Pankrotiõigus › Hagi nõude tunnustamiseks

ASJAOLUD JA HAGEJA NÕUE

Harju Maakohtule esitatud hagiavalduse kohaselt Harju Maakohtu 23.05.2017.a. määrusega tsiviilasjas nr 2-17-5281 kuulutati välja H. A.`i pankrot ning pankrotihalduriks nimetati Oliver Ennok (edaspidi kostja või haldur). 01.06.2017.a. esitas A. A. (edaspidi nimetatud hageja) pankrotihaldur Oliver Ennok`ile nõudeavalduse, milles tõi välja, et tal on H. A.`i (pankrotis,

edaspidi nimetatud võlgnik) vastu nõue summas 31 955,82 eurot. Nõudeavaldusele lisas hageja oma nõuet tõendavad tõendid. Pankrotihalduri nõudel esitas Võlausaldaja enne nõuete kaitsmise koosolekut pankrotihaldurile täiendavad tõendid oma nõude kohta. Pankrotihaldur vaidlustas 21.09.2017.a. toimunud nõuete kaitsmise koosolekul hageja nõude täies ulatuses. Hageja tõi pankrotihaldurile esitatud nõudeavalduses oma nõude põhistamisel välja järgmised asjaolud. Hageja ja Võlgniku vahel sõlmiti 08.04.2008.a. kinnistu, aadressiga xxx, registriosa nr xxx (edaspidi nimetatud Kinnistu) kinkeleping, mis on tõestatud Tallinna notar Margus Veskimägi poolt notari ametitoimingute raamatu registri number 1382 all. Hageja kanti kinnisturaamatusse Kinnistu omanikuna 11.04.2008.a. 25.04.2008.a. sõlmiti hageja, võlgniku ja AS X, registrikood xxx all, hüpoteegi seadmise leping, kokkulepe järjekohtade kohta ja asjaõigusleping, mis on tõestatud Tallinna notar Margus Veskimägi poolt notari ametitoimingute raamatu registri number 1542 all. Hüpoteek hakkas tagama Kinnistul paikneva elamu renoveerimiseks võetud krediiti, summas 500 000 krooni (31 955,82 eurot). Perioodil maist 2008 kuni 2014 tegi hageja kinnistul paikneva elamu renoveerimiseks kulutusi vähemalt 32 000 euro ulatuses. Vastavalt Tartu Ringkonnakohtu 08.11.2013 kohtuotsusele tsiviilasjas 2-10-16216 on 08.04.2008.a. poolte vahel sõlmitud kinkeleping tunnistatud kehtetuks. Seoses kinkelepingu kehtetuks tunnistamisega tekkis hagejal võlgniku vastu alusetust rikastumisest tulenev nõue, summas 31 955,82 eurot. Nõue on muutunud sissenõutavaks alates 22.06.2016.a., H. A.’i kinnistu omanikuna kinnistusraamatusse sisse kandmise hetkest arvates . 22.03.2017.a. Viljandi notar Virgi Ojap poolt tõestatud võlatunnistuses on võlgnik eelnimetatud võlgnevust võlausaldaja ees tunnistanud ja kinnitanud, et tal puuduvad vastuväited võlgnevuse osas. 21.09.2017.a. toimunud nõuete kaitsmise koosolekul esitas pankrotihaldur Võlausaldaja nõudele täies ulatuses vastuväite ning jättis võlausaldajale hääled määramata. Pankrotihaldur selgitas, et hageja nõude ühe tõendina on esitatud tööde akt OÜ-ga T.A.M 2008.a. teostatud tööde osas, kuid antud äriühingul vastaval majandusaastal registrile esitatud aruande kohaselt käive ja tegevus puudus. Muid tõendeid vaatamata halduri poolt esitatud puuduste kõrvaldamise nõudele esitatud ei ole. Eelviidatud pankrotihalduri selgitus on kantud ka nõuete kaitsmise koosoleku protokolli. Haldur on jätnud ilmselgelt tähelepanuta või siis võlausaldajale teadmata põhjustel teadlikult arvestamata, et nõudeavaldusele lisatud tõenditest, sh kinnistusraamatu väljavõttes nähtuvalt oli täna võlgniku omandis olev kinnistu, aadressil xxx perioodil 08.04.2008- 22.04.2016.a, so rohkem kui 8 aasta vältel võlausaldaja omandis. Pankrotihaldurile on väga hästi teada ka see, et käesoleval ajahetkel pankrotivarasse kuuluval kinnistul paiknevas elamus elas võlausaldaja nii kinkelepingu sõlmimise ajal, pärast kinkelepingu sõlmimist ja ka käesoleval ajal. Ainuüksi asjaolu tõttu, et pankrotivaraks oleva kinnistul paiknev elamu on pikka aega olnud võlausaldaja elukohaks, on loogiline eeldada ja eluliselt usutav, et sellele perioodil tegi võlgnik elamule parendustöid ning renoveeris seda. Võlausaldaja on haldurile esitanud tõendid ka selle kohta, et tulenevalt AS-ga X sõlmitud laenulepingust, olid hagejal selleks ka rahalised vahendid olemas. Veelgi enam, pankrotihaldur on jätnud vastuväite esitamisel tähelepanuta või teadlikult arvestama ka selle, et võlausaldaja nõue tuleneb muuhulgas deklaratiivsest võlatunnistusest. Võlatunnistuse andmisega on võlgnik nõuet tunnustanud. Hageja palub tunnustada A. A. nõuet H. A. (pankrotis) pankrotimenetluses, summas 31 955,82 eurot, PankrS § 153 lg 1 p.-s 2 sätestatud rahuldamisjärku kuuluva nõudena ja jätta kõik menetluskulud H. A. (pankrotis) pankrotihaldur Oliver Ennok`i kanda.

KOSTJA VASTUS

Kostja leiab, et hageja nõue tuleb jätta H. A.’i (edaspidi ka võlgnik) pankrotimenetluses tunnustamata ning hageja esitatud hagi rahuldamata. Oma seisukohti põhistab kostja alljärgnevaga. Pankrotihaldur leiab, et hageja nõue võlgniku vastu on tõendamata ning sellest tulenevalt ei ole nõude tunnustamine pankrotimenetluses võimalik. Hageja tugineb oma nõudes kahele

dokumendile – oma emaga sõlmitud võlatunnistusele ja OÜ-ga TAM vormistatud tööde aktile – millised dokumendid on halduri hinnangul mõlemad ebausaldusväärsed ega tõenda hageja nõuet kostja vastu. Halduri hinnangul ei ole hageja enda nõude sisu ja alust piisavalt tõendanud. Puuduvad tõendid remonttööde teostamise osas ning samuti võlgniku kohustuste osas antud tööde eest tasuda. Haldur oli kohustatud vaidlustama hageja nõude, kuna puudusid selged tõendid ja alus nõude tunnustamiseks. Pankrotihaldur on esitanud hagejale puuduste kõrvaldamise avalduse, milles palus esitada 22.03.2017. a sõlmitud võlatunnistuse ja nõude aluseks olevad dokumendid ning dokumendid, millest nähtuks nõude tekkimise alus. Hageja on 18.08.2017. a kinnitanud kirja kättesaamist ning puuduste kõrvaldamise avaldusele vastanud, et lisaks „Hageja ja H. A.’i vahel sõlmitud notariaalsele lepingule hagejal midagi kirjalikku lisada ei ole“. Seejärel esitas hageja 18.09.2017. a oma nõuet tõendava tõendina „akt-garantiikiri ehitustöödele Vahe 18 Viljandi“, mille kohaselt on 2008. a ehitustööd teostanud OÜ X. Tähelepanuväärne on asjaolu, et osaühingu esindaja T. T. on haldurile teadaolevalt A. A. esindaja või nõustaja, kuna tema büroosse on A. A. kutsunud halduri võlausaldajate koosolekule. Haldur on korduvalt palunud hagejal esitada ekspertiisi teostamiseks (mis ajal reaalselt on akt allkirjastatud) antud akti originaal, kuid selle haldurile üleandmisest Hageja keeldus. Haldur on tuvastanud, et OÜ X (registrikood xxx) on tänaseks registrist kustutatud seoses pankrotimenetluse raugemisega ning registrile esitatud 2008. majandusaasta aruande kohaselt sel ajal äriühingu tegevus puudus. Ei ole eluliselt usutav, et ajal, mil osaühingu tegevus majandusaasta aruande kohaselt puudus, teostatakse endiselt ehitustöid. Järelikult on põhjendatud alus arvata, et akt-garantiikiri on fiktiivne ning koostatud alles praegu tagantjärele eesmärgiga hageja nõuet tõendada ning tegelikult ei ole OÜ X vastavaid ehitustöid teostanud. Kostja leiab, et ainuüksi hageja ja tema ema (ehk lähikondse isiku) vahel sõlmitud võlatunnistus ei saa olla piisav tõend tõendamaks hageja nõuet tema ema vastu pankrotimenetluses. Haldur teinud on hagejale korduvaid ettepanekuid täiendavate nõuet tõendatavate dokumentide esitamiseks, kuid lisaks võlatunnistusele on esitatud ainult OÜ X(pankrotis, registrist kustutatud) akt, mille sisu on samuti ebausaldusväärne. Harju Maakohus on varasemalt H. A. pankrotimenetluses (tsiviilasi nr 2-17-5281) häälte määramise vaidluses hageja nõude tõendatavust analüüsinud ning leidnud 16.10.2017.a. kohtumääruses, et ebausutav on asjaolu, et A. A. oleks tasunud OÜ-le X väidetavalt tehtud tööde eest 2009. aastal ettemaksuna 100 000 krooni ning tööde eest kokku 525 251,35 krooni. Kohtu hinnangul puudusid A. A.l ka rahalised vahendid OÜ-le X tasumiseks, kuivõrd D AS Eesti filiaali kirjast nähtub, et A. A. on sõlminud laenulepingu ning hüpoteegi seadmise lepingu just selleks, et H. A. eest tasuda kompensatsioon Ü. A.le. Eeltoodust nähtub, et nii H. A.l kui A. A.l puudusid endal rahalised vahendid kohustuste täitmiseks. Kohus pidas ebausutavaks, et sellises olukorras tehakse suuremahuline ettemaks äriühingule, millel tegevus makse teostamise ajal puudus. Kohus asus seisukohale, et 22.03.2017. a võlatunnistus on koostatud üksnes pankrotimenetluses häälte saamise eesmärgil. Antud kohtumäärus ei ole jõustunud. Seega võib järeldada, et nii H. A.l kui ka A. A.l puudusid reaalsed rahalised vahendid väidetava kohustuse täitmiseks. On ebausutav, et sellises majanduslikus olukorras oleks tehtud suuremahuline ettemaks äriühingule, millel teadaolev majandustegevus makse tegemise ajal üldse puudus. Eelnevast tulenevalt ei ole ühegi tõendiga leidnud kinnitust väidetavalt teostatud ehitustööde maksumus ega asjaolu, et H. A. oleks kohustatud selliste tööde tegemise eest tasumiseks. Veelgi vähem on tõendatud, A. A. oleks üldse mingisugused ehitustööd teostanud. Kuna võlatunnistus on sõlmitud ema ja poja ehk lähikondsete isikute vahel vahetult enne pankrotimenetluse algust, siis vajavad tõendamist ka võlatunnistuse sisus deklareeritud asjaolud.

Riigikohus on oma 11.12.2014. a kohtuotsuses tsiviilasjas nr 3-2-1-124-14 leidnud, et arvestades pankrotimenetluse eesmärki – rahuldada võlausaldajate põhjendatud nõuded võlgniku vara arvel võimalikult õiglaselt – ja pidades silmas võlausaldajate ühiseid huve, tuleb võlausaldajal, kes deklaratiivsele võlatunnistusele tugineb, selle aluseks olevate kohustuste olemasolu usutavaks muuta. Selleks tuleb tal esile tuua võlatunnistuses märgitud kohustuse tekkimise asjaolud ja põhjendada neid kooskõlas tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) §-s 235 märgituga selliselt, et põhjenduse õigsust eeldades saaks tema väidet lugeda usutavaks. Hageja on avaldanud, et kuna ta on elanud vaidlusalusel kinnistul rohkem kui 8 aastat, siis peaks olema loogiline eeldada, et sellel perioodil on tehtud elamule parandustöid seda renoveerides. Kostja hinnangul asjaolu, et hageja on kinnistut kasutanud, ei tähenda koheselt seda, et tal oleks õigus nõuda võimalike parandustööde hüvitamist. Teoreetiliselt võiks kinnistu kasutamist hinnata samamoodi hüvena, mille eest tuleks tavapäraselt tasuda üüri ning seega võisid väidetavad parandustööd olla ka kinnistu säilitamiseks ja selle kasutamise eest tehtud. Samas on antud halduri hinnang ainult teoreetiline, kuna puuduvad tõendid, et oleks üldse töid teostatud. A. A. sai kinnistu omandi kinke teel ehk tasuta ning pidi selle tagastama tagasivõitmise menetluse tulemusena ehk vastu enda tahtmist. Muuhulgas on H. A. võlatunnistuse punktis 2.1.2. kinnitanud, et tema suhtes ei ole esitatud pankrotihoiatust ega pankrotiavaldust ning ei esine aluseid sellise menetluse algatamiseks. Samas on võlgnik juba 03.04.2017. a ehk 10 päeva peale võlatunnistuse sõlmimist esitanud kohtule pankrotavalduse. See annab taaskord aluse eeldada, et võlatunnistus on sõlmitud üksnes pankrotimenetluses lähikondsele häälte saamiseks ning nõude esitamiseks. Hageja ei ole üleüldse tõendanud alusetu rikastumise nõude eelduste olemasolu ega õigusliku alust. Samuti ei ole lisatud selgitusi või tõendatud, milliste väidetavate kulutustega on tegemist (kas kulutused olid vajalikud jne). Hageja on avalduses lihtsalt märkinud, et temal on tekkinud H. A.’i vastu alusetust rikastumisest tulenev nõue. Käesoleval juhul ei ole hageja võlatunnistusest tuleneva nõude olemasolu usutavaks muutnud ega esitanud täiendavaid tõendeid. Kuna Hageja ei ole oma nõuet PankrS § 94 lg-s 1 sätestatud viisil tõendanud, siis ei saa ta olla pankrotimenetluses võlausaldaja. Kostja leiab, et hageja esitatud võlatunnistus on koostatud vahetult enne pankrotavalduse esitamist ning tõenäoliselt üksnes pankrotimenetluses lähikondsele isikule häälte ja nõude saamise eesmärgil.

KOHTU PÕHJENDUSED

Kohus, uurinud ja hinnanud kõiki tõendeid igakülgselt, täielikult ja objektiivselt leiab, et hagi kuulub rahuldamisele. TsMS § 438 lg 1 kohaselt otsuse tegemisel hindab kohus tõendeid, otsustab, mis asjaolud on tuvastatud, millist õigusakti tuleb asjas kohaldada ja kas hagi kuulub rahuldamisele. TsMS § 5 lg 1 ja 2 sätestab, et hagi menetletakse poolte esitatud asjaolude ja taotluste alusel, lähtudes nõudest. Pooltel on võrdne õigus ja võimalus oma nõuet põhjendada ja vastaspoole esitatu ümber lükata või sellele vastu vaielda. Pool määrab ise, mis asjaolud ta oma nõude põhjendamiseks esitab ja milliste tõenditega neid asjaolusid tõendab. TsMS § 230 lg 1 alusel peab kumbki pool hagimenetluses tõendama neid asjaolusid, millele tuginevad tema nõuded ja vastuväited, kui seadusest ei tulene teisiti. Poolte poolt vaidlustamata asjaolude ja esitatud tõendite alusel loeb kohus tuvastatuks järgmised asjaolud: 23.05.2017 on välja kuulutatud H. A.’i pankrot ja pankrotihalduriks on määratud Oliver Ennok. 01.06.2017 a esitas hageja võlausaldajana H. A.’i (pankrotis) pankrotimenetluses nõudeavalduse, milles palus tunnustada nõuet summas 31 955,82 eurot PankrS § 153 lg 1 p 2 rahuldamisjärgu nõudena (I kd lk 10-11). 21.09.2107.a toimus võlgniku pankrotimenetluses nõuete kaitsmise koosolek. Nõuete kaitsmise koosolekul esitas kostja hageja nõudele täies ulatuses vastuväite (I kd tl 15-16). 22.03.2017 Viljandi notari Virgi Ojapi poolt tõestatud võlatunnistusega on pankrotivõlgnik H. A. tunnistanud võlgnevust summas 31 955,82 eurot (I kd lk 27-29).

PankrS § 106 lg 1 kohaselt kui nõuete kaitsmise koosolekul nõuet, selle rahuldamisjärku või nõuet tagavat pandiõigust ei tunnustatud, otsustab nõude või pandiõiguse tunnustamise võlausaldaja hagi alusel kohus. Kui nõude või pandiõiguse vastu on vaielnud haldur, on kostjaks haldur, kellel on kõik võlgniku kui kostja õigused ja kohustused. Kui nõude või pandiõiguse vastu on vaielnud võlausaldaja, on kostjaks võlausaldaja, kes nõudele, selle rahuldamisjärgule või pandiõigusele vastu vaidles. Hagi võib esitada ühe kuu jooksul, arvates päevast, mil koosolek jättis nõude või pandiõiguse tunnustamata. PankrS § 107 kohaselt nõude tunnustamist kohtus võib võlausaldaja taotleda üksnes samal alusel ja mitte suuremas ulatuses kui nõude puhul, mille ta oli esitanud kaitsmiseks nõuete kaitsmise koosolekul. PankrS § 153 lg 1 p 1 ja 2 kohaselt on pandiga tunnustatud nõuded esimese rahuldamisjärgu nõuded ning muud tähtaegselt esitatud tunnustatud nõuded on teise rahuldamisjärgu nõuded. Hagi on esitatud kohtule 20.10.2017, siis on hagi esitatud 1 kuu jooksul arvates päevast, mil koosolek jättis nõude või pandiõiguse tunnustamata, seega tähtaegselt. Järelikult jääb kohtul üle tuvastada, kas kostja vastuväited hageja nõudele on sisuliselt põhjendatud. Hageja palub tunnustada tema nõuet summas 31 955,82 eurot H. A. (pankrotis) pankrotimenetluses PankrS § 153 lg 1 p 2 järgu nõudena. Nõude tunnustamise hagi esitamisel peab hageja tõendama oma nõude aluseks olevaid asjaolusid ja põhistama nõude olemasolu. Vaidlust pole selle üle, et hageja ja pankrotivõlgnik H. A.’i vahel sõlmiti 08.04.2008.a. kinnistu, aadressiga xxx, registriosa nr xxx kinkeleping. Hageja kanti kinnistusraamatusse omanikuna 11.04.2018.a. (I kd lk 25). Tartu Ringkonnakohtu 08.11.2013 kohtuotsusega tsiviilasjas nr 2-1016216 tunnistati poolte vahel 08.04.2008 sõlmitud kinkeleping kehtetuks (I kd lk 19-24). Kinnistusraamatu väljavõttest nähtuvalt on 07.06.2016 kohtutäituri avalduse alusel kinnistusraamatusse xxx kinnistu omanikuna kantud H. A. (I kd lk 25). Seega hageja oli ajavahemikus 11.04.2008 kuni 06.06.2016 kinnistu xxx omanikuks. Hagiavalduse kohaselt perioodil 2008 kuni 2014 tegi hageja kinnistul asukohaga Vahe tn 18, Viljandi paikneva elamu renoveerimiseks kulutusi vähemalt 32 00 eurot. Hageja selgituse kohaselt on tema poolt teostatud järgmiseid töid: välja on vahetanud aknad, muudetud on ruumide asetust ja arvu. 2007.a oli elamus 5 tuba, nüüd on 3 tuba (vt fotod 5 ja 7). Esmasest, s.o 2007 koostatud ekspertiisiaktist nähtub, et elamus on 5 tuba, vahetatud on elamu välisuks ja see on eritellimusel puusepa poolt valmistatud tammepuidust uks, siseuksed on kõik ära vahetatud, need on nüüd täispuidust, vanad põrandad on üles võetud, on pandud uued põrandalaagid. Esimesel korrusel on kuusepuust põrandalauad ja osaliselt valatud põrand, on põrandasoojendus. Ülemisel korrusel on saarepuust põrand. Ülemisel korrusel ei ole enam kinnine trepp, vaid avatud ruum. Kõik torutööd on uued nii köögis kui WC-s ja pesemisruumis. Veetrassi liitumispunkt on viidud kinnistu piirile, elektrijuhtmestik ja- kilp on uuendatud. Pottsepp ladus uue pliidi, soemüüri ja tehtud on uus korstnajalg. Hageja leiab, et seoses kinkelepingu kehtetuks tunnistamisega tekkis hagejal võlgniku H. A. vastu alusetust rikastumisest nõue summas 31 955,82 eurot. Nõue on muutunud sissenõutavaks alates 22.06.2016, H. A.’i kinnistu omanikuna kinnistusraamatusse sissekandmise hetkest alates. Pooled ei vaidle selle üle, et 22.03.2017 Viljandi notari Virgi Ojapi poolt tõestatud võlatunnistusega on pankrotivõlgnik H. A. tunnistanud võlgnevust summas 31 955,82 eurot. Võlatunnistuse punkti 1.1. kohaselt on tegemist alusetust rikastumise nõudega, mis muutus sissenõutavakas alates 22.06.2016. Hageja leiab, et tema nõue tuleb deklaratiivsest võlatunnistusest ja võlatunnistuse aluseks oleva kausaalsuhte õiguslikuks aluseks on VÕS § 1042. VÕS § 127 kohaselt isik peab käesolevas peatükis sätestatud alustel ja ulatuses andme teisele isikule välja temalt õigusliku aluseta saadu. VÕS § 1042 lg 1 kohaselt teise isiku esemele õigusliku aluseta kulutusi teinud isik võib nõude teiselt isikult kulutuste hüvitamist ulatuses, milles isik, kelle esemel kulutusi tehti, on seeläbi rikastunud, võttes muu hulgas arvesse, kas need kulutused on sellele isikule kasulikud ning millised on olnud tema kavatsuses eseme suhtes. Rikastumise ulatuse

kindlakstegemisel võetakse aluseks aega, mil isik, kelle esemele kulutusi tehti, saab oma eseme tagasi või saab muul viisil eseme väärtuse suurenemist kasutama hakata. Võlaõigusseaduse (VÕS) § 30 kohaselt leping, millega lubatakse kohustuse täitmist selliselt, et lubatakse luua iseseisev kohustus või millega tunnistatakse kohustuse olemasolu, on võlatunnistus. Vastavalt õiguskirjandusele (Varul, P., jt Võlaõigusseadus kommenteeritud väljaanne, 2016. § 30) seadus sätestab võlatunnistusena kahte liiki ühepoolseid lubadusi. Esitaks võib võlatunnistuses olla lubadus täita mingi kohustus, mis kehtib iseseisva kohustusena. Teiseks võib võlatunnistuse sisuks olla kohustuse olemasolu tunnistamine. Konstitutiivse võlatunnistuse eripära on see, et luuakse iseseisev abastraktne kohustus, mis iseenesest võlaõiguslikku alust ei vaja ning luuakse iseseisev kohustus kõrvuti kohustusega, mida tunnistatakse, st. kehtima jäävad kohustused mõlemast võlasuhtes. Lisaks konstitutiivsele võlatunnistusele võivad pooled kokku leppida deklaratiivses võlatunnistuses, mille eesmärk ei ole luua uut kohustust, vaid üksnes kinnitada olemasolevat kohustust ja seeläbi välistada võlgniku võimalikud vastuväited sellest kohustusest ning lihtsustada sellega võla sissenõudmist. Võlatunnistuse eesmärgiks on muuhulgas võlgniku loobumine võimalikest vastuväidetest võlale, millega lihtsustakse võla sissenõudmist (Riigikohtu 18. detsembri 2013.a. otsus tsiviilasjas nr 3-21-146-13,p 24). Mõlema võlatunnistuse (st nii konstitutiivse kui deklaratiivse) tagajärjeks tõendamiskoormuse muutmine poolte kokkuleppel, st. võlausaldajal ei ole tunnustatud võla sissenõudmiseks esitada muid tõendeid peale võlatunnistuse (Riigikohtu 6. veebruari 2012.a. otsus tsiviilasjas 3-2-1-149-11, p 21). Deklaratiivse võlatunnistuse puhul tähendab tõendamiskoormuse ümberpööramine seda, et võlgnik võib kohustusest vabanemiseks ja hagi rahuldamata jätmiseks tõendada, et tal ei ole võlatunnistusega tunnistatud võlga ( Riigikohtu otsus nr 3-2-121-06, p 15). Riigikohus on lahendis nr 3-2-1-124-14 p- 25 leidnud, et võlatunnistuse õiguslik tähendus ei saa olemuslikult muutuda, kui võlgnik pankrotistub. Seda ei saa järeldada mh PankrS § 94 lg-st 1, mille järgi märgitakse nõudeavalduses mh nõude sisu, alus ja suurus ning nõudeavaldusele lisatakse avalduses nimetatud asjaolusid tõendavad dokumendid. Võlatunnistus on tehinguna iseseisev nõudealus. Seega leiab kolleegium, et deklaratiivsest võlatunnistusest tulenevale nõudele nõuete kaitsmisel vastuväite esitanud võlausaldajal või pankrotihalduril tuleb arvestada sellega, et võlausaldaja võlatunnistuse alusel nõude tunnustamise hagi esitamisel tuleb neil kostjana nõude puudumist tõendada./../ Küll juhib kolleegium tähelepanu, et kostja tõendamiskoormus ei ole piiramatu. Eriti pankrotivõlausaldajal ei pruugi olla piisavalt andmeid ega tõendeid võlatunnistuse alussuhte kohta. Hea usu põhimõttest tulenevalt on võimalik, et asjaolu tõendamise koormus pöördub selle esinemise võimalikkusele viitavate asjaolude esitamise järel kostja poolt ümber, eelkõige kui tõendada tuleb asjaolu, mille esinemine on hageja kontrolli all, kostjal ei ole objektiivselt võimalik tõendeid esitada ja hageja keeldub asjaolu tõendamisele kaasa aitamast (vt ka Riigikohtu 8. jaanuari 2013. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-173-12, p 17). Seega kui kostja on kausaalsuhtest tulenevalt võla puudumise tõenäosust põhistanud, hageja on aga keeldunud võla tekkimise asjaolusid selgitamast ja tõendeid esitamast, peab hageja hagi rahuldamiseks tõendama kausaalsuhtest tulenevat võlga. Riigikohus on oma 11.12.2014 kohtuotsuses tsiviilasjas nr 3-2-1124-14 leidnud, et Seega on käesoleval juhul kostjal kohustatud põhistama hageja võla puudumist. Kostja väidete kohaselt on puudusid hagejal rahalised vahendid xxx kinnistul asuva elamu renoveerimiseks summas 31 955,82 eurot. Samuti leiab kostja, et tõendamist pole leidnud, et hageja oleks ehitustöid teinud ja juhul kui leiab tõendamist, et ehitustööd on tehtud, siis pole tõendatud, et kostja on kohustatud nende eest hagejale tasuma. Kohus leiab, et tõendamist on leidnud pankrotivõlgnik H. A. võlgnevus hageja ees summas 31 955,82 eurot. Kohus selgitab oma seisukohta alljärgnevalt. Kohus tuvastab, et hageja ja AS X vahel 07.05.2008 sõlmitud laenulepingu kohaselt on hageja võtnud AS-lt X laenu summas 31 955,82 eurot (I kd lk 18). Seega on ümber lükatud kostja väide, et hagejal puudusid rahalised vahendid Vahe tn 18, Viljandis asuvas elamus remontööde

teostamiseks. Hageja sai kasutad AS-le X laenuna saadud raha xxx asuvas elamus renoveerimistööde teostamiseks. Kohtule esitatud tõenditega on leidnud tõendamist hageja poolt ajavahemikus 2008- 2015. xxx asuvas elamus renoveerimistööde teostamine. Kohtule on esitatud 3 varasemalt koostatud ekspertiisiakti xxx asuva kinnistu ja elamu seisukoha kohta. Tsiviilasjas nr 2-01-150 (Ülo A. hagi H. A. vastu ühisvara jagamiseks) on teostatud Ehitustehniline ekspertiis 10. veebruaril 2007.a (II kd lk 13-27). Nimetatud ekspertiisiakti kohaselt on hinnatava ühepereelamu seisukord ebarahuldav. Nn. duširuum on ehitatud algselt esikusse kavandatud seinakapi lammutamise teel; WC on küll remonditud, kuid kasutatud materjalide, tööde teostamise tehnoloogia ja kvaliteet on eelkõige rahuldaval, dušširuumi osas heal tasemel. Eriotstarbeliste ruumide sanitaartehnika on osaliselt vahetatud kaasaegse fajansist furnituuri vastu. Kogu korteri ehitustehnilist kvaliteeti iseloomustab asjaolu, et teostatud tööd on olnud seotud ekspertiisi eseme elik ühepereelamu paralleelse ekspluatatsioonilise kasutamisega ja teostatud valdalt omal jõul ehk majanduslikul teel ilma eriettevalmistust omavate spetsialistide kaasamiseta (II kd lk 18-18 pöördel). Seega ei saa kahtlust olla selles, et elamus vajas olulises osas renoveerimist, mitte üksnes sanitaarremonti. AS E poolt 29.05.2006 xxx asuva hoonestatud eluotstarbelise kinnistu kohta koostatud eksperthinnangust nähtub, et elamu oli valdavalt rahuldavas seisukorras, garaaži põrand on varisemisohtlik, põhikonstruktsioonid on rahuldavas seisukorras, katusekate vajab uuendamist, välisseinad soojustamist, fassaad rahuldavas seisukorras vajab värskendamist, siseviimistlus rahuldavas seisukorras, keldrikorrusel asuvate sanitaarruumide viimistlust on amortiseerunud. Eksperthinnangule lisatud fotodest ilmestavad elamu seisukorda (II kd lk 28-43). 11.04.2018 Arco Vara poolt koostatud eksperthinnangu kohaselt visuaalsel vaatlusel on hoone põhikonstruktsioonide seisukord rahuldav ja siseviimistluse seisukord rahulda/remonti vajav. Umbes 12 aastat tagasi on elamule paigaldatud uued pakettaknad. Umbes 10 aastat tagasi on remonditud tualett ja duširuum, mille käigus on paigaldatud uued seina,- lae-, ja põrandakatted, uus sanitaartehnika. Kööki on ehitatud uus puiduküttel pliit soojamüüriga. Umbes 5 aastat tagasi on paigaldatud uued väliuksed. 1,5 aastat tagasi on uuendatud II korruse trepihalli seina- ja põrandakatted, paigaldatud uus elektrijuhtmestik. Elamu seisukorda iseloomustab eksperthinnangu lisas nr 1 toodud fotomaterjal (II kd lk 47-68). 11.12.2019 toimunud kohtuistungil tunnistaja J. A. poolt antud ütluste kohaselt on remont tehtud esimesel korrusel, renoveeritud suures osas köök, esiku põrand, seinad laed, esimese korruse planeeringut on muudetud, teisel korrused on renoveeritud magamistuba, laste magamistuba, aknad on vahetatud, kanalisatsioon on ära vahetatud, pandi uus torustik, WC on viimase 3-5 aasta jooksul renoveeritud, elamus on näha märgatavad erinevuse võrreldes 2008.a. H. A. oli ära 20122103. A. A. on kõik kulud enda kanda võtnud ja on majas kõike teinud (II kd lk 234 pöördel-235). Hageja on kohtule esitanud tšekid ostetud ehitusmaterjalide kohta (I kd lk 115- 153, II kd lk 203), hageja pangakonto väljavõttest nähtub erinevate ehitusmaterjalide ostmine ( I kd lk 159-165). Kohtule on esitatud OÜ X arve 02.022010 veetrassi remondi ja maakraani paigaldamise eest (II kd lk 202). Hageja poolt esitatud fotodest nähtub elamu seisukord praegusel ajal, st aknad on vahetatud ja elamu köök on renoveeritud (II kd lk195-201). Kohus leiab, et eelnimetatud tõenditega on leidnud kinnitamist hageja poolt elamus asukohaga xxx renoveerimistööde teostamine. Kohtu hinnangul ei ole tegemist tavapäraste sanitaartöödega, mida elanik oma eluruumi säilitamiseks teeb, vaid tegemist on elamu seisukorda oluliselt parendavate ja kaasajastavate renoveerimistöödega. Kohus leiab, et hageja poolt ajavahemikus 2008-2014 xxx asuval elamul tehtud renoveerimistööd on kostjale kasulikud, sest nimetatud renoveerimistöödega seoses on oluliselt paranenud elamu seisukord ja samuti eelnimetatud renoveerimistööd tõstnud elamu väärtust. Võlgnik H. A. on deklaratiivse võlakirja kohaselt tunnistanud, et hagejal on alusetust rikastumisest summas 31 955,82 eurot. Kohus nõustub hagejaga, et hageja on vähemalt nimetatud summa ulatuses renoveerinud xxx kinnistul asuvat elamut. Seega on hagejal nõue kostja vastu summas 31 955,82 eurot, mis tuleneb hageja poolt võlgnikule H. A.le kuuluvale elamule remonditööde

tegemisest, mille võrra on võlgnik H. A. hageja arvel alusetult rikastunud. Kostja ei ole tõendanud hageja nõude puudumist. Eeltoodust tulenevalt leiab kohus, et hageja nõue summas 31 955,82 eurot kuulub H. A.’i (pankrotis) pankrotimenetluses tunnustamisele PankrS § 153 lg 1 p 2 järgu nõudena. Menetluskulude jaotus TsMS § 173 lg 1 ja 4 kohaselt asja menetlenud kohus esitab menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses. Menetluskulude jaotuses näeb kohus ette, millised menetluskulud keegi menetlusosalistest peab kandma. TsMS § 162 lg 1 kohaselt hagimenetluses kannab kulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. Kuna hagi kuulub rahuldamisele, siis tuleb menetluskulud jätta kostja kanda. Kohus määrab menetluskulude suuruse kindlaks mõistliku aja jooksul käesolevas tsiviilasjas tehtud otsuse jõustumisest TsMS § 177 lõikes 2 sätestatud korras. /allkirjastatud digitaalselt/ Marget Henriksen kohtunik

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.