AS Tallink Takso hagi XX vastu kahju hüvitamise nõudes
Vaidlustatud kohtulahend
Harju Maakohtu 03.05.2019 otsus
Tsiviilasja hind apellatsioonimenetluses
833,49 eurot
Kaebuse esitaja ja kaebuse liik
XX apellatsioonkaebus
Menetlusosalised ja nende esindajad
Hageja (apellatsioonimenetluses vastustaja): Aktsiaselts Tallink Takso (registrikood 11425524, Sadama tn 5, Tallinn 10111), lepinguline esindaja vandeadvokaat Marika Kütt (epost: XXX)
Kostja (apellatsioonimenetluses apellant): XX (isikukood XXXXXXXXXXX, XXX, e-post: XXX) Menetluse liik
Kirjalik menetlus
RESOLUTSIOON:
1.Harju Maakohtu 03.05.2019 otsus tühistada osaliselt, osas, milles kostjalt mõisteti hageja kasuks välja hüvitis 372,76 eurot ületavas osas ja sellelt arvestatud viivis, samuti menetluskulude jaotuse ja rahalise kindlaksmääramise osas.
Kehtiv kohtuotsuse tervikresolutsioon on järgmine:
3.1.Hagi rahuldada osaliselt.
3.2.Mõista XX-lt välja AS Tallink Takso kasuks kahju hüvitis 372,76 eurot ja sissenõutavaks muutunud viivis seisuga 20.12.2019 49,27eurot.
3.3.Mõisa XX-lt välja AS Tallink Takso kasuks viivis alates 21.12.2019 põhinõudelt (summa 372,76 eurot) VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras kuni põhinõude täieliku tasumiseni.
4.Jätta poolte menetluskulud maa- ja ringkonnakohtus nende endi kanda.
6.Mitte võtta asja juurde apellatsioonkaebusega esitatud täiendavaid tõendeid.
7.Otsuse peale võib kassatsiooni korras edasi kaevata, esitades kaebuse vahetult Riigikohtule 30 päeva jooksul otsuse kassaatorile kättetoimetamisest, kuid mitte pärast viie kuu möödumist otsuse avalikult teatavaks tegemisest. Hagimenetluses Riigikohtus võib menetlusosaline menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja taotlusi esitada üksnes vandeadvokaadi vahendusel. Menetlusosaline võib ise esitada Riigikohtule menetlusabi saamise taotluse, samuti esitada teise menetlusosalise kaebuse või muu taotluse kohta seisukohti ja vastuväiteid. Menetlusabi andmise taotlus ei peata seaduses sätestatud ega kohtu poolt määratud tähtaja kulgemist. Seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb. Hagi aluseks olevad asjaolud ja nõue
1.Hageja palus kostjalt välja mõista 745,57 eurot, hagiavalduse esitamise ajaks sissenõutavaks muutunud viivisena 28,27 eurot ning edaspidi sissenõutavaks muutuva viivise alates hagi esitamisest seaduses sätestatud määra alusel põhinõude summalt.
2.Hagiavalduse kohaselt sai 31.08.2017 liiklusõnnetuse tagajärjel kahjustada hageja kasutuses olev sõiduk. Tallinnas Peterburi tee ja Gaasi tänava nurgal toimus 31.08.2017 liiklusõnnetus, milles osales hageja kasutuses olev sõiduk Škoda Octavia (registreerimisnumbriga CCCCCC) ja kostja jalgratturina. Sõiduki omanik on AS Rentacar, kellega hageja on sõlminud liisingulepingu. Õnnetuse hetkel juhtis sõidukit CC.
3.Kostja tunnistas end kahju põhjustamise eest vastutavaks. Vahetult pärast liiklusõnnetust vormistasid CC ja kostja liiklusõnnetuse teate, milles viimane kinnitas, et vastutab liikluskahju põhjustamise eest. Sündmuskohal käisid politseiametnikud, kes aga ühtegi toimingut ei teinud, kuna poolte vahel puudus vaidlus liiklusõnnetuse asjaolude üle ning kostja oli kahju põhjustamise omaks võtnud.
4.Hageja liiklusõnnetusest tulenev kahju on 745,57 eurot. Hageja lasi liiklusõnnetuses kahjustada saanud sõiduki parandada, kandes sellega seonduvalt kulu summas 570,57 eurot (käibemaksuta) vastavalt Reval Group OÜ remondi arvele. Lisaks pidi hageja teostama esistange kleepimise tööd, mille tõttu tekkis talle täiendav kulu 175 eurot (käibemaksuta) vastavalt OÜ Lentesco arvele. Kostja on kahju hüvitamisest keeldunud.
5.Hagejal on õigus esitada nõue tulenevalt tema ja sõiduki omaniku vahelisest liisingulepingust. VÕS § 363 p-de 2 ja 3 ning § 364 kohaselt ning vastavalt hageja ja AS Rentacar vahelisele liisingulepingule lasub liisingueseme säilitamise kohustus liisinguvõtjal, samuti kannab liisinguvõtja sõiduki juhusliku hävimise ja kahjustumise riisikot. Eelnimetatust tulenevalt on hagejal liisinguvõtjana liisingulepingu esemele kahju tekkimise korral õigus esitada võlausaldajana nõue kahju tekitaja vastu. Kuigi hageja ei ole sõiduki omanik, on tal õigus esitada kostja vastu deliktiõiguslik kahjunõue.
6.Viivisenõude esitamisel tugines hageja VÕS § 113 lõikele 1. Hageja esitas kostjale nõude 17.04.2018 maksetähtajaga 26.04.2018. Arvestades, et nõue muutus sissenõutavaks 27.04.2018, on hagi esitamise ajaks kogunenud viivise summaks 28,27 eurot. Hagi täienduses täpsustas hageja viivisenõuet ja palus kostjalt välja mõista viivise VÕS § 113 lg 1 teises
2(9)
Tsiviilasi nr: 2-18-15542 lauses ettenähtud määras kahju hüvitiselt 745,57 eurolt alates hagiavalduse esitamisele järgnevast päevast kuni kahju täieliku tasumiseni.
7.Lõplikes seisukohtades palus hageja kostjalt välja mõista menetluskulud 1849,33 eurot ja viivise menetluskulude summalt. Hagejale osutati õigusabi tunnitasu suurusega 100 eurot ja 180 eurot. Menetlusse võtmise määrusega tutvumisele kulus 0,1 tundi. 23.10.2018 määrusega tutvumisele ja seisukoha koostamisele kulus 03, tundi. Hagiavalduse koostamisele kulus kokku 7,50 tundi. Kostja vastusega tutvumisele kulus 0,3 tundi. Hageja 05.12.2018 seisukoha esitamisele kulus 1,7 tundi. Kommunikatsioonile seoses täiendavate tõendite kogumise vajadusega ning õiguslikule analüüsile kulus 26.11.2018 0,8 tundi. Kostja vastuse analüüsile kulus 0,4 tundi ning hagi materjalide analüüsile kulus 13.11.2018 0,5 tundi. Kokku kulus 1674,33 eurot.
8.Kostja menetluskulude nõudele vaidles hageja vastu. Kostjal ei ole menetluses olnud lepingulist esindajat ning ta ei ole seega õigusteenuse eest tasunud. Järelikult puudub kostjal alus nõuda menetluskulude hüvitamist. Kostja vastuväited
9.Kostja vaidles hagile vastu. Kostjal oli õigus oma esialgsest seisukohast taganeda ja lahendada antud juhtum vastavalt Eesti Vabariigis kehtivale seadusandlusele. Kostja vaidles hageja kahju nõudele vastu. Kostja leidis, et taksojuht eiras „Anna teed“ liiklusmärki. Kostja viitas liiklusseaduse §-le 33 lõikele 1 ja 11. Kostja ei saa tõestada, et hageja sõidukijuht kasutas telefoni, kuid fotod sündmuskohalt näitavad, et juht pidi olema väga pime, kui ta ajas sellisel avaral ja pikalt ette nähtavusega teel alla jalgratturi. Taksojuhil oli Gaasi tänava lõpus selgesti nähtaval kohal märk „Anna teed“. Hageja juht pidi liiklusseaduse § 2 järgi mitte jätkama liikumist.
10.Hageja taksojuht valetas, kui ta väitis, et andis teed vasakult lähenevatele sõidukitele ega osanud oodata jalgratturi liginemist paremalt. Kui taksojuht oleks teed andnud vasakult tulevatele sõidukitele, ei oleks õnnetust toimunud. Hageja valetab, kui väidab, et kostja sõitis tema sõidukile otsa. Loogiliselt mõeldes ja fotosid vaadates ei ole see võimalik. „Anna teed“ märk ei tähendanud, et hageja sõiduki juht pidi vaatama ainult vasakule.
11.Kostja ei ole hagejale õigusvastaselt kahju tekitanud. Kostja alustas teed Peterburi tee 90b juurest liikudes jalakäija kiirusega mööda Peterburi tee vasakpoolset teeäärt linna suunas lähima kergliiklusteeni, mis algab Betooni tänavast. Kui kostja ületas Gaasi tänava otsa, märkas ta suure kiirusega tema suunas liikuvat taksot, mille juht hoidis kõrva ääres telefoni. Juht kiirust ei vähendanud ja toimus kokkupõrge. Kostja ei osanud selgitada, miks ta end kohapeal süüdi tunnistas, kuid pidas võimalikuks, et oli erutunud, sest tema pulsi ja vererõhu näidud olid kõrged.
12.Kostja leidis, et ta ei ole andnud siduvat võlatunnistust, sest alati võib hilisema vaatluse ja muude asjaolude tõttu süülisus muutuda. Lisaks oli kostjal parema puusa põrutus, mis on fikseeritud kiirabi läbivaatuslehel. Hageja on suurema ohu valdaja.
13.07.01.2019 seisukohtades jäi kostja varasemate vastuväidete juurde. Liiklusmärk teavitas hageja juhti lähenevast ohust. Kuna hageja juht avaldas, et ristmikule lähenedes vaatas ta ainult vasakule, seega ta rikkus seadust. Kuna kostja liikus jalakäija kiirusega, oleks juht pidanud teda märkama. Takso kahjustused olid ees vasakul, milles nähtub, et kostja koos
3(9)
Tsiviilasi nr: 2-18-15542 jalgrattaga oli juba juhi vaateväljas vasakul. Kui kostja oleks taksot enne ristmiku ületamist näinud, ei oleks ta hakanud ristmikku ületama. Õnnetuse hetkel oli jalgrattur juba pool ristmikku ületanud, mistõttu sõitis kostjale hoopis hageja sõiduk ettevaatamatult otsa, mida iseloomustavad takso esistange vasakul pool asuvad avariijäljed.
14.Hageja väide, et kostja sõitis talle otsa, ei ole õige. Hageja taksojuht tunnistas, et sõitis hoopis kostjale otsa. Teiseks tõendavad kostja väiteid takso esistange avariitäkked vasakul pool. Auto on suurema ohu allikas. Kostja ka leidis, et midagi ei muuda asjaolu, et politsei midagi ei fikseerinud, sest tegemist oli lihtsa avariiga. Kui otseselt vigastatuid ei ole, ei pea politsei tulema, kuigi politsei ja kiirabi olid kohapeal. Hageja juht ei pidanud vaatama ainult ühele poole. Hageja menetluskulusid pidas kostja ebaproportsionaalselt suurteks. Kostja palus hagejalt menetluskuludena välja mõista 1500 eurot. Kostja on end ise esindanud ja tal on õigus küsida esindamise eest hagejaga võrdväärset summat. Esimese astme kohtu otsus
15.Maakohus rahuldas hagi ja mõistis kostjalt hageja kasuks välja 773,84 eurot, millest 745,57 on kahju hüvitis ja 28,27 eurot viivis ning viivise edasiulatuvalt alates 17.10.2018 põhinõudelt 745,57 eurot VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras kuni põhinõude täieliku tasumiseni. Menetluskulud jättis maakohus kostja kanda ja mõistis kostjalt hageja kasuks välja 775 eurot ja viivise menetluskulude tasumisega viivitamise korral.
16.Kohtuotsuse põhjenduste kohaselt ei vaidle pooled käesolevas asjas järgmiste asjaolude üle: 1) Tallinnas Peterburi tee ja Gaasi tänava ristmikul toimus 31.08.2017 liiklusõnnetus, milles põrkasid kokku hageja kasutuses olev sõiduk Škoda Octavia registrimärgiga CCCCCC ja kostja jalgratturina; 2) liiklusõnnetuses sai hageja kasutuses olev sõiduk kahjustada ning hageja kandis sõiduki remontimise kulusid summas 745,57 eurot; 3) liiklusõnnetuse toimumise kohas kinnitas kostja allkirjaga, et on vastutav õnnetuse põhjustamise eest.
17.Pooled vaidlevad selle üle, kas kostja peab hüvitama hagejale tekitatud kahju vaatamata sellele, et kohtumenetluses ta ennast liiklusõnnetuse toimumise eest vastutavaks ei pidanud. Asjas kogutud tõenditest nähtub, et 31.08.2017 koostasid kostja ja hageja valduses olnud sõidukit juhtinud isik liiklusõnnetus teate. Teates tunnistas kostja, et on vastutav liikluskahju põhjustamise eest. Teatele joonistatud skeemil ja sellele lisatud märkuste osal on toodud, et kostja pööras Peterburi teelt vasakule Gaasi tänavale ja põrkas kokku hageja sõidukiga. Takso oli samal ajal pööramas paremale. Samuti nähtub skeemist, et Peterburi teel oli õnnetuse kohal kaks sõidurada, mis suundusid paremale. Kostja sõitis jalgrattal teepervel vastassuuna vööndis. Sõidukil Škoda sai kahjustada esistange vasak nurk. Sõiduki ega jalgratta liikumiskiirust teates märgitud ei ole.
18.Kohus nõustub hageja väitega, et liiklusõnnetuse teates märgitud kostja kinnituse näol on tegemist deklaratiivse võlatunnistusega. Kuigi kostja võis hageja nõudele kohtumenetluses sõltumata antud võlatunnistusest vastu vaielda, lasus kostjal kohustus tõendada oma väiteid ehk seda, et õnnetuse põhjustas hageja sõidukit juhtinud isiku tegevus, mitte kostja tegevus ning kostjal puudus süü. Kostja ei saanud enam tugineda asjaolule, et tal puuduvad tagantjärgi hageja sõiduki juhi vastutust tõendavad tõendid. Kohus selgitas 06.12.2018 pöördumises
4(9)
Tsiviilasi nr: 2-18-15542 kostjale, et viimasel tuleb oma vastuväiteid täiendavalt põhistada ja tõendada (toimiku lk 41). Kohus selgitas, et kostja enda seletused ei ole arvestatavad tõenditena. Kohus selgitas, et kostja väited, milliste kohaselt põhjustas õnnetuse hageja taksojuht, ei ole tõendatud. Vaatamata kohtu selgitustele kostja oma väiteid täiendavalt ei tõendanud.
19.Liiklusseaduse (LS) § 2 p 1 kohaselt tähendab mõiste „anda teed“ nõuet, et liikleja ei jätkaks ega alustaks liikumist ega teeks manöövreid, mis võiksid sundida teist liiklejat järsult muutma liikumissuunda või –kiirust. Iseenesest on õige kostja viide, et liiklusmärgi „Anda teed“ olemasolu korral pidi juht igakülgselt veenduma edasise liikumise ohutuses ning andma teed peateel liikuvatele liiklejatele. 20.Pooled ei vaidle selle üle, et Peterburi maantee oli kahesuunalise liiklusega sõidutee ning kostja jalgratturina liikus õnnetuse toimumise ajal vastassuunavööndis ehk vastupidiselt tee pärisuunavööndile. Kostja pidi sõitma jalgrattaga Peterburi teel kas parema ääre lähedal või paremal teepeenral, kuid kostja sõitis enda allkirjastatud teatises märgitu kohaselt vasakul teepeenral ja pööras vasakule Gaasi tänavale. Kostja ei oleks tohtinud sellise tegevusega teisi liiklejaid ohustada. Seega rikkus kostja liiklusseadusest tulenevaid nõudeid. 21.Hageja ja kostja e-kirjade vahetusest 2018. aasta märtsis (toimiku lk 34—35) nähtub, et hageja seletas kostjale, et taksojuht oli tähelepanelik, andis teed vasakult lähenevatele autodele, kuid ei osanud ette näha, et keegi sõidab rattaga vastassuunavööndis. Kohus ei nõustu kostja väitega, et järelikult tunnistas hageja sõiduki juht, et vaatas ainult vasakule, millega ta rikkus liiklusseaduse nõudeid. Antud e-kirja ei ole saatnud sõidukit juhtinud isik. Hageja sõidukit juhtinud isik ei ole avaldanud ega kinnitanud, et ta vaatas üksnes vasakule. Samas kohus nõustub e-kirjas tooduga, et arvestades sõidukite sõidusuunda, pidi hageja sõiduki juht olema eriti tähelepanelik sõidukite osas, mis liginesid ristmikule vasakult ja sõitsid pärisuunavööndis. Ta ei saanud ega pidanud eeldama, et vastassuunast sõidab tema poole jalgrattur. Muus osas nähtub e-kirjast, et kostja enda varasema vastutavaks tunnistamisega ei nõustunud ning asus väitma, et taksojuht rääkis telefoniga ja sõitis suurel kiirusel. Kohus nõustub hageja väitega, et ainuüksi kostja enda saadetud e-kirjades toodu kostja väiteid ei tõenda.
22.Eeltoodut kokku võttes leiab kohus, et kostja ei ole tõendanud õnnetuse toimumist hageja sõiduki juhist tulenevatel asjaoludel. Kostja ei ole tõendanud süü puudumist liiklusõnnetuse toimumisel. Sõites jalgrattaga vastassuunavööndis, pidi kostja liiklusõnnetuse põhjustama vähemalt hooletult VÕS § 104 lg 3 mõistes, jättes järgimata käibes vajaliku hoole. Kostja ei tõendanud, et kokkupõrke jalgratta ja sõiduki vahel põhjustas hageja sõiduki juhi tegu või tegevusetus. Asjas kogutud tõenditest, eeskätt kostja enda allkirjastatud liiklusõnnetuse teatisest võib järeldada, et õnnetuse põhjustas kostja enda tegevus ehk kostja liikus vastassuunavööndis, põhjustades seeläbi õnnetuse. Hageja kui kõrgema ohu allika valdaja tegevus ei olnud põhjuslikus seoses tekkinud kahjuga. Hageja sõiduki juht ei saanud õnnetust ära hoida.
23.Eeltoodu tõttu kuulub hageja nõue rahuldamisele. Kostjalt tuleb hageja kasuks välja mõista kahjuna 745,57 eurot. Kuna hageja põhinõue kuulus rahuldamisele, tuleb rahuldada ka hageja viivisenõue. Kostjalt tuleb hageja kasuks hagi esitamise ajaks sissenõutavaks muutunud viivisena välja mõista 28,27 eurot. Alates hagiavalduse esitamisele järgnevast päevast (17.10.2018) tuleb kostjalt hageja kasuks välja mõista sissenõutavaks muutuv viivis põhinõude summalt 745,57 eurolt VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras kuni kahju hüvitise täieliku tasumiseni.
24.Kostja palub tühistada maakohtu otsuse täielikult või osaliselt, kuna maakohus on ebaõigesti hinnanud liiklusmärgi anna teed mõistet ning ei ole õigesti hinnanud asjas esitatud tõendeid. Vastus apellatsioonkaebusele 25.Vastustaja leidis, et apellatsioonkaebus tuleb jätta läbi vaatamata, alternatiivselt vaidles esitatud apellatsioonkaebusele vastu ja palus jätta selle rahuldamata ning menetluskulud teise poole kanda. Ringkonnakohtu seisukoht
26.Ringkonnakohus, tutvunud tsiviilasja materjalidega, leiab, et maakohtu otsus tuleb tühistada osaliselt, osas, milles kostjalt mõisteti hageja kasuks välja hüvitis 372,76 eurot ületavas osas ja sellelt arvestatud viivis, samuti menetluskulude jaotuse ja rahalise kindlaksmääramise osas. Apellatsioonkaebus tuleb rahuldada osaliselt. 27.TsMS § 651 lg 1 järgi kontrollib ringkonnakohus apellatsiooni korras esimese astme kohtu otsuse seaduslikkust ja põhjendatust üksnes osas, mille peale on edasi kaevatud. Eelnevast tulenevalt ei ole apellatsioonimenetluses poolte vahel vaidlust järgmiste asjaolude üle, mille maakohus on tuvastanud: -Tallinnas Peterburi tee ja Gaasi tänava ristmikul toimus 31.08.2017 liiklusõnnetus, milles põrkasid kokku hageja kasutuses olev sõiduk Škoda Octavia registrimärgiga CCCCCC ja kostja juhitud jalgratas; -Peterburi maantee oli kahesuunalise liiklusega sõidutee ning kostja jalgratturina liikus õnnetuse toimumise ajal vastassuunavööndis ehk vastupidiselt tee pärisuunavööndile. -kostja rikkus liikluseeskirja, kuna pidi sõitma jalgrattaga Peterburi teel vastavalt oma sõidusuunale kas parema ääre lähedal või paremal teepeenral; -liiklusõnnetuse toimumise kohas kinnitas kostja allkirjaga, et on vastutav õnnetuse põhjustamise eest; - liiklusõnnetuse sündmuskohal käisid ka politseiametnikud, kuid ühtegi toimingut nad ei teinud, sest poolte vahel puudus vaidlus liiklusõnnetuse asjaolude üle, sest kostja oli kahju põhjustamise omaks võtnud; -Gaasi tn alguses enne ristumist Peterburi maanteega oli „Anna teed“ liiklusmärk ning seega enne Peterburi teele sõitu tuli hageja kasutuses oleva sõiduki juhil järgida nimetatud märki; -liiklusõnnetuses sai hageja kasutuses olev sõiduk kahjustada ning hageja kandis sõiduki remontimise kulusid summas 745,57 eurot. -hageja esitas kostjale nõude 17.04.2018 maksetähtajaga 26.04.2018.
28.Kostja on käesolevas asjas seisukohal, et kuigi ta rikkus jalgrattaga liigeldes liiklusseadust, põhjustas liiklusõnnetuse hageja kasutuses oleva sõiduki juht. Seega tuli asja lahendamiseks tuvastada sõiduki valdajate vastutuse küsimus.
29.Maakohus asus seisukohale, et puudub alus VÕS § 139 järgi hageja kahju hüvitise vähendamiseks, kuna asjas esitatud tõenditest ei saa järeldada, et hageja kasutuses oleva sõiduki juht (edaspidi ka hageja sõiduki juht) eiras märki „Anna teed“ (otsuse p 40) ning kostja ei ole tõendanud õnnetuse toimumist hageja sõiduki juhist tulenevatel asjaoludel ning hageja sõiduki juht ei saanud õnnetust ära hoida (otsuse p 43). Ringkonnakohus maakohtu seisukohaga ei nõustu ning põhjendab seda järgmiselt.
6(9)
Tsiviilasi nr: 2-18-15542
30.TsMS § 272 lg 1 järgi on dokumentaalne tõend igasugune kirjalikult, pildistamisega jäädvustatud dokument, mis sisaldab andmeid asja lahendamiseks tähtsate asjaolude kohta ja mida on võimalik kohtuistungil esitada tajutaval kujul. Asjas on esitatud fotod, millelt saab tuvastada liiklusõnnetuse asjaolusid. Ringkonnakohus ei nõustu maakohtu järeldusega, et esitatud tõendid ei tõenda seda, et hageja sõiduki juht järgis „Anna teed“ märki, tuvastades sõidukist paremalt poolt liikuvaid sõidukeid.
31.Asjas on fotodega (tlk 31 ja 29) tõendatud, et liiklusõnnetuse toimumispaik oli peale märki „Anna teed“. Ringkonnakohtu arvates on tõendatud, et hageja sõiduki juht jättis kohustuse kontrollida liiklust mõlemalt suunalt täitmata, sest asja materjalidele lisatud fotolt (tlk 29) nähtub, et Gaasi teelt Peterburi teele parempöördeks ei ole nähtavust piiravaid objekte. Kuivõrd kostja liikus Gaasi tänava poole paremalt poolt, siis juhul, kui hageja sõiduki juht oleks piisavalt sõidukiirust vähendanud ning jälginud tee ristumisel mõlemalt suunalt kulgevat liiklust oleks ta jalgratturi olemasolu tuvastanud. Seda, et hageja sõiduki juht paremalt kulgevat liiklust ei kontrollinud, tõendab ringkonnakohtu arvates ka see, et hageja kasutuses oleval autol sai kahjustada vasak stange pool, st jalgrattur oli kokkupõrke ajal juba sõidukist möödumas. Maakohus leidis, et kokkupõrke selline koht on põhjendatav sellega, et liiklusõnnetuse skeemi järgi tegi kostja vasakpööret Gaasi tn-le. Ringkonnakohus on seisukohal, et isegi kui seda seisukohta toetada on selge, et vasakpöörde tegemiseks oli jalgrattur sõidukist peaaegu möödunud, mitte ei sõitnud sõidukile paremalt küljelt sisse.
32.Liiklusseaduse § 17 lg 1 kohaselt liikleja peab tee andmisel juhinduma liikluskorraldusvahendite nõuetest ja reguleerija märguannetest, § 18 lg 1 järgi juht, kes on kohustatud liiklusreeglite või liikluskorraldusvahendi kohaselt andma teed, peab sõidukiiruse vähendamisega või seismajäämisega selgelt andma märku, et ta kavatseb järgida tee andmise kohustust. Majandus- ja kommunikatsiooniministri määruse Liiklusmärkide ja teemärgiste tähendused ning nõuded fooridele § 7 p 3 kohaselt märk 221 „Anna teed” kohustab juhti andma teed lõikuval teel. Liiklusseaduse § 2 p 1 kohaselt tähendab mõiste „anda teed“ nõuet, et liikleja ei jätkaks ega alustaks liikumist ega teeks manöövreid, mis võiksid sundida teist liiklejat järsult muutma liikumissuunda või -kiirust. Nimetatud sätete järgi peab liikleja kontrollima nii paremalt poolt, kui ka vasakult poolt kulgevat liiklust. Maakohtu avaldatust (otsuse p 42) võib aru saada nii, et kuna hageja sõiduki juht ei pidanud eeldama, et rikkudes liikluseeskirja liigub teepervel jalgrattur, puudus tal kohustus kontrollida temast paremalt kulgevat liiklust. See seisukoht ei ole ringkonnakohtu arvates põhjendatud, sest liiklusmärk „Anna teed“ kohustab kontrollima liiklust mõlemalt suunalt. Seda enam, et Peterburi mnt on kahesuunaline tee ning hageja sõiduki juhil tuli liiklemisel kontrollida ka seda, kas Peterburi teel juhi suhtes paremalt vastassuunavööndist võib tulla Gaasi tänavale parempööret tegevaid sõidukeid. Ringkonnakohtu arvates on tõendatud seega, et hageja kasutuses oleva sõiduki juht ei järginud piisavalt nõuetekohaselt liikluskorraldusvahendi nõudeid.
33.Nõustuda tuleb maakohtuga selles, et kostja ei tõendanud seda, et hageja sõiduki juht tegeles juhtimise ajal kõrvaliste toimingutega (näiteks rääkis mobiiltelefoniga). Samas on maakohus õigesti asunud seisukohale, et hoolimata koheselt liiklusõnnetuse järgselt süü tunnistamisest on kostjal õigus hageja nõudele vastu vaielda, kuid selleks tuleb tal tõendada, et liiklusõnnetuse põhjustas (ka) hageja sõiduki juhi käitumine. Käesoleval juhul leidis see tõendamist ning ringkonnakohtu arvates tuleb hageja kasutuses oleva juhi käitumist liiklusnõuete rikkumisel pidada vähemalt hooletuks VÕS § 104 lg 3 mõttes. Ringkonnakohus osutab, et kuigi VÕS § 139 lg 1 kohaldamiseks ei ole vaja üldreeglina hinnata, kas kannatanu oli hooletu, on käesoleval juhul vajalik see tuvastada, sest
7(9)
Tsiviilasi nr: 2-18-15542 kahjuhüvitise vähendamisel tuleb arvestada ka sõidukijuhtide käitumist iseloomustavaid asjaolusid.
34.Riigikohus on leidnud, et VÕS § 139 tähenduses saab hüvitise suuruse määramisel arvestada nii riskist lähtuvaid kui ka sõidukijuhtide käitumist iseloomustavaid asjaolusid. Iga mootorsõiduki otsese valdaja osaluse kindlakstegemisel tuleb hinnata kõikide põhjuste kogumit (Riigikohtu 19. märtsi 2013. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-7-13, p 30). Asjas on tõendatud, et kostja rikkus liiklusseadust, liigeldes jalgrattaga vastassuunavööndi teepervel ning seega ei põhjustanud liiklusõnnust hageja sõiduki juhi raske eksimus ning kahju hüvitise vähendamine miinimumini või selle välistamine kõne alla ei tule. Arvestades liiklusõnnetuse põhjustanud juhtide rikkumise raskust tuleb asuda seisukohale, et kostja jättis suuremal määral järgimata liiklusseaduses sätestatud kohustuse.
35.Samas, selleks, et tuvastada, millises ulatuses on alust kahjuhüvitist vähendada, tuleb hinnata ka liiklusõnnetuses osalenud sõidukite objektiivselt potentsiaalselt lähtuvat riski mõjutavaid asjaolusid. Riskist lähtuvate asjaoludena tuleb esmalt arvestada igast avariis osalenud sõidukist objektiivselt potentsiaalselt lähtuva ohu suurust, mis sõltub mh sõiduki massist, mõõtudest, liikumiskiirusest, tehnilisest korrasolekust, ohutusvarustusest jms. Selline oht lähtub eelduslikult igast sõidukist ning sõltumata juhi hoolsusest saab selle ohu kahju põhjusena täielikult välistada vaid erandina (Riigikohtu 19. märtsi 2013. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-7-13, p 31). Seega isegi juhul kui tõendamist ei oleks leidnud see, et ohutu liiklemise nõudeid rikkusid mõlemad liiklusõnnetuses osalenud juhid, peaks kohus ikkagi vähendama hageja nõutavat kahjuhüvitist, arvestades hageja osa kahju tekkimises üksnes poolte sõidukitest lähtunud käitamisriskide alusel. Seejuures saab sõidukist potentsiaalselt lähtuva ohu suurust arvestada VÕS § 139 kohaldamisel juhul, kui vastavad ohutegurid konkreetse liiklusõnnetuse ajal realiseerusid. Seega peab kohus hindama, kas sõidukile iseloomulik ohutegur mõjutas konkreetsel juhul liiklusõnnetuse toimumist. Ringkonnakohus leiab, et käesoleval juhul mõjutas hageja kasutuses oleva sõidukile iseloomulik ohutegur liiklusõnnetuse toimumist, sest selle sõiduki mass, mõõdud ja liikumiskiirus olid võrreldes jalgrattaga tunduvalt suuremad. Kui hageja sõiduki juht oleks piisavalt tähelepanu pööranud paremalt suunalt kulgevale liiklusele ning vähendanud sõidukiirust, võinuks liiklusõnnetuse tagajärjed mh hageja jaoks olnud vähem kahjustavad.
36.Arvestades liiklusõnnetuses osalenud juhtide rikkumiste raskust, samas seda, et hageja kasutuses olnud sõidukist lähtus suurem käitamisrisk, leiab ringkonnakohus, et hageja kahju hüvitist tuleb vähendada 50 %. Vastavalt sellele on põhjendatud ka viivisenõue vaid osaliselt.
37.Kostja esitas koos apellatsioonkaebusega ka tõendid: teade liiklusõnnetusest, kiirabikaart, fotod. Kuna nimetatud tõendid on esitatud juba maakohtu menetluses, siis eemaldab ringkonnakohus need toimikust. Kostja esitas koos apellatsioonkaebusega ka hageja sõiduki juhi seletuse peale õnnetuse toimumist. Maakohtus kostja nimetatud tõendit ei esitanud ning apellatsioonkaebuses ei ole kostja põhjendanud, miks ta maakohtus tõendi esitamata jättis. TsMS § 625 lg 4 järgi peab pool oma kaebuses uue tõendi esitamise lubatavust põhjendama. Kui pool uue tõendi lubatavust ei põhjenda, jätab kohus selle tähelepanuta, välja arvatud, kui tõend on ilmselt vajalik asja õigemaks lahendamiseks ja vastaspool on tõendi vastuvõtmisega nõus. Käesoleval juhul, ei ole hageja andnud nõustumust uue tõendi vastuvõtmiseks, mistõttu ei lisa kohus ka seda tõendit asja materjalide juurde.
8(9)
Tsiviilasi nr: 2-18-15542
38.Hageja esitas asjas taotluse apellatsioonkaebuse läbi vaatamata jätmiseks, kuna tegemist oli lihtmenetluses tehtud maakohtu otsusega ning maakohus ei andnud luba otsuse edasikaebamiseks. Ringkonnakohus leiab, et hageja taotlus ei ole põhjendatud. TsMS § 637 lg 21 järgi võetakse käesoleva seadustiku § 405 lõikes 1 asjas esitatud apellatsioonkaebus menetlusse ka siis, kui maakohtu otsuse tegemise on selgelt ebaõigesti kohaldatud materiaalõiguse normi või on selgelt rikutud menetlusõiguse normi või on selgelt ebaõigesti hinnatud tõendeid ja see võis oluliselt mõjutada lahendit. Käesoleval juhul olid apellatsioonkaebuse menetlusse võtmiseks nimetatud eeldused täidetud. Menetluskulude jaotus
39.Kuna hagi ja apellatsioonkaebus rahuldatakse osaliselt siis arvestades rahuldatud ja rahuldamata kaebuste ulatust ning vaidluse asjaolusid, tuleb poolte menetluskulud maa- ja ringkonnakohtus TsMS § 163 lg 1 järgi jätta nende endi kanda. /allkirjastatud digitaalselt/ /allkirjastatud digitaalselt/ Krista Kirspuu Ulvi Loonurm kohtunik kohtunik
/allkirjastatud digitaalselt/ Indrek Soots kohtunik
9(9)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.