Mõista kostjalt Z.D-lt hageja Jõgeva Vallavalitsuse kasuks välja riigilõiv 175 eurot. Edasikaebamise kord Kohtuotsusele saab esitada apellatsioonkaebuse Tartu Ringkonnakohtule (Kalevi tn 1, Tartu) 30 päeva jooksul alates otsuse kättetoimetamisest. Kaebus võidakse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil.
ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
1.Jõgeva Vallavalitsus esitas 05.12.2024. a Pärnu Maakohtule maksekäsu kiirmenetluse avalduse (dtl 5-6) Z.D vastu võla, s.o põhinõue 609,25 euro nõudes. Kohus tegi 06.12.2024. 1 (8)
a võlgnikule makseettepaneku, mida ei õnnestunud võlgnikule mõistliku aja jooksul kätte toimetada. Kohus määrusega 17.01.2025 lõpetas maksekäsu kiirmenetluse ja andis asja üle esimese astme kohtumenetlusse Tartu Maakohtule (dtl 19-20). Võlgnik Z.D esitas 21.01.2025. a nõudele vastuväite (dtl 24-27). Esitatud vastuväites märgib Z.D, et üürileping võib olla algusest peale kehtetu, kuna Jõgeva Vallavalitsus varjas tema eest olulist infot kaasüürniku vaimses seisundi kohta. Kaasüürniku käitumise ja rünnakute tõttu muutus üüripinna kasutamine võimatuks. Z.D on Jõgeva Vallavalitsust teavitanud, et alates juulist 2024 ei ole ta üüripinda kasutanud. Peale juunikuu eest esitatud arve ei ole esitatud arvetel alust. Z.D-l on vastunõue vallavalitsuse vastu tasumata arvete summa ulatuses koristus- ja hooldusteenuse eest, mida Z.D on olnud sunnitud osutama, kuna kaasüürnik ei pidanud puhtust, ei kasutanud tualetti. Z.D ütles KOV töötajatele, et tema teenused on tasulised.
2.Jõgeva Vallavalitsus esitas 11.02.2025. a Tartu Maakohtule hagi Z.D vastu võla nõudes (dtl 32-34). Hagiavaldusest nähtuvalt sõlmisid hageja ja Z.D 30.04.2024. a üürilepingu nr 52/2024/22 eluruumi tagamise teenuse osutamiseks. Üürileandja andis tähtajaliselt alates 01.06.2024 kuni 31.05.2025 üürniku kasutusse korterist aadressil XXX 2 xxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxx- osa proportsionaalse pinnaga 23.55 m (tuba nr 2, ühiskasutuses olev köök, esik, vannituba ja WC). Eluruum anti üürnikule üle ja pooled allkirjastasid üleandmise-vastuvõtmise akti 29.05.2024. Üürilepingu (p.2.1.) järgi pidi üürnik tasuma üüri 2,50 eurot ruutmeetri kohta ja kõrvalkulud: prügivedu, vee- ja kanalisatsioonikulu, kütte kulu, eluruumi elekter ja üldkasutatavate ruumide elekter. t. Üürilepingu punkti 2.3 järgi oli üürnik kohustatud tasuma igakuiselt üüri ja kõrvalkulud üürileandja poolt esitatud arve alusel ja arvel märgitud tähtajaks. Hageja esitas igal kuul kostjale arve eelmise kuu eest, kuid alates esimesest arvest ei ole kostja neist ühtegi tasunud. Üürilepingu punkt 4.3.1 andis üürileandjale õiguse ühekuulise etteteatamisega leping üles öelda, kui üürnik on jätnud mõjuva põhjuseta rohkem kui kaks järjestikust kuud üüri või kõrvalkulud tasumata. Hageja saatis kostjale hoiatuskirja üürilepingu ülesütlemise kohta. Kostja arveid ei tasunud. Hageja kirjaga 04.10.2024 teatas kostjale, et ütleb temaga sõlmitud üürilepingu üles lepingu p.4.1. alusel ja kostjal on kohustus üüripind vabastada ja üürileandja esindajale üle anda hiljemalt 14.10.2024. Kostja määratud ajaks üüripinda üle ei andnud, kostjaga kontakti saada ei õnnestunud. Kostjal on täielikult tasumata viis arvet kuupäevadega 30.06.2024-31.10.2024 kokku summas 609,25 eurot. Arved on koostatud Jõgeva Vallavalitsuse raamatupidamisprogrammis, saadetud kostjale eposti teel aadressile xxx, kostja pole väitnud ega tõendanud, et ta pole arveid kätte saanud ja vaidlus puudub ka selle üle, et kostja eluruumi tegelikult kasutas. Kostjal oli kohustus arved tasuda. Hageja nõuab kostjalt üürilepingu rikkumisega tekitatud kahju hüvitamist VÕS § 108 lg.1 alusel, kõik kahju hüvitamise nõude eeldused on täidetud. Hageja nõue on viie täielikult tasumata arve summa 609,25 eurot. Hageja palub hagi rahuldada, jätta menetluskulud kostja kanda. Hageja on hagilt tasunud riigilõivu 175 eurot. Hageja oma arvamuses kostja vastuse kohta (dtl 107-111) ei nõustu kostja vastuväidetega hagile. Hageja leiab, et kostja laimavad väited vallavalitsuse sotsiaaltöötajate töö halva kvaliteedi kohta ei puutu käesolevas hagimenetluses asjasse. Hageja võlaõiguslik nõue tuleneb arvete mittetasumisest kostja poolt. Kostja oli enne üürilepingu sõlmimist talle eraldatava eluruumi kohapeal üle vaadanud, selle kasutustingimustega tutvunud, ta oli teadlik, et jagab korterit korterinaabri xxxxxxxx, kostjal ei olnud vastuväiteid. Hageja ei ole varjanud kostja eest infot korterinaabri vaimse tervise kohta, korterinaabri xxxxxxxx on võimalik ühes korteris elada. Kostja tutvus enne üürilepingu sõlmimist eluruumi ja selle kasutamise tingimustega, sõlmis täiesti vabatahtlikult üürilepingu, kus oli muuhulgas lahti kirjutatud üüri ja kommunaalteenuste eest tasumise põhimõtted ja võttis aktiga eluruumi oma kasutusse. 2 (8)
Arvete tasumiseks rahaliste võimaluste puudumise leevendamiseks on kohalikus omavalitsuses on alati toiminud sotsiaaltoetuste ja –teenuste süsteem ja abi saab taotleda iga abi vajav füüsiline isik ise. Kuna kostja ei olnud üürilepingut üles öelnud, oli hagejal kuni omalt poolt lepingu ülesütlemiseni täielik õigus arveid esitada ja teha seda lepingus kokkulepitud tingimustel. Hageja selgitab arvetel märgitud summade kujunemist: need summad pärinevad korteriühistu poolt korteri kohta esitatud arvetelt ja nii elektrimüüja kui ka võrguteenuse osutaja poolt vallavalitsusele esitatud arvetelt. Korteri kohta arvel esitatud summad jagatakse üürnike vahel. Tulenevalt kostjaga sõlmitud üürilepingust tasub üürnik korteriühistu arvest (1/2 osas korteri kohta arvestatust) haldusteenuse ja prügiveo eest ning vee- ja kanalisatsioonikulu, valla kui omaniku kanda jääb remondifondi, fassaadi remondifondi ja reservfondi maksed. Elektrimüüja ja võrguteenuse osutaja arve jagatakse mõlema üürniku vahel võrdselt 1/2 osaks. Kostja etteheide, et tegelikult elas koos xxxxxxxx korteris ka kolmas isik, on hageja jaoks ootamatu. Samas kasutas ka kostja kasutuses olevat eluruumi kogu aeg ka kostja poeg ja seda ei ole arvestatud kostjale arve koostamisel. Nii koheldi mõlemat üürnikku võrdselt. Hageja on seisukohal, et kostja väited korterinaabri pärast eluruumi kasutamise võimatuse kohta on alusetud ja ilmselgelt liialdatud. Seetõttu ei ole hageja kaalunud kostja üüri tasumisest vabastamist või üüri alandamist võlaõigusseaduse § 296 lõigete 1 või 2 alusel. Hageja möönab, et kostja on tõepoolest saatnud sotsiaalosakonnale hulgaliselt kirju, milles muuhulgas kirjutab ka, et ta ei saa eluruumi kasutada, ei ole siiski tõendatud, et ta ka tegelikult seda ei teinud. Hageja ei aktsepteeri kostja poolt hagi vastusele lisatud arvet nr S1 (korteris elava teise isiku järel koristamise eest). Tegemist on fiktiivse arvega, mille tasumiseks varasemalt kokkulepped puuduvad. Võlaõigusseaduse § 294 sätestab, et kui üür on arvestatud ajavahemike järgi, tuleb üüri, kõrvalkulusid ning hoone korrashoiu- ja parenduskulusid maksta pärast iga vastava ajavahemiku möödumist, kui lepingupooled ei ole kokku leppinud teisiti. Antud juhul arvestati üüri kuu kohta, seega esitati arved üks kord kuus ja need tuli tasuda arvel märgitud tähtpäevaks (üürilepingu punktid 2.1-2.3). Üüri suuruse muudatust kostja ei ole taotlenud ja VÕS § 302 lg.2, lg.3 kohast üüri alandamise vaidlust algatanud ei ole. Lõppseisukohtades (dtl 137) palub hageja hagi rahuldada. menetluskulud jätta kostja kanda.
3.Kohus võttis hagi 14.02.2025. a määrusega menetlusse ja kohustas kostjat hagile kirjalikult vastama (dtl 48-49).
4.18.02.2025. a saabus kohtule kostja vastus hagiavaldusele (dtl 50-60, lisad dtl 61-85). Kostja tema vastu esitatud nõuet ei tunnista. Kostja vastuväited on grupeeritavad järgmiselt:
4.1.üürile antud ruumides elamine osutus võimatuks samas korteris elava isiku vaimse seisundi tõttu. Kostja on kaasüürniku käitumisest teavitanud Jõgeva Vallavalitsust ja Sotsiaalkindlustusametit. 4.2.eluruumiga seotud kulude tasumine ei olnud kostjale jõukohane. 4.3.kostja oli sunnitud koristama kaasüürilise järelt, selle kohta esitatud kostja poolt teenuse arve nr S1 summas 95 eurot.
4.4.kostja kasutas üürile antud eluruume ainult juunis 2024.
3 (8)
5.Kohus saatis 30.04.2025 pooltele kirja (dtl 102-103), milles selgitas tõendamiskoormist ja asjas tähtsust omavaid asjaolusid.
6.Kostja saatis 27.04.2025. a kohtule täiendava seletuse (dtl 86-87), milles viitab Jõgeva VV ametnike viisakusetusele, tööülesannete täitmata jätmisele ja tema enda läbipõlemisele. Kostja ei ole enam võimeline selle asjaga tegelema.
7.Pooled on nõus asja lahendamisega kirjalikus menetluses. Kohus 26.05.2025 pooltele saadetud kirjas selgitas nõude lahendamise õiguslikke aluseid ja lõpetas asja sisulise arutamise. Kohus andis pooltele võimaluse esitada lõppseisukohad ja teatas kohtulahendi tegemise aja.
KOHTU SEISUKOHT
8.Kohus, tutvunud poolte seisukohtadega ja uurinud asjas kogutud tõendeid, leiab, et hagi tuleb rahuldada.
9.Poolte vahel puudub vaidlus selles, et hageja kui üürileandja ja kostja kui üürnik sõlmisid 30.05.2024. a tähtajalise üürilepingu nr 5-2/2024/22 eluruumi tagamise teenuse osutamiseks (dtl 36-38). Lepinguga anti kostjale üürile eluruum aadressil XXX, xxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxx-x. Eluruum antakse üürniku kasutusse tähtajaliselt 1.juunist 2024 kuni 31.maini 2025. Üürilepingu p.1.4. viitab VÕS § 272 lg.4 p.4, mille järgi ei kohaldu lepingule võlaõigusseaduses eluruumide üürimise kohta sätestatu, kuna eluruum antakse üürile sotsiaalteenusena. Üürilepingu p.2 sätestab üürniku kohustused, s.h. p.2.1. tasuda eluruumi kasutamise eest üüri 2,50 eurot ruutmeetri kohta ja p.2.2. lisaks üürile tasuma eluruumi ja üldkasutatavate ruumide kasutamisega seotud kõrvalkulud: prügivedu, vee- ja kanalisatsioonikulu, kütte kulu, eluruumi elekter ja üldkasutatavate ruumide elekter. Kõrvalkulude suuruse määrab üürileandja igakuiselt, lähtudes arvestite näitudest, teenusepakkujate poolt esitatud arvetest ja kehtivast arvestusmetoodikast. Üürilepingu p.2.6. sätestab üürniku kohustuse informeerida enda ajutisest äraolekust (üle ühe kalendrikuu) eelnevalt Jõgeva Vallavalitsuse sotsiaalosakonda. Üürniku või tema täisealise perekonnaliikme äraolek ei vabasta neid ühegi lepingujärgse kohustuse täitmisest juhul, kui sotsiaalosakonda ei ole eelnevalt informeeritud. Üürilepingu p.2.10. järgi on üürnikul kohustus lepingu lõppemisel eluruumi vabastamisel anda üle korras eluruum ja vabastada eluruum isiklikest asjadest. Üürilepingu p.4 näeb ette lepingu lõppemise tingimused, s.h. p.4.2. Üürnikul on igal ajal õigus leping üles öelda, teatades sellest üürileandjale vähemalt üks kuu ette. Lepingu p.4.3. sätestab üürileandja õiguse öelda leping üles ühekuulise etteteatamistähtajaga (p.4.3.1.) kui üürnik on jätnud mõjuva põhjuseta rohkem kui kaks järjestikust kuud üüri või kõrvalkulud tasumata. Eluruumi valdus anti kostjale üle 29.05.2024. a üleandmise-vastuvõtmise akti alusel (dtl 40). Seega on oli poolte vahel sõlmitud üürileping VÕS § 271 mõttes. VÕS § 271 sätestab: Üürilepinguga kohustub üks isik (üürileandja) andma teisele isikule (üürnikule) kasutamiseks asja ja üürnik kohustub maksma üürileandjale selle eest tasu (üüri). Kohus selgitab, et üürileping on tasuline kestvusleping. VÕS § 272 lg.4 järgi Elu- ja äriruumide üürimise kohta sätestatut ei kohaldata: (p.4) üürilepingutele, mille esemeks on eluruum, mille riik, kohaliku omavalitsuse üksus või muu avalik-õiguslik juriidiline isik on oma seadusest tulenevate ülesannete täitmiseks andnud üürile eluruumi hädasti vajavatele isikutele või haridust omandavatele isikutele, kui üürnikule teatati lepingu sõlmimisel ruumi sihtotstarbest.
4 (8)
Et kostjale on eluruum antud üürile eluruumi tagamise teenuse osutamiseks, on selgesõnaliselt kirjas pooltevahelise üürilepingu pealkirjas, lepingu p. 1.1. ja p.1.4. Ka sellise eluruumi kasutusse andmine, mis on märgitud VÕS § 272 lg.4 p.4 on tasuline kestvusleping. Sellisele kasutuslepingule kohaldatakse rendilepingu kohta ja täiendavalt üürilepingu kohta sätestatut, kui rendilepingu kohta sätestatust ei tulene teisiti.
10.Asjas ei ole vaidlustatud hagiavalduses esitatud väiteid, et hageja hoiatas 13.09.2024.a kirjaga kostjat, et kui ta ei ole hiljemalt 30.09.2024 tasunud üürilepingu alusel esitatud arveid, ütleb Jõgeva Vallavalitsus 14.10.2024.a üürilepingu üles ja et 04.10.2024 teatas hageja kirjaga kostjale, et ütleb temaga sõlmitud üürilepingu erakorraliselt üles lepingu p.4.3.1. alusel ja et kostjal on kohustus üüripind vabastada ja hagejale üle anda hiljemalt 14.10.2024.
11.Kohtule ei ole esitatud väiteid ega tõendeid selle kohta, et pooltevaheline üürileping oleks lõpetatud või üles öeldud enne kui seda tegi hageja 04.10.2024.a kirjaga. VÕS § 354 sätestab, et ruumide rendilepingu ülesütlemine kehtib üksnes juhul, kui see on tehtud kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis.
12.Kostja vastusest kohtule ja selle lisadest selgub, et kostjal on kriitika kaasüürilise käitumise suhtes, kuid kostja vastusest ei nähtu et ta oleks üürilepingu üles öelnud ja sellest üürileandjat ehk Jõgeva Vallavalitsust teavitanud ja kasutatava eluruumi vabastanud. Kostja vastusest nähtub, et kostja kasutas talle üürile antud eluruumi juunis 2024 (dtl 53), juulisaugustis-septembris 2024 (kirjeldused dtl 57-59). Kostja kinnitab (dtl 59), et tal on seal toas oma asjad, tal pole neid kuhugi viia, asjad jäävad sinna, ruume ja võtmeid pole saanud üle anda. Seega on põhjendatud lugeda, et hageja ja kostja vahel eluruumi tagamise teenuse osutamiseks sõlmitud üürileping kehtis seni, kuni hageja selle erakorraliselt üles ütles 04.10.2024.a. Hageja lõpetas arvete esitamise kostjale 31.10.2024.
13.Hageja on esitanud kostjale arved nr 6867 30.06.2024 summas 122,73 eurot, arve nr 7583 31.07.2024 summas 104,98 eurot, arve nr 8778 30.08.2024 summas 129,83 eurot, arve nr 9964 30.09.2024 summas 124,34 eurot ja arve nr 11098 31.10.2024 summas 127,37 eurot. Dtl 41-45. Igal arvel on märgitud tasumise tähtaeg ja kulukirjed: vee- ja kanalisatsioonikulu, elektrikulu, haldusteenus, prügivedu, ruumide rent, küte. Arvetel olevate kulukirjete selgitamiseks on hageja esitanud 2024.a augustikuu arve najal näite (dtl 128-131), mille abil on kontrollitav, kuidas on kostjale esitatud arvele nr 8778 tekkinud summad. Nii on kontrollitav, et elektrikulu summa (arvel 42,96 eurot) on tekkinud AS Elektrilevi poolt esitatud arvest (dtl 130) ja AS Alxela poolt esitatud arvest (dtl 131), millel näidatud elektrikulu kokku on 85,922 eurot, sellest 1⁄2 on 42,96 eurot. Korteriühistu poolt esitatud augustikuu arve selle korteri kulude kohta (dtl 129) näitab, et vee- ja kanalisatsioonikulu kokku on olnud 45,42 eurot, kostjale esitatud arvel on sellest summast pool ehk 22,71 eurot. Ruumi rendihind 58,88 eurot on kostja kasutuses olevate ruumide pinna (23,55 m 2) ja üürihinna (2,50 eurot ruutmeetri kohta) korrutis. See tähendab, et hageja on esitanud kostjale arved vastavalt üürilepingus kokku lepitud üürihinnale ja kõrvalkulude maksumusele korteriühistu ja teenuseosutajate poolt esitatud arvete alusel. Kostja ei ole tasunud ühtki temale esitatud viiest arvest ja seega on kostja poolt tasumata üüri ja kõrvalkulude maksumus kokku summas 609,25 eurot. Vaidlust ei ole selles, et kostja ei ole neid arveid tasunud.
14.Kuna kostja ei ole tasunud 2024.a juunikuu, juulikuu, augustikuu ja septembrikuu arveid, on hageja õigustatult ja lepingu p.4.3.1. alusel öelnud üürilepingu erakorraliselt üles oktoobris 2024, esitades selle kohta eelnevalt hoiatuse septembris 2024. Analoogset
5 (8)
õigussuhet- eluruumi üürilepingut reguleeriv VÕS § 313 lubab üürilepingut erakorraliselt üles öelda. Kostja ei ole täitnud lepingust tulenevat kohustust tasuda kasutuses oleva eluruumi eest üüri ja ruumi kasutamisega seotud kõrvalkulusid, sellega on kostja pooltevahelist üürilepingut rikkunud (rikkunud raha maksmise kohustust) ja hagejal on õigus kasutada õiguskaitsevahendit VÕS § 108 lg.1 järgi - nõuda kohustuse täitmist. Hageja on esitanud nõude mõista kostjalt välja Jõgeva Vallavalitsuse kasuks põhivõlg 609,25 eurot, nõue kuulub rahuldamisele.
15.Puutuvalt kostja vastuväidetesse (käesoleva lahendi p.4) märgib kohus järgmist.
4.1.üürile antud ruumides elamine osutus võimatuks samas korteris elava isiku vaimse seisundi ja käitumise tõttu. Kostja on kaasüürniku käitumisest teavitanud Jõgeva Vallavalitsust ja Sotsiaalkindlustusametit. Asjas ei ole vaidlust, et kostjale anti üürilepinguga kasutada eluruum kohaliku omavalitsuse poolt eluruumi tagamise teenuse osutamisena. Eluruumide puhul, mida kohalik omavalitsus annab üürile oma seadusest tulenevate ülesannete täitmiseks eluruumi hädasti vajavatele isikutele, ei kohaldata eluruumide üürimise sätteid, see on kirjas VÕS § 272 lg.4 p.4 ja märgitud ka hageja ja kostja vahelises üürilepingus. Isikute hulka, kes sellisel alusel eluruumi kasutada saavad, ei kuulu üksnes sotsiaalselt vähekindlustatud isikud, vaid ka muud eluruumi hädasti vajavad isikud, nt tervisehäirega isikud, kes ei suuda endale ise eluruumi leida või tagada. Selles õigussuhtes – kohaliku omavalitsuse õigussuhe isikuga, kes hädasti vajab eluruumi- võetakse arvesse sotsiaalhooldusõiguse valdkonna õigusnorme. Sotsiaalseadustiku üldosa seaduse (SÜS) § 5 lg.2 järgi Hüvitise taotlemisel peab isik aitama igakülgselt kaasa eesmärgipärasele ja efektiivsele menetlusele ning asjaolude muutumise korral hüvitise kohandamisele. Hüvitise all SÜS § 12 lg.1 p.2,§ 14 p.2 tähenduses mõeldakse ka asja isiku kasutusse andmist. Praegusel juhul on kostja kasutusse antud vastav eluruum ja kostjat on teavitatud sellest, et talle antakse kasutada ühiskasutuses olev eluruum (lepingu p.1.2). Kostja on lepingu sõlmimisele eelnevalt olnud teadlik korterit kasutavast teisest üürnikust. Sama korterit kasutava kaasüürniku terviseprobleemidest ja tema käitumisharjumustest detailselt ülevaate andmine ei kuulu üürilepingu ega kasutuslepingu sisusse. Isik, kellele antakse eluruum kasutusse sotsiaalhoolekandelise hüvitisena SÜS § 15 p.2 tähenduses, ei saa eeldada, et kaasüürnikul puuduvad igasugused tervise-, käitumis- vm igapäevase toimimisega seotud probleemid. Ka sellistel isikutel on õigus saada eluruum eluruumi tagamise teenuse raames, olenemata nende käitumishäiretest ja kostja ei saa selles osas tingimusi seada. Pooltevahelise üürilepingu p.5 on kirjas, et üürileandjal on õigus kokkuleppel üürnikuga anda üürniku kasutusse teine eluruum kui punktis 1.2. märgitu. Asja materjalist, s.h. kostja saadetud menetlusdokumentidest nähtub, et kostja on varasemalt tema kasutada olnud korteri puhul (Sauna tn) seda võimalust kasutanud. Kostjal on õigus oma huvide kaitseks leping üles öelda (pooltevahelise lepingu p.4.2) või taotleda temale teise eluruumi andmist (lepingu p.5). Käesolevas asjas ei ole kostja neid võimalusi kasutanud. 4.2.eluruumiga seotud kulude tasumine ei olnud kostjale jõukohane. Pooltevahelises üürilepingus on kirjas üüri suurus- 2,50 eurot ruutmeeter. Kostjale esitatud arvetelt nähtub, et üür (58,88 eurot kuus) moodustab umbes poole igakuisest arvest. Seega oli kostjale juba üürilepingu sõlmimisel teada üüri suurus ja võimalus sellega arvestada lepingu sõlmimisel. Kostja üürilepingu sõlmimisel ei saanud eeldada, et kommunaalteenuseid (elekter, vesi, kanalisatsioon, küte) ta korterit kasutades ei tarbi ja nende eest tasuma ei pea. Kostja on korduvalt kohtule (ja muudele asutustele) saadetud kirjades rõhutanud oma pikka raamatupidamistöö kogemust, seega oli tema kogemuse juures talle kaasnev kulu ettenähtav. Õiguskirjanduses (Võlaõigusseaduse II. Kommenteeritud väljaanne. Tallinn 2019, lk.248) märgitakse VÕS § 272 lg.4 p.4 juhtumite kohta (üürilepingud, mille esemeks on 6 (8)
eluruum, mille riik, kohaliku omavalitsuse üksus või muu avalik-õiguslik juriidiline isik on oma seadusest tulenevate ülesannete täitmiseks andnud üürile eluruumi hädasti vajavatele isikutele või haridust omandavatele isikutele, kui üürnikule teatati lepingu sõlmimisel ruumi sihtotstarbest.), et nende lepingute puhul üürnik ei saa vaidlustada ei üüri suurust ega üüri tõstmist või suurenemist. Hageja on kostjale 18.07.2024 saadetud kirjas (dtl 115) selgitanud kostjale võimalust taotleda täiendavat sotsiaalabi ja muid teenuseid, samuti 29.05.2024 kirjas võlgade tekkimise puhuks (dtl 116). Kostja on esitanud kohtule nimekirja kuupäevadest ja majutusasutustest (dtl 58), kus ta üürilepingu kestmise ajal ööbis ja tasus majutuse eest, tegemist on märkimisväärsete summadega, mis ületavad hagejalt kostjale esitatud arvete summad. See osutab, et kostja viide eluruumiga seotud kulude ülejõukäivusele ei ole siiras. Majutused, mida kostja on kasutanud ja mille eest tasunud seoses koolitusega või täiendõppega või Tallinnas või Tartus viibimisega ei ole seostatavad käesoleva vaidlusega hageja ja kostja vahel. 4.3.kostja oli sunnitud koristama kaasüürilise järelt, selle kohta esitatud kostja poolt Jõgeva Vallavalitsusele teenuse arve nr S1 summas 95 eurot (dtl 60). Arvelt nähtub, et teenuste kirjeldusena märgitakse xxxxxxxxxx- ruumide koristamist, s.h. kaasüürniku xxxx uriini ja rooja koristamist, xxxxxxxx tegelemist sotsiaaltöötaja asemel. Arve on dateeritud 31.08.2024, maksetähtaeg 04.03.2025. Arvel on märgitud, et sellise teenuse tasumiseks kokkulepe puudub, sama kinnitab ka hageja, kes ei nõustu arvet aktsepteerima ja tasuma. Kohus on seisukohal, et arve esitamine ja selle alusel tasaarvestuse tegemine on VÕS § 297 lg.1 järgi lubatav elu- või äriruumide üürniku ja üürileandja vahelises suhtes, kui üürnik on tasaarvestuse kavatsusest teatanud üürileandjale kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis vähemalt üks kuu enne üüri maksetähtpäeva saabumist. Käesolevas asjas ei ole tegemist elu- või äriruumide üürisuhtega, see tuleneb VÕS § 272 lg.4 p.4 ja on selgesõnaliselt kirjas pooltevahelises üürilepingus p.1.4, mistõttu sellisele sättele (VÕS § 297) tugineda ja tasaarvestusnõuet esitada ei saa. Ka esinevad VÕS § 297 lg.2 tulenevad tasaaarvestusnõuet välistavad asjaolud.
4.4.kostja kasutas üürile antud eluruume ainult juunis 2024. Kohus on eespool p.12 näidanud, et asjas esitatud väited ja tõendid kinnitavad, et kostja kasutas talle üürile antud ruume ka järgnevatel kuudel pärast juunit 2024. 18.02.2025 kohtule saadetud kirjas kirjutab kostja (dtl 59), et tema asjad on seal toas, tal ei ole neid kuhugi viia, mis viitab, et ruumid on viidatud kuupäevalgi veel kostja kasutuses.
16.Eeltoodut kokku võttes leiab kohus, et hageja nõue kuulub rahuldamisele. Kostja ei ole esile toonud ega tõendanud ühtegi asjaolu, mis võimaldaks kohtul jätta hagi osaliselt või tervikuna rahuldamata. Kostjalt tuleb hageja kasuks välja mõista tasumata arvete summa, põhivõlg 609,25 eurot. Menetluskulude jaotus
17.TsMS § 173 lg 1 kohaselt asja menetlenud kohus esitab menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses. TsMS § 162 lg 1 kohaselt kannab hagimenetluse kulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. Kuna kohus tegi otsuse kostja kahjuks, siis jätab kohus tulenevalt TsMS § 162 lg-st 1 menetluskulud kostja kanda. TsMS § 174 lg 2 kohaselt määrab kohus otsusega kindlaks hüvitatavate menetluskulude rahalise suuruse. TsMS § 174 lg.1 teise lause kohaselt määrab kohus menetluskulude
7 (8)
rahalise suuruse kindlaks ka siis, kui menetlusosalised ei esita menetluskulude kindlaksmääramise taotlust. Hageja menetluskuluks on hagiavalduse esitamisel tasutud riigilõiv 175 eurot, millest 65 eurot maksekäsu kiirmenetluses ja täiendavalt 110 eurot hagi esitamisel (dtl 46, 6,8). Seega tuleb kostjalt hageja kasuks menetluskuluna välja mõista riigilõiv 175 eurot.
/allkirjastatud digitaalselt/ Ülle Raag Kohtunik
8 (8)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonüümitud. Andmed on informatiivsed.