2-19-1256/20 - Pankrotiõigus - Pankrotimenetluse järelevalve - Tartu Maakohus Valga kohtumaja - lahend.ee

Tsiviilasi nr 2-19-1256 14.10.2019 esitas pankrotihaldur kohtule jaotusettepaneku ja taotluse selle kinnitamiseks. Jaotusettepanek kinnitati kohtu 23.10.2019 kohtumäärusega. 22.12.2019 esitas pankrotihaldur kohtule taotluse pankrotimenetluses koostatud lõpparuande koos järgnevate taotlustega: 1. kinnitada lõpparuanne Txxxx Sxxxx (pankrotis) pankrotimenetluses ja lõpetada Tzzzz Szzzzz(pankrotis) pankrotimenetlus; 2. vabastada pankrotimenetluse lõpetamisel Karin Antsov Tzzzz Sxxxx (pankrotis) pankrotihalduri kohustuste täitmisest; 3. määrata pankrotihaldur Karin Antsov’i tasuks 240,00 EUR (sh maksud) ning määrata, et pankrotihalduri tasu mõistetakse välja võlgnikult ja makstakse välja Karin Antsovile; 4. kinnitada pankrotihaldur Karin Antsov’i poolt oma ülesannete täitmisel tehtud vajalikud kulutused summas 72,00 EUR (sh käibemaks) ning määrata, et pankrotihalduri vajalikud kulud mõistetakse välja võlgnikult ja makstakse välja OÜ-le Advokaadibüroo Kuklase & Partnerid; 5. algatada Txxxx Sxxxx (isikukoodxxxxxxxxxxxx) kohustustest vabastamise menetlus; 6. jätta kohustustest vabastamise menetluses usaldusisik nimetamata ja määrata, et usaldusisiku kohustusi täidab Txxxx Sxxxx (isikukood xxxxxxxxxxx, elukoht xxxxxxxxxxxxxxxxxxa, e-post xxxxxxxxxxxxxxxxxxxxx , tel xxxxxxxxxxxxx 31.12.2019 esitas võlausaldaja Credit.ee OÜ lõpparuandele vastuväite. Credit.ee OÜ ja Txxxx Sxxxx sõlmisid 12.07.2018. a tarbijakrediidilepingu nr 20180712/14. Vastava lepingu alusel 22.03.2019 seisuga (pankroti väljakuulutamise kuupäeval) ei ole Txxxx Sxxxx Credit.ee OÜ-le tagastanud 461,72 (nelisada kuuskümmend üks eurot ja 72 senti) eurot. Põhiosa 365,95 eurot, viivis seisuga 22.03.2019 18,41 eurot, intress 47,36 ja võla sissenõudmisega seotud kulud 30,00 eurot. 19.02.2019 võttis e-maili teel Credit.ee OÜ-ga ühendust pankrotihaldur ja soovis selgitada võlgniku kohustused. Vastuseks kirjale 19.02.2019 oli esitatud nõudeavaldus. 26.03.2019 teavitas pankrotihaldur e-maili teel Txxxx Sxxxx pankroti väljakuulutamise kohta ja kohustas hiljemalt kahe kuu jooksul pankrotiteate väljaandes Ametlikud Teadaanded ilmumise päevast arvates teatama haldurile kõigist oma enne pankroti väljakuulutamist tekkinud nõuetest võlgniku vastu, sõltumata nõude tekkimise alusest ja nõude täitmise tähtpäevast. 26.03.2019 vastuseks pankrotihalduri kirjale Credit.ee OÜ teavitas, et „nõudeavaldus oli esitatud 19.03.2019“ kuupäeval (ilmselt ekslikult, kuna nõudeavaldus esitati 19.02.2019). 16.10.2019 kirjavahetusest pankrotihalduriga selgus, et Credit.ee OÜ nõuet pankrotimenetluses ei sisaldu ja pankrotihalduri selgitusi tekkinud olukorrale oli järgmine: „Meieni ei ole vastavat teadet edastatud ning saan antud olukorras lähtuda PankrS § 102 lg 1 II lauses sätestatust, mille kohaselt ei saa nõuet esitada pärast seda, kui jaotusettepanek on esitatud kohtule kinnitamiseks. Nõue kui selline ei kao kuhugi, kuid pankrotimenetluses ei saa sellega arvestada.“ Credit.ee OÜ seisukohal, et nõudeavaldus on esitatud tähtaegselt ja pankrotihalduril ei olnud alust Credit.ee OÜ nõuet eirata pankrotimenetluses. Võlausaldaja palub Tartu Maakohtul jätta lõpparuanne esitatud kujul kinnitamata ja tagastada haldurile pankrotimenetluse jätkamiseks ning tunnistada Credit.ee OÜ nõuet pankrotivõlgniku pankrotimenetluses II järgu nõudena.

11.Füüsilisest isikust võlgniku kohustustest vabastamise menetluse algatamine PankrS § 170 lõike 1 kohaselt tuleb võlgniku kohustustest vabastamise avaldus esitada kohtule hiljemalt võlausaldajate esimese üldkoosoleku toimumise ajaks või koos PankrS § 158 lõikes 3 nimetatud aruandega. Avalduse võib võlgnik esitada ka oma pankrotiavalduses või pärast võlausaldaja pankrotiavalduse esitamist. Txxxx Sxxxs (pankrotis) on esitanud kohtule avalduse kohustustest vabastamise menetluse algatamiseks ühes pankrotiavaldusega. PankrS § 171 lõike 1 ja § 172 lõike 1 kohaselt otsustab kohus võlgniku kohustustest vabastamise menetluse algatamise PankrS § 158 lõikes 4 sätestatud juhul või lõpparuande kinnitamisel ning juhul kui kohus algatab võlgniku kohustustest vabastamise menetluse, nimetab ta võlausaldajate üldkoosoleku ettepanekul usaldusisiku, kellele võlgnik teeb käesoleva seaduse § 173 lõigetes 3 ja 6 nimetatud makseid. Vastavalt PankrS § 172 lõikele 6 võib kohus mõjuval põhjusel, eelkõige juhul, kui usaldusisiku määramine tooks ilmselt kaasa põhjendamatuid kulutusi ja kohus on veendunud, et võlgnik suudab usaldusisiku kohustusi ise täita, jätta usaldusisiku määramata ja kohustada võlgnikku ennast täitma usaldusisiku kohustusi. Sel juhul kontrollib kohus, kas võlgnik oma kohustusi täidab. 06.12.2019 on toimunud võlausaldajate üldkoosolek Txxxx Sxxxx (pankrotis) pankrotimenetluses. Võlausaldajate üldkoosolekule ei ilmunud ühegi võlausaldaja esindajat ning võlausaldajad ei ole välja pakkunud ühtegi usaldusisiku kandidaati. Pankrotihaldur on selgitanud võlgnikule kohustustest vabastamise menetluse sisu ja võlgniku kohustusi selle kestel. Pankrotihaldur on esitanud võlgnikule selgituse ka kirjalikult ning palunud teavitada, kas võlgnikul on teada isikuid, kes võiksid asuda tema usaldusisikuks või on võlgnik suuteline ise täitma usaldusisiku kohustusi. Txxxx Sxxxx on teatanud pankrotihaldurile, et ta on valmis ise täitma usaldusisiku kohustusi. Pankrotihalduri hinnangul saab Txxxx Sxxxx ise usaldusisiku kohustuste täitmise hakkama. Väljaandes Ametlikud Teadaanded on avaldatud teade andmetega, kus ja millal võib lõpparuandega tutvuda ning asjaolu, et vastuväiteid võib esitada 10 päeva jooksul teate ilmumisest Tartu Maakohtule vastavalt PankrS § 163 lõikele 2. Kohtu seisukohad halduri aruande põhjal Kohus leiab, et lõpparuande saab kinnitada ja sellega pankrotimenetluse lõpetada. Pankrotimenetlus on läbi viidud pankrotiseaduse nõuete kohaselt.

Tsiviilasi nr 2-19-1256 Võlausaldaja Credit.ee OÜ on esitanud vastuväite ning palub jätta lõpparuande kinnitamata. Kohus leiab, et võlausaldaja vastuväide ei kuulu rahuldamisele. Võlausaldaja vastuväide seisneb selles, et tema nõuet ei ole arvestatud pankrotimenetluses. Võlausaldaja palub tunnustada tema nõuet võlgniku pankrotimenetluses II järgu nõudena. Kohus on teinud kindlaks, et pärast võlgniku pankroti väljakuulutamist 22.03.2019 teavitas pankrotihaldur e-kirjaga 25.03.2019 võlausaldajaid, s.h. vastuväite esitanud võlausaldajat võlausaldajate esimesest üldkoosolekust ja pankrotihaldurile nõuete esitamise tähtajast PankrS § 93, § 94 järgi. Selle peale on võlausaldaja saatnud haldurile 26.03.2019 ekirja teatega, et ta esitas nõudeavalduse 19.03.2019 kuupäeval. 31.12.2019 esitatud vastuväitest saab lugeda, et tegelikult esitati nõudeavaldus 19.02.2019. Seega on olukord, kus 22.03.2019.a pankrotimääruse kohaselt arvutataval ajavahemikul ehk kahe kuu jooksul alates 22.03.2019 ei ole pankrotihaldurile selle võlausaldaja poolt nõudeavaldust esitatud. Ka pankrotihaldur on kohtule 07.01.2020 vastuses selgitanud, et Kuivõrd pankrotihaldurile ei olnud õigeaegselt laekunud nõudeavaldust, ei olnud võimalik võtta nõuet ka kaitsmisele (pankrotihaldurini ei ole mingil põhjusel jõudnud 26.03.2019 ekirja, mille võlausaldaja on vastusena pankrotiteatele enda väitel saatnud). Käesoleval hetkel toimub lõpparuande kinnitamine, mitte nõuete kaitsmine ja nende tunnustamine ning jaotusettepaneku kinnitamine. Olukorras, kus jaotusettepanek võlausaldaja nõuet ei sisaldanud, oleks võlausaldaja pidanud toimetama PankrS § 143 lõikes 5 sätestatult – esitama jaotusettepanekule vastuväite 10 päeva jooksul alates selle avaldamisest Ametlikes Teadaannetes. Kohtule teadaolevalt ei esitanud võlausaldaja vastuväidet jaotusettepanekule ning kohus kinnitas selle 23.10.2019 määrusega. Kohtul ei ole võimalik nimetatud vastuväidet rahuldada lõpparuande kinnitamise või kinnitamata jätmise otsustamisel. Pankrotiseaduses sätestatud ajal ja viisil ei ole esitatud haldurile võlausaldaja nõudeavaldust ega ole esitatud ka vastuväidet jaotusettepanekule. Neil põhjustel leiab kohus, et võlausaldaja vastuväide pankrotimenetluse lõpetamisele ei kuulu rahuldamisele ja sellest tulenevat alust PankrS § 163 lg.6 järgi lõpparuande kinnitamata jätmiseks ei ole. Kohus on seisukohal, et võlgniku maksejõuetuse põhjuseks ei ole kuriteo tunnustega tegu ega raske juhtimisviga, vaid muu asjaolu PankrS § 162 lg 3, § 163 lg 5, § 28 tähenduses. Kuna Txxxx Sxxxx (pankrotis) pankrotimenetlus lõpetatakse, siis vabastab kohus PankrS § 165 lg 3 alusel Karin Antsov pankrotihalduri kohustest. Võlgniku kohustustest vabastamise menetluse algatamine Txxxx Sxxxx esitas 25.01.2019 kohtule koos pankrotiavaldusega ka avalduse võlgniku kohustustest vabastamiseks. Avalduses sisaldusid ka kinnitused PankrS § 170 lõike 2 kohaselt. 20.01.2020 toimus võlgniku ärakuulamine seoses kohustustest vabastamise menetluse algatamisega. PankrS § 171 lg 1 sätestab: Võlgniku kohustustest vabastamise menetluse algatamise otsustab kohus PankrS § 158 lõikes 4 sätestatud juhul või lõpparuande kinnitamisel. Võlausaldaja võib käesoleva paragrahvi lõikes 2 nimetatud asjaolule tuginedes esitada võlgniku kohustusest vabastamisele vastuväite. Võlausaldajad ei ole esitanud vastuväidet võlgniku kohustustest vabastamise menetluse algatamiseks. Võlausaldaja, haldur ega võlgnik ise ei ole kohtule esitanud asjaolusid, mis PankrS § 171 lg 2 järgi saaksid olla aluseks kohustustest vabastamise menetluse algatamata jätmisele.

Tsiviilasi nr 2-19-1256 Kohus, kaalunud Txxxx Sxxxxxkohustustest vabastamise menetluse algatamist PankrS § 171 lg 2 järgi leiab, et ei ole kaalukat põhjust jätta PankrS § 171 lg 2 alusel kohustustest vabastamise menetlus algatamata. Kohustustest vabastamise menetluse algatamine iseenesest ei too endaga kaasa pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest vabastamist. Lähtuvalt PankrS § 175 lg 1 otsustab kohus selle pärast viie aasta möödumist kohustustest vabastamise menetluse algatamisest. Kohus rahuldab Txxxx Sxxxx taotluse kohustustest vabastamise menetluse algatamiseks tema suhtes. PankrS § 173 sätestab võlgniku kohustused kohustustest vabastamise menetluse kestel. PankrS § 173 lg 1 sätestab: Võlgnik on kohustatud tegelema mõistlikult tulutoova tegevusega ja, kui tal sellist tegevust ei ole, siis seda otsima. PankrS § 173 lg 2 sätestab: Võlgnik peab viivitamatult teatama kohtule ja usaldusisikule igast elu- ja tegevuskoha vahetusest, mitte varjama saadud tulusid ning vara, samuti andma kohtu ja usaldusisiku nõudel teavet oma tegevuse või selle otsimise, oma sissetulekute ja vara kohta. PankrS § 173 lg 3 sätestab: Võlgniku töö- või teenistussuhtest või muust sarnasest suhtest saadud tulu või ettevõtlusest saadud tulu nõuded loetakse loovutatuks usaldusisikule. Usaldusisik peab sellest tasude maksmiseks kohustatud isikutele teatama. PankrS § 173 lg 4 sätestab: Käesoleva paragrahvi lõikes 3 nimetatud tulust peab usaldusisik võlgnikule üle andma 25 protsenti. Kohus võib asjaolusid arvestades määrata sellest erineva määra. PankrS § 173 lg 5 sätestab: Võlgnik ei pea usaldusisikule üle andma tulu, millele seadusest tulenevalt ei saa pöörata sissenõuet. PankrS § 173 lg 6 sätestab: Pärimise teel saadu väärtusest on võlgnik kohustatud poole usaldusisikule üle andma. PankrS § 172 lg 1 sätestab: Kui kohus algatab võlgniku kohustustest vabastamise menetluse, nimetab ta võlausaldajate üldkoosoleku ettepanekul usaldusisiku, kellele võlgnik teeb PankrS § 173 lõigetes 3 ja 6 nimetatud makseid. PankrS § 172 lg 6 sätestab: Kohus võib mõjuval põhjusel, eelkõige juhul, kui usaldusisiku määramine tooks ilmselt kaasa põhjendamatuid kulutusi ja kohus on veendunud, et võlgnik suudab usaldusisiku kohustusi ise täita, jätta usaldusisiku määramata ja kohustada võlgnikku ennast täitma usaldusisiku kohustusi. Sel juhul kontrollib kohus, kas võlgnik oma kohustusi täidab. Kohus kuulas võlgniku ära 20.01.2020. Võlgnik kinnitas, et ta on nõus täitma neid kohustusi, mis on märgitud kohtule esitatud avalduses, s.h täitma ise usaldusisiku kohustusi. Võlgnik avaldas, et tal jääb igakuisest sissetulekust vaba raha enam kui 200 eurot, mille on valmis võlausaldajatele väljamaksmiseks eraldama. Võlgniku peresse kuulub elukaaslane, elatakse võlgniku vanemate korteris, mille võlgnik mitte ammu remontis (sellele kulus osa võetud laenust). Võlgnikul on osaline töövõime, seda hinnatakse uuesti umbes 5 aasta pärast (alles hinnati), saab regulaarset ravi. Ta on kursis selle menetluse sisuga ja oma kohustustega. Kohus leiab, et kuna võlgnik on väljendanud, et ta on ise võimeline täitma usaldusisiku ülesandeid, tuleb Txxxx Sxxxxx ennast kohustada täitma usaldusisiku ülesandeid. Arvestades TxxxxxSxxxxxkäitumist senise pankrotimenetluse kestel, on kohtul veendumus, et Txxxx Sxxxx tuleb usaldusisiku kohustuste täitmisega toime. PankrS § 172 sätestab usaldusisiku kohustused.

Tsiviilasi nr 2-19-1256 (2)Usaldusisik peab võlgnikult saadud maksed hoidma oma varast eraldi ja need vastavalt jaotusettepanekus ettenähtud jaotistele üks kord aastas võlausaldajatele välja maksma. (3) Võlausaldaja põhjendatud taotlusel võib kohus usaldusisikule anda õiguse kontrollida, kas võlgnik täidab oma kohustusi. (4) Võlgniku kohustustest vabastamise menetluse lõpuks esitab usaldusisik kohtule aruande. Menetluse lõpetamisel vabastab kohus usaldusisiku. (5)Mõjuval põhjusel võib kohus omal algatusel, võlausaldaja või usaldusisiku taotlusel vabastada usaldusisiku ja asendada ta teise usaldusisikuga enne võlgniku kohustustest vabastamise menetluse lõpetamist. Vabastatud usaldusisik esitab kohtule aruande. Kohus kontrollib, kas võlgnik oma kohustusi täidab. Sellise kontrolli teostamiseks määrab kohus Txxxx Sxxxxxxx kohustuse anda kohtule perioodiliselt teavet oma tegevuse, sissetulekute ja vara kohta. Txxxx Sxxxxxx tuleb alates kohustustest vabastamise menetluse algatamisest täita PankrS § 173 lg 1–6 sätestatud kohustusi ja pidada sellekohast arvestust. Kohus kohustab Txxxx Sxxxxx esitama kohtule aruandeid ja mõlema pangakonto väljavõtteid usaldusisiku ülesannete täitmise kohta iga kuue (6) kuu järel, esimene aruanne tuleb esitada 20.07.2020. Usaldusisikul lasub kohustus usaldusisiku kontole laekuvatest summadest teha üks kord aastas, iga aasta 31. detsembril, väljamakseid võlausaldajatele. Txxxx Sxxxx on kohtule avaldanud, et ta kohustub kohustustest vabastamise menetluse kestel igakuiselt eraldama oma jooksvast sissetulekust võlausaldajate nõuete rahuldamiseks paarsada eurot kuus. Kohus märgib, et kuna seni on võlgniku sissetulek olnud selline, mis võimaldab sissetuleku mittearestitavast osast teha kinnipidamisi võlausaldajatele väljamaksmiseks vähemalt paarisaja euro ulatuses kuus, siis määrab kohus, et võlgnikul tuleb eraldada võlausaldajate tarbeks 75% tulust, millele seaduse kohaselt saab pöörata sissenõude. Kohus selgitas võlgnikule PankrS § 173 lg 4 määras maksete tegemise vajadust. Kohus ei saa Txxxx Sxxxxx kohustada andma usaldusisikule üle tulu, millele seadusest tulenevalt ei saa sissenõuet pöörata. Kohus selgitab, et kohus võib keelduda võlgniku kohustustest vabastamisest, kui võlgnik ei panusta enesele võetud kohustuste täitmisse kas üldse või teeb seda nii vähesel määral, et võlgniku käitumist saab käsitada PankrS § 173 lg 1 sätestatud kohustuse mittenõuetekohase täitmisena. PankrS § 175 lg 11 sätestab, et kohus võib oma kohustusi nõuetekohaselt täitnud võlgniku asjaolusid arvestades vabastada pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest ka enne viie aasta möödumist menetluse algatamisest, kuid mitte enne kolme aasta möödumist menetluse algatamisest, eelkõige kui võlgnik on oma kohustusi menetluse ajal nõuetekohaselt täitnud ja rahuldanud võlausaldajate nõudeid arvestatavas ulatuses. Võlgniku väljavaade saada võlgniku kohustustest vabastamise menetluse lõppedes kohustustest vabastatud, on otseses sõltuvuses võlgniku panusest kohustustest vabastamise menetlusse ja tema tahtest rahuldada võlausaldajate nõudeid. PankrS § 173 lg 3 näeb ette, et võlgniku töö- või teenistussuhtest või muust sarnasest suhtest saadud tulu või ettevõtlusest saadud tulu nõuded loetakse loovutatuks usaldusisikule. Usaldusisik peab sellest tasude maksmiseks kohustatud isikutele (nt Txxxx Sxxxxxtööandjale) teatama. PankrS § 173 lg 4 järgi, Pankrs § 173 lg 3 nimetatud tulust (Txxxx Sxxxx töö- või teenistussuhtest või muust sarnasest suhtest saadud tulu või ettevõtlusest saadud tulu) peab usaldusisik võlgnikule üle andma 25 protsenti. Kohus võib asjaolusid arvestades määrata sellest erineva määra. TMS § 131 ja 132 näevad ette sissetuleku osad, millele ei saa seadusest tulenevalt ei saa pöörata sissenõuet. PankrS § 173 lg 4 alusel määrab kohus, et Txxxx Sxxxxxx tuleb eraldada võlausaldajate tarbeks 75% tulust, millele seaduse kohaselt saab pöörata sissenõude.

Tsiviilasi nr 2-19-1256 PankrS § 175 lg 5 kohaselt võib kohus omal algatusel ning võlausaldaja või usaldusisiku taotlusel otsustada kohustustest vabastamise keeldumise ja lõpetada kohustustest vabastamise menetluse, kui enne viie aasta möödumist ilmneb PankrS § 175 lõikes 2 või 4 nimetatud alus. Võlausaldaja võib selle taotluse esitada kuue kuu jooksul võlgniku kohustuste rikkumisest teadasaamisest arvates. PankrS § 175 lg 2 kohaselt kohus keeldub võlgnikku kohustustest vabastamast, kui: võlgnik on mõistetud süüdi pankrotikuriteos; võlgnik on rikkunud süüliselt oma PankrS §-s 173 nimetatud kohustusi ja kahjustanud sellega võlausaldajate huve. Pankrotihalduri tasu ja kulud Pankrotihaldur on esitanud taotluse pankrotihalduri tasu määramiseks. PankrS § 65 lg 2 sätestab: halduri tasu arvestatakse pankrotivara müügist ja tagasivõitmisest, samuti halduri muu tegevuse tulemusena pankrotivarasse laekunud ja pankrotivara hulka arvatud rahast lähtudes. Tasu suuruse määramisel arvestab kohus töö mahtu, keerukust ja halduri kutseoskust. Halduri tasu arvestamisel ei võeta arvesse raha, mis oli võlgnikul pankroti väljakuulutamise ajal või mis on saadud halduri tegevusest sõltumata. PankrS § 65 lg 12 sätestab: kui halduri tasu arvestamise aluseks olev pankrotivara puudub, selle maht on hoolimata halduri tegevusest väike, haldurit ei kinnitata võlausaldajate esimesel üldkoosolekul või haldur vabastatakse, välja arvatud juhul, kui halduri vabastamise põhjuseks on tema ülesannete täitmata jätmine või mittenõuetekohane täitmine, määrab kohus pankrotihalduri taotlusel pankrotihalduri tasu käesoleva seaduse § 23 lõigete 1–3 alusel. Pankrotivarasse on vara müügist laekunud lõpparuande koostamise ajaks 1729,71 eurot. Pankrotivara on laekunud võlgniku töötasust. Pankrotihaldur palub määrata pankrotihalduri tasuks 240 eurot, sh maksud. Pankrotihaldur taotleb pankrotihalduri tasu määrata haldurile endale. PankrS § 65 lg 11 sätestab, et halduri tasu sisaldab seaduses ettenähtud makse, välja arvatud käibemaks. Kui haldur on kantud äriregistrisse füüsilisest isikust ettevõtjana ning ta on käibemaksukohustuslane käibemaksuseaduse tähenduses, lisatakse halduri tasule käibemaks. Halduri tasule lisatakse käibemaks ka juhul, kui see makstakse välja büroole ning büroo on käibemaksukohustuslane käibemaksuseaduse tähenduses. Haldur on teinud tööd 2 h ja 40 minuti ulatuses. Halduri tunnitasu on 90 eurot, sh maksud. Arvestades pankrotihalduri töö mahtu ja kutseoskust ning pankrotihalduri taotlust ja menetluses olevate rahaliste vahendite hulka tuleb pankrotihalduri tasuks määrata 240 eurot, sh maksud. Pankrotihalduri tasu tuleb pankrotihalduri taotlusel mõista välja võlgnikult ning maksta pankrotihaldurile. Pankrotihaldur taotleb halduri poolt tehtud vajalike kulude kinnitamist summas 72 eurot, sh käibemaks. Pankrotihalduri kulud seonduvalt büroo kasutamise ja haldamisega. Büroo kasutamise kulud seonduvad büroo, mille kaudu pankrotihaldur tegutseb, ruumide jm büroo haldamisega seonduvate kuludega. Kohus kinnitab pankrotihalduri vajalikud kulud summas 78 eurot, sh käibemaks. Kulud hüvitada võlgnikul, kulud tasuda OÜ-le Advokaadibüroo Kuklased & Partnerid. Käesoleva otsuse tegemisel on kohus lähtunud PankrS §-est 157 p 5, § 162 lg 1, lg 2, lg 3, § 163 lg 4, lg 5, lg 7, § 168, § 170-173. Teade pankrotimenetluse lõpetamise kohta tuleb avaldada väljaandes Ametlikud Teadaanded PankrS § 163 lg 7 alusel.