Võlaõigus

Kaebus võidakse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil. Kostja võib esitada Harju Maakohtu Tallinna kohtumajale tagaseljaotsuse peale kaja, kui tema tegevusetus, mis oli tagaseljaotsuse tegemise aluseks, oli tingitud mõjuvast põhjusest. Kaja võib esitada sõltumata mõjuva põhjuse olemasolust, kui hagile vastamata jätmise puhul oli hagi kostjale või tema esindajale kätte toimetatud muul viisil kui isiklikult allkirja vastu üleandmisega või elektrooniliselt või kui tagaseljaotsust ei võinud seaduse kohaselt teha. Kaja võib esitada tagaseljaotsuse kättetoimetamisest alates 30 päeva jooksul. Kui tagaseljaotsus toimetatakse kätte avalikult, võib kaja esitada 30 päeva jooksul alates päevast, kui kostja sai tagaseljaotsusest või selle täitmiseks algatatud täitemenetlusest teada. Koos kajaga tuleb kohtule esitada kõik asja ettevalmistamise lõpuleviimiseks vajalik ning tasuda kajalt riigilõiv. Kohus selgitab, et vastavalt tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 187 lg-le 6 peab menetlusabi taotlemise korral menetlusabi taotleja seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus sellisel juhul mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist. Hagi asjaolud, nõue xxx AS ja kostja sõlmisid kliendilepingu, mille alusel oli kostjal õigus sõlmida lepinguid xxx AS poolt pakutavate teenuste kasutamiseks. Kostjal oli õigus kasutada ka muid tasulisi teenuseid. xxx AS ja kostja sõlmisid 22.11.2017 liitumislepinguga telekommunikatsiooniteenuse osutamise kokkulepe “Mobiilse elu kõnepakett”. Liitumislepingu alusel sõlmisid xxx AS ja kostja 10.10.2018 liitumislepingu lisaga Mobiil-ID teenuse osutamise kokkuleppe. xxx AS ja kostja sõlmisid 19.05.2022, 05.08.2021 ja 30.05.2022 tähtajatud seademete kasutuslepingud, mille alusel tarbis kostja interneti ja/või nuti TV ja/või telefoni teenust, üüris seadet digiboks Arris xxx, ruuter Technicolor xxx ja ruuter Zyxel xxx. Kostja ei tagastanud seadet digiboks Arris xxx ja ruuter Zyxel xxx xxx AS-le. Seoses lepingu rikkumisega kohustus kostja hüvitama seadme digiboks Arris xxx maksumuse 24,75 eurot ja seadme ruuter Zyxel xx maksumuse 169,00 eurot - kokku 193,75 eurot, mille on hageja arvestanud põhiosasse. Kostja kasutas koduinterneti teenust 01.06.2022 – 29.08.2022, xxxV teenust alates 02.06.2020 – 29.08.2022, koduinterneti teenust perioodil 02.08.2021 – 29.06.2022. xxx AS ja kostja sõlmisid 05.08.2021 ja 04.10.2021 seadmekindlustuse lepingu seadmete Apple iPhone 11 64 GB must ja Apple iPhone 11 128 GB lilla kindlustamiseks. Seadme Apple iPhone 11 64 GB must kindlustusmakse 10,90 eurot kuus ja seadme Apple iPhone 11 128 GB lilla kindlustusmakse 10,90 eurot kuus. xxx AS on endale võetud kohustusi täitnud ja esitanud kostjale igakuiseid arveid teenuste kasutamise eest. Kostja kasutas xxx AS teenuseid nende eest tasumata. xxx AS on kostjale esitanud järgnevad tasumata jäänud arved: 20220514377303, 20220614970170, 20220614983491, 20220715522366, 20220715523048, 20220816078667. Eeltoodust tulenevalt on kostja võlgnevuse põhisumma 452,35 eurot. xxx AS saatis 11.08.2022.a kostjale lepingute ülesütlemise hoiatuse koos täiendava tähtajaga võlgnevuse tasumiseks, s.o hiljemalt 25.08.2022.a. Kuivõrd kostja võlgnevust täiendava tähtaja jooksul ei tasunud, ütles Telia kostjaga sõlmitud lepingud üles 26.08.2022. xxx AS loovutas 13.11.2024 kostja vastase nõude Aktiva Finance Group OÜ koos õigusega nõuda kõrvalnõudeid. 2

Hageja palub mõista kostjalt hageja Aktiva Finance Group OÜ kasuks välja põhivõlgnevus 452,35 eurot, sissenõudmiskulud 40 eurot ja sissenõutavaks muutunud viivis 276,32 eurot; viivised alates 8.04.2025 kuni põhinõude summas 452,35 eurot täitmiseni lepingus kokkulepitud viivisemääras, s.o 24% aastas; menetluskulud, sealhulgas riigilõiv summas 245,00 eurot ja hageja õigusabikulud 442,50 eurot ning väljamõistetud menetluskuludelt menetluskulude suurust kindlakstegeva lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist VÕS § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses. Kohtu selgitused Hagiavaldus ja menetlusse võtmise määrus on kostjale kätte toimetatud avalikult väljaande Ametlikud Teadaanded kaudu 30.05.2025.a ning menetluskulude nimekiri on kostjale kätte toimetatud avalikult väljaande Ametlikud Teadaanded kaudu 05.06.2025.a. Kostjal oli kohustus hagile vastata 10 päeva jooksul materjalide kättesaamisest. Kostja ei ole tänaseni vastust esitanud. Kohus selgitab, et tulenevalt TsMS § 444 lg-st 3 võib kohus tagaseljaotsuse teha kirjeldava ja põhjendava osata. Kuivõrd kohus määrab käesolevas asjas kindlaks menetluskulud, esitab ta põhjendused nende väljamõistmise osas ja märkis eelpool lühidalt hagi asjaolud ja nõude. TsMS § 174 lg 1 kohaselt määrab menetluskulude rahalise suuruse menetluskulude jaotuse alusel vajalikus ja põhjendatud ulatuses kindlaks asja menetlev kohus samas tsiviilasjas, millega seoses kulud tekkisid. Kohus määrab menetluskulude rahalise suuruse kindlaks ka siis, kui menetlusosalised ei esita menetluskulude kindlaksmääramise taotlust, võttes aluseks menetluskulude nimekirja või tsiviilasja materjalid. TsMS § 138 lg 1 kohaselt on menetluskulud menetlusosaliste kohtukulud ja kohtuvälised kulud. Kohtuvälised kulud on TsMS § 144 p 1 kohaselt menetlusosaliste esindajate ja nõustajate kulud. Kohtukulud on TsMS § 138 lg 2 kohaselt muuhulgas riigilõiv ning asja läbivaatamise kulud. Hageja palub kostjalt välja mõista menetluskuludena menetluskulud: riigilõiv 245 eurot ja esindustasu 442,5 eurot (sh maksekäsu kiirmenetluse kulu 20 eurot) ning välja mõistetud menetluskuludelt menetluskulude suurust kindlakstegeva lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist VÕS §-s 113 lg 1 ettenähtud ulatuses. Kuna hageja tasus käesolevas asjas riigilõivu 245 eurot, siis peab kohus põhjendatuks hageja kulutusi riigilõivule summas 245 eurot, mis tuleb kostjalt hageja kasuks välja mõista. Hageja on esitanud menetluskulude nimekirja, milles hageja ja hageja esindaja on kokku leppinud 1 töötunni hinnaks 169 eurot. Ehkki pooltel on õigus kokku leppida endile sobivas õigusteenuse osutamise tunnihinnas, ei tähenda, et nimetatud kulu oleks põhjendatud jätta vastaspoole kanda. Seega märgib kohus, et hageja esindaja märgitud teenustasu summas 169 eurot tund ilma käibemaksuta tuleb käesolevas asjas lugeda ebamõistlikult kõrgeks. TsMS § 175 lõike 1 kohaselt peab menetlusosaline kandma teist menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulud põhjendatud ja vajalikus ulatuses. Kohus on seisukohal, et kostja esindaja tunnitasu on ülemäärases suuruses võrreldes kohtupraktikas heakskiidetud Eesti Advokatuuri liikmeks mitte oleva lepingulise esindaja tunnitasuga. Mitteadvokaadist esindaja põhjendatud tunnitasuks on senises praktikas peetud 60-100 eurot, millele vajadusel lisandub käibemaks. Sellest kõrgemad juristi tunnitasud on pigem erandlikud ning peetud põhjendatuks advokaadi/vandeadvokaadi puhul. Tunnitasule hinnangu andmisel tuleb mh lähtuda vaidluse sisust. Käesoleva vaidluse sisu ei saanud olla kostja esindaja jaoks keeruline, tegemist on 3

telekommunikatsiooni lepingust tuleneva võlavaidlusega, mistõttu arvestab kohus lepingulise esindaja põhjendatud tunnitasuks 100 eurot. Hageja toiminguteks menetluskulude nimekirja kohaselt on täiendavate alusdokumentidega tutvumine ja nende analüüs; hagiavalduse ettevalmistamine ja koostamine; lisade kogumine ja komplekteerimine; dokumentide esitamine kohtule, 2,5 h, 169 eur/h summas 422,5 eurot. Kohus arvestab lepingulise esindaja kulude väljamõistmisel asja keerukust ja mahtu, tsiviilasja hinda, hageja esindaja tehtud tööd ning asjaolu, käesolevas asjas on esitatud üksnes hagiavaldus, ei ole toimunud sisulist arutelu ega istungeid ning tegemist on nn tüüphagiga. Eeltoodu alusel peab kohus põhjendatud ajaliseks kuluks 2 tundi, kokku summas 200 eurot (2*100). Ühtlasi peab kohus tulenevalt TsMS § 484.2 põhjendatuks kulusid maksekäsu kiirmenetluses summas 20 eurot. Kokku on põhjendatud ja vajalikud hageja menetluskulusid summas 465 eurot (245+200+20), mis tuleb kostjalt välja mõista. TsMS § 177 lg 4 kohaselt kohus märgib menetluskulude kindlaksmääramist taotlenud isiku avalduse alusel menetluskulude kindlaksmääramise lahendis, et hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt tuleb tasuda menetluskulude suurust kindlaks tegeva lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist VÕS § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses. Antud juhul on hageja vastava taotluse esitanud, mistõttu märgib kohus menetluskulude kindlaksmääramise lahendis, et määruse jõustumisest kuni täitmiseni tuleb kostjal tasuda hagejale hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt (465 eurot) viivist võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses. TsMS § 178 lg-st 1 tulenevalt saab hüvitatavate menetluskulude suurust vaidlustada selle kohtulahendi peale edasi kaevates, kui koos menetluskulude jaotusega määrati kindlaks hüvitatavate menetluskulude suurus.

/allkirjastatud digitaalselt/ Kohtunik

4

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonüümitud. Andmed on informatiivsed.