Võlaõigus

lahendamist istungil. Kostja võib esitada Harju Maakohtu Tallinna kohtumajale tagaseljaotsuse peale kaja, kui tema tegevusetus, mis oli tagaseljaotsuse tegemise aluseks, oli tingitud mõjuvast põhjusest. Kaja võib esitada sõltumata mõjuva põhjuse olemasolust, kui hagile vastamata jätmise puhul oli hagi kostjale või tema esindajale kätte toimetatud muul viisil kui isiklikult allkirja vastu üleandmisega või elektrooniliselt või kui tagaseljaotsust ei võinud seaduse kohaselt teha. Kaja võib esitada tagaseljaotsuse kättetoimetamisest alates 30 päeva jooksul. Kui tagaseljaotsus toimetatakse kätte avalikult, võib kaja esitada 30 päeva jooksul alates päevast, kui kostja sai tagaseljaotsusest või selle täitmiseks algatatud täitemenetlusest teada. Koos kajaga tuleb kohtule esitada kõik asja ettevalmistamise lõpuleviimiseks vajalik ning tasuda kajalt riigilõiv. Kohus selgitab, et vastavalt tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 187 lg-le 6 peab menetlusabi taotlemise korral menetlusabi taotleja seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus sellisel juhul mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist. Hagi asjaolud, nõue Kostja esitas hagejale 05.10.2023 laenutaotluse, mis sisaldas taotletavat summat 14 400 eur, laenuperioodi pikkust 71 kuud, taotleja telefoni numbrit ja e-posti aadressi, ees- ja perekonnanime ning teavet, et kostja töötab täistööajaga, on abielus ja et kostja igakuiseks sissetulekuks on 1200 eur ning muudeks laenukohustusteks 350 eur/kuus ja et kostjal on üks ülalpeetav, hageja kodulehe iseteeninduses, seega sidevahendi kaudu ja püsival andmekandjal, kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis ennast hageja portaalis eelnevalt mobiil-id, smart-id või id-kaardi kaudu autentides. Kostja taotlusest tulenevalt teostas hageja 05.10.2023 kostja krediidivõimelisuse hindamise, analüüsides kostja taotluses esitatud infot, kostja pangakonto väljavõttest nähtuvaid regulaarsete sissetulekute ja kohustuste suurust, rahvastikuregistri andmeid AS Creditinfo Eesti ja Krediidiregister OÜ registritest kostja varasemate maksekohustuste täitmist ning ka võimalikust sõlmitavast tarbijakrediidilepingust tuleneva intressimäära tõusu mõju, millest selgus, et kostjale pakutava laenusumma põhiosa ja intressimakse ning kostja sissetuleku suhe oli kooskõlas vastutustundliku krediidi väljastamise protsessis kehtestatud maksimaalse tagasimakse määraga. Kuna kostja krediidivõimelisuse hinnangust tulenevalt oli kostja maksevõime 14 400 euro saamiseks piisav, siis esitas hageja samuti oma kodulehe iseteeninduse kaudu püsival andmekandjal ja kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis kostja kontole tutvumiseks Euroopa tarbijakrediidi standardinfo teabelehe koos hageja poolt pakutavate lepingutingimustega 14 400 euro saamiseks, mis sisaldas ka viidet lepingule kohalduvatele tüüptingimustele. Kuna kostjale lepingu tingimused sobisid, siis sõlmisid pooled hageja veebilehe iseteeninduses 06.10.2023 docobit.com veebisaidi kaudu, digitaalselt allkirjastades tarbijakrediidilepingu nr XXX, mille alusel andis hageja kostjale laenu 14 400 EUR, intressiga 7,70%/aastas, mis tuli tagastada 71 kuu jooksul igakuiste maksetena summas 311,06 eur jooksva kuu 15-ks kuupäevaks al 15.11.2023 vastavalt maksegraafikule. Hageja kandis laenu summas 14 400 eurot 06.10.2023 kostja pangakontole. Kostjal oli ülesütlemisavalduse esitamise kuupäeva s.o 17.03.2025 seisuga, al 15.11.2023, kohustus tasuda 17 kuu osamakse eest kokku 5288,02 eur (17 x 311,06 eur), kuid kostja oli teinuid makseid 14 osamakse eest täies ulatuses, kokku summas 4354,84 eur. Kuna kostja jäi viivitusse kolme üksteisele järgneva osamakse, s.o 15.01.2025; 2

15.02.2025 ja 15.03.2025 kohase tasumisega, siis esitas hageja 17.03.2025 kostja epostile lepingu ülesütlemisavalduse, paludes tasuda võlgnevuse hiljemalt 31.03.2025. Hageja esitab kostja vastu põhisumma 12 039,47 eurot, intressi summas 226,94 eurot (2025 jaanuari võlgnevus 79,26 eur; 2025 veebruari võlgnevus 78,11 eur ja 2025 märtsi võlgnevus 69,57 eur), haldustasu summas 172,80 eurot (2024 jaanuari kuni 2025 märtsi võlgnevus 57,60 eur/kuu), perioodil 02.04.2025 kuni 02.05.2025 lepingulises määras sissenõutavaks muutunud viivise summas 210,69 eurot ja ka lepingulises määras jooksva viivise tasumise nõuded. Hageja palub välja mõista O. A.-lt AB Fjord Bank kasuks põhivõlgnevus summas 12 039,47 eurot; intress summas 226,94 eurot; perioodiline haldustasu summas 172,80 eurot; sissenõutavaks muutunud viivis määraga 0,05% päevas summas 210,69 eurot; täiendav viivis määraga 0,05% tasumata põhisummalt päevas alates 07.05.2025 kuni põhisumma likvideerimiseni; menetluskulud ning viivis hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras alates kohtuotsuse jõustumisest kuni menetluskulude lõpliku likvideerimiseni. Kohtu põhjendused Hagiavaldus ja menetlusse võtmise määrus ning menetluskulude nimekiri (toodud hagis) on kostjale kätte toimetatud 29.05.25.a isiklikult kättetoimetamisportaali kaudu. Kostjal oli kohustus hagile vastata 14 päeva jooksul materjalide kättesaamisest. Kostja ei ole tänaseni vastust esitanud. Kohus selgitab, et tulenevalt TsMS § 444 lg-st 3 võib kohus tagaseljaotsuse teha kirjeldava ja põhjendava osata. Kuivõrd kohus määrab käesolevas asjas kindlaks menetluskulud, esitab ta põhjendused nende väljamõistmise osas ja märkib lühidalt hagi asjaolud, nõude ja krediidikulukuse ja vastutustundliku laenamisega seotud põhjendused. Kohus kontrollis hagis märgitud laenu andmisel lepingujärgset krediidi kulukuse määra (16,65%), mis ei ole vastuolus seaduses sätestatuga. VÕS § 4062 lg 1 kohaselt on tarbijakrediidileping tühine, kui tarbija poolt tasumisele kuuluva krediidi kulukuse määr aastas ületab krediidi andmise ajal Eesti Panga viimati avaldatud viimase kuue kuu keskmist krediidiasutuste poolt eraisikutele antud tarbimislaenude kulukuse määra enam kui kolm korda. Eesti Panga poolt alates alates 31.05.23.a määratud eraisikutele antud tarbimislaenude krediidi kulukuse määr oli 16,72%. 06.10.23 sõlmitud lepingu krediidi kulukuse määr on 16,65%. Nimetatud määrad vastasid Eesti Panga poolt avaldatud keskmise eraisikutele antud tarbimislaenude kulukuse määra kolmekordsele määrale (16,72*3=50,16%) ning lepingus kokkulepitud krediidi kulukuse määra on seaduslik, vastab VÕS § 4062 lg 1 ega ole tühine. Hageja on esitanud tõendid kostja maksevõime hindamisel tema pangakontode kohta (hagi lisa 6.1, 6.2), küsides kostjalt teavet tema sissetulekute ja regulaarsete kohustuste kohta. Analüüsitud arveldusarvetest (perioodil 04.01.2023-10.05.23) nähtub, et laenuvõtja sissetulekuteks on 1268 eurot, laenukohustused 240,7 eurot, laenumakse suurus 238,51 eurot ning majapidamiskulud 418,20 eurot, mis jätab 370,59 eurot kliendile täiendavalt kätte. Kostja taotlusest tulenevalt teostas hageja 05.10.2023 kostja krediidivõimelisuse hindamise, analüüsides kostja taotluses esitatud infot, kostja pangakonto väljavõttest nähtuvaid regulaarsete sissetulekute ja kohustuste suurust, rahvastikuregistri andmeid AS Creditinfo Eesti ja Krediidiregister OÜ registritest kostja varasemate maksekohustuste täitmist (hagi lisa 6.3) ning ka võimalikust sõlmitavast tarbijakrediidilepingust tuleneva intressimäära tõusu mõju, millest selgus, et kostjale pakutava laenusumma põhiosa ja intressimakse ning kostja sissetuleku suhe oli kooskõlas vastutustundliku krediidi väljastamise protsessis kehtestatud maksimaalse tagasimakse määraga. Eeltoodust tulenevalt võis laenuandja järeldada kostja võimet täita lepingus 3

toodud summas osamaksega laenulepingu ning kohus leiab, et hageja on tõendanud, et järgiti vastutustundliku laenu andmise põhimõtet. TsMS § 174 lg 1 kohaselt määrab menetluskulude rahalise suuruse menetluskulude jaotuse alusel vajalikus ja põhjendatud ulatuses kindlaks asja menetlev kohus samas tsiviilasjas, millega seoses kulud tekkisid. Kohus määrab menetluskulude rahalise suuruse kindlaks ka siis, kui menetlusosalised ei esita menetluskulude kindlaksmääramise taotlust, võttes aluseks menetluskulude nimekirja või tsiviilasja materjalid. TsMS § 138 lg 1 kohaselt on menetluskulud menetlusosaliste kohtukulud ja kohtuvälised kulud. Kohtuvälised kulud on TsMS § 144 p 1 kohaselt menetlusosaliste esindajate ja nõustajate kulud. Kohtukulud on TsMS § 138 lg 2 kohaselt muuhulgas riigilõiv ning asja läbivaatamise kulud. Hageja palub kostjalt välja mõista menetluskuludena riigilõiv 910 eurot ning õigusabikulud 250 eurot. Kuna hageja tasus käesolevas asjas riigilõivu 910 eurot, siis peab kohus põhjendatuks hageja kulutusi riigilõivule summas 910 eurot. Hageja on ühtlasi esitanud nõude õigusabikulude kostjalt välja mõistmiseks summas 250 eurot. Hagejale osutab õigusabi Datum Inkasso OÜ, tunnihinnaga 100 EUR, millele lisandub käibemaks. Hageja on käesolevas tsiviilasjas kandnud järgmisi kulutusi, mis on esitatud ilma käibemaksuta. Hagimenetluse materjalidega algse tutvumise ja komplekteerimise ning hagiavalduse koostamise ja kohtule esitamise eest 250 eur (2 h 30 min). Kuna hageja on Leedu Vabariigis registreeritud äriühing, siis on käesolevas menetlusdokumendis esitatud kulud ilma käibemaksuta. Võttes arvesse käesolevat menetlust, tsiviilasja hinda, asja keerukust (tegemist tarbijakrediidilepingust tuleneva nõudega), asjaolu, et hagi ei ole õiguslikult keerukas ega tugine tavapärasest suuremale hulgale tõenditele, asjas on esitatud üksnes hagi, ei ole toimunud sisulist arutelu ega istungeid, siis kohus peab põhjendatuks käesolevas asjas esindaja ajakuluks 2,5 tundi, tunnimääraga 100 eur/h, kokku summas 250 eurot. Kokku on põhjendatud menetluskulud 1160 eurot (910+250), mis tuleb kostjalt hageja kasuks välja mõista. TsMS § 177 lg 4 kohaselt kohus märgib menetluskulude kindlaksmääramist taotlenud isiku avalduse alusel menetluskulude kindlaksmääramise lahendis, et hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt tuleb tasuda menetluskulude suurust kindlaks tegeva lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist VÕS § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses. Antud juhul on hageja vastava taotluse esitanud, mistõttu märgib kohus menetluskulude kindlaksmääramise lahendis, et määruse jõustumisest kuni täitmiseni tuleb kostjal tasuda hagejale hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt (1160 eurot) viivist võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses. TsMS § 178 lg-st 1 tulenevalt saab hüvitatavate menetluskulude suurust vaidlustada selle kohtulahendi peale edasi kaevates, kui koos menetluskulude jaotusega määrati kindlaks hüvitatavate menetluskulude suurus. /allkirjastatud digitaalselt/ Kohtunik

4

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonüümitud. Andmed on informatiivsed.