10 selgitanud, et hagimenetlus on põhiolemuselt võistlev menetlus, kus lähtutakse poolte esitatust.
17.Hageja ei ole antud juhtumil eelnevat hinnakokkulepet tõendanud. Kohus nõustub kostjaga, et ainuüksi arvel märgitud summa ei tõenda vastava kokkuleppe olemasolu. Seda enam, et kostja on koheselt arve saamisel esitanud vastuväite summa suurusele (t/l 10).
18.Kohus on seisukohal, et hageja poolt kohtule esitatud xxx 23.01.2019.a pakkumine ei tõenda pooltevahelist kokkulepet hinna osas. Samuti ei selgu, missuguse traktori varuosaga on tegemist ja et see on võrreldav kostja poolt soovituga (t/l 37).
19.Eelnevast tulenevalt leiab kohus, et hageja poolt on tõendamata esitatud nõue summas 480 eurot, mistõttu jääb hagi rahuldamata.
20.Kuivõrd rahuldamisele ei kuulu hageja põhinõue, siis ei ole põhjendatud ka hageja viivisenõue.
21.Kõik kohtuotsuses käsitlemata menetlusosaliste väited ja esitatud tõendid hagiavalduse läbivaatamisel kohtu arvates tähtsust ei oma ja seetõttu kohus neid lahendis ei käsitle. Tsiviilasja hinna kindlaksmääramine
22.TsMS § 442 lg 2 p 51 kohaselt märgitakse kohtuotsuse sissejuhatuses tsiviilasja hind. Tulenevalt TsMS § 122 lg 1, § 123 ja § 133 on käesoleva tsiviilasja hinnaks 539,02 eurot. Menetluskulude jaotamine ja kindlaksmääramine
23.Tulenevalt TsMS § 162 lg 1 jäävad menetluskulud hageja kanda. TsMS § 174 lg 1 ja § 177 lg 1 p 1 järgi määrab kohus kindlaks menetluskulude rahalise suuruse.
24.Kostja palub hagejalt välja mõista esindajakulu summas 450 eurot (t/l 50-51). Hageja kostja menetluskulude suurusele vastuväiteid esitanud ei ole.
25.Kostja lepingulise esindaja tunnitasu määr on 120 eurot (t/l 50 pöördel). Hageja antud tunnitasu määrale vastu ei ole vaielnud ning kohus leiab, et tunnitasu määr 120 eurot on kooskõlas Riigikohtu praktikaga (vt. Riigikohtu 11.02.2015.a kohtumäärus kohtuasjas nr. 3-2-1-115-14 p. 14 ja Riigikohtu 03.03.2015.a kohtuotsus kohtuasjas nr. 3-3-1-82-14).
26.Kohus kontrollis toimiku materjalide ja kulude spetsifikatsiooni alusel kulude põhjendatust, kuid tulenevalt menetlusökonoomia põhimõttest ja lähtudes kohtumenetluse parima praktika edendamise suunistest Harju Maakohtu tööpiirkonnas ei lasku ajakulu põhjendatuse hindamisel ülejäänud üksiktoimingute sisusse. Menetlusökonoomia põhimõttest tulenevalt puudub vajadus tuua välja analüüs eraldi iga menetlustoimingu kohta. Kostja esindaja ajakulu on kohtu hinnangul põhjendatud ja vastab esindaja poolt esitatud menetludokumentidele ning teostatud menetlustoimingutele.
27.Kõige eelpooltoodu alusel kuulub hageja poolt kostjale hüvitamisele menetluskulu summas 450 eurot.
/allkirjastatud digitaalselt/ Ann Meriluht Kohtunik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.