D L, J La hagi XXX Xxx XXX vastu tuvastamise ja kohustamise nõudes seoses XXX Xxx XXX ja J La vahel 2016.a. sõlmitud kliendilepinguga nr. xxx
Tsiviilasja hind
3 500 eurot
Menetlustoiming
Hagi läbivaatamata jätmine
Menetlusosalised ja nende esindajad Hagejad
Kostja
D L (isikukood xxx) ja J La (isikukood xxx) Esindaja vandeadvokaat D Savitski (Advokaadibüroo Laus ja Partnerid) XXX Xxx XXX (registrikood xxx)
Kohtumääruse resolutsioon
1.Võtta vastu hagist loobumine tüüptingimuste kasutamise lõpetamise nõudes ja lõpetada menetlus selle nõude osas.
2.Jätta läbi vaatamata D Li ja J La hagi XXX Xxx XXX vastu rahaliste kohustuste puudumise tuvastamise nõudes.
3.Määrata menetluskulu kostja kanda.
4.Mõista kostjalt XXX Xxx XXX (registrikood xxx) hagejate D L (isikukood xxx) ja J La (isikukood xxx) kasuks solidaarselt välja menetluskulude hüvitis 4 304,4 eurot.
5.Tagastada tasutud riigilõivust 150 eurot J La arvelduskontole xxx. Edasikaebamise kord Kohtumääruse peale võib esitada määruskaebuse Tallinna Ringkonnakohtule Harju Maakohtu Tallinna kohtumaja kaudu 15 päeva jooksul alates kohtumääruse kättetoimetamisest. Asjaolud
1.D L ja tema ema J La esitasid 29.08.2018 Harju Maakohtule hagi XXX Xxx XXX vastu tüüptingimuste kasutamise keelamise ja rahaliste kohustuste puudumise tuvastamise nõudes. D L tegeles võistlustantsuga kostja tantsuklubis. Klubist lahkumise tahteavalduse esitamise järgselt tekkis pooltel vaidlus tantsuklubi sisekorraeeskirjades sätestatud 18-kuulise
võistluskeelu ja kostjale tasumisele kuuluvate maksete osas. Hagejad leidsid, et võistluskeeldu sätestavad reeglid on õigustühised ning et neil puuduvad rahalised kohustused kostja ees. Hagejad esitasid vastavad tuvastusnõuded. Hagejad taotlesid ka hagi tagamist.
2.31.08.2018 määrusega tagas maakohus hagi (digitoimiku lk [dtl] 103). Kohus keelas vaidlusaluse võistluskeelu kohaldamise. Kostja esitas hagi tagamisele määruskaebuse, mille alusel Tallinna Ringkonnakohus muutis 28.06.2019 määrusega kohaldatud abinõu sõnastust, kuid jättis võistlemise takistamise keelu jõusse.
3.Kohus võttis hagi menetlusse 07.05.2018.
4.Kostja esitas 02.10.2018 esialgse vastuse hagile (dtl 149), vaieldes hagile vastu. Kostja teatas, et vaidlus on ilmselt võimalik lahendada kompromissiga. Põhjendusi hagile vastuvaidlemise kohta kostja ei esitanud.
5.Kohus selgitas 24.07.2019 määrusega menetluse seisu ja teatas eelmenetluse lõpetamise kuupäeva (dtl 174).
6.16.08.2019 muutis hageja oma nõuete sõnastust (dtl 176).
7.03.10.2019 kohtistungil loobus hageja tüüptingimuste kasutamise lõpetamise nõudest, kuna kostja kinnitas, et ei kasuta seda tingimust hageja suhtes (dtl 187jj). Hagejad kinnitasid 04.11.2019 avalduses nõudest loobumist ja muutsid oma rahaliste kohustuste puudumise tuvastamise nõude sõnastust (dtl 190jj).
8.Kohus selgitas menetluse seisu 13.11.2019 määrusega (dtl 205). Kohus selgitas arusaama, et hagejad on tüüptingimuste kasutamise lõpetamise nõudest loobunud. Kohus teatas kostjale rahalise kohustuse puudumise tuvastamise nõude muutmisest ja andis võimaluse sellele vastata. Kohus selgitas ka oma esialgseid seisukohti menetluskulude jaotamise kohta.
9.Kostja teatas 02.12.2019 avalduses, et ei pea hageja nõudega seotud lõpparvet kehtivaks ega kavatse selle tasumist hagejalt nõuda (dtl 213).
10.Kohus selgitas uuesti menetluse seisu 18.12.2019 kohtumäärustega (dtl 218). Kohus põhjendas oma arusaama hagi muutmise ja osalise loobumise kohta, alternatiivseis menetluslikke võimalusi asja lahendamiseks ning teatas oma esialgse seisukoha menetluskulude õiglase jaotamise kohta.
11.Pooled esitasid oma seisukohad menetluse lõpetamise ja menetluskulude kohta 02.01.2020 avaldustega. Põhjendused
12.Hagejad loobusid võistluskeeldu puudutavast nõudest (p 7 eespool). Vastavalt tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 428 lg 1 p-le 3 lõpetab kohus menetluse otsust tegemata, kui hageja on hagist loobunud. TsMS § 429 lg 1 järgi võib hageja hagist loobuda kuni hagi kohta tehtud lahendi jõustumiseni, esitades selleks avalduse. Kohus leiab, et puuduvad takistused hagist loobumise vastuvõtmiseks. Vaidlusaluse võistluskeelu 18-kuuline tähtaeg on möödunud ja kostja kinnitas 03.10.2019 kohtuistungil, et ei tee takistusi D Li tantsutegevusele. Nimetatud hageja õiguste rikkumine oli seega muutunud välistatuks. Kui nõudest poleks loobutud, tulnuks see jätta läbi vaatamata (TsMS § 368 lg 1 ja § 423 lg 2 p 2).
13.Rahaliste kohustuste puudumise tuvastamise nõuet muutsid hagejad 16.08.2019 avaldusega (dtl 177). Kostja ei vaielnud hagi muutmise lubamisele vastu ja TsMS § 376 lg 1 järgi eeldas kohus kostja nõusoleku olemasolu. Seega on menetleb kohus nõuet hagejate 16.08.2019 sõnastuses. Nagu varemgi soovivad hagejad sisuliselt seda, et kohus tuvastaks D Li rahaliste kohustuste puudumise kostja ees puutuvalt vaidlusalusesse kliendilepingusse, mille hagejad üles ütlesid. Õigussuhte puudumise tuvastamise nõude esitamine on lubatav juhul, kui hagejal on sellise tuvastamise vastu õiguslik huvi (TsMS § 368 lg 1). Kostja on sõnaselgelt kinnitanud, et ei soovi ega kavatse lepingu lõpetamise järgselt hagejale esitatud lõpparvet maksma panna ega pea seda arvet kehtivaks. Kohus ei nõustu hagejate 02.01.2020 avalduse põhjendusega, et nõude lahendamine on vajalik välistamaks nõude maksmapaneku tulevikus (dtl 223). Kohus küsis kostjalt seisukohta vaidlusaluse arve maksmapaneku kavatsuse kohta ja kostja teatas sõnaselgelt, et ta seda ei tee (dtl 213). Uute rahaliste nõuete esitamine vaidlusaluse lepingu alusel on seega täiesti ebatõenäoline ning õiguslikult lootusetu. Puudub õigustus teha riigi arvel kulutusi teoreetiliste ja sisulist probleemi isikule mittepõhjustavate õigussuhete arutamiseks. Sellise olukorra välistamine ongi TsMS § 368 lg 1 eesmärgiks. Juhindudes nimetatud sättest ja TsMS § 423 lg 2 p-st 2 jätab kohus menetlusse jäänud tuvastusnõude läbi vaatamata.
14.Hagejad loobusid võistluskeeldu puudutavast nõudest pärast seda, kui kostja teatas, et ei kasuta vaidlusalust tüüptingimust hageja suhtes. Sisuliselt oli tegemist TsMS § 168 lg-s 5 sätestatud olukorraga, mille kohaselt kostja kannab hageja menetluskulud, kui hageja loobub hagist seetõttu, et kostja on pärast hagi esitamist tema nõude rahuldanud. Hageja saavutas soovitud eesmärgi – hagi tagamise tulemusel oli D Li tantsutegevuse takistamine vaidlusaluste tüüptingimuste jõustamise kaudu välistatud ja nõude menetlemiseks esines õigustus, kuni kostja ei teatanud vaidlusalusele tüüptingimusele tuginemisest loobumisest. Kõnaluse nõude menetlemisega seotud kulud tuleb seega määrata kostja kanda.
15.Kohus ei nõustu kostja põhjendustega, mille kohaselt menetluskulusid tema üldse kandma ei peaks (kostja 02.01.2020 seisukoht). Kohtusse pöördumine ei olnud tarbetu – vajadus esitatud nõuete lahendamiseks lakkas olemast alles pärast seda, kui kostja 03.10.2019 kohtuistungil teatas võistluskeelu mitterakendamisest ning teatas 02.12.2019 avalduses rahaliste nõuete puudumisest. Enne hagejate kohtusse pöördumist toimus poolte vahel suhtlus võistluskeeldu
ja võlgnevust puudutavates küsimustes ning kostja oli selgelt esitanud hagejate arusaamadele vastanduvad seisukohad (kostja 11.06 ja 19.06.2018 avaldused hagejatele, dtl 40 ja 45). Hagejad võisid mõistlikult eeldada, et kostja võib püüda oma vaidlusaluseid nõudeid maksma panna.
16.Hagi eseme (nõuete) sõnastuse muutmine menetluse vältel ei muutnud hagejate tegevust menetluses vastuoluliseks ega järjepidevusetuks – muudetud kujul kandsid nõuded samu põhimõttelisi eesmärke. Nõuete muutmine kostjale olulisi kulusid põhjustada ei saanud – kostja ei ole seni sisulisi vastuväiteid hagile esitanud. Esialgne vastus hagile põhjendusi ei sisaldanud. Hagi tagamisele esitatud määruskaebusega kohaldatud tagamisabinõu olemuslikult ei muutunud ja kostja hagi tagamise tühistamist ei saavutanud.
17.Kohus mõistab kostjalt välja hagejate menetluskulud, mis on tekkinud kuni kohtuistungi lõppemiseni 03.10.2019. Sellel päeval sai selgeks, et kostja võistluskeelu kokkuleppele ei tugine. Järgnevalt teatas kostja ka rahaliste nõuete puudumisest. Poolte järgnev tegevus menetluses oli sisuliselt ebavajalik. Mõistlikult käitudes oleks pooled saanud vaidluse juba kohtuistungil lõpetada. Kohus selgitas seda pooltele juba 18.12.2019 määruses.
18.Hagejate menetluskulude nimekirja kohaselt on 03.10.2019 seisuga õigusabile kantud kulutuste suurus 4 154,4 eurot (3918 – 420 – 36 x 1,2. Dtl 207). Kostja pole õigusabi osutamise raames tehtud toimingute ajakulule ja tunnitasumäärale vastuväiteid esitanud. Kostja põhimõttelist vastuväidet menetluskulu hüvitamise nõudele on kohus eespool juba käsitlenud. Kohus leiab, et nimetatud kulu oli põhjendatud ja vajalik ning kuulub kostja poolt hüvitamisele. Kostja enese õigusabikulud ületasid 3 000 eurot (dtl 228) ja kohtu arvates oli kostja õiguste kaitsmiseks käesolevas menetluses vajaliku töö maht objektiivselt selgelt väiksem hagejate esindamiseks vajalikuga võrreldes.
19.Hagejad on tasunud hagilt riigilõivu 300 eurot, lähtudes mittevaralise nõude hinnast. Hagi hinnaks on loetud 3 500 eurot. Kui hageja oleks esitanud kohtusse ainult ühe esitatud nõuetest, oleks riigilõivumäär olnud sama. Pärast hagi muutmist jäi kohtu menetlusse kaks mitterahalist nõuet, millest ühest hageja loobus ja teine jäetakse käesoleva määrusega läbi vaatamata. Hagist loobumisel tagastatakse poole nõudmisel poolt tasutud riigilõivust (TsMS § 150 lg 2 p 2). Seega tagastab kohus hagejale 150 eurot. Riigilõiv tagastatakse hagejate 02.01.2020 taotluse kohaselt J La arvelduskontole xxx. Teise poole riigilõivust – 150 eurot – mõistab kohus kostjalt hagejate kasuks välja.
20.Kokku mõistab kohus kostjalt hagejate kasuks välja menetluskulude hüvitise 4 304,4 eurot (4 154,4 + 150). Tegemist on hagejate solidaarnõudega kostja vastu, hagejad on solidaarvõlausaldajad võlaõigusseaduse § 73 tähenduses. /allkirjastatud digitaalselt/ Ants Mailend Kohtunik
Osaliselt tühistatud Tallinna RK lahendiga.
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.