Võlaõigus › Sideteenuste osutamise lepingud

või täieliku rahuldamise korral kohtumääruse alusel. Kaja rahuldamata jätmise korral arvatakse kautsjon riigituludesse. TsMS § 187 lg 6 kohaselt, kui menetlusosaline taotleb menetlusabi, peab ta esitama tähtaja kestel apellatsioonkaebuse; kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi taotluse lahendamist, kui see taotlus ei ole esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. Kirjeldav ja põhjendav osa AS PlusPlus Capital nõuab 18.12.2019 esitatud hagis X-X-.Xpõhivõlgnevuse 28,14 euro, sissenõudmiskulu 25 euro, viivise 22,56 euro ja lisanduva viivise väljamõistmist. Hageja nõue tuleneb Elisa Eesti AS ja kostja vahel sõlmitud liitumislepingust kliendinumbriga 8440494. Kostja on jätnud lepingust tulenevad rahalised kohustused osaliselt täitmata. Hagimaterjalid ja kirjaliku vastuse nõue on kostjale kätte toimetatud kostja poolt tsiviilasjas nr 2-19-12842 kinnitatud e-posti aadressi vahendusel 27.12.2019. Kostja, kellele kohus andis kirjaliku vastuse esitamise tähtaja, ei ole kohtule vastanud. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 444 lg 3 alusel teeb kohus otsuse kirjeldava ja põhjendava osata. Siiski peab kohus vajalikuks märkida, et TsMS § 407 lg 6 kohaselt, kui hageja on nõus tagaseljaotsuse tegemisega, kuid hagi ei ole hagiavalduses märgitud ulatuses ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud, teeb kohus otsuse, millega jätab hagi rahuldamata. Seega on kohtul õigus jätta hagi tagaseljaotsusega ka osaliselt rahuldamata, kui hagi ei ole õiguslikult põhjendatud. Kohtu infosüsteemist nähtuvalt on sama hageja esitanud sama kostja vastu samast liitumislepingust tulenevalt mitu nõuet. Ühe asja nr oli 2-19-12842, menetleja kohtunik Silvi Maiste ning teine tsiviilasi oli nr 2-19-12887, menetleja kohtunik Kadi Aavik. Nõuded tulenesid samast liitumislepingust ning arved hõlmasid perioodi 01.09.2016-30.09.2016 (tsiviilasi nr 2-1912842), perioodi 01.11.2016-30.01.2016 (tsiviilasi nr 2-19-12887) ning perioodi 01.08.201631.08.2016 ja 01.10.2016-31.10.2016 (käesolev tsiviilasi nr 2-19-20107). Elisa Eesti AS on loovutanud lepingust tulenevad nõuded kostja vastu hagejale 01.02.2018. Hageja on järjestikuste perioodide eest esitatud arved eraldanud ning tekitanud kunstlikult endale kolm nõuet. Hageja on viidanud sissenõudekulu 25 euro väljamõistmise alusena võlaõigusseaduse (VÕS) § 1132 lg 2 p-le 1. Selle sätte kohaselt võib majandus- või kutsetegevuses tegutsev võlausaldaja nõuda pärast lepingu lõppemist tarbijalt tarbijaga sõlmitud lepingu alusel ja lisaks iga solidaarvõlgniku või tagatise andja kohta sissenõudmiskulude hüvitist kogusummas kuni 30 eurot, seejuures võib esimese tarbijale saadetava tasulise meeldetuletuskirja eest nõuda kuni 15 eurot ning kummagi järgmise kahe kirja eest kuni 5 eurot, kui võlausaldaja nõue on kuni 500 eurot. Tsiviilasjas nr 2-19-12842 ja 2-19-12887 on hageja nõudnud samuti 25 euro sissenõudekulude väljamõistmist. Kolmes hagis on tegemist sisuliselt sama võlaga. Seega on hageja nõudnud sissenõudmiskulude hüvitamist ühelt ja samalt võlalt mitte 25 eurot, vaid 25+25+25 eurot. Mõlema tsiviilasja tõendeid võrreldes nähtub, et nõude loovutamised on toimunud samal kuupäeval kõigis tsiviilasjas ning kostjale on saadetud teade nõude loovutamise kohta samuti samal kuupäeval. Tsiviilasjas nr 2-19-12842 tehtud kohtuotsusega on kostjalt hageja kasuks juba mõistetud välja sissenõudekulud 25 eurot. Samalt võlalt ei ole põhjendatud nõuda topelt sissenõudekulusid, seetõttu jätab kohus selles osas nõude rahuldamata.

Kohus märgib, et kohtu infosüsteemist nähtuvalt on hageja esitanud ka mitmeid teisi hagisid samade poolte vahel, kus kahes või enamas erinevas hagis on taotletud võla väljamõistmist samast lepingust ja samadest arvetest tulenevalt. Ka neis on hageja taotlenud samalt võlalt topelt sissenõudekulu hüvitamist. Selline käitumine ei ole kohtu hinnangul heauskne. Kohus hoiatab hagejat, et TsMS § 200 kohaselt on menetlusosaline kohustatud kasutama oma menetlusõigusi heauskselt. Menetluskulude jaotus ja kindlaksmääramine TsMS § 162 lg 4 järgi võib kohus jätta kulud täielikult või osaliselt poolte endi kanda, kui vastaspoole kulude väljamõistmine poolelt, kelle kahjuks otsus tehti, oleks tema suhtes äärmiselt ebaõiglane või ebamõistlik. Tsiviilasjas nr 2-19-12842 on 22.10.2019. a tagaseljaotsusega juba mõistetud kostjalt hageja kasuks välja menetluskulud kokku 50 eurot. Nagu kohus on eelnevalt viidanud, oli kõigis kolmes hagis tegemist sisuliselt sama võlaga. Kui hageja oleks esitanud samast liitumislepingust järjestikkudest arvetest tuleneva võlgnevuse nõude ühes menetluses, oleks tal jäänud tekkimata praeguse asja menetluskulu. Seega on hageja ise tekitanud endale põhjendamatud kulutused taotletud ulatuses. Selle kulu väljamõistmine kostjalt oleks kostja suhtes äärmiselt ebaõiglane. Kohus jätab seetõttu poolte menetluskulud poolte endi kanda. Kuna menetluskulud jäävad poolte endi kanda, puudub vajadus menetluskulude väljamõistmiseks. TsMS § 178 lg-st 1 tulenevalt saab menetluskulude jaotust vaidlustada üksnes selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus kindlaks määrati. Hüvitatavate menetluskulude suurust saab vaidlustada selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude rahaline suurus kindlaks määrati.

/allkirjastatud digitaalselt/ Silvi Maiste kohtunik

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.