Otsuse tegemise aeg ja koht 03.05.2019 Tallinn, Tallinna kohtumaja Tsiviilasja number
2-18-15542
Tsiviilasi
AS Tallink Takso hagi T Mi vastu kahju hüvitamise nõudes
Hagihind
hagi hind 833,49 eurot
Menetlusosalised ja nende Hageja: AS Tallink Takso (registrikood 11425524, Sadama tn 5/7, Tallinn 10111); esindajad Hageja lepinguline esindaja: vandeadvokaat Marika Kütt (Ellex Raidla Advokaadibüroo, Roosikrantsi 2, Tallinn 10119; e-post: [email protected]); Kostja: T M (isikukood xxx, xxx). Menetluse liik
Lihtmenetlus
RESOLUTSIOON
1.Hagi rahuldada.
2.Mõista kostjalt T Milt (isikukood xxx) hageja AS Tallink Takso (registrikood 11425524) kasuks välja 773,84 (seitsesada seitsekümmend kolm eurot ja 84 senti) eurot, millest 745,57 eurot on kahju hüvitis ja 28,27 eurot on hagi esitamise ajaks sissenõutavaks muutunud viivis.
3.Mõista kostjalt T Milt (isikukood xxx) hageja AS Tallink Takso (registrikood 11425524) kasuks välja sissenõutavaks muutuv viivis alates hagiavalduse esitamisele järgnevast päevast (17.10.2018) põhinõude summalt 745,57 eurolt VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras kuni põhinõude täieliku tasumiseni. Menetluskulude jaotus
Mõista kostjalt T Milt (isikukood xxx) hageja AS Tallink Takso (registrikood 11425524) kasuks menetluskuluna välja 775 (seitsesada seitsekümmend viis) eurot, millest 600 eurot on hageja õigusabikulud ja 175 eurot hagiavalduse esitamisel tasutud riigilõiv.
3.Mõista kostjalt T Milt (isikukood xxx) hageja AS Tallink Takso (registrikood 11425524) kasuks välja viivis menetluskulude summalt 775 eurolt VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras alates käesoleva lahendi jõustumisest kuni menetluskulude täieliku tasumiseni.
Edasikaebamise kord Kohus ei anna luba otsuse edasikaebamiseks. Ringkonnakohus võtab apellatsioonkaebuse menetlusse üksnes juhul, kui maakohtu otsuses on antud luba edasikaebamiseks või kui maakohtu otsuse tegemisel on selgelt ebaõigesti kohaldatud materiaalõiguse normi või on selgelt rikutud menetlusõiguse normi või on selgelt ebaõigesti hinnatud tõendeid ja see võis oluliselt mõjutada lahendit. Kohtuotsusele võivad pooled esitada apellatsioonkaebuse Tallinna ringkonnakohtule 30 päeva jooksul alates kohtuotsuse kättetoimetamisest. Apellatsioonkaebus tuleb esitada otse Tallinna ringkonnakohtule asukohaga Pärnu mnt 7 Tallinn. Apellatsioonkaebuse võib kohus lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei taotleta kohtuistungi pidamist. Juhul, kui menetlusosaline taotleb menetlusabi kohtule esitatava kaebuse või taotluse koostamiseks peab menetlusabi taotleja tegema seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist. Hageja nõue ja selle põhjendused
1.Hageja palus kostjalt välja mõista 745,57 eurot, hagiavalduse esitamise ajaks sissenõutavaks muutunud viivisena 28,27 eurot ning edaspidi sissenõutavaks muutuva viivise alates hagi esitamisest seaduses sätestatud määra alusel põhinõude summalt.
2.Hagiavalduse kohaselt sai 31.08.2017 liiklusõnnetuse tagajärjel kahjustada hageja kasutuses olev sõiduk. Tallinnas Xxx tee ja Xxx tänava nurgal toimus 31.08.2017 liiklusõnnetus, milles osales hageja kasutuses olev sõiduk xxx (registreerimisnumbriga xxx) ja kostja jalgratturina. Sõiduki omanik on AS Xxx, kellega hageja on sõlminud liisingulepingu. Õnnetuse hetkel juhtis sõidukit K L.
3.Kostja tunnistas end kahju põhjustamise eest vastutavaks. Vahetult pärast liiklusõnnetust vormistasid K L ja kostja liiklusõnnetuse teate, milles viimane kinnitas, et vastutab liikluskahju põhjustamise eest. Sündmuskohal käisid politseiametnikud, kes aga ühtegi toimingut ei teinud, kuna poolte vahel puudus vaidlus liiklusõnnetuse asjaolude üle ning kostja oli kahju põhjustamise omaks võtnud.
4.Hageja liiklusõnnetusest tulenev kahju on 745,57 eurot. Hageja lasi liiklusõnnetuses kahjustada saanud sõiduki parandada, kandes sellega seonduvalt kulu summas 570,57 eurot (käibemaksuta) vastavalt xxx OÜ remondi arvele. Lisaks pidi hageja teostama esistange kleepimise tööd, mille tõttu tekkis talle täiendav kulu 175 eurot (käibemaksuta) vastavalt OÜ xxx arvele. Kostja on kahju hüvitamisest keeldunud. Hageja saatis 17.04.2018 kostjale ekirja koos nõudekirja ja arvega, milles palus kostjalt kantud kulude hüvitamist. Kostja keeldus arve tasumisest.
5.Hagejal on õigus esitada nõue tulenevalt tema ja sõiduki omaniku vahelisest liisingulepingust. VÕS § 363 p-de 2 ja 3 ning § 364 kohaselt ning vastavalt hageja ja AS Xxx vahelisele liisingulepingule lasub liisingueseme säilitamise kohustus liisinguvõtjal, samuti kannab liisinguvõtja sõiduki juhusliku hävimise ja kahjustumise riisikot. Eelnimetatust tulenevalt on hagejal liisinguvõtjana liisingulepingu esemele kahju tekkimise korral õigus esitada võlausaldajana nõue kahju tekitaja vastu. Kuigi hageja ei ole sõiduki omanik, on tal õigus esitada kostja vastu deliktiõiguslik kahjunõue.
6.Hageja viitas VÕS § 1045 lg 1 punktile 5 ja nõudis kostjalt õigusvastaselt tekitatud kahju hüvitamist. Kostja on rikkunud hageja omandi sarnast õigust, kahjustades sõidukit, mille valdajaks on hageja, kes kannab selle juhusliku hävimise ja kahjustumise riisikot. Kostja on tunnistanud vastutust kahju põhjustamise eest ning andnud hüvitamisele kuuluva kahju osas võlatunnistuse. Teates liiklusõnnetusest on kostja kinnitanud, et ta on vastutav kahju põhjustamise eest. Vastav kinnitus on käsitletav deklaratiivse võlatunnistusena. Deklaratiivse võlatunnistuse andmise menetlusõiguslikuks tagajärjeks on tõendamiskoormise ümberpööramine. Võlgnik peab kohustusest vabanemiseks ja hagi rahuldamata jätmiseks tõendama, et tal ei ole võlatunnistusega tunnistatud võlga.
7.Kostja väited vastutuse puudumise kohta ei ole relevantsed. Kuna kostja tunnistas end sündmuskohal kahju põhjustamise eest vastutavaks ning seetõttu ei alustanud politsei liiklusõnnetuse uurimiseks menetlust, puuduvad muud tõendid, mille alusel hinnata liiklusõnnetuse asjaolusid ja poolte vastutust. Sellises olukorras ei saa kahju põhjustaja, kes vastutust tunnistab, hiljem vastutust välistada, kuna kahju kannataja võimalused kahju põhjustaja vastutuse tõendamiseks on kahju põhjustaja enda käitumise tõttu piiratud.
8.Viivisenõude esitamisel tugines hageja VÕS § 113 lõikele 1. Hageja esitas kostjale nõude 17.04.2018 maksetähtajaga 26.04.2018. Arvestades, et nõue muutus sissenõutavaks 27.04.2018, on hagi esitamise ajaks kogunenud viivise summaks 28,27 eurot. Hagi täienduses täpsustas hageja viivisenõuet ja palus kostjalt välja mõista viivise VÕS § 113 lg 1 teises lauses ettenähtud määras kahju hüvitiselt 745,57 eurolt alates hagiavalduse esitamisele järgnevast päevast kuni kahju täieliku tasumiseni.
9.Kostja vastuväidetega hageja ei nõustunud. Hageja ei nõustunud, et liiklusõnnetuse teatel toodud kostja omaksvõtt ei oma tähtsust. Kostja omaksvõtu tõttu ei jäädvustatud kohapeal kahju tekitamise asjaolusid (sh ei tehtud fotosid) ega algatatud menetlust kahju tekitamise asjaolude väljaselgitamiseks. Seetõttu on loogiline ning hea usu põhimõttega kooskõlas, et liikluskahju asjaolude tõendamiskoormis lasub kostjal.
10.Kostja on väitnud, et ta olevat teate allkirjastamise hetkel olnud erutusseisundis. Väite tõendamiseks on kostja esitanud kiirabi läbivaatuslehe. Nimetatud dokument ei tõenda kostja väiteid, vaid kinnitab vastupidist. Kiirabilehelt ei nähtu, et kostja pulss ja vererõhk oleks olnud tavapärasest oluliselt kõrgem. Seevastu nähtuvad kiirabilehelt kostja tervisliku seisundi osas järgmised märkused: südame rütm „regulaarne“, teadvus „selge“ ja sõnaline kontakt „orienteeritud“. Kiirabi ei tuvastanud seega seisundit, mis oleks välistanud kostja võime hinnata aset leidnud asjaolusid ning oma tegevuse tagajärgi.
11.Kostja ei ole tõendanud, et kahju tekkimise eest vastutab hageja. Kostja esitatud tõendid ei tõenda tema väiteid, et hageja sõiduki juht rääkis sõidu ajal telefoniga, ei märganud „Anna teed“ märki ega vähendanud kiirust. Tõenditest ei nähtu telefoniga rääkimine ega kiiruse vähendamata jätmine. Usaldusväärseks tõendiks ei ole e-kirjade vahetusest nähtuvad kostja enda paljasõnalised väited. Kostja on samas e-kirjade vahetuses möönnud, et ta rikkus ise liikluseeskirju. 02.03.2018 e-kirjas on kostja avaldanud, et kui liikluspolitsei oleks kohale tulnud, oleks kostja saanud trahvi vastassuunas sõitmise eest. Seega on kostja omaks võtnud LS § 31 lg 2 rikkumise, mille kohaselt jalgrattaga võib sõita üksnes võimalikult sõidutee parema ääre lähedal. Sõiduki juhile ei saa „Anna teed“ märgi olemasolul ette heita, et ta ei märganud liiklusreegleid eiravat liiklejat. Samuti ei saaks sõiduki juhti sellises olukorras pidada vastutavaks tekkinud liikluskahju eest.
12.Hageja pidas alusetuks kostja väidet, et kuivõrd auto on suurema ohu allikas, ei pea kostja tekitatud liikluskahju eest vastutama. Tegu ei ole olukorraga, kus kahju oleks tekkinud tulenevalt sõidukile omase riski realiseerumisest. Kahju tekkis põhjusel, et kostja eiras liiklusreegleid,
sõitis hagejale otsa ja tekitas hageja sõidukile liikluskahju. Kostja on eelnimetatu liiklusõnnetuse teates ning e-kirjavahetuses omaks võtnud. Kuivõrd kahju põhjuseks on jalgratturi tegevus ning kostja on selle omaks võtnud, ei ole VÕS § 1056 asjakohane.
13.Lõplikes seisukohtades palus hageja kostjalt välja mõista menetluskulud 1849,33 eurot ja viivise menetluskulude summalt. Hagejale osutati õigusabi tunnitasu suurusega 100 eurot ja 180 eurot. Menetlusse võtmise määrusega tutvumisele kulus 0,1 tundi. 23.10.2018 määrusega tutvumisele ja seisukoha koostamisele kulus 03, tundi. Hagiavalduse koostamisele kulus kokku 7,50 tundi. Kostja vastusega tutvumisele kulus 0,3 tundi. Hageja 05.12.2018 seisukoha esitamisele kulus 1,7 tundi. Kommunikatsioonile seoses täiendavate tõendite kogumise vajadusega ning õiguslikule analüüsile kulus 26.11.2018 0,8 tundi. Kostja vastuse analüüsile kulus 0,4 tundi ning hagi materjalide analüüsile kulus 13.11.2018 0,5 tundi. Kokku kulus 1674,33 eurot.
14.Kostja menetluskulude nõudele vaidles hageja vastu. Kostjal ei ole menetluses olnud lepingulist esindajat ning ta ei ole seega õigusteenuse eest tasunud. Järelikult puudub kostjal alus nõuda menetluskulude hüvitamist. Kostja vastuväited
15.Kostja vaidles hagile vastu. Kostjal oli õigus oma esialgsest seisukohast taganeda ja lahendada antud juhtum vastavalt Eesti Vabariigis kehtivale seadusandlusele. Kostja vaidles hageja kahju nõudele vastu. Kostja leidis, et taksojuht eiras „Anna teed“ liiklusmärki. Kostja viitas liiklusseaduse §-le 33 lõikele 1 ja 11. Kostja ei saa tõestada, et hageja sõidukijuht kasutas telefoni, kuid fotod sündmuskohalt näitavad, et juht pidi olema väga pime, kui ta ajas sellisel avaral ja pikalt ette nähtavusega teel alla jalgratturi. Taksojuhil oli Xxx tänava lõpus selgesti nähtaval kohal märk „Anna teed“. Hageja juht pidi liiklusseaduse § 2 järgi mitte jätkama liikumist.
16.Hageja taksojuht valetas, kui ta väitis, et andis teed vasakult lähenevatele sõidukitele ega osanud oodata jalgratturi liginemist paremalt. Kui taksojuht oleks teed andnud vasakult tulevatele sõidukitele, ei oleks õnnetust toimunud. Hageja valetab, kui väidab, et kostja sõitis tema sõidukile otsa. Loogiliselt mõeldes ja fotosid vaadates ei ole see võimalik. „Anna teed“ märk ei tähendanud, et hageja sõiduki juht pidi vaatama ainult vasakule.
17.Kostja ei ole hagejale õigusvastaselt kahju tekitanud. Kostja alustas teed Xxx tee 90b juurest liikudes jalakäija kiirusega mööda Xxx tee vasakpoolset teeäärt linna suunas lähima kergliiklusteeni, mis algab xxx tänavast. Kui kostja ületas Xxx tänava otsa, märkas ta suure kiirusega tema suunas liikuvat taksot, mille juht hoidis kõrva ääres telefoni. Juht kiirust ei vähendanud ja toimus kokkupõrge. Kostja ei osanud selgitada, miks ta end kohapeal süüdi tunnistas, kuid pidas võimalikuks, et oli erutunud, sest tema pulsi ja vererõhu näidud olid kõrged.
18.Kostja leidis, et ta ei ole andnud siduvat võlatunnistust, sest alati võib hilisema vaatluse ja muude asjaolude tõttu süülisus muutuda. Lisaks oli kostjal parema puusa põrutus, mis on fikseeritud kiirabi läbivaatuslehel. Hageja on suurema ohu valdaja.
19.07.01.2019 seisukohtades jäi kostja varasemate vastuväidete juurde. Liiklusmärk teavitas hageja juhti lähenevast ohust. Kuna hageja juht avaldas, et ristmikule lähenedes vaatas ta ainult vasakule, seega ta rikkus seadust. Kuna kostja liikus jalakäija kiirusega, oleks juht pidanud teda märkama. Takso kahjustused olid ees vasakul, milles nähtub, et kostja koos jalgrattaga oli juba juhi vaateväljas vasakul. Kui kostja oleks taksot enne ristmiku ületamist näinud, ei oleks ta hakanud ristmikku ületama. Õnnetuse hetkel oli jalgrattur juba pool ristmikku ületanud, mistõttu
sõitis kostjale hoopis hageja sõiduk ettevaatamatult otsa, mida iseloomustavad takso esistange vasakul pool asuvad avariijäljed.
20.Hageja väide, et kostja sõitis talle otsa, ei ole õige. Hageja taksojuht tunnistas, et sõitis hoopis kostjale otsa. Teiseks tõendavad kostja väiteid takso esistange avariitäkked vasakul pool. Auto on suurema ohu allikas. Kostja ka leidis, et midagi ei muuda asjaolu, et politsei midagi ei fikseerinud, sest tegemist oli lihtsa avariiga. Kui otseselt vigastatuid ei ole, ei pea politsei tulema, kuigi politsei ja kiirabi olid kohapeal. Hageja juht ei pidanud vaatama ainult ühele poole. Hageja menetluskulusid pidas kostja ebaproportsionaalselt suurteks. Kostja palus hagejalt menetluskuludena välja mõista 1500 eurot. Kostja on end ise esindanud ja tal on õigus küsida esindamise eest hagejaga võrdväärset summat. Kohtuotsuse põhjendused
21.Kohus leiab, hinnates asjas kogutud tõendeid ning arvestades poolte seisukohti, et hagi kuulub rahuldamisele. Kohus ei anna käesolevas asjas luba otsuse edasikaebamiseks, kuid kohus peab vajalikuks teha käesolevas asjas otsuse erinevalt tsiviilkohtumenetluse seadustiku § 444 lõikes 1 sätestatust koos kirjeldava ja põhjendava osaga.
22.Pooled ei vaidle käesolevas asjas järgmiste asjaolude üle: 1) Tallinnas Xxx tee ja Xxx tänava ristmikul toimus 31.08.2017 liiklusõnnetus, milles põrkasid kokku hageja kasutuses olev sõiduk xxx registrimärgiga xxx ja kostja jalgratturina; 2) liiklusõnnetuses sai hageja kasutuses olev sõiduk kahjustada ning hageja kandis sõiduki remontimise kulusid summas 745,57 eurot; 3) liiklusõnnetuse toimumise kohas kinnitas kostja allkirjaga, et on vastutav õnnetuse põhjustamise eest.
23.Pooled vaidlevad selle üle, kas kostja peab hüvitama hagejale tekitatud kahju vaatamata sellele, et kohtumenetluses ta ennast liiklusõnnetuse toimumise eest vastutavaks ei pidanud.
24.Hageja palus kostjalt välja mõista sõiduki remontimise tõttu tekkinud kahju 745,57 eurot, hagi esitamise ajaks sissenõutavaks muutunud viivise 28,27 eurot ja pärast hagiavalduse esitamist sissenõutavaks muutunud viivise. Hageja osundas, et kostja kinnitus liiklusõnnetuse teatisel on hinnatav deklaratiivse võlatunnistusena, millest tulenevalt oleks kostja pidanud tõendama oma väiteid, et tema õnnetust ei põhjustanud. Kostja väited on jäänud tõendamata. Kuna kostja kinnitas oma vastutust liiklusõnnetuse teatisel, käisid sündmuskohal küll politseinikud, kuid nad ei teinud ühtegi toimingut asjaolude kindlakstegemiseks. Hageja esitas kostja vastu deliktilise nõude ja leidis, et kostja viited sõidukile kui kõrgema ohu allikale ei ole asjakohased, sest õnnetus ei toimunud sõidukile omase riski realiseerumise tõttu. Õnnetus toimus, sest kostja rikkus liikluseeskirju.
25.Kostja vaidles hagile vastu ja leidis, et tal oli õigus taganeda oma algsest seisukohast, mille ta andis erutunud seisundis. Kostja ei põhjustanud õnnetust, vaid hageja sõiduki juht eiras märki „Anna teed“, ületas kiirust ja rääkis telefoniga. Alusetu on hageja väide, et tema sõiduki juht vaatas vasakult tulevaid sõidukeid ning juht ei pidanud vaatama ainult vasakule. Kostja ei vastuta juhtunu eest, sest hageja oli suurema ohu allika valdaja. Samuti olid takso kahjustused vasakul, mis tõendab, et kostja oli koos jalgrattaga juhi vaateväljas vasakul. Kuna vigastatuid ei olnud, ei pidanud politsei midagi fikseerima, sest tegu oli lihtsa avariiga.
26.Kohus leiab, et kostja vastuväited on tõendamata ega anna alust jätta tema vastu esitatud hagi rahuldamata. VÕS § 127 lg 1 sätestab, et kahju hüvitamise eesmärgiks on kahjustatud isiku asetamine olukorda, mis on võimalikult lähedane olukorrale, milles ta oleks olnud, kui kahju
hüvitamise kohustuse aluseks olevat asjaolu ei oleks esinenud. VÕS § 127 lg 4 näeb ette, et isik peab kahju hüvitama üksnes juhul, kui asjaolu, millel tema vastutus põhineb, on kahju tekkimisega sellises seoses, et tekkinud kahju on selle asjaolu tagajärg (põhjuslik seos). Seega tuleneb eelviidatud sättest, et kahju peab hüvitama isik, kelle tegu kahjuliku tagajärje põhjustas.
27.VÕS § 132 lg 3 sätestab, et kui asja on kahjustatud, hõlmab kahjuhüvitis eelkõige asja parandamise mõistlikud kulud ning võimaliku väärtuse vähenemise. Hageja esitatud xxx OÜ arvest nr 180703 (toimiku lk 6) nähtub, et õnnetuses kannatada saanud sõiduki remonditööde maksumus oli 570,57 eurot ilma käibemaksuta ja 684,68 eurot koos käibemaksuga. Esistange kleepimise kuludeks oli täiendavalt 175 eurot ilma käibemaksuta ja 210 eurot koos käibemaksuga (toimiku lk 8). Kostja ei ole hageja sõidukile kahju tekkimist ning selle remontimiseks vajalike kulude suurust vaidlustanud. Hageja saatis kostjale 17.04.2018 nõudekirja kahju hüvitamiseks, kuid kostja vastutusega ei nõustunud (toimiku lk 9-11). Seega leiab kohus, et hageja sõiduki kahjustuste kõrvaldamiseks vajalike kulude suurus on tõendatud. Samuti on tõendatud, et hageja teavitas kostjat nõudest enne kohtusse pöördumist.
28.VÕS § 1045 lg 1 p 5 sätestab, et kahju tekitamine on õigusvastane eelkõige siis, kui see tekitati kannatanu omandi või sellega sarnase õiguse või valduse rikkumisega. Hageja on esitanud kostja vastu deliktilise kahju hüvitamise nõude. VÕS § 1050 lg 1 sätestab, et kahju tekitaja ei vastuta kahju tekitamise eest, kui ta tõendab, et ei ole kahju tekitamises süüdi, kui seadusega ei ole sätestatud teisiti. Sisuliselt on kostja väitnud käesolevas asjas, et liiklusõnnetus toimus hoopis hageja sõiduk juhist tulenevatel asjaoludel. VÕS § 139 lg 1 näeb ette, et kui kahju osaliselt tekkis kahjustatud isikust tulenevatel asjaoludel või ohu tagajärjel, mille eest kahjustatud isik vastutab, vähendatakse kahjuhüvitist ulatuses, milles need asjaolud või oht soodustasid kahju tekkimist.
29.Lisaks on kostja viidanud sellele, et mootorsõiduk kujutas endast kõrgema ohu allikat. VÕS § 1057 näeb ette, et mootorsõiduki otsene valdaja vastutab mootorsõiduki käitamisel tekkinud kahju eest, välja arvatud nimetatud sättes otseselt viidatud juhtudel.
30.Riigikohus on leidnud, et VÕS § 139 tähenduses saab hüvitise suuruse määramisel arvestada nii riskist lähtuvaid kui ka sõidukijuhtide käitumist iseloomustavaid asjaolusid. Hüvitise vähendamine miinimumini või selle välistamine saab erandina kõne alla tulla siis, kui on tuvastatud, et liiklusõnnetuse põhjustas ainuüksi kannatanu raske eksimus, millest tulenevalt ei olnud kahju tekitajal, kes enne reegleid ei rikkunud, enam mõistlikult võimalik õnnetust vältida ning kahju tekitanud mootorsõidukist tulenev risk oli kannatanu käitumise tõttu täielikult elimineeritud (RK TKo 3-2-1-64-15, p 12, RK TKo 3-2-1-7-13, p 33). Sõidukite kokkupõrkel tuleb liiklusseaduse mõttes hinnata, kes õnnetuse põhjustas. Kui mõlemad pooled rikkusid süüliselt liiklusseaduse nõudeid, tuleb kannatanu osa üle otsustamisel hinnata, kumb juhtidest jättis suuremal määral järgimata liikluses tavaliseks peetava hoolsuse (RK TKo 3-2-1-7-13, p 32). VÕS § 139 peab kohus kohaldama ilma kohustatud isiku taotluseta, sest hüvitise vähendamiseks piisab sellest, kui vähendamise asjaolud on menetlusosalise poolt esitatud. Kohtul tuleb hinnata liiklusõnnetuse toimumise asjaolusid tervikuna (RK TKo 3-2-1-64-15, p 13, 3-2-1-46-15, p 12, 3-2-1-65-15, p 13).
31.Samuti on Riigikohus selgitanud, et kuigi mootorsõiduki käitaja vastutab suurema ohu allika valitsejana tekitatud kahju eest sõltumata süüst, kuulub kahju hüvitamisele VÕS § 127 lg 4 alusel vaid siis, kui asjaolu, millel tema vastutus põhineb, on kahju tekkimisega sellises seoses, et tekkinud kahju on selle asjaoluolu tagajärg ehk esineb põhjuslik seos (RK TKo 3-2-1-29-11, p ). Eeltoodut arvesse võttes tuleb kohtul järelikult hinnata toimunud liiklusõnnetust tervikuna ning teha kindlaks, kas või kelle tegu põhjustas õnnetuse toimumise, kas kostja võimalik tegu oli süüline ning kas või millised hagejast tulenevad asjaolud võiksid olla aluseks kahju vähendamisel.
32.Asjas kogutud tõenditest nähtub, et 31.08.2017 koostasid kostja ja hageja valduses olnud sõidukit juhtinud isik liiklusõnnetus teate (toimiku lk 5). Teates tunnistas kostja, et on vastutav liikluskahju põhjustamise eest. Teatele joonistatud skeemil ja sellele lisatud märkuste osal on toodud, et kostja pööras Xxx teelt vasakule Xxx tänavale ja põrkas kokku hageja sõidukiga. Takso oli samal ajal pööramas paremale. Samuti nähtub skeemist, et Xxx teel oli õnnetuse kohal kaks sõidurada, mis suundusid paremale. Kostja sõitis jalgrattal teepervel vastassuuna vööndis. Sõidukil xxx sai kahjustada esistange vasak nurk. Sõiduki ega jalgratta liikumiskiirust teates märgitud ei ole.
33.Kohus nõustub hageja väitega, et liiklusõnnetuse teates märgitud kostja kinnituse näol on tegemist deklaratiivse võlatunnistusega. VÕS § 30 lg 1 sätestab, et leping, millega lubatakse kohustuse täitmist selliselt, et lubadusega luuakse iseseisev kohustus või millega tunnistatakse kohustuse olemasolu, on võlatunnistus. Riigikohus on leidnud, et deklaratiivse võlatunnistuse andmise menetlusõiguslikuks tagajärjeks on tõendamiskoormise ümberpööramine ehk võlausaldajal ei ole vaja tunnustatud võla sissenõudmiseks esitada muid tõendeid peale võlatunnistuse ning võlgnik peab kohustusest vabanemiseks ja hagi rahuldamata jätmiseks tõendama, et tal ei ole võlatunnistusega tunnistatud võlga (RK TKo 3-2-1-124-14, p 23, 3-2-1149-11, p 21, 3-2-1-103-16, p 20, 2-13-34922, p 13.1).
34.Riigikohus on osundanud, et liiklusõnnetuses osalejad ei saa tugineda oma teadmatusele õnnetuse põhjuste osas, kui LS § 169 nõudeid on rikutud (RK TKo 3-2-1-61-15, p 13). LS § 169 lg 4 sätestab, et liiklusõnnetusest ei ole vaja politseile teatada, kui on täidetud kõik järgmised tingimused: inimesed liiklusõnnetuses vigastada ei saanud või liiklusõnnetuses osalenud inimesed ei nõua ise oma tervise kontrolli, liiklusõnnetuses osalenud juhid või juht ja varalise kahju saajad on juhtumi põhjusi hinnates varalise kahju tekitamise vastutuse küsimuses ühel meelel, hilisemat identifitseerimist võimaldaval viisil on loetletud kõikide liiklusõnnetuses osalenud inimeste andmed, nimetatud on varalise kahju tekitamise eest vastutav isik ning liiklusõnnetuses osalenud juhid või juht ja varalise kahju saajad on eelloetletud asjaolud kirjalikult vormistanud ja sellele alla kirjutanud. Kohtu hinnangul on seega ebaõige kostja järeldus, et kuna tegemist oli lihtsa avariiga, ei olnud vaja politsei poolt juhtunu fikseerimine ning kostja võis vabalt pärast liiklusõnnetuse teatises kinnituse andmist oma seisukohta muuta.
35.Eelviidatud liiklusseaduse sättest tuleneb, et politseile juhtunust teatamine ja asjaolude tuvastamine ei olnud vajalik seetõttu, et kostja tunnistas oma vastutust mõlema õnnetuses osaleja allkirjastatud teatises. Kuigi kostja võis hageja nõudele kohtumenetluses sõltumata antud võlatunnistusest vastu vaielda, lasus kostjal kohustus tõendada oma väiteid ehk seda, et õnnetuse põhjustas hageja sõidukit juhtinud isiku tegevus, mitte kostja tegevus ning kostjal puudus süü. Kostja ei saanud enam tugineda asjaolule, et tal puuduvad tagantjärgi hageja sõiduki juhi vastutust tõendavad tõendid. Kohus selgitas 06.12.2018 pöördumises kostjale, et viimasel tuleb oma vastuväiteid täiendavalt põhistada ja tõendada (toimiku lk 41). Kohus selgitas, et kostja enda seletused ei ole arvestatavad tõenditena. Kohus selgitas, et kostja väited, milliste kohaselt põhjustas õnnetuse hageja taksojuht, ei ole tõendatud. Vaatamata kohtu selgitustele kostja oma väiteid täiendavalt ei tõendanud.
36.Liiklusseaduse (LS) § 2 p 1 kohaselt tähendab mõiste „anda teed“ nõuet, et liikleja ei jätkaks ega alustaks liikumist ega teeks manöövreid, mis võiksid sundida teist liiklejat järsult muutma liikumissuunda või –kiirust. Iseenesest on õige kostja viide, et liiklusmärgi „Anda teed“ olemasolu korral pidi juht igakülgselt veenduma edasise liikumise ohutuses ning andma teed peateel liikuvatele liiklejatele.
37.LS § 2 p 60 kohaselt on pärisuunavöönd sõidukite ühes suunas liiklemiseks ettenähtud sõidutee või selle osa. Kahesuunalise liiklusega sõidutee puhul loetakse pärisuunavööndiks sõidutee parempoolset osa, mida vasakult piirab liikluskorraldusvahend, selle puudumisel sõidutee mõtteline keskjoon. Pooled ei vaidle selle üle, et Xxx maantee oli kahesuunalise
liiklusega sõidutee ning kostja jalgratturina liikus õnnetuse toimumise ajal vastassuunavööndis ehk vastupidiselt tee pärisuunavööndile.
38.LS § 14 lg 1 järgi on sõidukite liiklus parempoolne. LS § 14 lg 7 kohaselt ei tohi keegi oma tegevusega või tegevusetusega ohustada või takistada liiklust. LS § 31 lg 2 alusel võib jalgratta ja pisimopeediga sõita jalgrattarajal või jalgrattateel või võimalikult sõidutee parema ääre lähedal, välja arvatud LS § 48 lõike 1 kohase manöövri ajal. Jalgrattaga võib sõita ka jalgratta- ja jalgteel ning teepeenral, kui see on selleks kõlblik, ohustamata jalakäijat. Seega pidi kostja sõitma jalgrattaga Xxx teel kas parema ääre lähedal või paremal teepeenral, kuid kostja sõitis enda allkirjastatud teatises märgitu kohaselt vasakul teepeenral ja pööras vasakule Xxx tänavale. Kostja ei oleks tohtinud sellise tegevusega teisi liiklejaid ohustada. Seega rikkus kostja liiklusseadusest tulenevaid nõudeid.
39.Kostja esitas kohtule fotod (toimiku lk 29-32). Fotodelt nähtub kahjustada saanud sõiduk, maas lamav jalgratas ja kiirabiauto. Samuti nähtub fotodelt, et Xxx tänava alguses enne ristumist Xxx maanteega oli „Anna teed“ liiklusmärk. Tallinna Transpordiameti 20.12.2018 vastusest teabenõudele (toimiku lk 47-48) nähtub, et Xxx tee oli sõidueesõigusega tee. Samas ei osanud Tallinna Transpordiamet kinnitada, kas 31.08.2017 oli märk „Anna teed“ füüsiliselt olemas, kuigi teateid märgi kahjustamise või eemaldamise kohta neile esitatud ei olnud. Täiendavalt esitas kostja kaks fotot kahjustatud sõiduki xxx esistangest (toimiku lk 45-46).
40.Eelviidatud tõenditest nähtub, et enne Xxx teele sõitu tuli hageja sõiduki juhil järgida märki „Anna teed“, kuid tõenditest ei saa järeldada, et sõidukijuht eiras seda märki, ei vähendanud kiirust ning rääkis seejuures telefoniga. Tegemist on kostja paljasõnaliste väidetega. Ainuüksi asjaolust, et hageja sõidukil sai kahjustada esistange vasak nurk, ei saa kohus lugeda kostja väiteid õnnetuse toimumise asjaolude kohta tõendatuteks. Kohus osundab, et liiklusõnnetuse teatise kohaselt alustas kostja ise vastassuunast tulles pööret vasakule, millest tulenevalt on põhjendatud kahjustuste asukoht hageja sõidukil.
41.31.08.2017 koostatud kiirabikaardi (toimiku lk 33) järgi oli kostjal vasaku puusa marrastus. Seda, et kostjal oleks olnud ebatavaliselt kõrge pulss või vererõhk, tõendist järeldada ei saa. Kostja teadvus oli selge ja üldseisund rahuldav. Kohus ei pea usutavaks, et olukorras, kus hageja sõiduki juht oleks ületanud kiirust, jätnud liiklusmärgi tähelepanuta ning oleks samal ajal rääkinud telefoniga, oleks kostja jätnud eelviidatud asjaolud liiklusõnnetuse teatises kajastamata ning oleks sellele vaatamata kinnitanud, et on õnnetuse eest vastutav. Samuti ei pea kohus usutavaks, et kui hageja sõiduki juht oleks sõitnud teele välja kiirust vähendamata või suurel kiirusel, nagu seda väitis kostja, oleksid kostja vigastused olnud sedavõrd minimaalsed, nagu need nähtuvad kiirabikaardist.
42.Hageja ja kostja e-kirjade vahetusest 2018. aasta märtsis (toimiku lk 34—35) nähtub, et hageja seletas kostjale, et taksojuht oli tähelepanelik, andis teed vasakult lähenevatele autodele, kuid ei osanud ette näha, et keegi sõidab rattaga vastassuunavööndis. Kohus ei nõustu kostja väitega, et järelikult tunnistas hageja sõiduki juht, et vaatas ainult vasakule, millega ta rikkus liiklusseaduse nõudeid. Antud e-kirja ei ole saatnud sõidukit juhtinud isik. Hageja sõidukit juhtinud isik ei ole avaldanud ega kinnitanud, et ta vaatas üksnes vasakule. Samas kohus nõustub e-kirjas tooduga, et arvestades sõidukite sõidusuunda, pidi hageja sõiduki juht olema eriti tähelepanelik sõidukite osas, mis liginesid ristmikule vasakult ja sõitsid pärisuunavööndis. Ta ei saanud ega pidanud eeldama, et vastassuunast sõidab tema poole jalgrattur. Muus osas nähtub ekirjast, et kostja enda varasema vastutavaks tunnistamisega ei nõustunud ning asus väitma, et taksojuht rääkis telefoniga ja sõitis suurel kiirusel. Kohus nõustub hageja väitega, et ainuüksi kostja enda saadetud e-kirjades toodu kostja väiteid ei tõenda.
43.Eeltoodut kokku võttes leiab kohus, et kostja ei ole tõendanud õnnetuse toimumist hageja sõiduki juhist tulenevatel asjaoludel. Kostja ei ole tõendanud süü puudumist liiklusõnnetuse
toimumisel. Sõites jalgrattaga vastassuunavööndis, pidi kostja liiklusõnnetuse põhjustama vähemalt hooletult VÕS § 104 lg 3 mõistes, jättes järgimata käibes vajaliku hoole. Kostja ei tõendanud, et kokkupõrke jalgratta ja sõiduki vahel põhjustas hageja sõiduki juhi tegu või tegevusetus. Asjas kogutud tõenditest, eeskätt kostja enda allkirjastatud liiklusõnnetuse teatisest võib järeldada, et õnnetuse põhjustas kostja enda tegevus ehk kostja liikus vastassuunavööndis, põhjustades seeläbi õnnetuse. Hageja kui kõrgema ohu allika valdaja tegevus ei olnud põhjuslikus seoses tekkinud kahjuga. Hageja sõiduki juht ei saanud õnnetust ära hoida.
44.Eeltoodu tõttu kuulub hageja nõue rahuldamisele. Kostjalt tuleb hageja kasuks välja mõista kahjuna 745,57 eurot. Kuna hageja põhinõue kuulus rahuldamisele, tuleb rahuldada ka hageja viivisenõue. Kostjalt tuleb hageja kasuks hagi esitamise ajaks sissenõutavaks muutunud viivisena välja mõista 28,27 eurot. Alates hagiavalduse esitamisele järgnevast päevast (17.10.2018) tuleb kostjalt hageja kasuks välja mõista sissenõutavaks muutuv viivis põhinõude summalt 745,57 eurolt VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras kuni kahju hüvitise täieliku tasumiseni.
45.TsMS § 162 lg 1 sätestab, et hagimenetluse kulud kannab pool, kelle kahjuks otsus tehti. Kuivõrd kohus tegi otsuse kostja kahjuks, tuleb menetluskulud jätta kostja kanda. TsMS § 174 lg 1 sätestab, et menetluskulude rahalise suuruse määrab menetluskulude jaotuse alusel vajalikus ja põhjendatud ulatuses kindlaks asja menetlev kohus samas tsiviilasjas, millega seoses kulud tekkisid. TsMS § 174 lg 2 kohaselt määrab maakohus menetluskulude rahalise suuruse kindlaks kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses, kui menetluskulude kindlaksmääramine ei takista kohtuotsuse või menetlust lõpetava määruse tegemist.
46.Hageja palus kostjalt välja mõista menetluskulud 1849,33 eurot ja viivise menetluskulude summalt. Hagejale osutati õigusabi tunnitasu suurusega 100 eurot ja 180 eurot. Hageja õigusabikulud on 1674,33 eurot ja hagi esitamisel tasutud riigilõiv 175 eurot. Kohus leiab, et tegemist oli lihtsa ja vähemahuka vaidlusega, kus tunnitasu suurus 180 eurot õigusabi osutamisel põhjendatud ei ole. Kohus peab mõistlikuks tunnitasu suurust 100 eurot ilma käibemaksuta. Lisaks nähtub hageja menetluskulude taotlusest, et hagiavalduse koostamiseks ja selles esinenud puuduste kõrvaldamiseks on kokku aega kulunud 9,5 tundi. Kohus peab seda aega ülepaisutatuks. Hagiavaldus ei sisaldanud keerukat õiguslikku analüüsi, palju faktilisi asjaolusid ning sellele oli lisatud vähe tõendeid. Kohus loeb põhjendatud ja mõistlikuks ajakuluks hagi koostamisel 3 tundi.
47.Hageja menetluskulude taotlusest nähtuvalt on 26.11.2018 kulunud kokku 0,8 tundi tõendite kogumisega seotud kommunikatsiooniks ja õiguslikuks analüüsiks seoses tõendite kogumise vajadusega. Hageja ei esitanud kohtule ühtegi täiendavat tõendit ning selleks puudus vajadus, mistõttu on tegemist põhjendamatu ajakuluga. Samuti ei loe kohus põhjendatud ajakuluks 13.11.2018 kulu 0,5 tundi seoses hagi ja asja materjalidega tutvumisega, mis oli tingitud hageja lepingulise esindaja vahetusest. Muus osas loeb kohus hageja õigusabi osutamiseks kulunud aja põhjendatuks ehk kohus loeb põhjendatuks õigusabi osutamise kokku 6 tunni ulatuses. Arvestades kohtu poolt mõistlikuks ja põhjendatud peetud õigusabi tunnitasu suurust, on põhjendatud ja mõistlikud hageja õigusabikulud 100 eurot x 6 tundi = 600 eurot. Kostjalt tuleb hageja kasuks menetluskuludena välja mõista kulud õigusabile summas 600 eurot ja kulud riigilõivule summas 175 eurot ehk kokku 775 eurot.
48.Kooskõlas hageja taotlusega tuleb kostjalt TsMS § 177 lg 4 alusel välja mõista viivis menetluskulude summalt 775 eurolt VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras alates käesoleva lahendi jõustumisest kuni menetluskulude täieliku tasumiseni.
/allkirjastatud digitaalselt/ Anu Uritam
Kohtunik Osaliselt tühistatud Tallinna RK 20.12.2019 lahendiga.
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.