Luminor Bank AS-i hagi XX ja YY vastu solidaarselt võlgnevuse 73 138 92 euro väljamõistmiseks
Vaidlustatud otsus
Harju Maakohtu 4. septembri 2019. a otsus
Kaebuse esitaja ja liik
XX ja YY apellatsioonkaebus
Apellatsioonkaebuse hind
21 908,28 eurot
Menetlusosalised ja nende esindajad ringkonnakohtus
Hageja (vastustaja) Luminor Bank AS (registrikood 11315936), volitatud esindaja Marjel Mõis Kostja I (apellant I) XX (isikukood XXXXXXXXXXX) Kostja II (apellant II)
XXXXXXXXXXXX)
YY
(isikukood
Kostjate I ja II lepinguline esindaja Riho Friedrichs Asja läbivaatamine
Kirjalikus menetluses
RESOLUTSIOON
1.Tühistada Harju Maakohtu 4. septembri 2019. a otsus osas, milles määrati kindlaks XX ja YY menetluskulude suurus ja mõisteti see nende kasuks Luminor Bank ASilt välja.
Teha tühistatud osas uus otsus, millega mõista Luminor Bank AS-lt välja maakohtus kantud menetluskulu hüvitis 245,07 eurot XX kasuks ja 245,07 eurot YY kasuks.
3.Jätta ülejäänud osas Harju Maakohtu 4. septembri 2019. a otsus muutmata.
4.Apellatsioonkaebus rahuldada osaliselt.
5.Apellatsioonimenetluse kulud jätta XX ja YY kanda.
6.Otsuse tervikresolutsioon on järgmine:
6.1.Hagi rahuldada osaliselt.
6.2.Välja mõista XX-lt ja YY-lt solidaarselt Luminor Bank AS-i kasuks 21 908,28 eurot. Menetluskulude jaotus ja rahalise suuruse kindlaksmääramine
6.3.Jätta maakohtu menetluses kantud Luminor Bank AS-i menetluskulud 29,95% ulatuses solidaarselt XX ja YY kanda ning XX ja YY menetluskulud 70,05% ulatuses Luminor Bank AS-i kanda.
6.4.Rahuldada
Luminor
Bank
AS-i
taotlus
menetluskulude
rahaliseks
kindlaksmääramiseks osaliselt.
6.5.Mõista XX-lt ja YY-lt solidaarselt Luminor Bank AS-i kasuks välja menetluskulude hüvitis 329,45 eurot.
6.6.Rahuldada XX ja YY kindlaksmääramiseks osaliselt.
taotlus
menetluskulude
rahaliseks
6.7.Mõista Luminor Bank AS-ilt XX ja YY kasuks välja menetluskulude hüvitis 819,59 eurot.
6.8.Tasaarvestada hageja ja kostjate vastastikused kohtuotsusega väljamõistetavad menetluskulud (resolutsiooni punktid 6.5 ja 6.7) ning tasaarvestuse tagajärjel mõista Luminor Bank AS-lt XX kasuks välja menetluskulu 245,07 eurot ning YY kasuks 245,07 eurot.
6.9.Jätta apellatsioonimenetlusega seotud kulud XX ja YY kanda. Luminor Bank AS-l väljamõistetavad menetluskulud puuduvad. Easikaebamise kord Kohtuotsuse peale võib esitada kassatsioonkaebuse vahetult Riigikohtule 30 päeva jooksul alates otsuse kassaatorile kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel otsuse avalikult teatavaks tegemisest. Hagimenetluses Riigikohtus võib menetlusosaline menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja taotlusi esitada üksnes vandeadvokaadi vahendusel. Kassatsioonkaebuse esitamisel tuleb tasuda kautsjon sõltuvalt tsiviilasja hinnast ja kaebuse ulatusest. Menetlusosaline võib ise esitada Riigikohtule menetlusabi saamise taotluse, samuti esitada teise menetlusosalise kaebuse või muu taotluse kohta seisukohti ja vastuväiteid. Menetlusabi andmise taotlus ei peata seaduses sätestatud ega kohtu poolt määratud tähtaja kulgemist. Seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb.
ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
Hagi ja selle aluseks olevad asjaolud
1.Luminor Bank AS (hageja) esitas 29. märtsil 2019 Harju Maakohtule hagi XX (kostja I) ja YY (kostja II) vastu solidaarselt võlgnevuse 73 138,92 euro väljamõistmiseks. Hageja väitel sõlmisid Nordea Bank Finland Plc Eesti filiaal (hageja õiguseelneja) ja Kerbera Ehitus OÜ (kustutatud, edaspidi garantii tellija) 25. juunil 2013 pangagarantiide limiidilepingu nr T20289286 (edaspidi garantiileping), mille alusel oli garantii tellijal õigus limiidi ulatuses taotleda hagejalt garantiisid garantiilepingus sätestatud tingimustel ja korras. Garantiilimiidis lepiti kokku summas 75 000 eurot, mida 24. jaanuari 2014 garantiilepingu muudatuslepingu nr I (edaspidi garantiilepingu muudatus nr I) kohaselt vähendati 15 250 euroni, mida omakorda
7.augusti 2014 garantiilepingu muudatuslepingu nr II (edaspidi garantiilepingu muudatus nr II) alusel suurendati 150 000 euroni. Lisaks kehtestati garantiilepingu muudatusega nr II uus redaktsioon garantiilepingu eri- ja üldtingimustest. Hageja sõlmis 25. juunil 2013 kostjatega I ja II käenduslepingud, mille alusel vastutavad käendajad garantiilepingust tulenevate garantii tellija maksekohustuste täitmise eest täies ulatuses, kuid mitte suuremas summas kui 75 000 eurot. 11. augusti 2014 käenduslepingu muudatuse (käenduslepingu muudatus) alusel suurendati kostjate I ja II vastutuse rahalist ülempiiri 150 000 euroni.
2 (9)
Hageja on garantiilepingu üldtingimuste p 3.1 alusel väljastanud neli garantiikirja summas 73 138, 92 eurot järgmiselt: -
hageja väljastas 7. juulil 2014 garantiikirja nr 09T2028928603 (edaspidi garantiikiri nr I), mille p 2 alusel garanteeris Mitt & Perlebach OÜ-le kohustuste täitmise tagamiseks kuni 1 278 euro suuruse summa. Mitt & Perlebach OÜ esitas
30.novembril 2015 hagejale maksenõude summas 1 278 eurot, mille hageja kandis üle
11.detsembril 2015. Samal kuupäeval esitas hageja garantii tellijale nõudekirja, millega teatas, et debiteerib garantii tellija arvelduskontolt 1 278 eurot, sh palus garantii tellijal kindlustada 1 278 euro suuruse summa olemasolu garantii tellija arvelduskontol. Hagejal nimetatud summat debiteerida võimalik ei olnud;
-
hageja väljastas 1. aprillil 2015 garantiikirja nr 09T2028928611 (edaspidi garantiikiri nr II), mille p 2 alusel garanteeris MAAKRI 42 KORTERIÜHISTULE kohustuste täitmise tagamiseks kuni 8 499,84 euro suuruse summa. MAAKRI 42 KORTERIÜHISTU esitas 19. septembril 2016 hagejale maksenõude summas 8 499,84 eurot, mille hageja kandis üle 20. septembril 2016. Samal kuupäeval esitas hageja garantii tellijale nõudekirja, millega teatas, et tasus MAAKRI 42 KORTERIÜHISTULE eelnimetatud summa ning debiteeris garantii tellija arvelduskontolt summa 8 499,84 eurot. Hagejal nimetatud summat debiteerida võimalik ei olnud;
-
hageja väljastas 1. aprillil 2015 garantiikirja nr 09T2028928612 (edaspidi garantiikiri nr III), mille p 2 alusel garanteeris Lucca Kodu OÜ-le kohustuste täitmise tagamiseks kuni 63 250 euro suuruse summa. Lucca Kodu OÜ esitas 22. juulil 2016 hagejale maksenõude summas 19 930,80 eurot, mille hageja kandis üle 29. juulil 2016. Samal kuupäeval esitas hageja garantii tellijale nõudekirja, millega teatas, et debiteerib garantii tellija arvelduskontolt summa 19 930,80 eurot, sh palus hageja garantii tellijal kindlustada 19 930,80 euro suuruse summa olemasolu arvelduskontol. Hagejal nimetatud summat debiteerida võimalik ei olnud. Lisaks esitas Lucca Kodu OÜ
26.septembril 2016 hagejale maksenõude summas 41 452,80 eurot. Hageja esitas
28.septembril 2016 garantii tellijale nõudekirja, millega teatas, et kannab
29.septembril 2016 Lucca Kodu OÜ-le üle 41 452,80 eurot ja debiteerib nimetatud summa garantii tellija arvelduskontolt. Hagejal ei olnud võimalik eelnimetatud summat garantii tellija arvelduskontolt debiteerida;
-
hageja väljastas 14. aprillil 2015 garantiikirja nr 09T2028928615 (edaspidi garantiikiri nr IV), mille p 2 alusel garanteeris UU-le kohustuste täitmise tagamiseks kuni 1 977,48 euro suuruse summa. UU esitas 25. juulil 2017 hagejale maksenõude summas 1 977,48 eurot. Hageja esitas 26. juulil 2017 garantii tellijale nõudekirja, millega teatas, et kannab 1. augustil 2017 UU-le üle 1 977,48 eurot ja debiteerib eelnimetatud summa garantii tellija arvelduskontolt. Hagejal ei olnud võimalik eelnimetatud summat garantii tellija arvelduskontolt debiteerida.
Hageja nõuab kostjatelt kui solidaarvõlgnikelt garantiilepingust tulenevate võlgnevuste summas 73 138,92 eurot tasumist. Menetluskulud palub hageja jätta kostjate kanda. Kostja vastuväited
2.Kostjad vaidlevad hagile vastu, nende vastuväidete kohaselt lõppes garantiileping garantii tellija äriregistrist kustutamisega, s.o 3. augustil 2016. Alternatiivselt tuleb käenduslepingu muudatuse p 8 alusel lugeda garantiilepingu lõppemise tähtajaks väljastatud garantiide alusel tekkinud nõuete garantii tellija poolt täitmine selliselt, et garantii tellija ei ole sattunud veel viivitusse. Garantiilepingu muudatuse nr II üldtingimuste p 7.1 ja 7.3 alusel tekkis garantii 3 (9)
tellija hüvitamiskohustus hageja poolt väljamakse tegemise päeval, sellest mitteteadmisel aga hageja poolt esitatud nõudes sätestatud päeval. Järelikult on garantii tellija sellest järgmisel päeval hüvitamisega viivituses. Garantiileping lõppes garantiikirja nr I osas
11.detsembril 2015, garantiikirja nr II osas 22. septembril 2016, garantiikirja nr III osas
29.juulil 2016 ja garantiikirja nr IV osas 28. septembril 2016. Hageja ega tema õiguseellane ei ole käenduslepingu muudatuse p 8 tähtaja jooksul (alates 3. augustist 2016 ega nelja garantiikirja lõppemise kuupäevast või garantiikirjade hilisemast kuupäevast, s.o
28.septembrist 2016) kostjate vastu nõuet esitanud. Hageja nõudekirjad on informatiivsed ega teavita käendajat tema maksekohustusest. Seega on hageja minetanud oma õiguse hagi käendajate vastu esitada. Hageja nõue on aegunud. Menetluskulud paluvad kostjad jätta hageja kanda. Maakohtu otsus
3.Maakohus rahuldas 4. septembri 2019 otsusega (vaidlustatud otsus) hagi osaliselt ning mõistis kostjatelt I ja II solidaarselt hageja kasuks välja võlgnevuse 21 908,28 eurot. Maakohus jättis tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 163 lg 1 ja TsMS § 165 lg 3 alusel hageja menetluskulud 29,95% ulatuses solidaarselt kostjate I ja II kanda ning kostjate I ja II menetluskulud 70,05% ulatuses hageja kanda. Maakohus mõistis kostjatelt I ja II solidaarselt hageja kasuks välja menetluskulude hüvitise summas 329,45 eurot ning hagejalt kostjate I ja II kasuks välja menetluskulude hüvitise summas 682,99 eurot. Maakohus tasaarvestas hageja ja kostjate I ja II väljamõistetavad menetluskulud ning mõistis hagejalt kostja I kasuks välja menetluskulud summas 176,77 eurot ning kostja II kasuks summas 176,77 eurot.
3.1.Maakohus tuvastas, et poolte vahel puudub vaidlus järgmiste asjaolude üle: -
hageja ja garantii tellija sõlmisid 25. juunil 2013 pangagarantiide limiidilepingu garantiilimiidiga 75 000 eurot;
-
hageja ja garantii tellija sõlmisid 24. jaanuaril 2014 garantiilepingu muudatuse nr I, millega vähendati garantiilimiiti 15 250 euroni;
-
hageja ja garantii tellija sõlmisid 7. augustil 2014 garantiilepingu muudatuse nr II, millega kehtestasid lepingu eritingimused ja üldtingimused uues redaktsioonis ning suurendasid garantiilimiiti 150 000 euroni;
-
hageja sõlmis kostjatega I ja II 25. juunil 2013 käenduslepingu, mille alusel vastutavad kostjad garantiilepingust tulenevate garantii tellijate maksekohustuste täitmise eest täies ulatuses, kuid mitte suuremas summas kui 75 000 eurot;
-
hageja sõlmis 11. augustil 2014 kostjatega I ja II käenduslepingu muudatuse, mis asendas 25. juunil 2013 sõlmitud käenduslepingut ning muudeti kostjate vastutuse rahalist ülempiiri 150 000 euroni;
-
hageja väljastas 7. juulil 2014 garantiikirja nr I, millega garanteeris Mitt & Perlebach OÜ-le kuni 1 278 euro suuruse summa tasumise. Mitt & Perlebach OÜ esitas
30.novembril 2015 hagejale maksenõude summas 1 278 eurot, mille hageja kandis üle
11.detsembril 2015. Samal kuupäeval esitas hageja garantii tellijale nõudekirja, millega teatas, et debiteerib tema arvelduskontolt 1 278 eurot, sh palus kindlustada 1 278 euro olemasolu arvelduskontol. Hagejal nimetatud summat debiteerida võimalik ei olnud;
-
hageja väljastas 1. aprillil 2015 garantiikirja nr II ja 9. aprillil 2015 selle muudatuse nr I, millega garanteeris MAAKRI 42 KORTERIÜHISTULE kuni 10 400 euro suuruse summa tasumise. MAAKRI 42 KORTERIÜHISTU esitas 19. septembril 2016 hagejale maksenõude summas 8 499,84 eurot, mille hageja kandis üle
20.septembril 2016. Samal kuupäeval esitas hageja garantii tellijale nõudekirja, 4 (9)
millega teatas, et tasus MAAKRI 42 KORTERIÜHISTULE eelnimetatud summa ning debiteeris garantii tellija arvelduskontolt summa 8 499,84 eurot. Hagejal nimetatud summat debiteerida võimalik ei olnud; -
hageja väljastas 1. aprillil 2015 garantiikirja nr III, millega garanteeris Lucca Kodu OÜ-le kuni 63 250 euro suuruse summa tasumise. Lucca Kodu OÜ esitas
22.juulil 2016 hagejale maksenõude summas 19 930,80 eurot, mille hageja kandis üle
29.juulil 2016. Samal kuupäeval esitas hageja garantii tellijale nõudekirja, millega teatas, et debiteerib garantii tellija arvelduskontolt 19 930,80 eurot, sh palus hageja kindlustada summa olemasolu arvelduskontol. Hagejal nimetatud summat debiteerida võimalik ei olnud. Lucca Kodu OÜ esitas 26. septembril 2016 hagejale maksenõude summas 41 452,80 eurot. Hageja esitas 28. septembril 2016 garantii tellijale nõudekirja, millega teatas, et kannab 29. septembril 2016 Lucca Kodu OÜ-le üle 41 452,80 eurot ja debiteerib nimetatud summa garantii tellija arvelduskontolt. Hagejal ei olnud võimalik nimetatud summat garantii tellija arvelduskontolt debiteerida;
-
hageja väljastas 14. aprillil 2015 garantiikirja nr IV, millega garanteeris UU-le kuni 1 977,48 euro tasumise. UU esitas 25. juulil 2017 hagejale maksenõude summas 1 977,48 eurot. Hageja esitas 26. juulil 2017 garantii tellijale nõudekirja, millega teatas, et kannab 1. augustil 2017 UU-le üle 1 977,48 eurot ja debiteerib nimetatud summa garantii tellija arvelduskontolt. Hagejal ei olnud võimalik eelnimetatud summat arvelduskontolt debiteerida;
-
garantii tellija kustutati äriregistrist 3. augustil 2016.
3.2.Maakohus ei nõustu kostjatega, et garantii tellija kustutamisega lõppes automaatselt garantiileping ja sellest tulenevalt kostjate käendus (võlaõigusseadus (VÕS) § 187 lg 1). Garantii tellija kustutamisega on välistatud garantiilepingust tuleneva nõude maksmapanek garantii tellija vastu, kuid hageja on nõudega kohtusse pöördunud kostjate kui käendajate vastu. Käenduslepingust tuleneb kostjate solidaarvastutus garantiilepingust tulenevate kohustuste täitmise eest. Lisaks on garantiileping kehtiv, sest garantiilepingu muudatuse nr II üldtingimuste p 17.1 kohaselt kehtib leping kuni garantii tellija on nõuetekohaselt täitnud kõik lepingust tulenevad kohustused ning kõigi lepingu alusel antud garantiide tähtajad on möödunud ja neist tulenevad kohustused on täidetud. Garantiilepingu muudatuse nr II eritingimuste p 2.5 kohaselt võis hageja anda limiidi alusel garantiisid tähtajaga kuni 39 kuud ja p 2.4 kohaselt oli limiidi tähtaeg 29. mai 2015. Hageja väljastas kõik neli garantiikirjad tähtaegselt.
3.3.Järgnevalt analüüsis maakohus, kas hageja esitas kostjate kui käendajate vastu nõude tähtaegselt. Maakohtu hinnangul on käenduslepingu muudatuse p 8 sõnastus ebaselge. Viidatud punkti esimesest lausest tuleneb, et käendus on seotud garantiilepingu tähtajaga, milleks on eritingimuste p 2.4 kohaselt 29. mai 2015. Teisalt on see seotud väljastatud pangagarantiidest garantii tellijale tulenevate kohustuste täitmise lõpptähtajaga, mis ei ühti garantiilepingu tähtajaga. Arvestades garantiilepingu ja käenduslepingu eesmärki ning olemust ning VÕS § 29 sätestatut, tuleb käenduslepingu muudatuse p 8 tõlgendada selliselt, et käenduse kehtivus on võrdne garantiilepingu alusel väljastatud garantiide kehtivusajaga, kusjuures hagejal on õigus esitada kostja(te) vastu nõue või teavitada selle olemasolust hiljemalt ühe aasta jooksul alates iga konkreetse garantii saaja kasuks antud garantii lõppemisest. Seega lõppeb garantiikiri kas selles märgitud tähtpäeva möödumisega või garantiisumma väljamaksmisega, mis on kooskõlas garantiilepingumuudatuse nr II üldtingimuste p-dega 7.1 ja 7.3.
3.4.Käenduslepingu muudatuse p 8 sätestab selgelt, et nõude esitamiseks loetakse käendaja teavitamist tema maksekohustusest. Hageja on kostjaid teavitanud tähtaegselt nende maksekohustusest üksnes osade nõuete kohta. Maakohus leidis, et 5 (9)
-
garantiikirja nr I kehtivus lõppes 30. novembril 2015 seoses tähtpäeva möödumisega. Hageja edastas kostjale I nõudekirja 11. detsembril 2015, kuid sellest ei nähtu, et kohustuse täitmist nõutakse käendaja(te)lt. Hageja nõue tuleb jätta 1 278 euro ulatuses rahuldamata;
-
garantiikirja nr II kehtivus lõppes 20. septembril 2016 seoses garantiisumma tasumisega garantii saajale. Hageja edastas kostjale I nõudekirja 22. septembril 2016, kuid sellest ei nähtu, et kohustuse täitmist nõutakse käendaja(te)lt. Hageja tõendas, et ta teavitas kostjaid vastavast maksekohustusest alles 2. novembril 2017, s.o ca 1,5 kuud pärast tähtaega. Hageja nõue tuleb jätta 8 499,84 euro ulatuses rahuldamata;
-
garantiikirja nr III kehtivus lõppes 29. septembril 2016 seoses garantiisumma tasumisega garantii saajale. Hageja esitas garantii tellija esindaja nimele nõudekirja
29.juulil 2016 ja 28. septembril 2016, kuid kirjadest ei nähtu, et kohustuse täitmist nõutakse käendaja(te)lt. Hageja teavitas kostjaid vastavast maksekohustusest
3.augusti 2016 e-kirjaga esimese garantiisumma makse 19 930,80 euro osas ja
2.novembri 2017 e-kirjaga, s.o ca 1 kuu pärast tähtaega. Maakohus rahuldas hageja nõude garantiikirja nr III osas 19 930,80 euro ulatuses ning jättis 41 452,80 euro ulatuses rahuldamata;
-
garantiikirja nr IV kehtivus lõppes 1. augustil 2017 seoses garantiisumma tasumisega. Hageja on kostja I nimele edastanud nõudekirja 26. juulil 2017, millest ei nähtu, et kohustuse täitmist nõutakse käendaja(te)lt. Hageja teavitas kostjaid maksekohustusest tähtaegselt 2. novembril 2017. Hageja nõue tuleb garantiikirja nr IV osas rahuldada 1 977,48 euro ulatuses.
Maakohus rahuldas hagi osaliselt ning mõistis kostjatelt solidaarselt hageja kasuks välja võlgnevuse summas 21 908,28 (1 977,48 + 19 930,80) eurot.
3.5.Maakohus jaotas menetluskulud proportsionaalselt hagi rahuldamise ulatusega ja jättis 70,05% kostjate menetluskuludest hageja kanda ning 29,95% hageja menetluskuludest kostjate kanda. Hageja menetluskuluks oli riigilõiv 1100 eurot, millest kostjate kanda jäi 329,45 eurot. Kostjate menetluskuluks oli esindajatasu, mida maakohus pidas üksnes osaliselt põhjendatud ja vajalikuks. Maakohus leidis, et esindaja tunnitasu 120 eurot koos käibemaksuga on keskmisest mõnevõrra kõrgema hinnaga, mis on põhjendamatu. Vaidlus oli sisuliselt keskmise keerukusega. Põhjendatud tunnitasumäär on 100 eurot koos käibemaksuga. Esindaja ajakulust luges maakohus põhjendatud ja vajalikuks 9,75 tundi. Poolte seisukohad
4.Kostjad esitasid ühise apellatsioonkaebuse, milles paluvad maakohtu otsuse tühistada osas, millega maakohus hagi rahuldas ning mõistis kostjatelt solidaarselt hageja kasuks välja 21 908,28 eurot. Menetluskulud paluvad kostjad jätta maa- ja ringkonnakohtus hageja kanda.
4.1.Kostjad vaidlustavad maakohtu otsuse garantiikirjade nr IV (1 977,48 euro) ja nr III esimeses osa (19 930,80 eurot) osas, mille alusel maakohus hagi osaliselt rahuldas.
4.2.Maakohus hindas tõendeid ebaõigesti, mille tulemusel ei ole kohtuotsus seaduslik ega põhjendatud.
4.3.Esiteks sai maakohus valesti aru kostjate positsioonist menetluses. Pooled ei vaidle selle üle, kas garantii tellija kustutamisega äriregistrist lõppes kostjate käendatav kohustus, vaid kostjad on püüdnud aru saada, millal saab lugeda garantiileping lõppenuks ehk käenduslepingu muudatuse p 8 tingimus saabunuks.
4.4.Maakohus ei selgitanud käenduslepingu muudatuse p 8 tõlgendamisel välja poolte ühist tegelikku tahet. Garantiileping tuleb lugeda lõppenuks põhivõlgniku äriregistrist kustutamisega, st 3. augustil 2016. Alternatiivselt on käenduslepingu muudatuse p 8 tähtaja 6 (9)
arvutamise aluseks neli individuaalset garantii lõppemise kuupäeva või nendest hilisem kuupäev ehk 28. september 2016. Hageja ega tema õiguseellane ei ole käenduslepingu muudatuse p 8 nimetatud tähtaja jooksul nõuet kostjate vastu esitanud.
4.5.Maakohus ei põhjendanud, mille alusel luges kohus garantiikirja nr III puhul
3.augusti 2016 nõudekirja ja garantiikirja nr IV puhul 2. novembri 2017 nõudekirja sisu selliseks, et nendest nähtub, et kohustuse täitmist nõutakse kostjatelt. Hageja 3. augusti 2016 ja
2.novembri 2017 nõudekirjad on informatiivsed ning ei teavita käendajat tema maksekohustusest. Hageja 3. augusti 2016 nõudekiri sisaldab teavitust, et Lucca Kodu OÜ on esitanud hagejale garantiinõude 19 930,80 euro väljamaksmiseks, mida hageja on teinud. Lisaks teavitati kostjaid sama kirjaga üksnes sellest, et käenduse olemasolu tõttu on käendatav summa suurenenud. Hageja on 2. novembri 2017 nõudekirja esimese osaga teavitanud kostjaid üksnes garantii tellija võla suurenemisest. Lisaks on ebaselge, kas hageja esitas kirjas ettepaneku võla tunnistamise kokkuleppe sõlmimiseks garantii tellijale või käendajatele. Kirja sisust tulenevalt on tegemist ettepanekuga võla tunnistamise kokkuleppe sõlmimiseks, mis ei ole käsitletav teavitusena kostjate maksekohustusest. Lisaks ei saa 2. novembri 2017 kirja pealkirjast „Garantii käenduslepingust tulenevad väljamaksed“ järeldada, et tegemist on käendajatele adresseeritud teatega nende maksekohustusest.
4.6.Kostjate maakohtus kantud menetluskulud olid tervikuna vajalikud ja põhjendatud. Lisaks ei ole kostjate esindaja tunnihind 120 eurot (käibemaksuga) põhjendamatult kõrge.
5.Hageja vaidles apellatsioonkaebusele vastu, palus jätta kaebus rahuldamata ja menetluskulud kostjate kanda.
RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED
6.Ringkonnakohus leiab, et apellatsioonkaebus on osaliselt põhjendatud, mistõttu tuleb maakohtu otsus TsMS § 657 lg 1 p 2 alusel tühistada osas, milles maakohus määras kindlaks kostjate menetluskulu suuruse. Ringkonnakohus teeb selles osas uue otsuse. Ülejäänud osas jääb maakohtu otsus TsMS § 657 lg 1 p 1 alusel muutmata. Apellatsioonkaebus rahuldatakse osaliselt
7.Pooled vaidlevad esmalt selle üle, kuidas tõlgendada käenduslepingu p 8, milles pooled olid kokku leppinud käenduslepingu tähtaja. Ringkonnakohus märgib, et iseenesest on küll õige apellantide seisukoht, et VÕS § 29 lg 1 kohaselt tuleb lepingu tõlgendamisel esmalt lähtuda poolte ühisest tegelikust tahtest. Samas olukorras, kus poolte maakohtus esitatud seisukohad lepingu tõlgendamise osas erinesid ning pooled ei olnud esitanud tõendeid nende ühise tegeliku tahte tõendamiseks, lähtus maakohus lepingu tõlgendamisel õigesti VÕS § 29 lg-s 4 sätestatud reeglist ja tõlgendas lepingut mõistliku isiku positsioonist lähtudes.
8.Vaidlusaluse lepingupunkti esimese lause kohaselt on käendusleping tähtajaline, olles seotud käendatava garantiilepingu tähtajaga, milleks loetakse garantiilepingus toodud limiidi kehtivuse ajal väljastatud pangagarantiidest tulenevate garantii tellija kohustuste täitmise lõpptähtaega. Ringkonnakohus nõustub põhimõtteliselt maakohtu antud tõlgendusega sellele lepingupunktile. Lepingupunkti sõnastusest nähtub, et pooled on lepingus defineerinud, mida tähendab käenduslepingu mõttes garantiilepingu tähtaeg. Selleks loeti garantii tellija kohustuste täitmise lõpptähtaega. Seega tuleb vaadata, millal pidi garantiilepingu järgi garantii tellija oma kohustused täitma. Praegu nõuab hageja kostjatelt kohustuste täitmist seoses sellega, et garantii tellija rikkus lepingust tulenevat kohustust hüvitada hagejale garantiikirjade alusel väljamakstud summad. Garantiilepingu üldtingimuste p 7.3 kohaselt tekkis garantii tellija kohustus hüvitada hageja väljamakstud summad hageja poolt väljamaksete tegemise päeval. Seega saab käenduslepingu p 8 kohaselt lugeda garantiilepingu tähtaja lõpuks iga hageja tehtud väljamakse kuupäeva. Apellatsioonimenetluses vaidluse all olevate garantiikirjade III ja IV 7 (9)
puhul on väljamakse kuupäevad vastavalt 29. juulil 2016 ja 1. augustil 2017. Sisuliselt samale järeldusele jõudis ka maakohus. Ringkonnakohus nõustub maakohtu põhjendustega, et selline tõlgendus on kooskõlas käenduse olemusega, tagades käenduse kehtivuse iga konkreetse garantii puhul kuni selle lõppemiseni. Mõistlikuks ei saaks pidada tõlgendust, mille kohaselt saaks kostjate käenduskohustus lõppeda üksnes seetõttu, et garantii tellija äriregistrist kustutatakse, vaatamata sellele, et garantiilepingu alusel väljastatud garantiikirjade alusel võis nõudeid hageja vastu esitada sellest sõltumata. Käenduslepingu eesmärk on tagada põhivõlgniku kohustuste täitmist, mh ka juhul, kui põhivõlgnik ise lakkab olemast. Järelikult ei ole põhjendatud kostjate seisukoht, et käenduslepingu mõttes tuleks garantiilepingu tähtaeg lugeda lõppenuks garantii tellija äriregistrist kustutamisega.
9.Teiseks vaidlevad pooled selle üle, kas hageja on esitanud nõude kostjate vastu käenduslepingu p-s 8 toodud tähtaja jooksul. Käenduslepingu p 8 teise ja kolmanda lause kohaselt oli hagejal õigus esitada kostjate vastu nõue hiljemalt ühe aasta jooksul arvates garantiilepingu lõppemisest. Nõude esitamiseks loeti käendaja teavitamist tema maksekohustusest. Ringkonnakohus nõustub maakohtuga, et nimetatud tingimusest on võimalik üheselt aru saada, et tähtaja järgimiseks pidi hageja teavitama kostjaid, et neil on käenduslepingust tulenev kohustus hageja ees. Tähtaja järgimiseks ei pidanud hageja kostjatelt kuidagi täitmist nõudma.
10.Ringkonnakohus nõustub maakohtuga, et hageja on kostjaid teavitanud garantiikirja III osas nende kohustuste olemasolust summas 19 930,8 eurot 3. augusti 2016. a e-kirjaga (tl 93) ja garantiikirjast IV tuleneva kohustuse osas 2. novembri 2017. a e-kirjaga (tl 94). Need e-kirjad on saadetud mõlemale kostjale ning neis on selgelt viidatud kostjate kohustusele. Kirjades ei ole küll otse märgitud, et tegemist on käenduslepingust tulenevate kohustustega, kuid ringkonnakohtu hinnangul on seda võimalik kirjadest ilmselgelt järeldada. Ringkonnakohtu hinnangul pidid kostjad aru saama, et olukorras, kus neid teavitati sellest, et nende kohustused on väljamakstud summa võrra suurenenud (3. augusti 2016. a e-kiri), tuleb neil kohustused ka täita. Seda eriti olukorras, kus garantii tellija oli samal kuupäeval 3. augustil 2016 äriregistrist kustutatud. Sama käib ka 2. novembri 2017. a e-kirja kohta. Kuivõrd selleks ajaks oli garantii tellija juba üle aasta tagasi registrist kustutatud, nähtus hageja tehtud ettepanekust kostjatele, sõlmida võla tasumise kokkulepe, asjaolu, et kostjatel kui käendajatel oli e-kirjas märgitud kohustus. Seega on maakohus õigesti leidnud, et garantiikirja III osas summas 19 930,8 eurot ja garantiikirja IV osas summas 1977,48 eurot, esitas hageja kostjatele nõude, st teavitas neid nõudest, käenduslepingu p-s 8 sätestatud üheaastase tähtaja jooksul. Sisulisi vastuväiteid nõudele ei ole kostjad esitanud. Seega tuleb maakohtu otsus jätta selles osas muutmata.
11.Ringkonnakohus leiab, et kostjate apellatsioonkaebus on põhjendatud menetluskulude kindlaksmääramist puudutavas osas seoses esindaja tunnitasu suurusega. Ringkonnakohus leiab, et kostjate esindaja tasumäära 100 eurot tunnis ei saa pidada tavapärast keskmist tunnihinda ületavaks. Ringkonnakohtu hinnangul ei muuda seda järeldust ka asjaolu, et tasule lisandub käibemaks. Nimelt sõltub käibemaksu lisandumine esiteks sellest, kas õigusteenuse osutaja on käibemaksukohuslane, ja teiseks sõltub käibemaksu väljamõistmine vastaspoolelt sellest, kas pool ise on käibemaksukohuslane. Seetõttu ei saa tunnitasu põhjendatuse hindamisel käibemaksu arvesse võtta. Maakohus on leidnud, et tegemist oli keskmise keerukusega vaidlusega, mistõttu ei ole põhjendatud vähendada esindaja tunnitasu määra alla keskmise. Seetõttu tühistab ringkonnakohus maakohtu otsuse selles osas. Maakohtu kindlaksmääratud esindaja ajakulu põhjendatuse osas apellatsioonkaebuses konkreetseid etteheiteid maakohtule ei ole esitatud. Ringkonnakohus märgib, et maakohus ei ole selles osas enda kaalutluspiire ületanud. Maakohtu põhjendused on selged ja arutluskäik jälgitav. Seetõttu lähtub ringkonnakohus maakohtu poolt põhjendatud ja vajalikuks peetud ajakulust 9,75 tundi. Sellest lähtudes saab ringkonnakohus määrata ise kindlaks kostjate menetluskulu maakohtus kokku 1170 eurot (9,75*100*1,2). Arvestades menetluskulude jaotust maakohtus ning pärast hageja 8 (9)
menetluskulude hüvitamise nõudega tasaarvestamist, tuleb hagejalt maakohtus kantud menetluskulude hüvitisena mõlema kostja kasuks välja mõista 245,07 eurot.
12.Kuna apellatsioonkaebus jäi sisulises osas rahuldamata ja TsMS § 178 lg 4 kohaselt menetluskulude vaidlustamisel tekkinud kulusid ei hüvitata, jäävad apellatsioonimenetluses kantud menetluskulud TsMS § 171 lg 1 alusel kostjate kanda. Hageja on teatanud, et tal ringkonnakohtu menetluses menetluskulusid ei olnud. / allkirjastatud digitaalselt /
/ allkirjastatud digitaalselt /
/ allkirjastatud digitaalselt /
Vahur-Peeter Liin
Liis Arrak
Ande Tänav
9 (9)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.