Harju Maakohus
Kohtunik
Hannes Olev
Kohtujurist
Ingrid Puurvee
Määruse tegemise aeg ja koht Tsiviilasja number
10. jaanuar 2020, Tallinn
Tsiviilasi
A L (L) avaldus S L (L) pärandvara pankroti väljakuulutamiseks
Menetlustoiming
pankroti väljakuulutamise otsustamine
Menetlusosalised ja nende
võlgnik S L (endine perekonnanimi B, surnud xxxx, isikukood xxxx, sünniaeg xxxx, sünnikoht xxxx) pärandvara; avalduse esitaja A L (isikukood xxxx), e-post: xxxx; ajutine pankrotihaldur Andres Hermet (pankrotihalduri tunnistus nr 78, Roseni 7, Tallinn 10111, e-post: [email protected]).
esindajad, ajutine pankrotihaldur
2-19-15789
11.10.2019.a. esitas pärija A L Harju Maakohtule avalduse S L pärandvara pankrotimenetluse algatamiseks. Võlgniku surma korral võib pankrotiavalduse tema vara suhtes esitada ka võlgniku pärija, testamenditäitja või pärandi hooldaja. Sel juhul kohaldatakse pankrotiavaldusele vastavalt võlgniku pankrotiavalduse kohta sätestatut. 25.10.2019.a. Harju Maakohtu kohtumäärusega tsiviilasjas nr. 2-19-15789 on võetud menetlusse S L (edaspidi nimetatud ka võlgnik), isikukood xxxx, surnud xxxx, pärandvara pankrotiavaldus. Ajutiseks pankrotihalduriks nimetati Andres Hermet. Teade pankrotiavalduse läbivaatamise menetluse algatamise kohta on Ametlikes Teadaannetes avaldatud 28.10.2019.a. Kohus määras, et menetluse raugemise vältimiseks tuleb pankrotimenetluse kulude katteks kohtu deposiiti makstava summa suuruseks määrata 1500 eurot. Eelnimetatud kohtumäärus on väljastatud menetlusosalistele, samuti avaldatud väljaandes Ametlikud Teadaanded. Kohtule ei ole teatatud tagatiste kontole kohtu määratud rahasumma tasumisest.
Konto nr. xxxx (arvelduskonto) xxxx (kogumishoius)
Saldo 29.10.2019.a.
Swedbank AS Swedbank AS
xxxx (arvelduskonto) Xxxx (arvelduskonto)
(suletud 24.05.2019)
(suletud 24.05.2019)
Selgitamaks võlgniku suhtes sundtäitmisel olevate nõuete suurust ja sissenõudjate isikuid või võlgniku poolt algatatud täitemenetlusi, teostasin otsingu Ametlikes Teadaannetes ning tegin järelepäringu Justiitsministeeriumi hallatavasse MISP süsteemi. Nii võlgniku poolt kui ka võlgniku vastu ei ole hetkel käimasolevaid täitemenetlusi (Lisa 3). Selgitamaks pärandvara kohustuste ja nõuete suurust esitasin päringu ka Maksu- ja Tolliametile (Lisa 4). Selgitamaks S L perekondlikku seisu tegin päringu Rahvastikuregistrile (Lisa 5). Tuginedes esitatud pankrotiavaldusele, kolmandate isikute poolt mulle esitatud dokumentidele ja selgitustele ning avalikult kättesaadavatele andmetele koostasin oma arvamuse selle kohta, kas pärandvara koosseisus olevate võlgade tasumine pärandvara arvelt on võimalik.
Nõue eurodes 827,79 2 021,85 6 295,03 1 261,85 153,09 10 559,61
Nõude alus 23.03.2019 laenuleping xxxx (järelmaks) 13.04.2018 tarbijakrediidileping xxxx Erinevad laenulepingud Erinevad laenulepingud 16.08.2018 laenuleping xxxx
KOKKUVÕTE: Teadaolevatele andmetele tuginedes lasub pärandvaral pankrotiavalduse läbivaatamise menetluse algatamise seisuga kohustusi kokku summas 10 559,61 eurot.
Ajutine haldur on seisukohal, et võlgniku maksejõuetuse põhjuseks on muu asjaolu pankrotiseaduse tähenduses. Püsiva maksejõuetuse tekkimise ajaks hindab ajutine haldur 2019 aasta maikuud, kui võlgnik suri. Võlgniku sissetulekuks on olnud riigi poolt makstav pension, mis 2019 aastal oli keskmiselt ca 477,00 eurot. Võlgniku nimel on aastaid võetud erinevaid kiirlaene, millised summad on kas sularahas kontolt välja võetud või osaliselt kantud võlgniku laste või lastelaste kontodele. Ajutine haldur ei ole veendunud, et S L nimel võetud laenud on kõik võtnud S L enda tarbeks. Näiteks on S L nimel sõlmitud 23.03.2019.a. (ehk 2 kuud enne võlgniku surma) laenuleping (järelmaks) Holm Bank AS-iga mobiiltelefoni xxxx 64GB ja akupanga xxxx Power Bank 20000mAh ostmiseks (haldur päris nimetatud vara osas infot ka võlgniku tütrelt, kes aga ei osanud vara asukoha kohta infot anda) . Ka võlgniku SEB Pank arvelduskontot ei ole ilmselt kasutanud S L ise. Sellisele järeldusele saab asuda kontol tehtud tehingute analüüsimisel. Pangakaardiga on enamus maksed tehtud xxxx erinevates toidukohtades, baarides, tanklates, ööklubides või poodides, tellitud kaupu välismaa e-poodidest, tasutud taksosõitude eest, tehtud makseid välismaal jne. SEB Pank arvele on raha laekunud enamasti kas sularahas või erinevatelt eraisikutelt, sealhulgas võlgniku alanevatelt sugulastelt, kellele on tehtud ka ülekandeid. Muuhulgas on palju kahepoolseid kandeid tehtud S L ja M L kontode vahel, kelle osas on Harju Maakohus 31.05.2019.a. välja kuulutanud pankroti (tsiviilasi 2-19-6975). Võlgniku Swedbank kontole on laekunud võlgniku pension ja võetud laenud ja arvelt on tasutud erinevaid makseid, sealhulgas telefoni ja kommunaalide eest ning tagastatud ka võetud laene. Swedbank pangakaardiga on enamus makseid tehtud xxxx kauplustes või mujal apteekides. Samas on palju kandeid tehtud ka eraisikutele, muuhulgas ka võlgniku tütrele ja lastelastele. Võlgniku tütar ja pankrotiavalduse esitaja A L on haldurile teatanud, et pankrotiavalduses välja toodud kohustused võttis S L ilma tema teadmata. Samuti on pärija avaldanud vastuseks ajutise halduri küsimusele, kes lisaks kasutas S L pankakontodele juurdepääsu vahendeid, et „kui S L ise oma panka sisse ei läinud, siis polnud kellelgi teisel ka sinna võimalus minna, hoidis neid omal salajases kohas.“ Nimetatud asjaolusid saab täpsemalt analüüsida pärandvara pankroti väljakuulutamise järgselt. Kuna tegemist on pärandvara pankrotimenetlusega, ei ole ajutise halduri hinnangul tema kohustuseks võlgniku tegevuses kriminaalkuriteo tunnustega tegude väljaselgitamine, kuna surnud isiku tegevust ei ole enam võimalik inkrimineerida ega esitada tema vastu tsiviilhagi.
Eelnevast tulenevalt tuleks menetluse lõpetada raugemisega pankrotti välja kuulutamata tulenevalt PankrS § 29. PankrS § 30 lg 1 sätestab, et kui võlgnikul ei jätku vara pankrotimenetluse kulude katteks, määrab kohus menetluse raugemise vältimiseks pankrotimenetluse kulude katteks kohtu deposiiti makstava summa suuruse ja selle maksmise tähtaja. Kui kohtu deposiiti nõutud summat ei tasuta, siis kuulub pärandvara pankrotiavalduse menetlus lõpetamisele pankrotti välja kuulutamata raugemise tõttu vastavalt PankrS § 29 lg 1.
Pankrotiseaduse (edaspidi PankrS) § 29 lg 1 kohaselt lõpetab kohus määrusega menetluse pankrotti välja kuulutamata raugemise tõttu olenemata võlgniku maksejõuetusest, kui võlgnikul ei jätku vara pankrotimenetluse kulude katteks ning ei ole võimalik vara tagasi võita või tagasi nõuda, sealhulgas puudub võimalus esitada nõue juhtorgani liikme vastu. PankrS § 29 lg 2 ja 3 kohaselt kohus võib lõpetada pankrotimenetluse, pankrotti välja kuulutamata, raugemise tõttu, olenemata võlgniku maksejõuetusest ka siis, kui võlgniku vara koosneb peamiselt tagasivõitmise nõuetest ja nõuetest kolmandate isikute vastu ning nende nõuete rahuldamine on vähetõenäoline. Kohus ei lõpeta menetlust raugemise tõttu PankrS § 29 lõikes 1 või 2 sätestatud alusel, kui võlgnik, võlausaldaja või kolmas isik maksab pankrotimenetluse kulude katteks kohtu deposiiti kohtu määratud summa. PankrS § 29 lg 8 sätestab, et kui juriidilisest isikust võlgniku pankrotimenetlus lõpetatakse raugemise tõttu, likvideerib ajutine haldur juriidilise isiku kahe kuu jooksul pankrotimenetluse lõpetamise määruse jõustumisest arvates likvideerimismenetluseta. Kui pankrotimenetluse raugemisel on võlgnikul mingi vara, makstakse sellest kõigepealt ajutise halduri tasu ja kaetakse vajalikud kulutused. PankrS § 30 lg 1 sätestab, et kui võlgnikul ei jätku vara pankrotimenetluse kulude katteks, määrab kohus menetluse raugemise vältimiseks pankrotimenetluse kulude katteks kohtu deposiiti makstava summa suuruse ja selle maksmise tähtaja. PankrS § 130 lg 4 kohaselt, kui pankrotimenetlus lõpetatakse raugemise tõttu PankrS § 29 lõikes 1 nimetatud alusel, likvideerib ajutine haldur juriidilisest isikust võlgniku kahe kuu jooksul pankrotimenetluse lõpetamise määruse jõustumisest arvates. PankrS § 23 lg 1 kohaselt on ajutisel halduril õigus saada oma ülesannete täitmise eest tasu, mille suuruse määrab kohus, samuti nõuda oma ülesannete täitmiseks tehtud vajalike kulutuste hüvitamist. Tasu suuruse määramisel arvestab kohus ajutise halduri ülesannete mahtu ja keerukust ning ajutise halduri kutseoskusi. Kohus kontrollib ajutise halduri ülesannete täitmiseks tehtud kulutuste põhjendatust ja kinnitab vajalike ning põhjendatud kulutuste suuruse. PankrS § 23 lg 3 kohaselt on ajutise halduri tunnitasu ülemmäär 96 eurot. PankrS § 23 lg 4 sätestab, et kui võlgniku avalduse alusel alustatud menetlus lõpetatakse raugemisega pankrotti välja kuulutamata ja võlgniku varast ei jätku vajalikeks väljamakseteks, mõistab kohus ajutise halduri tasu ja hüvitatavad kulutused välja võlgnikult, kuid võib määrata nende hüvitamise riigi vahenditest. Riigi vahenditest ei hüvitata ajutise halduri tasu ja kulutusi suuremas summas kui 397 eurot (sealhulgas seaduses ettenähtud maksud, välja arvatud sotsiaalmaks). Tsiviilseadustiku üldosa seaduse § 46 lg 1 kohaselt lõppenud juriidilise isiku dokumendid antakse hoiule likvideerijale või kolmandale isikule.
Ajutise halduri aruande kohaselt puuduvad võlgniku pärandvaras varad kohustuste katteks. Võlgniku pärandvaras ei jätku seejuures vahendeid isegi pankrotimenetluse kulude katteks. Pankrotimenetluse raugemise vältimiseks pankrotimenetluse kulude katteks kohtu deposiiti makstavat summat ei ole kohtu deposiiti tasutud, mistõttu leiab kohus, et võlgniku pankrotimenetlus tuleb lõpetada seoses raugemisega PankrS § 29 lg 1 ja 2 alusel, kuivõrd võlgnikul ei jätku vara pankrotimenetluse kulude katteks. Kohus leiab, et ajutise halduri tasu ja kulutuste taotlus on mõistlik, vastab ajutise halduri poolt tehtud tööle ja halduri kvalifikatsioonile ning on põhjendatud. PankrS § 23 lg 6 kohaselt võib ajutise halduri tasu ja hüvitatavate kulutuste tasumise määrata büroole, mille kaudu ajutine haldur tegutseb. PankrS § 65 lg 11 kohaselt sisaldab halduri tasu seaduses ettenähtud makse, välja arvatud käibemaks. Kui haldur on kantud äriregistrisse füüsilisest isikust ettevõtjana ning ta on käibemaksukohustuslane käibemaksuseaduse tähenduses, lisatakse halduri tasule käibemaks. Halduri tasule lisatakse käibemaks ka juhul, kui see makstakse välja büroole ning büroo on käibemaksukohustuslane käibemaksuseaduse tähenduses. Ajutine haldur on taotlenud määrata halduri tasu büroole, mille kaudu haldur tegutseb, mis on käibemaksukohustuslane käibemaksuseaduse tähenduses. Eeltoodust tulenevalt lisatakse halduri tasule käibemaks. PankrS § 150 lg 4 sätestab, et pankrotimenetluse raugemise korral otsustab kohus pankrotimenetluse kulude jagamise asjaolude kohaselt. Võlgnikul puuduvad vahendid ajutise halduri tasu ja hüvitatavate kulude täies mahus katmiseks, mistõttu kuulub PankrS § 23 lg 4 alusel ajutise halduri tasu ja kulutused hüvitamisele riigi vahenditest summas 397 eurot (sealhulgas seaduses ettenähtud maksud, välja arvatud käibemaks mis lisandub eelnimetatud summale) ja PankrS § 150 lg 4 alusel osas, mis ületab 397 eurot, tuleb jätta võlgniku kanda.
/allkirjastatud digitaalselt/ Hannes Olev Kohtunik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.