2-19-5708/38 - Pankrotiõigus - Pankrotimenetluse järelevalve - Viru Maakohus Jõhvi kohtumaja - lahend.ee

Kohus tutvunud esitatud lõpparuandega, leiab et lõpparuanne tuleb kinnitada ja pankrotimenetlus lõpetada. Pankrotiseaduse (edaspidi PankrS) § 157 p 5 kohaselt lõpeb pankrotimenetlus lõpparuande kinnitamisega. Haldur esitab kohtule lõpparuande, kui pankrotivara on müüdud ja jaotiste alusel raha välja makstud (PankrS § 162 lg 1 p 2). Kohus otsustab lõpparuande kinnitamise ja pankrotimenetluse lõpetamise kümne päeva jooksul pärast vastuväidete esitamise tähtaja möödumist, tehes selle kohta määruse (PankrS § 163 lg 3). Pankrotimenetluse lõpetamise määruses märgib kohus, millises ulatuses on igal võlausaldajal tunnustatud nõude osa eest jäänud raha saamata, samuti, millistele nõuetele esitas võlgnik vastuväite (PankrS § 163 lg 4). Kohus leiab, et pankrotihalduri esitatud lõpparuanne vastab PankrS § 162 nõuetele ja see ei riku võlgniku ja võlausaldajate huvisid. Pankrotihaldur avaldas 06.01.2020 väljaandes Ametlikud Teadaanded teate võlgniku lõpparuandega tutvumise ja vastuväidete esitamise võimaluse kohta. Vastuväiteid oli võimalus esitada 10 päeva jooksul alates teate ilmumisest. Vastuväiteid kohtule ei esitatud. Pankrotihalduri taotlus pankrotimenetluse lõpetamiseks lõpparuande kinnitamisega on põhjendatud. Tulenevalt eeltoodust kinnitab kohus pankrotihalduri esitatud lõpparuande ja lõpetab pankrotimenetluse. PankrS § 163 lg 5 kohaselt märgib kohus pankrotimenetluse lõpetamise määruses kas võlgniku maksejõuetuse tekkimise põhjuseks on kuriteo tunnustega tegu, raske juhtimisviga või muu asjaolu. Kohus nõustub pankrotihalduri seisukohaga, mille kohaselt on võlgniku maksejõuetuse tekkimise põhjuseks muu asjaolu pankrotiseaduse mõttes ehk suutmatus täita kohustusi. Asjas ei ole tuvastatud, et võlgniku maksejõuetuse põhjuseks oleks kuriteo tunnustega. Haldur palub määrata tasu suuruseks 433,10 eurot (lisandub käibemaks), kokku 519,72 eurot tasumisele PankrS § 65 lg 11 alusel ja mõista välja pankrotivara arvelt haldurit teenindavale büroole OÜ-le Civilex (xxxxxxxxxxxxxxx). PankrS § 66 lg 3 järgi võib haldur menetluse jooksul tekkinud vajalikud kulutused pankrotitoimkonna nõusolekul katta jooksvalt pankrotivara arvel. Pankrotimenetluse lõpparuande kinnitamisel kontrollib kohus halduri kohustuste täitmiseks tehtud kulutuste vajalikkust ja põhjendatust ning kinnitab vajalike ja põhjendatud kulutuste suuruse. Haldur on kulutanud aega kokku 5,65 tundi, tasu 64-90 eurot (halduri töötasu arvestus lisatud). Kohus leiab, et halduritasu vastab seaduse nõuetele ja on põhjendatud. Kohus määrab tasu suuruseks 519,72 eurot (s.h. käibemaks), mis maksta välja pankrotivarast OÜ-le Civilex kasuks. PankrS § 165 lg 3 kohaselt vabastab kohus pankrotimenetluse lõpetamisel halduri, kui seadusest ei tulene teisiti. Kohus vabastab pankrotihalduri Tiia Kalaus tema kohustustest võlgniku pankrotimenetluses pärast lõpparuande kinnitamist. Kohustustest vabastamise menetluse algatamine Võlgniku kohustusest vabastamise avaldus tuleb esitada kohtule hiljemalt võlausaldajate esimese üldkoosoleku toimumise ajaks või koos PankrS § 158 lõikes 3 nimetatud aruandega (PankrS § 170 lg 1 ja 2). Avalduses peab võlgnik kinnitama, et talle ei ole teada asjaolusid, mis võiksid kohustustest vabastamise välistada, ja et ta kohustub täitma käesoleva seaduse §-s 173 nimetatud kohustusi. Kohus otsustab võlgniku kohustustest vabastamise menetluse algatamise lõpparuande kinnitamisel. Võlausaldaja võib käesoleva paragrahvi lõikes 2 nimetatud asjaolule tuginedes esitada võlgniku kohustusest vabastamisele vastuväite (PankrS § 171 lg 1). Võlausaldajad ei ole vastuväidet võlgniku kohustusest vabastamise algatamisele esitanud. Võlgnik esitas avalduse kohustustest vabastamiseks 12.04.2019. Pankrotihaldur ei ole veendunud kas võlgnik saab seadusest tulenevalt vabaneda Haigekassa nõudest. Lõpparuandes on haldur märkinud, et juhul, kui kohus algatab võlgniku suhtes kohustustest vabastamise menetluse, siis on

tal võimalik nimetatud menetluse raames asuda oma kohustusi võlausaldajate ees täitma. Arvestades, et võlgnik on tähtaegselt esitanud avalduse pankrotimenetluses täitmata jäävatest kohustustest vabastamiseks ning kohtule ei ole teada asjaolusid, mis võiksid A. S. (pankrotis) kohustustest vabastamise menetluse jätta algatamata (alus PankrS § 171 lg 2), leiab kohus, et võlgnikule tuleb anda võimalus seaduses ettenähtud korras võlgadest vabanemiseks. Võlausaldajad ei ole esitanud vastuväiteid kohustustest vabastamise menetluse algatamisele ega teinud ettepanekuid usaldusisiku valimiseks. Kohus algatab A. S. (pankrotis) kohustustest vabastamise menetluse ja kohustab võlgnikku ennast täitma usaldusisiku kohustusi. Kohus selgitab, et PankrS § 172 lg 2 kohaselt peab usaldusisik võlgnikult saadud maksed hoidma oma varast eraldi ja need vastavalt jaotusettepanekus ettenähtud jaotistele üks kord aastas võlausaldajatele välja maksma. PankrS § 173 lg 1 kohaselt on võlgnik kohustatud tegelema mõistlikult tulutoova tegevusega ja kui tal seda tegevust ei ole, siis seda otsima. PankrS § 173 lg 2 järgi peab võlgnik viivitamatult teatama kohtule ja usaldusisikule igast elu- ja tegevuskoha vahetusest, mitte varjama saadud tulusid ning vara, samuti andma kohtu ja usaldusisiku nõudel teavet oma tegevuse või selle otsimise, oma sissetulekute ja vara kohta. PankrS § 173 lg 3 järgi loetakse võlgniku töö- või teenistussuhtest või muust sarnasest suhtest saadud tulu või ettevõtlusest saadud tulu nõuded loovutatuks usaldusisikule. Usaldusisik peab sellest tasude maksmiseks kohustatud isikutele teatama. Lõike 4 järgi peab eelnimetatud tulust üle andma 25%. Vangistusseaduse (VangS) § 44 lg 2 järgi jäetakse kinnipeetava isikuarvel olevatest summadest 50% rahaliste nõuete täitmiseks, 20% hoiustatakse vabanemistoetusena ja ülejäänud summad jäetakse kinnipeetavale vanglasiseseks kasutamiseks vangla sisekorraeeskirjas sätestatud korras. Kui kinnipeetava vastu ei ole rahalisi nõudeid või neid on vähem kui 50% ulatuses, hoiustatakse ka need summad vabanemistoetusena. VangS § 44 tuleb kasutada kui erinormi PankrS § 173 lõike 4 ees. Seega, kui kohustustest vabastamise menetluses on võlgnikuks kinnipeetav, siis on ta kohustatud panema võlausaldajatele väljamakseteks kõrvale mitte 25% saadud tulust (PankrS § 173 lg 4) vaid 50% saadud tulust (VangS § 44). Vangistuses viibivate isikute suhtes on rahaliste vahendite kasutamiseks kehtestatud VangS § 44 lg-s 2 eriregulatsioon, mis vaatamata pankrotiseaduses vastava viite puudumisele kohaldub ka kinnipeetava kohustusest vabastamise menetluse ajal. (VangS § 44 kommentaar vangistusseaduse kommenteeritud väljaandes (Vangistusseadus. Kommenteeritud väljaanne. Tallinn 2014, § 44 komm. 3.2 ja 5 lk 128-129) sätestab, et rahalisteks nõueteks lg 2 mõttes ei ole mitte ainult mõistetud vangistuse aluseks oleva kuriteoga tekitatud ja kinnipeetavalt välja mõistetud kahju hüvitised, vaid ka muud rahalised nõuded kinnipeetava vastu, mille olemasolu ja suurust ei ole vaidlustatud). Võlgnik kui enda usaldusisik peab esitama kohtule iga-aastaselt käesoleva määruse kuupäevaks usaldusisiku aruande. Esimene aruanne tuleb esitada 23.01.2021. A. S. esitas 19.08.2019 kohtule taotluse tunnistada põhiseaduse vastaseks võlaõigusseaduse § 10431045, Ravikindlustusseaduse § 26 lg 1 ja PankrS § 176 lg 2. Võlgniku arvates loob see eraisikule ebasoodsa (ebavõrdse) kohtlemise olukorra nõuetest vabanemisel. PS § 12 kohaselt on kõik seaduse ees võrdsed. Õigusi ja vabadusi tohib piirata ainult kooskõlas põhiseadusega (PS § 11). Tegemist on ebavõrdse kohtlemisega kui juriidilised isikud saavad pankrotimenetluses vabaneda RaKS § 26 lg 1 alusel esitatud nõuetest, aga eraisik ei saa. Kohus lahendab taotluse võlgniku kohustustest vabastamise otsustamisel (PankrS § 175). Kohus avaldab teate pankrotimenetluse lõpetamise kohta ametlikus väljaandes Ametlikud Teadaanded ja saadab määruse haldurile ja võlgnikule teadmiseks.