Pankrotiõigus › Füüsilise isiku vastu esitatud pankrotiavaldus

Menetluskulud jätta võlgniku A. S. kanda. 1(5)

Pankrotimäärus kuulub viivitamatult täitmisele.

03.07.2019 esitas A. S. maakohtu määruse peale määruskaebuse, milles avaldas, et tema loobumine ei olnud antud kogu avaldusest loobumisena, vaid osaliselt. A.S. kõrvaldas määruskaebuses esinenud puudused 15.07.2019. Ajutine haldur esitas enda seisukoha määruskaebusele 29.07.2019, milles avaldas, et määruskaebuse esitaja leiab, et kohus on tõlgendanud ebaõigesti tema poolt pankrotiavalduse läbivaatamise istungil esitatud ja protokollitud nõusolekut avaldusest loobumiseks. Ajutise halduri hinnangul kohus selgitas võlgnikule pankrotimenetluse perspektiivi ning teavitas, et seadusest tulenevalt pole tal võimalik vabaneda suuremast osast tema vastu esitatud nõuetest, s.h. Eesti Haigekassa nõudest, mis on käsitletav nõudena, millest võlgnik PankrS § 176 lg 2 kohaselt ei vabane koos teiste pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustega. Seega, selgitas kohus võlgnikule, et pankrotimenetluse ja sellele järgneva kohustustest vabastamise menetluse jooksul tal puudub seadusest tulenev võimalus kõikidest pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest vabanemiseks. Ajutise halduri hinnangul omab võlgnik ka muid nõudeid, millest tal pärast kohustustest vabastamise menetluse edukat läbimist, võib olla võimalus vabaneda. Lähtudes eeltoodust, leiab ajutine haldur, et võlgniku maksejõuetus on tuvastatud, võlgnik on esitanud avalduse kohustustest vabastamise menetluse algatamiseks ning seega PankrS § 171 lg 11 kohaselt on alus pankroti väljakuulutamiseks. Juhul, kui määruskaebus rahuldatakse ning kuulutatakse välja A. S.’i pankrot, siis ajutine pankrotihaldur Tiia Kalaus annab nõusoleku jätkata haldurina pankrotimenetluses. Kohtumääruse põhjendused Kohus tutvunud määruskaebusega, lahendab esmalt määruskaebuse. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 663 lg 4 kohaselt kui maakohus leiab, et määruskaebus on põhjendatud, rahuldab ta selle ise määrusega. Kui maakohus leiab, et määruskaebuse saab rahuldada üksnes osaliselt, ta seda ei rahulda, kui seadusest ei tulene teisiti. Kohus lähtub käesoleval juhul asjaolust, et tegemist on pankrotimenetlusega, mis annab isikule eelduste olemasolul õiguse menetlusele ning kui ei ole selgesõnaline avaldusest loobumine, siis tuleb määruskaebus rahuldada ning olemasolevate materjalide alusel pankrot välja kuulutada. Seetõttu, rahuldab kohus A. S.i määruskaebuse ning tühistab Viru Maakohtu 18.06.2019 määruse, millega menetlus tsiviilasjas lõpetati. Siinkohal jääb kohus endiselt seisukohale, et Eesti Haigekassa võlgnevuse puhul on tegemist nõudega, millest vabanemine PankrS § 176 lg 2 alusel ei ole võimalik. Pankrotiseaduse (PankrS) § 1 lg 2 esimese lause kohaselt võlgnik on maksejõuetu, kui ta ei suuda rahuldada võlausaldaja nõudeid ja see suutmatus ei ole võlgniku majanduslikust olukorrast tulenevalt ajutine. PankrS § 31 lg 4 tulenevalt, kui pankrotiavalduse on esitanud võlgnik, eeldatakse, et ta on maksejõuetu. Võlgniku seletuste kohaselt ei ole tal rahalisi vahendeid, et kohustusi täita. Ajutise halduri aruande kohaselt on võlgnikul kohustusi vähemalt 174 705,19 euro ulatuses. Võlgnikul on arvelduskontod järgmistes krediidiasutustes: nr xxxxxxxxxxxx, mille saldo on 71,64. Swedbank’is on võlgnikul avatud konto nr xxxxxxxxxxxxx, saldo 0,02 eurot. Kuna võlgnik on kinnipeetav, siis toimub tal rahaliste vahendite arestimine vastavalt VangS § 44, mille kohaselt 50% kantakse nõuete fondi, 30% vabanemisfondi ning 20% on isikul kasutamiseks teenuste eest kinnipidamisasutuses. Võlgnikule avatud K-Raha konto kohaselt on talle laekumine olnud ainult eraisikult, mille suurus 3(5)

on 150 – 350 eurot. Pankroti väljakuulutamisel laekub võlgniku tulust 50% pankrotimenetlusse. Seega ajutise halduri poolt kogutud materjalide põhjal on tuvastatud, et võlgnikule ei kuulu realiseeritavat kinnisvara ega vallasvara. Rahalisi vahendeid kontol ca 70 eurot. Kuigi sellega on tuvastatud, et võlgniku kohustused ületavad tema vara, siis käesolevas asjas puudub alus menetluse raugemisega lõpetamiseks, sest võlgnik on esitanud avalduse kohustustest vabastamise menetluse algatamiseks. Vastavalt PankS § 27 lg 5, vaadanud pankrotiavalduse läbi, kuulutab kohus pankroti välja, jätab avalduse rahuldamata või lõpetab menetluse raugemise tõttu käesoleva seaduse §-s 29 nimetatud alusel. PankrS § 171 lg 11 alusel, kui esineb sama seaduse § 29 lõigetes 1 ja 2 nimetatud alus menetluse raugemiseks ja võlgnik on esitanud kohtule kohustustest vabastamise avalduse, kuulutab kohus pankroti välja, kui ei esine sama paragrahvi lõikes 2 sätestatud aluseid. Ajutine pankrotihaldur ega ka kohus ei ole PankrS § 171 lõikes 2 toodud asjaolusid menetluse algatamata jätmiseks tuvastanud. Eeltoodust tulenevalt loeb kohus tuvastatuks, et A. S. on maksejõuetu, tema maksejõuetus on püsiva iseloomuga ning seetõttu kuulutab välja füüsilise isiku A. S. pankroti. Kohus nimetab A. S. pankrotimenetluses pankrotihalduriks Tiia Kalaus`e. Kohus määrab PankrS § 31 lg 6 alusel võlausaldajate esimese üldkoosoleku toimumise ajaks 27.08.2019 kell 12:00 Jõhvi kohtumaja saalis nr 4. Üldkoosolek toimub videoistungi vahendusel, haldur viibib Tartu Maakohtu Tartu kohtumajas. Kohus selgitab, et tulenevalt PankrS § 35 sätestatust pankroti väljakuulutamisega moodustub võlgniku varast pankrotivara; läheb haldurile üle võlgniku vara valitsemise õigus ning õigus olla võlgniku asemel kohtumenetluses menetlusosaliseks vaidluses, mis puudutab pankrotivara või vara, mille võib arvata pankrotivarasse; kaotab füüsilisest isikust võlgnik õiguse teha tehinguid seoses pankrotivaraga; on muud võlgniku õigused piiratud käesolevas seaduses ettenähtud korras; lõpetatakse intressi ja viivise arvestamine võlgniku vastu suunatud nõuetelt; peatub võlgniku vastu suunatud haldusakti vaidlustamise tähtaja arvestamine; järgnevad muud käesolevas seaduses ettenähtud tagajärjed. Võlgnik on kohustatud esitama haldurile pankroti väljakuulutamise päeva seisuga nimekirja temale kuuluvast varast, sealhulgas kohustustest. Menetluskulud (ajutise halduri tasu) PankrS § 150 lg 1 p 1, p 2 ja p 5 ning lg 2, pankrotimenetluse kulud on menetluskulud, ajutise halduri tasu, ajutise halduri ja halduri tehtud vajalikud kulutused oma ülesannete täitmiseks. Kui pankrotiavaldus rahuldatakse, samuti kui pankrotimenetlus lõpetatakse kompromissiga, tasutakse pankrotimenetluse kulud pankrotivarast. Ajutine pankrotihaldur palub hüvitada riigi vahenditest ajutise pankrotihalduri tasu 397 eurot, millele lisandub käibemaks 79, 40 eurot, kokku 476, 40 eurot CiviLex OÜ (registrikood 12088721) arvelduskontole nr xxxxxxxxxx Swedbank AS-is. PankrS § 65 lg 11 kohaselt, kui kohus on kuulutanud pankroti välja sama seaduse § 171 lõike 1 1 alusel ja võlgnikul ei ole pankrotimenetluse kulude katmiseks piisavalt vara, määrab kohus halduri tasu käesoleva seaduse § 23 lõigete 1–3 alusel. Halduri tasu ja kulutuste hüvitamiseks võib kohus määrata menetlusabi andmise. Menetlusabi taotluse võib esitada haldur. PankrS § 23 lg 1 kohaselt on ajutisel pankrotihalduril õigus saada oma ülesannete täitmise eest tasu, mille suuruse määrab kohus, samuti nõuda oma ülesannete täitmiseks tehtud vajalike 4(5)

kulutuste hüvitamist. Tasu suuruse määramisel arvestab kohus ajutise halduri ülesannete mahtu ja keerukust ning ajutise halduri kutseoskusi. Kohus kontrollib ajutise halduri ülesannete täitmiseks tehtud kulutuste põhjendatust ja kinnitab vajalike ning põhjendatud kulutuste suuruse. Sama § lg 2 kohaselt tasu suuruse arvestamise aluseks on ülesannete täitmisele kuluv aeg. Ajutine haldur esitab kohtule tööaja arvestuse andmed ja taotluse kulutuste hüvitamiseks koos käesoleva seaduse § 22 lõikes 5 nimetatud aruandega. Kulutuste hüvitamise taotluses märgib haldur kulutuse suuruse, tekkimise põhjuse või aluse ja tekkimise aja. Ajutise halduri tunnitasu ülemmäär on 96 eurot (PankrS § 23 lg 3). PankrS § 23 lg 4 kohaselt, kui võlgniku avalduse alusel alustatud menetlus lõpetatakse raugemisega pankrotti välja kuulutamata ja võlgniku varast ei jätku vajalikeks väljamakseteks, mõistab kohus ajutise halduri tasu ja hüvitatavad kulutused välja võlgnikult, kuid võib määrata nende hüvitamise riigi vahenditest. Riigi vahenditest ei hüvitata ajutise halduri tasu ja kulutusi suuremas summas kui 397 eurot (sealhulgas seaduses ettenähtud maksud, välja arvatud käibemaks). Kohus rahuldab ajutise halduri taotluse pankrotihalduri tasu määramiseks. Haldur on teinud pankrotiseadusest tulenevate kohustuste täitmiseks A. S. pankrotiavalduse menetluses ajutise haldurina tööd 5,9 tundi ja teinud kulutusi (lisatud ajutises pankrotimenetluses tehtud tööde ja kulutuste arvestus). Kohus mõistab võlgnikult välja halduri tasu summas 397 eurot, millele lisandub käibemaks 79, 40 eurot, kokku 476, 40 eurot ning määrab tasu hüvitada riigi vahenditest CiviLex OÜ (registrikood 12088721) arvelduskontole nr xxxxxxxxxxx Swedbank AS-is. PankrS § 31 lg 7 kohaselt pankrotimäärus kuulub viivitamatule täitmisele. Pankrotimääruse täitmist ei saa peatada ega ajatada, samuti ei saa muuta pankrotimääruse seaduses sätestatud täitmise viisi ja korda.

(allkirjastatud digitaalselt) Kaire Pullerits Kohtunik

5(5)

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.