Pankrotiõigus › Juriidilise isiku vastu esitatud pankrotiavaldus

Edasikaebamise kord Määrusele võib esitada määruskaebuse Tallinna Ringkonnakohtule Harju Maakohtu kaudu 15 päeva jooksul alates määruse teatavaks tegemisest. Asjaolud ja avaldus Veipmarket OÜ esitas 05.11.2019 kohtule pankrotiavalduse. Harju Maakohus nimetas ajutiseks pankrotihalduriks Maire Arm’i. Ajutine pankrotihaldur on esitanud kohtule aruande, mis sisaldab muuhulgas järgmist: Võlgnik kanti äriregistrisse 28.05.2015. Võlgniku osakapital on 2 500 eurot. Võlgniku põhitegevusalaks oli äriregistri andmete kohaselt tubakatoodete müük. Võlgniku majandusaasta kestus oli 01. jaanuarist 31. detsembrini. Viimane majandusaasta aruanne on äriregistrile esitatud 2018.a. kohta. Võlgniku juhatuse liige on M V (isikukood xxx). Võlgniku ainukeseks osanikus ja tegelikuks kasusaajaks on M V. Võlgniku tegevusalaks on registrikaardile märgitud tubakatoodete müük, täpsemalt tegeles võlgnik veipimisega, st e-sigarettide ja tarvikute müügiga. Võlgnik palub välja kuulutada pankroti ja põhjendab seda sellega, et viimaste aastate äritegevus on tal olnud ebaedukas, seadusandlus ja tururegulatsioon selles valdkonnas on ebapiisav, mis on tekitanud äriühingu majandamisel tõrkeid. Kuna tegevus on toimunud äriühingu juhataja poolt antud laenude abil, siis omanik ja juhataja enam edasist tegevust võimalikuks ei pea. Äriühingu tegevuse abil tekkinud võlakohustusi tasuda ei ole võimalik. Äriühingu maksejõuetuks muutumine on kaasa toonud ka M Vi eraisiku pankroti. Juhatuse liige M V selgitas ajutisele pankrotihaldurile, et probleemid e-sigarettide turul algasid 2017.aastal mil muudeti nõudeid kauplemisele, mille tõttu tuli näiteks hävitada osa kaupa laost (pudelid, mis olid lubatust suuremad). Alates 2018. aastast tõusis aktsiisimäär, samuti keelati epoed. Kõik vastavas valdkonnas uute regulatsioonidega sisse viidud muudatused tõid kauplejatele kaasa kulud ja kahjumi. 2019.a. peatati ootamatult tubakaseaduse lugemine, ehkki tubakaseaduse vastuvõtmine oleks võinud parandada tekkinud olukorda turul. Äriühingu juhatus otsis kuni 2019.a. sügiseni võimalusi edasi tegutsemiseks, kuid see ei olnud enam reaalne, igapäevased püsikulud olid suuremad kui tegelik tulu. Võlgniku juhatuse liige andis ise laenu, tagas võlgnevusi käendustega ning on võlgnevuste vähendamiseks tagastanud võlausaldajatele kaupu. 2019.a. sügisel otsustati sisse anda pankrotiavaldus. Ajutine pankrotihaldur leiab, et võlgniku selgitustega makseraskuste tekkimise aja ja põhjuste osas ning pankrotisituatsiooni olemasolu osas võib nõustuda. Äriregistri teabesüsteemi kohaselt võlgnikul osalusi teistes äriühingutes ei ole. Võlgnikule kinnistusregistri andmetel kinnistuid ei kuulu ega ole kuulunud. Võlgniku pangakontode jääk on 0,40 eurot. Maanteeameti andmete kohaselt võlgniku nimele liiklusregistris sõidukeid registreeritud ei ole. Võlgniku kasutuses on olnud liisingvarana sõiduk xxx, kuid selles osas on liisinguandja xxx AS lepingu lõpetanud ja liisingvara on liisinguandjale tagastatud. Pankrotihalduri hinnangul võlgnikul vara täielikult puudub. Ajutise pankrotihalduri hinnangul võlgniku varast ei piisa pankrotimenetluse läbiviimiseks. Võlgnikul on kohustused 2 töötaja ees kokku summas 4680 eurot. Maksu- ja Tolliameti andmetel on võlgnikul maksuvõlg summas 200,99 eurot. Ajutise pankrotihalduri tehtud päringu vastusest täitemenetluste registrisse nähtub, et võlgniku suhtes käimasolevaid täitemenetlusi ei ole. Kõik kohustused kokku on summas 112 422,33 eurot.

Haldur peab vajalikuks märkida, et käesoleval juhul on pankrotiavalduse esitanud võlgnik ise, mistõttu on maksejõuetuse olemasolu võimalik eeldada. Kontrollides ja analüüsides võlgniku

poolt esitatud andmeid võib nõustuda võlgniku seisukohtadega, sealhulgas maksejõuetuse põhjuste osas. Võlgniku viimaste aastate äritegevuse tulem on olnud kahjumis, samuti on juhatuse liige kinnitanud, et ettevõtte tegevus on sisuliselt lõppenud, samuti on edaspidist tegevust omanik hinnanud perspektiivituks. Tulenevalt pankrotiseaduses antud maksejõuetuse põhjuste liigitustest on käesoleval juhul maksejõuetuse põhjuseks „muud põhjused“. Ajutise halduri hinnangul on võlgnik maksejõuetu alates 2019.a. sügisest. Ajutine haldur ei ole tuvastanud võlgniku tegevuses kuriteo tunnuseid. Raskete juhtimisvigade olemasolu ajutise pankrotimenetluse raames ei ole samuti võimalik olnud tuvastada. Pangakontode ja tehingute ülevaatusel tavapärasest majandustegevusest erinevaid ja tagasivõidetavaid tehinguid ei ilmnenud. Ajutisel halduril ei ole käesolevas menetlusstaadiumis võimalik tehtud järeldusi ajutise menetluse piiratud mahtu arvestades lõplikult kinnitada. Juhul, kui võlausaldajad soovivad läbi viia põhjalikumat analüüsi ning dokumentaalrevisjoni, mida ei ole võimalik teostada ajutise pankrotimenetluse raames, tuleks kuulutada välja võlgniku pankrot. Käesoleval ajal ei ole ajutisele haldurile teadaolevalt võlgnikul vara väärtuses, mille realiseerimisel oleks võimalik katta ajutise halduri tasu ja kulusid. Samuti ei ole võlgnikul vara mille arvel läbi viia pankrotimenetlust. Ajutine haldur ei ole tuvastanud vara, mille arvelt oleks võimalik edaspidi võlausaldajate nõudeid kasvõi osaliselt rahuldada. Samuti, kuna võlgniku äriühingu tegevus on lõppenud ja töötajad on vabastatud, ei ole võimalik eeldada, et võlgnikul taolises ulatuses rahalisi vahendeid pikemas perspektiivis võiks tekkida. Tulenevalt eeltoodust on ajutisel pankrotihalduril ainuvõimalik asuda seisukohale, et võlgnik on maksejõuetu ning maksejõuetus ei ole ajutine. Arvestades eeltoodut leaib ajutine haldur, et esinevad alused pankrotimenetluse lõpetamiseks PankrS § 29 lg 1 alusel raugemisega ilma pankrotti välja kuulutamata juhul kui võlausaldajad ei tasu kohtu deposiiti vähemalt 2 500 eurot pankrotimenetluse kuludeks. Alternatiivselt, kui kohus peab võimalikuks pankroti väljakuulutamist, siis pankroti väljakuulutamisel on ajutine haldur nõus jätkama pankrotihaldurina. Kohtumääruse põhjendused Kohus, tutvunud ajutise pankrotihalduri arvamusega ning uurinud tõendeid, leiab, et võlgniku pankrotimenetlus tuleb lõpetada pankrotti välja kuulutamata, raugemise tõttu vastavalt PankrS § 29 lg 1, kuna võlgnikul puudub vara pankrotimenetluse kulude katteks ning esialgsetel andmetel puudub vara tagasivõitmise ja tagasinõudmise võimalus, sealhulgas puudub võimalus esitada nõue juhtorgani liikme vastu. Ajutise halduri aruande kohaselt on võlgniku teadaolevate võlgade suuruseks 112 422,33 eurot, kuid vara puudub. Haldur on seisukohal, et võlgnik on maksejõuetu ning niisugune seisund on alalise iseloomuga. Pankrotiseaduse §-s 22 lg 5 tähenduses on maksejõuetuse põhjuseks ilmselt „muu asjaolu“. PankrS § 1 lg 2 kohaselt on võlgnik maksejõuetu, kui ta ei suuda rahuldada võlausaldajate nõudeid ja see suutmatus ei ole võlgniku majanduslikust olukorrast tulenevalt ajutine. PankrS § 1 lg 3 kohaselt on juriidilisest isikust võlgnik maksejõuetu ka siis, kui võlgniku vara ei kata tema kohustusi ja see seisund ei ole võlgniku majanduslikust olukorrast tulenevalt ajutine. PankrS § 29 lg 1 kohaselt kohus lõpetab määrusega menetluse pankrotti välja kuulutamata raugemise tõttu olenemata võlgniku maksejõuetusest, kui võlgnikul ei jätku vara pankrotimenetluse kulude katteks ning ei ole võimalik vara tagasi võita või tagasi nõuda, sealhulgas puudub võimalus esitada nõue juhtorgani liikme vastu. Sama paragrahvi lõike 2 järgi võib kohus lõpetada menetluse pankrotti välja kuulutamata raugemise tõttu olenemata võlgniku maksejõuetusest ka siis, kui võlgniku vara koosneb peamiselt tagasivõitmise nõuetest ja nõuetest kolmandate isikute vastu ning nende nõuete rahuldamine on vähetõenäoline.

PankrS § 30 lg 1 ja 2 kohaselt, kui võlgnikul ei jätku vara pankrotimenetluse kulude katteks, määrab kohus menetluse raugemise vältimiseks pankrotimenetluse kulude katteks kohtu deposiiti makstava summa suuruse ja selle maksmise tähtaja. Kohus teatab väljaandes Ametlikud Teadaanded võimalusest maksta pankrotimenetluse kulude katteks kohtu määratud summa kohtu deposiiti. Kohus on teinud 10.12.2019 ettepaneku väljaandes Ametlikud Teadaanded võlgniku võlausaldajatele ja kolmandatele isikutele maksta pankrotimenetluse kulude katteks kohtu deposiitkontole 2 500 eurot hiljemalt 13.01.2020. Võlausaldajad ega kolmandad isikud nimetatud summat tasunud ei ole. Käesolevas tsiviilasjas on tõendatud, et võlgnik on püsivalt maksejõuetu, maksejõuetus ei ole võlgniku majanduslikust olukorrast tulenevalt ajutine. Võlausaldajad ega kolmandad isikud ei ole üles näidanud huvi tasuda pankrotimenetluse kulude katteks vahendeid. PankrS § 130 lg 3 kohaselt kui juriidiline isik pankrotimenetluses lõpetatakse, siis likvideerib juriidilise isiku haldur. Haldur alustab või jätkab enne pankroti algatamist alustatud likvideerimist pärast kohtumääruse tegemist, millega kinnitati ettevõtte tegevuse ja juriidilise isiku lõpetamise otsus. Likvideerimine tuleb läbi viia pankrotimenetluse lõpuks. PankrS § 29 lg 8 kohaselt kui juriidilisest isikust võlgniku pankrotimenetlus lõpetatakse raugemise tõttu, likvideerib ajutine haldur juriidilise isiku kahe kuu jooksul pankrotimenetluse lõpetamise määruse jõustumisest arvates likvideerimismenetluseta. Kui pankrotimenetluse raugemisel on võlgnikul mingi vara, makstakse sellest kõigepealt ajutise halduri tasu ja kaetakse vajalikud kulutused. Kohus määrab võlgniku dokumentide hoidjaks võlgniku juhatuse liikme M V (isikukood xxx). PankrS § 23 lg 1 kohaselt on ajutisel pankrotihalduril õigus saada oma ülesannete täitmise eest tasu, mille suuruse määrab kohus, samuti nõuda oma ülesannete täitmiseks tehtud vajalike kulutuste hüvitamist. Tasu suuruse määramisel arvestab kohus ajutise halduri ülesannete mahtu ja keerukust ning ajutise halduri kutseoskusi. Kohus kontrollib ajutise halduri ülesannete täitmiseks tehtud kulutuste põhjendatust ja kinnitab vajalike ning põhjendatud kulutuste suuruse. Sama § lg 2 kohaselt tasu suuruse arvestamise aluseks on ülesannete täitmisele kuluv aeg. Ajutine haldur esitab kohtule tööaja arvestuse andmed ja taotluse kulutuste hüvitamiseks koos käesoleva seaduse § 22 lõikes 5 nimetatud aruandega. Kulutuste hüvitamise taotluses märgib haldur kulutuse suuruse, tekkimise põhjuse või aluse ja tekkimise aja. Ajutise halduri tunnitasu ülemmäär on 96 eurot (PankrS § 23 lg 3). PankrS § 23 lg 4 kohaselt, kui võlgniku avalduse alusel alustatud menetlus lõpetatakse raugemisega pankrotti välja kuulutamata ja võlgniku varast ei jätku vajalikeks väljamakseteks, mõistab kohus ajutise halduri tasu ja hüvitatavad kulutused välja võlgnikult, kuid võib määrata nende hüvitamise riigi vahenditest. Riigi vahenditest ei hüvitata ajutise halduri tasu ja kulutusi suuremas summas kui 397 eurot (sealhulgas seaduses ettenähtud maksud, välja arvatud käibemaks). Ajutine pankrotihaldur palub määrata ajutise halduri töötasuks 1 045 eurot, millele lisandub käibemaks 209 eurot, kokku 1 254 eurot. Kohus leiab, et arvestades ajutise halduri töö mahtu, keerukust ja kutseoskust on põhjendatud määrata ajutise halduri töötasuks 1 045 eurot, millele lisandub käibemaks 209 eurot, kokku 1 254 eurot. Kohus määrab hüvitada ajutise halduri tasu summas 397 eurot, millele lisandub käibemaks 79,40 eurot, kokku 476,40 eurot, riigi vahenditest. Ajutise halduri tasu ja kulutused ülejäänud summas tuleb välja mõista võlgnikult. PankrS § 23 lg 6 alusel võib kohus ajutise halduri tasu ja kulutuste tasumise määrata büroole, mille kaudu ajutine haldur tegutseb. /allkirjastatud digitaalselt/ Liili Lauri Kohtunik

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.