Pankrotiavalduse menetluse lõpetamine pankrotti välja kuulutamata raugemise tõttu
Menetlusosalised ja nende esindajad, ajutine pankrotihaldur
Võlausaldaja: Х Х (isikukood xxx, elukoht xxx); Võlausaldaja esindaja riigi õigusabi korras: vandeadvokaat Urmas Arumäe (e-post: [email protected]);
Deurali
OÜ
pankroti
Võlgnik: Bangsing Deurali OÜ (registrikood 10561797, asukoht xxx), seaduslik esindaja juhatuse liige Х Х (isikukood xxx); Ajutine pankrotihaldur: Terje Eipre (Advokaadibüroo Eipre & Partnerid, Juhkentali 8, 10132 Tallinn; e-post: [email protected]).
RESOLUTSIOON
1.Lõpetada Bangsing Deurali OÜ (registrikood 10561797) pankrotimenetlus pankrotti välja kuulutamata raugemise tõttu.
2.Ajutisel pankrotihalduril Terje Eiprel likvideerida Bangsing Deurali OÜ kahe kuu jooksul menetluse lõpetamise määruse jõustumisest arvates likvideerimismenetluseta.
Vabastada ajutine pankrotihaldur Terje Eipre alates Bangsing Deurali OÜ äriregistrist kustutamisest.
4.Määrata Bangsing Deurali OÜ dokumentide hoidjaks Х Х (isikukood xxx).
5.Määrata ajutise pankrotihalduri Terje Eipre tasu suuruseks 864 eurot, millele lisandub käibemaks 172,80 eurot ning kinnitada ajutise halduri vajalikud kulud summas 37 eurot.
1 (5)
2-19-13731
6.Riigi Tugiteenuste Keskusel hüvitada riigi vahenditest ajutisele pankrotihaldurile Terje Eipre ajutise pankrotihalduri tasust ja kuludest summas 397 eurot, millele lisandub käibemaks 79,40 eurot, kokku 476,40 eurot. Hüvitis kanda Advokaadibüroo Eipre & Partnerid (registrikood 10872882), mille kaudu ajutine haldur tegutseb, arvelduskontole nr xxx, AS SEB Pank.
7.Ülejäänud tasu ja kulud kuuluvad väljamõistmisele võlgnikult Bangsing Deurali OÜ-lt OÜ Advokaadibüroo Eipre & Partnerid (registrikood 10872882, arveldusarve nr xxx, AS SEB Pank) kasuks.
8.Avaldada teade menetluse lõpetamise kohta raugemise tõttu väljaandes Ametlikud Teadaanded.
9.Toimetada kohtumäärus kätte võlgnikule, pankrotihaldurile ning Rahandusministeeriumile.
võlausaldajale,
ajutisele
10.Saata määrus viivitamatult Tartu Maakohtu registriosakonnale.
11.Saata määrus pärast jõustumist punkti 6 täitmiseks Riigi Tugiteenuste Keskusele. Edasikaebamise kord Kohtumääruse peale võib võlgnik ja võlausaldaja esitada määruskaebuse Tallinna Ringkonnakohtule Harju Maakohtu kaudu 15 päeva jooksul alates määruse kättetoimetamisest. Võlausaldaja, kes ei esitanud pankrotiavaldust, võib esitada määruskaebuse Tallinna Ringkonnakohtule Harju Maakohtu kaudu 15 päeva jooksul alates menetluse lõpetamise kohta raugemise tõttu teate avaldamisest väljaandes Ametlikud Teadaanded. Määruskaebust ei saa esitada viie (5) kuu möödumisel määruse tegemisest, kui seaduses ei ole sätestatud teisiti. Määruse resolutsiooni punktide 5 -7 peale võib ajutine pankrotihaldur, võlausaldaja ja võlgnik esitada määruskaebuse Tallinna Ringkonnakohtule Harju Maakohtu kaudu 15 päeva jooksul alates määruse kättetoimetamisest. Määruse resolutsiooni punkti 6 peale võib Eesti Vabariik Rahandusministeeriumi või rahandusministri määratud Rahandusministeeriumi valitsemisala asutuse kaudu esitada määruskaebuse Tallinna Ringkonnakohtule Harju Maakohtu kaudu 15 päeva jooksul alates määruse kättetoimetamisest. Asjaolud
1.Х Х esitas 06.09.2019 Harju Maakohtule avalduse Bangsing Deurali OÜ pankroti väljakuulutamiseks. Pankrotiavalduse kohaselt sõlmisid võlausaldaja ja võlgnik 16.11.2018 töövõtulepingu. Nimetatud lepingu objektiks oli lepingu küttesüsteemi paigaldamine aadressil xxx, mis on avaldaja elukoht. Tööd pidid teostatud olema 10.12.2018 kuni 31.01.2019. Võetud hinnapakkumise alusel väljastas võlgnik avaldajale arve summas 6299,63 eurot. 16.11.19 avaldaja allkirjastas SA Kredexi jaoks mõeldud kodutoetuse lasterikastele peredele 6299,63 euro suuruse toetuse väljamaksmise taotluse. Toetuse aluseks oli eespool võlgniku nimetatud hinnapakkumine ja arve, mis ka märgiti taotluses. Avaldaja selgitab, et SA Kredex on avaldaja ja võlgniku vahelistes lepingusuhetes kolmas isik. 24.01.2019 saatis avaldaja võlgnikule ekirja, milles tuginedes lepingule, palus lugeda lepingu lõppenuks ja palus tagastada ettemakstud summa Kredexi pangaarvele ning lisaks ka 400 eurot kahe kuu elektriarve hüvitamise eest. Võlgnik andis 05.02.2019 kirjaga avaldajale selgelt mõista, et ei kavatse oma lepingulisi kohustusi täita. Võlgnik ei ole ka oma töid jätkanud. Arvestades võlgniku 2018.a. 2 (5)
2-19-13731 majandusaasta esitamata jätmist, käibe puudumist 2019.a. teises kvartalis, maksudeklaratsioonide esitamata jätmist MTA-le märtsis ja aprillis 2019, avaldajale sissenõutavaks muutunud võlgnevuse olemasolu tasumata jätmist ja võlgniku teadet avaldajale oma otsusest mitte tagastada rahasumma 6299,63 eurot, on võlausaldajal tekkinud kahtlus, et võlgnik rikkus pankrotiavalduse õigeaegse esitamise kohustuse kohtule ÄS § 180 lg 5 1 mõttes. Avaldajal on alus kahelda, et võlgniku suutmatus oma võlgnevust tasuda ei ole võlgniku majanduslikust seisukorrast tulenevalt ajutine. Võlausaldaja palub välja kuulutada võlgniku pankrot.
2.Koos pankrotiavaldusega esitas võlausaldaja ka taotluse menetlusabi saamiseks. Kohus rahuldas 04.11.2019 määrusega võlausaldaja menetlusabi taotluse ning vabastas ta pankrotiavalduse esitamisel riigilõivu tasumisest summas 300 eurot.
3.Kohus võttis pankrotiavalduse 04.11.2019 määrusega menetlusse, määras toimetada pankrotiavaldus kätte võlgnikule ning pidada asjas eelistung ajutise halduri nimetamise otsustamiseks 19.11.2019 kell 10:30. Võlgnik ei ole kohtule oma vastust pankrotiavalduse suhtes esitanud.
4.19.11.2019 toimunud eelistungil võlgnik ei osalenud. Kohus määras nimetada asjas ajutine haldur ning vaadata pankrotiavaldus läbi kohtuistungil 09.01.2020 kell 09:00. Kohus nimetas 21.11.2019 määrusega ajutiseks halduriks Terje Eipre ning määras pankrotiavalduse läbivaatamise ajaks 09.01.2020.
5.Terje Eipre esitas 18.12.2019 kohtule ajutise halduri aruande. Aruande kohaselt oli OÜ BANGSING DEURALI põhitegevusalaks on olnud alates 05.07.1999 jaemüük muudes spetsialiseerimata kauplustes. Majandusaasta aruannetest tuleneb, et võlgniku müügikäive tõusis 2017. aastal oluliselt võrreldes 2016. aastaga, kuid halduril puudub info, millised muudatused selle põhjuseks olid või mis konkreetselt tingis makseprobleemide tekkimise, kuivõrd puudub 2018. ja 2019. majandusaasta aruanne. Käesolevaks hetkeks ei ole esitanud võlgnik 2018. majandusaasta aruannet ning ajutise halduri järelpärimistele majandustegevuse kohta võlgniku juhatuse liige ei vasta. Avalike maksuameti andmete kohaselt puudub võlgnikul maksustatav käive alates 2019.a II kvartalist, samuti pole tasutud tööjõu- ega ka riiklikke makse. Seega on alust arvata, et sisuliselt on võlgniku majandustegevus käesolevaks hetkeks lõppenud. Ajutine haldur on oma töö käigus tuvastanud, et võlgnikul on aruande koostamise seisuga vara kokku summas 26,45 eurot, milleks on arvelduskontodel asuvad rahalised vahendid. Ajutisele haldurile esitatud esialgsetel andmetel võib olla võlgnikul kohustusi vähemalt kogusummas 16 496,57 eurot, kuid täpne võlasumma selgub edaspidise menetluse jooksul. Ajutine haldur juhib tähelepanu, et võlgnikul puudub hetkel piisavalt vara, mille arvelt katta edaspidi jooksvaid pankrotimenetluse kulusid. Ka pankrotimenetluse kulude katmine võlgniku vara arvelt on võimatu. Seega asub haldur seisukohale, et võlgnik on maksejõuetu ning tema maksejõuetus ei ole ajutine. Ajutise pankrotimenetluse käigus kogutud informatsioonile tuginedes ei ole hetkel võimalik üheselt tuvastada, kas vara tagasivõitmise või tagasinõudmise võimalused on olemas ning millises ulatuses. Ajutine haldur leiab, et see selgub peale hilisemat põhjalikumat analüüsi edasise pankrotimenetluse käigus, juhul kui pankrot välja kuulutatakse ning võlausaldajad soovivad täpsemalt uurida olemasoleva vara võõrandamise võimalusi ja võimalik, et ka vara tagasivõitmise võimalusi. Arvestades, et võlgnikul puudub majandustegevus ning hetkel ka igasugune vara, mille arvelt oleks võimalik võlgniku kohustusi täita, siis ei ole ajutise pankrotihalduri hinnangul võlgniku tegevuse jätkamine ja tervendamine võimalik. Haldur on hetkel seisukohal, et võlgniku maksejõuetuse on tinginud muu põhjus PankrS § 22 lg 5 mõttes. Käesoleval juhul puudub ajutisel halduril info, et maksejõuetuse on 3 (5)
2-19-13731 põhjustanud raske juhtimisviga või tahtlus. Juhul kui kohus peaks Võlgniku pankroti välja kuulutama, tuleks hinnata Võlgniku poolt majandustegevuses sõlmitud lepinguid ning analüüsida, kas esineb raskele juhtimisveale või tahtlusele esinevaid viiteid. Ajutine pankrotihaldur on seisukohal, et võlgnikul, võlausaldajatel või kolmandal isikul tuleks tasuda pankrotimenetluse kulude katteks kohtu deposiiti vähemalt 2 000 eurot.
6.Ajutise halduri aruanne sisaldab ajutise halduri töötasu aruannet, mille kohaselt on ajutine haldur kulutanud ülesannete täitmiseks 9 tundi arvestusega 96 eurot tunnis, millest tulenevalt on ajutise halduri tasu 864 eurot, millele lisandub käibemaks 172,80 eurot. Lisaks palub ajutine haldur määrata talle vajalike kulude katteks hüvitis 37 eurot. Ajutine haldur palub ajutise halduri tasu ja kulutused välja mõista osaliselt, s.o. 476,40 eurot (sh käibemaks), menetlusabina riigi vahenditest ning ülejäänud võlgnikult.
7.09.01.2020 toimunud kohtuistungil jäi võlausaldaja oma avalduse ja ajutine haldur oma aruande juurde. Võlgnik istungile ei ilmunud. Kohus määras menetluse raugemise vältimiseks pankrotimenetluse kulude katteks kohtu deposiiti makstava summa suuruseks 2000 eurot ning tegi ettepaneku võlgnikule, võimalikele võlausaldajatele või kolmandatele isikutele see summa tasuda kohtu deposiiti hiljemalt 7 kalendripäeva jooksul kohtumääruse väljaandes Ametlikud Teadaanded avaldamisest arvates.
8.Kohus avaldas teate väljaandes Ametlikud Teadaanded 09.01.2020. Seisuga 09.01.202016.01.2020 ei ole kohtu tagatiste kontole kohtu määratud rahasummat tasutud. Kohtumääruse põhjendused
9.Pankrotiseaduse (PankrS) § 1 lg 2 kohaselt võlgnik on maksejõuetu, kui ta ei suuda rahuldada võlausaldaja nõudeid ja see suutmatus ei ole võlgniku majanduslikust olukorrast tulenevalt ajutine. PankrS § 29 lg 1-3 kohaselt lõpetab kohus määrusega menetluse pankrotti välja kuulutamata raugemise tõttu olenemata võlgniku maksejõuetusest, kui võlgnikul ei jätku vara pankrotimenetluse kulude katteks ning ei ole võimalik vara tagasi võita või tagasi nõuda, sealhulgas puudub võimalus esitada nõue juhtorgani liikme vastu. Kohus võib lõpetada menetluse pankrotti välja kuulutamata raugemise tõttu olenemata võlgniku maksejõuetusest ka siis, kui võlgniku vara koosneb peamiselt tagasivõitmise nõuetest ja nõuetest kolmandate isikute vastu ning nende nõuete rahuldamine on vähetõenäoline. Kohus ei lõpeta menetlust raugemise tõttu käesoleva paragrahvi lõikes 1 või 2 sätestatud alusel, kui võlgnik, võlausaldaja või kolmas isik maksab pankrotimenetluse kulude katteks kohtu deposiiti kohtu määratud summa.
10.Kohus on seisukohal, et kogutud ja kohtuistungil uuritud tõenditega on kindlaks tehtud, et võlgnik on püsivalt maksejõuetu. Kohus leiab, et kuna võlgniku kohustused ületavad oluliselt võlgniku vara ning võlgnikul majandustegevus puudub, siis on võlgnik PankrS § 1 lg 2 tulenevalt maksejõuetu ja selline seisund ei ole tema majanduslikust olukorrast tulenevalt ajutine. Tasutud ei ole pankrotimenetluse kulude deposiiti. Kohtu hinnangul on täidetud PankrS § 29 lg 1-3 eeldused pankrotimenetluse lõpetamiseks pankrotti välja kuulutamata raugemise tõttu.
11.PankrS § 29 lg 8 alusel likvideerib ajutine haldur võlgniku kahe kuu jooksul pankrotimenetluse lõpetamise määruse jõustumisest arvates likvideerimismenetluseta. Kui pankrotimenetluse raugemisel on võlgnikul mingi vara, makstakse sellest kõigepealt ajutise
4 (5)
2-19-13731 halduri tasu ja kaetakse vajalikud kulutused. Kohus määrab, et ajutisel halduril tuleb likvideerida võlgnik äriregistrist kahe kuu jooksul pärast määruse jõustumist.
12.TsÜS § 46 kohaselt lõppenud juriidilise isiku dokumendid antakse hoiule likvideerijale või kolmandale isikule. Dokumente säilitatakse kümme aastat, kui seaduses ei ole sätestatud teisiti. Kohus leiab, et vastavalt ajutise halduri taotlusele tuleb võlgniku dokumentide hoidjaks määrata endine juhatuse liige Х Х (isikukood xxx).
13.PankrS § 150 lg 1 kohaselt on pankrotimenetluse kulud muu hulgas ajutise halduri tasu ning ajutise halduri tehtud vajalikud kulutused oma ülesannete täitmiseks. PankrS § 150 lg 4 kohaselt pankrotimenetluse raugemise korral otsustab kohus pankrotimenetluse kulude jagamise asjaolude kohaselt. PankrS § 23 lg-te 1 ja 2 kohaselt on ajutisel halduril õigus saada oma ülesannete täitmise eest tasu, mille suuruse määrab kohus, samuti nõuda oma ülesannete täitmiseks tehtud vajalike kulutuste hüvitamist. Tasu suuruse määramisel arvestab kohus ajutise halduri ülesannete mahtu ja keerukust ning ajutise halduri kutseoskusi. Kohus kontrollib ajutise halduri ülesannete täitmiseks tehtud kulutuste põhjendatust ja kinnitab vajalike ning põhjendatud kulutuste suuruse. Tasu suuruse arvestamise aluseks on ülesannete täitmisele kuluv aeg. Ajutine pankrotihaldur esitab kohtule tööaja arvestuse andmed ja taotluse kulutuste hüvitamiseks koos käesoleva seaduse § 22 lg-s 5 nimetatud aruandega. Kulutuste hüvitamise taotluses märgib haldur kulutuse suuruse, tekkimise põhjuse või aluse ja tekkimise aja. PankrS § 23 lg 3 kohaselt on ajutise halduri tunnitasu ülemmäär 96 eurot. Lõike 6 kohaselt võib kohus ajutise halduri tasu ja hüvitatavate kulutuste tasumise määrata büroole, mille kaudu ajutine haldur tegutseb.
14.Kohus leiab, et arvestades ajutise halduri töö mahtu, keerukust ja kutseoskust on põhjendatud määrata ajutise halduri Terje Eipre tasu suuruseks 864 eurot, millele lisandub käibemaks 172,80 eurot. Samuti kinnitab kohus ajutise halduri vajalikud kulud summas 37 eurot.
15.PankrS § 23 lg 4 sätestab, et kui võlgniku avalduse alusel alustatud menetlus lõpetatakse raugemisega pankrotti välja kuulutamata ja võlgniku varast ei jätku vajalikeks väljamakseteks, mõistab kohus ajutise halduri tasu ja hüvitatavad kulutused välja võlgnikult, kuid võib määrata nende hüvitamise riigi vahenditest. Riigi vahenditest ei hüvitata ajutise halduri tasu ja kulutusi suuremas summas kui 397 eurot (sealhulgas seaduses ettenähtud maksud, välja arvatud käibemaks). Käesoleval juhul on pankrotiavalduse esitanud võlausaldaja, kelle suhtes on kohus rahuldanud menetlusabi taotluse, sest võlausaldajal puuduvad rahalised vahendid menetluskulude kandmiseks. Kohus leidis, et nimetatud põhjustel ei ole põhjendatud kohustada võlausaldajat ajutise halduri tasu ja kulude katteks deposiiti tasuma. Kohus määrab analoogia korras, et PankrS § 23 lg 4 alusel, et ajutise halduri menetlusabi taotlus kuulub rahuldamisele. Riigi Tugiteenuste Keskusel tuleb hüvitada riigi vahenditest ajutisele pankrotihaldurile Terje Eiprele ajutise pankrotihalduri tasust ja kuludest summas 397 eurot, millele lisandub käibemaks 79,40 eurot, kokku 476,40 eurot. Hüvitis kanda Advokaadibüroo Eipre & Partnerid (registrikood 10872882), mille kaudu ajutine haldur tegutseb, arvelduskontole nr xxx, AS SEB Pank. Ülejäänud ajutise halduri tasu ja kulud kuuluvad välja mõistmisele võlgnikult. /allkirjastatud digitaalselt/ Viktor Brügel Kohtunik
5 (5)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.