2-19-121490/12 - Võlaõigus - Korteriühistuseaduse alusel osutatavate teenuste asjad - Tartu Maakohus Viljandi kohtumaja - lahend.ee

Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 613 lg 1 p 1 alusel menetleb kohus hagita menetluses korteriomaniku või korteriühistu avalduse alusel asja, mis tuleneb korteriomandist ja korteriomandi eseme valitsemisest ning puudutab korteriomanike omavahelisi õigusi ja kohustusi ning korteriomanike ja korteriühistu vahelisi õigusi ja kohustusi, välja arvatud nõude, mis korteriomandija korteriühistuseaduse § 33 järgi on esitatud korteriomandi võõrandamise kohustamiseks. TsMS 477 lg 1 alusel vaatab kohus hagita asja läbi hagimenetluse sätete kohaselt, arvestades hagita menetluse kohta sätestatud erisusi. Kohus andis puudutatud isikutele tähtaja avaldusele vastamiseks. X.X.seda ei teinud. Kohtu hinnangul on asjas võimalik teha sisuline lahend. Kohus leiab, et avaldus on õiguslikult põhjendatud. X.X.ei täitnud nõuetekohaselt arvete tasumise kohustust kommunaalteenuste eest ja 04.10.2017.a. seisuga on jätnud tasumata temale esitatud arved summas 2276,17 eurot. Õigusrahu nimel ja lahenduse leidmiseks 04.10.2017.a. avaldaja ja X.X.vahel oli sõlmitud võlaõiguslik võlatunnistus ja maksegraafik (lisa 1). Kokkuleppe p.-st 2 tulenevalt võttis X.X.endale kohustuse tasuda maksegraafiku alusel arvetest tuleneva võlgnevuse summas 2276,17 eurot. Kokkuleppest tulenevat kohustust X.X.nõuetekohaselt ei täitnud. X.X.ei tasunud 10.06.2018-ks 151,75 eurot, 10.07.2018-ks 151,75 eurot, 10.08.2018-ks 151,75 eurot, 10.06.2019-ks 151,75 eurot, 10.07.2019-ks 151,75 eurot, 10.08.2019-ks 151,75 eurot. Kokku võlgnevus avaldajale 17.10.2019.a. seisuga on 910,50 eurot. KrtS § 40 lg 1 kohaselt teevad korteriomanikud majanduskava alusel perioodilisi ettemakseid vastavalt oma kaasomandi osa suurusele. KrtS § 40 lg 2 näeb ette, et korteriomanike kokkuleppe tingimusi arvestades korteriühistu põhikirjaga ette võib näha käesoleva paragrahvi lõikes 1 sätestatust erineva kohustuste jaotuse aluse ja tasumise korra majanduskulude kandmisel, kui see on kõiki asjaolusid arvestades mõistlik ega kahjusta ülemääraselt ühegi korteriomaniku õigustatud huve. Eelkõige võib põhikirjaga ette näha, et tegelikust tarbimisest sõltuvad majanduskulud tasub korteriomanik pärast kulude selgumist, kas vastavalt oma kaasomandi osa suurusele või vastavalt tema poolt tarbitud teenuse mahule. 04.10.2017.a. avaldaja ja X.X.sõlmitud võlatunnistus/maksegraafik on sisuliselt deklaratiivne võlatunnistus. Riigikohus asus 24. aprilli 2006. a otsuses tsiviilasjas nr 3-2-1-21-06 seisukohale, et mitte igasugune võlatunnistus ei ole konstitutiivne, s.t VÕS § 30 ei reguleeri kõiki võimalikke võla tunnistamise vorme. Võimalik on ka nn deklaratiivne võlatunnistus, mille eesmärgiks ei ole luua uut kohustust, vaid üksnes olemasoleva kohustuse kinnitamine ja seeläbi võlgniku loobumine võimalikest vastuväidetest võlale, millega samuti lihtsustatakse võla sissenõudmist. Sellise võlatunnistuse tähendus määratakse võlatunnistuse sisu ja ulatusega. Üldjuhul on deklaratiivse võlatunnistuse põhiliseks tagajärjeks tõendamiskoormise muutmine, s.t võlgnik peab tõendama, et tunnustatud võlga ei ole või see on lõppenud. Maksegraafik vastab deklaratiivse võlatunnistuse tunnustele: • Kohustuse olemasolu tunnistamine • Loobumine võimalikest vastuväidetest võlale

• Võla sissenõudmise lihtsustamine • Tõendamiskoormise muutmine, s.t võlgnik peab tõendama, et tunnustatud võlga ei ole või see on lõppenud. 06.02.2012.a. on Riigikohus kohtuotsuse nr 3-2-1-149-11 punktis 21 asus seisukohale, et võlatunnistuse tagajärjeks on tõendamiskoormuse muutmine poolte kokkuleppel, st võlausaldajal ei ole vaja tunnustatud võla sissenõudmiseks esitada muid tõendeid peale võlatunnistuse. Võlaõigusseaduse (VÕS) § 76 ja § 82 lg 1 kohaselt tuleb kohustus täita vastavalt lepingule või seadusele kindlaks määratud tähtpäeval ning VÕS § 101 lg 1 p 1 lubab võlausaldajal võlgniku poolse kohustuse rikkumise korral nõuda kohustuse täitmist VÕS § 108 lg 1 sätestab, et kui võlgnik rikub raha maksmise kohustust, võib võlausaldaja nõuda selle täitmist. VÕS § 65 lg 1 kohaselt kui mitu isikut peavad täitma kohustuse solidaarselt (solidaarvõlgnikud), võib võlausaldaja nõuda kohustuse täielikku või osalist täitmist kõigilt võlgnikelt ühiselt või igaühelt või mõnelt neist. Avaldaja nõuab puudutatud isikult tekkinud 910,50 euro suurust võlgnevust. Puudutatud isik võlgnevuse suurusele vastuväiteid ei esitanud. Seega tuleb puudutatud isikult välja mõista põhivõlg 910,50 eurot. Menetluskulude jaotus ja kindlaksmääramine TsMS § 172 lg 1 sätestab, et hagita menetluses kannab menetluskulud isik, kelle huvides lahend tehakse. Kui hagita menetluses osaleb mitu isikut, võib kohus otsustada, et menetluskulud kannab täielikult või osaliselt mõni menetlusosaline, kui see on asjaolusid arvestades õiglane, muu hulgas siis, kui see menetlusosaline esitas põhjendamatu taotluse, väite või tõendi. Arvestades korteriomandi nõuete lahendamise erisusega hagita menetluses ning asjaolu, et kohus rahuldas avalduse ja mõistis puudutatud isikult avaldaja kasuks välja võlgnevuse, leiab kohus, et eeltoodu tõttu on õiglane jätta menetluskulud (riigilõiv ning õigusabikulud) puudutatud isiku kanda. TsMS § 174 lg 2 alusel määrab kohus käesoleva otsusega kindlaks hüvitatavate menetluskulude rahalise suuruse. Avaldusest nähtuvalt on avaldaja menetluskuluks nõudelt tasutud riigilõiv 50 eurot Avaldaja on tasunud riigilõivu ekslikult rohkem, kuid selles ulatuses ei saa kohus riigilõivu puudutatud isikult välja mõista. Avaldaja saab esitada enammakstud riigilõivu tagastamiseks avalduse. Avaldaja on esitanud õigusabikulude suuruseks 350 eurot (ilma käibemaksuta). Menetluskulud kokku käesolevas tsiviilasjas on 400 eurot. Nimetatud summa tuleb X.X.välja mõista Xxxxx xxxx xxxx xxxxx xxxxx xx x xxxxxxxxxxx kasuks. /allkirjastatud digitaalselt/ Silvi Maiste kohtunik