XX hagi Novatours OÜ vastu ebaõigete andmete ümberlükkamiseks
Vaidlustatud kohtulahend
Harju Maakohtu 20. mai 2019 otsus
Kaebuse esitaja ja kaebuse liik
XX apellatsioonkaebus
Apellatsioonkaebuse hind
3500 eurot
Menetlusosalised esindajad
ja
nende Hageja: XX (isikukood XXXXXXXXXXX), lepinguline esindaja vandeadvokaat Enno Heringson Kostja: Novatours OÜ (registrikood 11013879), lepinguline esindaja vandeadvokaat Karl Kask
Istungi toimumise aeg
03. detsember 2019
RESOLUTSIOON:
1.Jätta Harju Maakohtu 20. mai 2019 otsus muutmata.
2.Apellatsioonkaebus jätta rahuldamata.
3.Apellatsioonimenetluse kulud jätta hageja XX kanda. Edasikaebamise kord Otsuse peale võib kassatsiooni korras edasi kaevata, esitades kaebuse vahetult Riigikohtule 30 päeva jooksul otsuse kassaatorile kättetoimetamisest, kuid mitte pärast viie kuu möödumist otsuse avalikult teatavaks tegemisest. Hagimenetluses Riigikohtus võib menetlusosaline menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja taotlusi esitada üksnes vandeadvokaadi vahendusel. Menetlusosaline võib ise esitada Riigikohtule menetlusabi saamise taotluse, samuti esitada teise menetlusosalise kaebuse või muu taotluse kohta seisukohti ja vastuväiteid. Menetlusabi andmise taotlus ei peata seaduses sätestatud ega kohtu poolt määratud tähtaja kulgemist.
Seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb. Hagi ja selle aluseks olevad asjaolu
1.XX esitas 21.05.2018 Harju Maakohtule hagi Novatours OÜ vastu ebaõigete andmete ümberlükkamiseks. Hagiavalduse ja selle 25.06.2018 ning 13.08.2018 täpsustuste kohaselt palub hageja kohustada kostjat omal kulul 5 päeva jooksul kohtuotsuse jõustumisest edastama järgmised e-kirjad:
Eesti Rahvusringhäälingule (asukoht F. R. Kreutzwaldi 14, 15029 Tallinn; e-post [email protected] ja asjaomase saate e-post: [email protected]), kus kostja lükkab ümber enda esitatud väite, mille kohaselt hageja olevat edastanud väljamõeldud loo, märkides e-kirjas: „Käesolevaga täidab kostja kohtuotsuse tsiviilasjas nr 2-18-7829 ning kinnitab, et ebaõige on Novatours OÜ poolt seoses 28. märtsil 2018. a ETV-s eetris olnud saatega „Pealtnägija“ esitatud väide, mille kohaselt on XX Eesti Rahvusringhäälingule ja saatele „Pealtnägija“ edastanud „väljamõeldud loo“;
AS-le Eesti Meedia (Maakri 23a, 10145 Tallinn; e-post: [email protected] ja asjaomase portaali e-post: [email protected]), kus kostja lükkab ümber enda esitatud väite, mille kohaselt hageja olevat edastanud väljamõeldud kirjutise, märkides e-kirjas: „Käesolevaga täidab Novatours OÜ kohtuotsuse tsiviilasjas nr 2-18-7829 ning kinnitab, et ebaõige on Novatours OÜ poolt antud kommentaar artiklis „Novatoursis lahvatas tüli eksjuhiga“ (05. veebruar 2018.a, avaldatud portaalis majandus24.postimees.ee), mille kohaselt XX on edastatud „väljamõeldud kirjutise“.“
2.Kostja on reiside ja pakettreiside korraldamise ning müümisega tegelev äriühing. Hageja töötas kostja juures alates 05.10.2009 tegevjuhina ja valiti tänu headele tulemustele ka äriühingu juhatusse (äriregistri kanne 25.11.2009). Juhatusse kuulusid ka Leedu emaettevõtja esindajad CC ja AA, kellega hagejal tekkis konflikt, kuna nende tegevuse ja maksupettuse tulemusel viidi kostja likviidsuskriisi. Kuna kostja teised juhatuse liikmed keeldusid õigusvastase tegevuse lõpetamisest, ähvardas hageja neid avalikkuse ja maksuhalduri informeerimisega. Seepeale kutsuti hageja kostja juhatusest tagasi (äriregistri kanne 25.09.2017) ja tema vastu esitati kolm hagi. Hageja püüdis kostjaga olukorda lahendada, nõudes äriühingu kahjustamise lõpetamist. Viimaks otsustas hageja informeerida avalikkust. Kostja maksevõimet käsitles 22.02.2018 ETV+ saade „Insight“ ja 28.03.2018 ETV „Pealtnägija“.
3.Hageja esitas avalikkusele mh järgmised faktiväiteid: kostjast on raha välja viidud emaettevõtjasse, s.o Leedu äriühingusse Akcinė bendrovė „Novaturas“ fiktiivsete arvetega teenuste eest, mida tegelikkuses ei ole osutatud; kostjast on raha välja viidud emaettevõtjasse cash poolinguga; kostja on sõlminud cash poolinguga välja viidud summade osas oma emaettevõtjaga tagantjärele laenulepingu suvel 2017 summas 12 000 000 eurot kümneks aastaks; väljaviidud summad koosnevad suures osas klientide ettemaksudest; samas emaettevõtja ise on lisaks sinna mh kostjast suunatud rahavoogudega võtnud laenu 18 000 000 eurot, mis on tagatud kostja osadega. Nendele faktiväidetele tuginedes märkis hageja avalikkusele: „Novatours OÜ on käesoleval hetkel miljonitesse küündiva maksuriskiga äriühing, mille ainsaks märkimisväärseks varaks on nõuded oma Leedu emaettevõtte vastu“.
4.Kostja vastas ERR-le, et „Endise juhatuse liikme poolt edastatud väljamõeldud lugu on pelgalt ebaadekvaatne reageering faktile, et tema vastu on esitatud tsiviilhagi. Hagi esitamise põhjus on tema enda kasuks tehtud alusetud maksed.“ ja AS-le Eesti Meedia, et
„Endise kohaliku juhi esitatud süüdistused on täiesti alusetud. [...] Nimetatud eelmise juhi poolt edastatud väljamõeldud kirjutis on pelgalt ebaadekvaatne reageering faktile, et tema vastu on esitatud hagi seoses enda kasuks tehtud alusetute maksetega.“ Väites, et kõik hageja avalikkusele esitatud väited on väljamõeldis, esitas kostja valeandmeid. Seejuures ei väitnud kostja, et mõni hageja esitatud faktiväidetest oleks vale. Sisuliselt nimetab kostja hagejat avalikkuse ees valetajaks.
5.Hageja ei esitanud avalikkusele väljamõeldud ega ebaõigeid andmeid. Väited vastavad tõele. Kuna kostja ei suuda tõendada, et tema kohta esitatud faktiväited ei vasta tõele, on ebaõige kostja faktiväide, nagu oleks tegemist väljamõeldud looga või kirjutisega. Kostja selline väide teotab hageja au ja kahjustab tema mainet.
6.Kostja tegevus on õigusvastane, kuna avaldamine, et hageja, kelle kutsetegevus on äriühingute juhtimine, mõtleb välja mingeid lugusid, kahjustab tema edasist majandustegevust. Sisuliselt avaldas kostja ebaõigeid andmeid ka hageja tegevuse kohta. Lisaks on tegemist faktilist laadi andmete eksitava avaldamisega. Kostja eksitab oma väitega avalikkust nii hageja kui kostja suhtes. Valeandmed tuleb kostjal ümber lükata sõltumata sellest, kas avaldamine on õigusvastane. Kostja vastuväited
7.Kostja vaidles hagile vastu.
8.Kostja sisejuurdluse käigus selgus, et hageja on teinud tema kontrolli all olevaid äriühinguid kasutades kostja vara arvel aastaid alusetuid makseid. Kostja esitas seetõttu hageja vastu mitu hagi. Hageja alustas aga kostja vastu avalikku meediasõda, saates BNS-le 05.02.2018 avaliku kirja ja esinedes 28.03.2018 saates „Pealtnägija“. Kostja sai eelnimetatud avaliku kirja 05.02.2018 BNS peatoimetajalt.
9.Kostja andis kommentaari, mille ümberlükkamist hageja nõuab, avalikus kirjas esitatud kostjat seadusvastases käitumises, pankrotiohu varjamises, maksuriskis ja ähvardamises süüdistavate seisukohtade suhtes. Kostja andis kommentaari avaliku kirja ilmumise päeval ja seda kasutasid hiljem teised uudisteportaalid, sh Postimees, ERR ja „Pealtnägija“.
10.Hagiavalduses esitatud väited, mida avalikus kirjas ei ole, on asjassepuutumatud. Kostja ei saanud avalikult kommenteerida seda, mida avalikult ei esitatud. Kostja ei olnud ega ole miljonitesse küündiva maksuriskiga äriühing, klientide vara ei ole ega ole olnud ohus ja kostja ei ole hagejat ega tema pereliikmeid ähvardanud. Hageja esitatud tõendid tema väiteid ei kinnita. Ka Turismifirmade Liit ja Tarbijakaitseamet kinnitasid, et kliendid ei pea olukorra pärast muret tundma. Maksu- ja Tolliameti kontrollimenetluse käigus kostjale ettekirjutusi ei tehtud. Kostjat on regulaarselt auditeeritud ja majandusaasta aruanded hageja väiteid fiktiivsetest lepingutest, arvetest ja rahade suvalisest väljaviimisest ei kinnita. Hageja ei ole tõendanud, et emaettevõte ei ole võimeline oma finantskohustusi kostja ees täitma. Kostjal on klientide nõuete tagamiseks olemas finantsgarantii, nagu nõuab seadus.
11.Kuna kostja olukord ei olnud majanduslikult ega juriidiliselt selline, nagu hageja seda näitas, nimetas kostja hageja arusaama õigustatult väljamõeldud kirjutiseks. Esimese astme kohtu otsus
12.Maakohus jättis hagi rahuldamata ja menetluskulud hageja kanda.
13.Pooled ei vaidle selle üle, et kostja on hageja 05.02.2018 avalikku kirja, kus hageja teatab kostja makseraskustest ja sellest tulenevast ohust tarbijatele, kommenteerinud e-kirjades
05.02.2018 AS-le Eesti Meedia (ajalehe Postimees majandusrubriigi toimetusele), nimetades seda „väljamõeldud kirjutiseks“ ja 20.03.2018 Eesti Ringhäälingu saate „Pealtnägija“ toimetusele, nimetades seda „väljamõeldud looks“. Pooled vaidlevad selle üle, kas kostja, avaldades, et hageja poolt kostja kohta avaldatu on väljamõeldu, on sellega avaldanud hageja kohta ebaõigeid andmeid.
14.Kuna kostja ei ole avaldanud midagi muud, kui seda, et hageja poolt varem väidetu on väljamõeldis, siis ei ole käesolevas menetluses võimalik tuvastada, mida kõike kostja avaldatuga hageja arvates konkreetselt silmas pidas, s.t. milliseid väidetavaid ebaõigeid andmeid võis kostja pidada väljamõeldisteks. Kuna kostja leidis hageja poolt avaldatu suhtes kokkuvõtvalt seda, et tegemist on väljamõeldud looga, on ilmselgelt tegemist kostja arvamusega hageja avaldatu suhtes. Tegemist on väärtushinnanguga, mitte mingite andmete avaldamisega hageja poolt varem avaldatu ümberlükkamiseks. Kuna kostja ei ole hageja suhtes ebaõigeid andmeid avaldanud, ei ole tal kohustust avaldatud andmeid ümber lükata. Apellatsioonkaebus
15.Hageja palub maakohtu otsuse tühistada ja teha uue otsuse, millega hagi rahuldada ja jätta menetluskulud kostja kanda.
16.Maakohus leidis ebaõigesti, et kostja avaldatu on väärtushinnang. Kohus jättis tähelepanuta, et kostja väidetu sisaldas nii faktiväiteid kui väärtushinnanguid. Kostja väited, et „hageja on esitanud väljamõeldud loo või kirjutise“, on faktiväited, mille tõelevastavust saab kontrollida.
17.Kostja faktiväite tõelevastavuseks tuli hinnata, kas hageja loos või kirjutises esitatud viis faktiväidet on tõesed või mitte. Hageja on väidete tõelevastavust tõendanud. Järelikult saab faktiväidetena hinnata ka kostja väiteid, mille kohaselt hageja väited ei ole õiged. Seega pidi kostja tõendama, et hageja faktiväited on ebaõiged.
18.Maakohtu lahend riivab hageja huve ja loob väära õiguspraktika. Kohus tegi otsuse kostja kasuks põhjusel, et kostja ei ole ühelegi väitele konkreetselt vastu vaielnud. Mõistlik isik saab kostja avaldusest järeldada, et hageja on avalikkusele sisuliselt valetanud ja esitades väljamõeldisi. Selline tegelikkusele mittevastav väide kahjustab hageja head nime. Sellises olukorras peab hagejal olema võimalus oma õigusi kohtus kaitsta. Kostja seisukoht, nagu ta ei olekski midagi väitnud, ei ole õige. Vastus apellatsioonkaebusele
19.Kostja vaidleb apellatsioonkaebusele vastu, palub jätta selle rahuldamata ja menetluskulud hageja kanda. Ringkonnakohtu seisukoht
20.Ringkonnakohus leiab, et apellatsioonkaebuse väited ei anna alust maakohtu otsuse tühistamiseks. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 657 lg 1 p 1 alusel jätab ringkonnakohus apellatsioonkaebuse rahuldamata ja kohtuotsuse muutmata.
21.TsMS § 652 lg 1 p 1 alusel võtab ringkonnakohus apellatsioonkaebuse läbivaatamisel ja lahendamisel aluseks esimese astme kohtus tuvastatud faktilised asjaolud, kuna puuduvad kahtlused vastavate faktiliste asjaolude tõendamise menetluse või protokolli õiguspärasuse või ebapiisava ulatuse kohta ja ringkonnakohus ei pea nimetatud asjaolude uut tuvastamist
vajalikuks. Ringkonnakohus nõustub esimese astme kohtu otsuse põhjendustega ja tulenevalt TsMS § 654 lg-s 6 sätestatust neid ei korda. Vastuseks apellatsioonkaebusele märgib ringkonnakohus järgmist.
22.Käesoleva asja lahendamisel ei pidanud maakohus hindama seda, kas hageja avalikus kirjas esitatud väited vastasid tõele või mitte, nagu hageja leiab, vaid tegema kindlaks selle, kas kostja avaldas ebaõigeid andmeid ja on kohustatud need ümber lükkama.
23.Avaldatud asjaoluks ehk faktiväiteks on isiku kohta mistahes andmeid sisaldav lause. See on kontrollitav ja selle tõesus või väärus kohtumenetluses tõendatav. Väärtushinnang ehk väärtusotsustus väljendub seevastu isikule antud hinnangus. Väärtushinnangut on küll võimalik põhjendada, mitte aga tõendada selle tõesust või väärust. Ringkonnakohtu hinnangul leidis maakohus õigesti, et vastusena hageja avalikule pöördumisele kostja esitatud kommentaarid, mille kohaselt on hageja edastanud väljamõeldud loo või kirjutise, on väärtushinnang, mitte ebaõigete andmete avaldamine VÕS § 1047 tähenduses, mille ümberlükkamist saaks hageja nõuda. Kostja on vaidlusaluseid väljendeid kasutades avaldanud üksnes üldist arvamust hageja poolt avaldatu kohta ja need ei ole faktiväited, nagu hageja ekslikult leiab.
24.Apellatsioonkaebuse rahuldamata jätmise tõttu jäävad apellatsioonimenetluse kulud TsMS § 171 lg 1 alusel hageja kanda.
25.Kuna maakohus menetluskulusid kindlaks ei määranud, ei tee seda ka ringkonnakohus. Seega kohaldub TsMS § 174 lg 4 ja menetluskulude rahalise suuruse määrab kindlaks maakohus pärast kohtuotsuse jõustumist TsMS § 177 lg-s 2 sätestatud korras. (allkirjastatud digitaalselt) (allkirjastatud digitaalselt) (allkirjastatud digitaalselt) Gaida Kivinurm
Peeter Pällin
Ande Tänav
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.