lahend.ee
KohtulahendidÕigusaktidKohtudValdkonnadMCP
KohtulahendidÕigusaktidKohtudValdkonnadMCP
lahend.eeKohtudValdkonnadRiigi TeatajaEesti kohtulahendite otsing · nimistu.ee andmetel
Kohtulahendid/2-19-10093/8

Asjaõigus › Muud asjaõiguse asjad

TsiviilasiJõustunudHarju Maakohus Tallinna kohtumaja · 15.01.2020

Lahendi andmed

Riigi Teataja
Kohus
Harju Maakohus Tallinna kohtumaja
Kohtuasja number
2-19-10093/8
Asja liik
Tsiviilasi
Kategooria
Asjaõigus › Muud asjaõiguse asjad
Menetlusliik
Hagimenetlus
Kuulutamise aeg
15.01.2020
Staatus
Jõustunud
Sõnade arv
1526
Lahend PDF →Riigi Teatajas →

Seotud ettevõtted

nimistu.ee
Aktsiaselts Maardu Elamu10092428(Hageja)

Lahendi tekst

Riigi Teataja

(TAGASELJAOTSUS)

Kohus

Harju Maakohus, Tallinna kohtumaja

Kohtunik

Maarja-Liis Lall

Otsuse tegemise aeg ja koht

15.01.2020, Tallinn

Tsiviilasja number

2-19-10093

Tsiviilasi

Aktsiaseltsi Maardu Elamu hagi L R ja K-M R vastu eluruumi vabastamiseks

Tsiviilasja hind

1476 eurot

Menetlusosalised ja nende esindajad

Hageja: Aktsiaselts Maardu Elamu (registrikood 10092428), lepinguline esindaja Priit Pööbo Kostjad: L R (isikukood xxx) ja K-M R (isikukood xxx), seaduslik esindaja L R

Asja läbivaatamine

Kirjalikus menetluses

RESOLUTSIOON

Rahuldada hagi tagaseljaotsusega. Kohustada kostjaid L R (isikukood xxxx) ja K-M R (isikukood xxx) andma hagejale Aktsiaselts Maardu Elamu (registrikood 10092428) üle Harju maakonnas Maardu linnas xxx asuva eluruumi valdus. Jätta rahuldamata hageja taotlus otsuse täitmise korra kindlaksmääramiseks. Jätta menetluskulud maakohtus solidaarselt kostjate kanda. Mõista kostjatelt L R ja K-M R solidaarselt hageja Aktsiaselts Maardu Elamu kasuks välja menetluskulud summas 440 eurot (põhjendatud riigilõiv 200 eurot ja õigusabikulu 220 eurot) ja nimetatud summalt viivis võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses sätestatud määras alates otsuse jõustumisest kuni menetluskulude hüvitamiseni. Tagaseljaotsus on tagatiseta viivitamata täidetav.

Edasikaebamise kord ja kohtu selgitused Hagejal on õigus esitada tagaseljaotsuse peale apellatsioonkaebus Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul alates otsuse kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel otsuse avalikult teatavakstegemisest. Apellatsioonkaebuse esitamisel tuleb tasuda riigilõiv, mille suurus sõltub tsiviilasja hinnast. Kostjal on õigus esitada tagaseljaotsuse peale kaja menetluse taastamiseks Harju Maakohtule 30 päeva jooksul alates tagaseljaotsuse kättetoimetamisest, kui tema poolt hagiavaldusele

Sarnased lahendid

Asjaõigus
  • 30.06.20262-25-5079/16Harju Maakohus Tallinna kohtumaja
  • 26.06.20262-24-11472/30Tartu Maakohus Tartu kohtumaja
  • 25.06.20262-25-17304/15Tartu Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium
  • 22.06.20262-26-5187/9Tartu Maakohus Tartu kohtumaja
  • 22.06.20262-26-4373/6Harju Maakohus Tallinna kohtumaja
  • 22.06.20262-23-2633/53Pärnu Maakohus Haapsalu kohtumaja Kärdlas

2-19-10093 vastamata jätmine oli tingitud mõjuvatest põhjustest. Kui tagaseljaotsus toimetatakse kätte avalikult, siis võib kaja esitada 30 päeva jooksul alates päevast, kui kostja sai tagaseljaotsusest või selle täitmiseks algatatud täitemenetlusest teada. Kajalt tuleb tasuda kautsjon summas, mis vastab riigilõivule poolelt hagihinnalt, kuid mitte vähem kui 100 eurot ja mitte rohkem kui 1500 eurot. Kautsjon tuleb kostjal tasuda Rahandusministeeriumi arveldusarvele nr EE571010220229377229 AS-is SEB Pank, nr EE062200221059223099 Swedbank AS-is, nr EE221700017003510302 Luminor Bank AS-is või nr EE567700771003819792 AS-is LHV Pank. Maksekorralduse selgitusse tuleb lisada tsiviilasja number. Koos kajaga tuleb kohtule esitada andmed kautsjoni tasumise kohta.  Kajas peab sisalduma viide käesolevale otsusele; avaldus kaja esitamise kohta; samuti asjaolu, mis takistas kostjal hagile vastamast ja sellest teatamast ning selle põhistus (v.a juhul, kui kaja esitamiseks ei ole mõjuv põhjus vajalik). Kajast peab nähtuma, millises ulatuses kostja soovib menetluse taastamist. Koos kajaga tuleb kostjal esitada kõik asja ettevalmistamise lõpuleviimiseks, sh kostja vastus ja oma väidete kohta tõendid.  Kostja võib esitada tagaseljaotsuse peale kaja, kui tema tegevusetus, mis oli tagaseljaotsuse tegemise aluseks, oli tingitud mõjuvast põhjusest (TsMS § 415 lg 1). Kaja võib esitada sõltumata mõjuva põhjuse olemasolust TsMS § 415 lg 1 p-des 1–3 sätestatud aluse esinemise korral.  Kaja osalise või täieliku rahuldamise korral tagastatakse kautsjon, kaja rahuldamata jätmise korral arvatakse riigituludesse. Kautsjonit ei tagastata, kui hagi toimetati kätte nõuetekohaselt, sh avalikult, ning hagi võis tagaseljaotsusega rahuldada. Kohus võib eelnimetatud juhul kautsjoni tagastada, kui kostja ei saanud hagile vastata õnnetusjuhtumi või haigestumise tõttu, millest ei olnud võimalik kohut teavitada.  Tagaseljaotsuse peale kaja esitamisega seotud täiendavad menetluskulud jäävad kaja esitaja kanda, sõltumata hagi rahuldamisest. Seaduses sätestatud alustel võib menetlusosaline taotleda riigipoolset menetlusabi menetluskulude kandmiseks. Seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist.

MENETLUSE KÄIK

1.Aktsiaseltsi Maardu Elamu (hageja) esitas 04.07.2019 kohtule hagiavalduse L R (kostja I) ja K-M R (kostja II) vastu nõudega mõista kostjate valdusest hageja valdusesse välja eluruum aadressil x ning kohustada kostjaid ja temaga koosolevaid isikuid vabastama eluruum 10 päeva jooksul alates kohtuotsuse jõustumisest. Eluruumi vabastamise kohustuse täitmata jätmisel taotleb hageja tõsta kostjad ja temaga koosolevad isikud eluruumist välja teist eluruumi vastu andmata.
2.Hageja märgib hagiavalduses, et ta on vaidlusaluse korteriomandi omanik. Lisaks väidab hageja, et hagi esitamise ajal elavad vaidlusaluses korteriomandis kostja II ja tema seaduslikuks esindajaks olev ema kostja I. Hageja ja kostja I vahel oli sõlmitud tähtajaline eluruumi üürileping, mille hageja ütles lepingust tulenevate kohustuste rikkumise tõttu 20.05.2019 üles. Hageja väidab, et kostja I kohustus korteri valduse vabastama hiljemalt 14.06.2019, kuid ei ole seda teinud. Lahendi täitmisel tekkida võivate vaidluste vältimiseks esitas hageja valduse vabastamise nõude ka alaealise kostja II vastu.

2 (4)

2-19-10093

3.Kohus võttis hagiavalduse 26.07.2019. a määrusega menetlusse. Kohus toimetas hagi kostjatele kätte hoiustamisega. Nimetatud viisil kohtudokumentide kättetoimetamine oli tingitud sellest, et kostja I (sh kostja II seadusliku esindajana) muul viisil talle saadetud dokumente vastu ei võtnud. Kostjad hagile ei vastanud.

KOHTU PÕHJENDUSED

4.Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 407 lg 1 kohaselt võib kohus hagi hageja nõusolekul tagaseljaotsusega hagiavalduses märgitud ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud ulatuses rahuldada, kui kostja ei ole hagile vastanud, isegi kui hagi toimetati kostjale kätte välisriigis või kui see toimetati kätte avalikult. Sel juhul loetakse hageja esitatud faktilised väited kostja poolt omaksvõetuks. Kuigi kohus võib TsMS § 444 lg 3 alusel teha tagaseljaotsuse ilma kirjeldava ja põhjendava osata, esitab kohus siiski otsuse kirjeldava ja põhjendava osa lihtsustatud kujul.
5.Kohus tutvus hagiavaldusega ja leiab, et hagiavaldus on selles märgitud asjaolude õigsuse korral õiguslikult põhjendatud. Hageja nõude õiguslik alus on asjaõigusseaduse (AÕS) § 80, mille lg 1 kohaselt on omanikul nõudeõigus igaühe vastu, kes õigusliku aluseta tema asja valdab ja kellelt omanik saab lg 2 alusel nõuda asja valdust. Hageja nõue korteri kostjate valdusest hageja valdusesse väljamõistmiseks vastab vindikatsiooninõude sisule. Nõude eeldusena pidi hageja tooma esile ja tõendama, et ta on vaidlusaluse korteriomandi omanik ja kostjad valdavad hageja korteriomandit. Tulenevalt kostjate vastuväidete puudumisest ei ole nimetatud asjaolud vaidluse all. Kuivõrd kostjad hagile ei vastanud ega toonud esile asjaolusid, millest tulenevalt oleks neil korteri valdamiseks õiguslik alus, ei tuvasta kohus, et kostjatel oleks hageja suhtes õigus korterit vallata. Kuna vindikatsiooninõude rahuldamise eeldused on täidetud, tuleb hagi rahuldada. Kuigi kostjal II on seadusest tulenev õigus (ja kohustus) elada oma ema määratud viibimiskohas ja kostja II väljatõstmiseks (koos tema seadusliku esindajaga) ei tarvitse hageja vajada täitedokumenti, on hagiavalduses märgitud asjaolude õigsusest lähtuvalt põhjendatud hagi rahuldamine ka kostja II osas, kuna kostjal I kui kostja II seaduslikul esindajal puudub õigus korterit kasutada.
6.TsMS § 442 lg 5 sätestab, et otsuse resolutsiooniga lahendab kohus selgelt ja ühemõtteliselt poolte nõuded ja veel lahendamata taotlused. Resolutsioon peab olema selgelt arusaadav ja täidetav ka muu otsuse tekstita. Neil kaalutlustel täpsustab kohus hageja esitatud nõude sõnastust, ületamata seejuures nõude piire.
7.Hageja on hagiavalduse resolutsioonis esitanud sisuliselt taotluse otsuse täitmise korra kindlaksmääramiseks. TsMS § 445 lg 1 esimene lause sätestab muu hulgas, et kohus võib otsuses poole taotlusel kindlaks määrata otsuse täitmise viisi, korra ja tähtaja. Kohus saab hageja taotlusest aru sel viisil, et hageja soovib (a) kohtuotsuse täitmise tähtaja määramist, (b) eluruumi vabastamise kohustuse panemist otsuses määratlemata isikutele kui ka (c) määramist, et kohtuotsuse täitmisel on kohtutäituril õigus kostjad välja tõsta teist eluruumi vastu andmata. Kuivõrd tagaseljaotsuse tunnistab kohus TsMS § 468 lg 1 p-st 2 tulenevalt omal algatusel tagatiseta viivitamata täidetavaks, ei ole kohtul kaalukat põhjust määrata, et eluruum tuleks vabastada 10 päeva jooksul alates otsuse jõustumisest. Seda toetab ka hageja poolt hagi resolutsiooni punktis 4 esitatud taotlus, millest kohus järeldab, et hageja taotleb kohtuotsuse täitmise tähtaja määramist vaid juhuks, kui kohus ei rahulda hagi tagaseljaotsusega. Viimasel juhul taotleb hageja otsuse viivitamata täidetavaks tunnistamist, mida kohus ka seadusest tulenevalt teeb.

3 (4)

2-19-10093 Kinnisasja, sh korteriomandi väljaandmise korda reguleerib täitemenetluse seadustiku (TMS) § 180, mille kolmas lõige näeb ette, et kui võlgnik ei täida täitedokumenti ettenähtud aja jooksul vabatahtlikult, võtab kohtutäitur kinnisasja võlgniku valdusest ära ja annab sissenõudja valdusse. Väljatõstmisele kuuluvad nii asjad kui ka isikud. Vajaduse korral kaasab kohtutäitur kinnisasja väljaandmiseks politsei. Seega ei määra kohus eraldi, et lahendi täitmata jätmisel kuuluvad kostjad väljatõstmisele teist eluruumi vastu andmata. Hageja taotletud otsuse täitmise kord sisaldub juba seaduses. Seadus ei näe ette, et täitedokumendi täitmiseks, millega on ette nähtud kinnisasja väljaandmine, tuleks võlgnikule vastu anda teine eluruum. Viimaks jääb taotlus rahuldamata ka osas, milles hageja taotleb, et eluruumist tuleb koos kostjatega välja tõsta nendega koosolevad isikud. Regulatsiooni kinnisasja väljaandmise nõude sundtäitmiseks näeb ette TMS § 180 ja kohus ei saa seda laiendada isikutele, kes ei ole menetluses osalenud ega otsustada väljatõstmist viisil, et isikud on nimeliselt märkimata (vrd RKTKo nr 3-2-1-151-03, p 19). Nagu hageja ka ise hagiavalduse punktis 2.2 märkis, ei saa otsusega panna kohustusi isikutele, kes ei ole menetluses osalenud. Täitemenetluse saab läbi viia üksnes nende isikute suhtes, kes on täitedokumendis nimetatud või kelle suhtes kehtib kohtulahend TsMS § 460 alusel (vt RKTKm nr 3-2-1-162-15, p 19; 3-2-1-122-15, p 25).

8.Kuna hagi kuulub rahuldamisele, jätab kohus TsMS § 162 lg 1 alusel menetluskulud solidaarselt kostjate kanda. TsMS § 177 lg 1 p 1 järgi määrab kohus kulud rahaliselt kindlaks. Hageja menetluskulude nimekirja kohaselt koosnevad kulud riigilõivust 300 eurot ja õigusabikulust 220 eurot (käibemaksuta). Tsiviilasja hinnast tulenevalt kuulus hagilt tasumisele riigilõiv 200 eurot, seda ületavas osas saab hageja taotleda riigilõivu tagastamist. Hageja õigusabikulud on põhjendatud ja vajalikud ning kooskõlas tsiviilasja keerukuse ja mahuga. Kostjatelt tuleb menetluskuludena seega kokku välja mõista 440 eurot (põhjendatud riigilõiv 200 eurot ja õigusabikulud 220 eurot). Samuti tuleb hageja taotlusel kostjatelt välja mõista viivis menetluskuludelt (TsMS § 177 lg 4). Maarja-Liis Lall Kohtunik (allkirjastatud digitaalselt)

4 (4)

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.

  • 19.06.20262-21-6597/67Tartu Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium
  • 19.06.20262-25-3089/76Tartu Maakohus Tartu kohtumaja