2-19-20884
Määruse tegemise aeg ja koht
03 jaanuar 2020, Jõhvi kohtumaja
Kohus
Viru Maakohus
Kohtunik
Olev Mihkelson
Kohtuasi
L. L. kaebus Viru Vangla vastu kahju hüvitamise nõudes
Menetlustoiming
Kaebuse menetlusse võtmisest keeldumine Avaldaja (kaebuse esitaja): L. L., ik xxx, viibimiskoht Viru Vangla Ülesõidu 1 Jõhvi vald 41536
Kohtumääruse peale võib esitada määruskaebuse Tartu Ringkonnakohtule Viru Maakohtu kaudu 15 päeva jooksul kohtumääruse kättetoimetamisest alates.
L. L. esitas Viru Maakohtule 30.12.2019 kaebuse Viru Vangla vastu. Kaebus on esitatud Viru Halduskohtule. Kaebuse kohaselt sunniti avaldajat 05.03.2019 minema sussides välja ja viima avavanglasse toitu. Väljas oli külma -5 kraadi ja puhus külm tuul. Punahord valvur pani avaldaja seisma lumme ja tundis sellest rõõmu. Avaldajal puuduvad soojad riided, soe pesu, sokid, kampsun, talvemüts ja saapad. Vangla ei ole sooje riideid andnud. Avaldajal ei ole kedagi, kes saadaks soojad riided. Samas on keelatud vanglasse riiete saatmine. Avaldajal ei ole kodu ja kodumaad. Koduks on vangla. Avaldaja on x aastane. Ootab iga päev järjekordset karistust vangla poolt. Seoses eelpool märgitud intsidendiga sai avaldaja xxx (xxx). Teda pandi kirja silmaarstile 01.10.2019, kuid arsti juurde ei ole siiani viidud. Avaldajal on suur probleem ka urineerimisega, millest ta kirjutas halduskohtule augustis 2019. Arst kirjutas välja rohud, kuid vangla neid ei anna. See on kättemaks. Avaldaja palub välja mõista vanglalt piinamise eest kokku 12000 eurot so kahjutasu 7000 eurot ja 5000 eurot moraalne kahju.
Kohus tuvastas, et avaldaja on esitanud samasisulise kaebuse 10.07.2019 Tartu Halduskohtule 3-19-1334. Kaebaja palub välja mõista vanglalt valuraha 15000 eurot. Riigivastutuse seaduse (RVastS) § 7 lg 1 kohaselt võib isik, kelle õigusi on avaliku võimu kandja õigusvastase tegevusega avalik-õiguslikus suhtes rikkunud (edaspidi kannatanu) nõuda talle tekitatud kahju hüvitamist, kui kahju ei olnud võimalik vältida ega ole võimalik kõrvaldada käesoleva seaduse §-des 3, 4 ja 6 sätestatud viisil õiguste kaitsmise või taastamisega. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 371 lg 1 p 5 kohaselt ei võta kohus hagiavaldust menetlusse, kui kohtu menetluses on samade poolte vahel asi sama eseme kohta samal alusel. Kohus leiab, kuna esitatud kaebus on adresseeritud halduskohtule ja avaldaja palub välja mõista vanglalt kahju piinamise eest, ei ole võimalik eeldada, et tegemist oleks tervishoiuteenuse osutamise lepingust tuleneva kahju nõudega. Seega ei ole tegemist uue kaebusega, vaid eelnevalt halduskohtule esitatud kaebuse täiendusega ning tegemist halduskohtu menetluses oleva sama asjaga samal alusel. Tulenevalt eeltoodust keeldub kohus kaebuse (hagi) menetlusse võtmisest. TsMS § 372 lg 4 järgi tuleb hagiavalduse menetlusse võtmisest keeldumise määruses märkida menetlusse võtmisest keeldumise põhjus. Kui kohus keeldub hagiavaldust menetlusse võtmast, ei toimeta kohus avaldust kostjale kätte, vaid tagastab selle koos lisadega ja asja menetlusse võtmisest keeldumise määrusega hagejale. Menetluskulud Asja menetlenud kohus märgib menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel menetlust lõpetavas määruses, muu hulgas määruses, millega hagi jäetakse menetlusse võtmata (TsMS § 173 lg 3). TsMS § 168 lg 1 alusel kannab hageja menetluskulud, kui kohus keeldub avaldust menetlusse võtmast ja tagastab selle. Eeltoodu alusel jätab kohus menetluskulud avaldaja kanda.
Olev Mihkelson Kohtunik /allkirjastatud digitaalselt/
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.