Dokumendid, mis nimetavad selles lahendis osalenud ettevõtteid.
Tartu Ringkonnakohus
Kohtukoosseis
Andra Pärsimägi, Triin Uusen-Nacke, Kersti Kerstna-Vaks
Määruse tegemise aeg ja koht
5. mai 2020, Tartu
Tsiviilasja number
2-19-1256
Tsiviilasi
Taavi Sisasi pankrotimenetlus
Vaidlustatud kohtulahend
Tartu Maakohtu 20. jaanuari 2020 määrus
Kaebuse esitaja ja kaebuse liik
Credit.ee OÜ määruskaebus
Kohtuistungi toimumise aeg
Kirjalik menetlus
Menetlusosalised ja nende
Määruskaebuse esitaja: Credit.ee OÜ (registrikood 11898079), lepinguline esindaja Jelena Bogdanova
esindajad
Puudutatud isikud:
Edasikaebamise kord Menetlusosalisel on õigus esitada määruskaebus Riigikohtule 15 päeva jooksul alates käesoleva määruse kättetoimetamisest. Hagita menetluses võib menetlusosaline Riigikohtus menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja taotlusi esitada ise või advokaadi vahendusel. Juhul, kui menetlusosaline taotleb menetlusabi, peab ta esitama tähtaja kestel määruskaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei ole esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil.
täitmise tähtpäevast. 26. märtsi 2019 vastuseks pankrotihalduri kirjale teavitas Credit.ee OÜ, et „nõudeavaldus oli esitatud 19. märtsi 2019“ kuupäeval (ilmselt ekslikult). 16. oktoobri 2019 kirjavahetusest pankrotihalduriga selgus, et Credit.ee OÜ nõuet pankrotimenetluses ei sisaldu. Credit.ee OÜ on seisukohal, et nõudeavaldus on esitatud tähtaegselt ja pankrotihalduril ei olnud alust Credit.ee OÜ nõuet pankrotimenetluses eirata.
millega haldurit enda nõudest algselt teavitas. Võlausaldaja hinnangul on haldur rikkunud oma hoolsuskohustust sellega, et ta ei teavitanud võlausaldajat puuduste esinemisest 26. märtsil 2019 saadetud vastuses, st ei teavitanud võlausaldajat vajadusest teistkordselt nõudeavaldust e-kirja manuses edastada. Halduri hoolsuskohustuse oleks saanud täidetuks lugeda ka näiteks olukorras, kus haldur oleks vastusena võlausaldaja 26. märtsil 2019 saadetud e-kirjale palunud lisainfot, juhtinud võlausaldaja tähelepanu sellele, et viimane on viites nõudeavaldusele e-kirja saatmise kuupäevaga eksinud või teavitanud võlausaldajat sellest, et 19. märtsil 2019 ei ole nõudeavaldust esitatud. Kuna haldur ei võimaldanud võlausaldajal jaotusettepanekuga tutvuda, ei saanud võlausaldaja jaotusettepanekule vastuväiteid esitada. Võlausaldaja on teadlik, et Riigikohus on lahendis nr 3-2-1-167-11 p-s 11 märkinud, et kuna pankrotimenetluse lõpparuande kinnitamisel kohus enam ei kontrolli jaotise õigsust, siis ei saa võlausaldaja lõpparuande kinnitamise määrust vaidlustada põhjusel, et jaotusettepanekus on jaotis valesti määratud. Küll aga märgib võlausaldaja, et pankrotihalduri hoolsuskohustuse rikkumise tõttu jaotusettepaneku koostamise kui ka jaotusettepaneku kinnitamise etappides on võlausaldaja ilma jäänud igasugusest menetluslikust võimalusest enda nõude pankrotimenetlusse kaasamiseks. Kuigi võlausaldajal on võimalus esitada oma nõue võlgniku vastu üldises korras PankrS § 167 lg 1 järgi, paneb see võlausaldaja ebasoodsamasse olukorda võrreldes pankrotimenetluses tunnustatud nõuete omajatega, kuivõrd esmalt on võlgnikul kohustus täita pankrotimenetluses tunnustatud nõuded. Lisaks on olukord võlausaldaja jaoks ebasoodsam ka seetõttu, et võlausaldaja ei pruugi saada PankrS § 167 lg-s 1 nimetatud nõuet esitada, kui esineb PankrS § 167 lg-s 2 nimetatud välistav asjaolu, st kui kohus peaks otsustama vabastada võlgnik pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest.
/allkirjastatud digitaalselt/
/allkirjastatud digitaalselt/
Andra Pärsimägi
Triin Uusen-Nacke
Kersti Kerstna-Vaks
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.