Pankrotiavalduse esitaja/võlgnik: Merike Mändla (isikukood 47706244216, elukoht Xxxxxxxxxxx, e-post xxxxxxxxxxx ); Pankrotihaldur Andrus Õnnik (halduritunnistus nr 36, OÜ Pärnu Pinker Albert, Lai 10, Pärnu; e-post: [email protected] )
RESOLUTSIOON
1.Lõpetada Merike Mändla (isikukood 47706244216) pankrotimenetlus pärast pankroti väljakuulutamist raugemise tõttu.
2.Kinnitada Merike Mändla pankrotimenetluses pankrotihalduri Andrus Õnniku (Õnnik) 26.11.2019 koostatud aruanne ning selle lisana Merike Mändla võlausaldajate tunnustatud nõuded ja nõuete osad, mille ulatuses võlausaldajad ei ole raha saanud: Nr.
Võlgnik ei ole ühelegi nõudele vastuväiteid esitanud.
3.Vabastada Andrus Õnnik võlgnik Merike Mändla pankrotihalduri kohustustest.
4.Jätta Merike Mändla pankrotimenetluses menetluskulud võlgnik Merike Mändla kanda. Anda võlgnikule pankrotihalduri tasu kandmiseks xxxxxxxxxxx (xxxxxxxxxxx eurot, lisandub käibemaks) ulatuses menetlusabi TsMS § 183 lg 2 alusel.
5.Määrata Merike Mändla (pankrotis) pankrotihalduri Andrus Õnnik’u töötasu suuruseks PankrS § 23 ja § 651 lg 1 alusel xxxxxxxxxxx eurot (xxxxxxxxxxx eurot), mis koos lisanduva käibemaksuga xxxxxxxxxxx € välja maksta menetlusabi korras Eesti Vabariigi vahenditest pankrotihalduri büroole OÜ Pärnu Pinker Albert (a/a XXXXXXXXXXX SEB Pank AS-is).
Tsiviilasi nr 2-19-8535 Kohustustest vabastamise menetluse algatamine
6.Algatada menetlus võlgnik Merike Mändla (isikukood 47706244216) kohustustest vabastamiseks. Pärast viie aasta möödumist võlgniku kohustustest vabastamise menetluse algatamisest otsustab kohus võlgniku taotlusel tema pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest vabastamise. Kohus võib oma kohustusi nõuetekohaselt täitnud võlgniku asjaolusid arvestades vabastada pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest ka enne viie aasta möödumist menetluse algatamisest, kuid mitte enne kolme aasta möödumist menetluse algatamisest, eelkõige kui võlgnik on oma kohustusi menetluse ajal nõuetekohaselt täitnud ja rahuldanud võlausaldajate nõudeid arvestatavas ulatuses. (PankrS § 175 lg 1, lg 11).
7.Jätta usaldusisik määramata ning kohustada võlgnikku ennast täitma usaldusisiku kohustusi. Võlgniku kohustused menetluse kestel PankrS § 173 järgi: - Võlgnik on kohustatud tegelema mõistlikult tulutoova tegevusega ja, kui tal sellist tegevust ei ole, siis seda otsima. - Võlgnik peab viivitamatult teatama kohtule igast elu- ja tegevuskoha vahetusest, mitte varjama saadud tulusid ning vara, samuti andma kohtu nõudel teavet oma tegevuse või selle otsimise, oma sissetulekute ja vara kohta. - Võlgniku töö- või teenistussuhtest või muust sarnasest suhtest saadud tulu või ettevõtlusest saadud tulu nõuded loetakse loovutatuks usaldusisikule. Usaldusisik peab sellest tasude maksmiseks kohustatud isikutele teatama. - Võlgnik ei pea usaldusisikule üle andma tulu, millele seadusest tulenevalt ei saa pöörata sissenõuet (Täitemenetluseseadustiku § 131-132). Pärimise teel saadu väärtusest on võlgnik kohustatud poole usaldusisikule üle andma. Usaldusisiku kohustused menetluse kestel PankrS § 172 ja 173 järgi : Usaldusisik saab anda võlgnikule üle 25 % (kakskümmend viis protsenti) võlgniku töö- või teenistussuhtest või muust sarnasest suhtest saadud tulu või ettevõtlusest saadud tulust, mis on võrdne v. ületab 4-kordset miinimumpalka (Täitemenetluseseadustiku § 131-132). Usaldusisik peab võlgnikult saadud maksed hoidma oma varast eraldi ja need vastavalt jaotusettepanekus ettenähtud jaotistele üks kord aastas võlausaldajatele välja maksma. Võlgniku kohustustest vabastamise menetluse lõpuks esitab usaldusisik kohtule aruande. Usaldusisiku/võlgnikuna tuleb Merike Mändlal esitada kohtule kord aastas tegevusaruanne (blankett lisatud) võlgniku tulust võlausaldajatele väljamaksete tegemise kohta. Esimene aruanne perioodi 18.12.2019-31.12.2020 sissetulekute ja väljamaksete kohta esitada kohtule hiljemalt 30.01.2021.a. Esimese aruandega koos esitada ka võlgniku pangakonto väljavõtted ja tõendid puude kohta, samuti lapse puude kohta.
8.Käesolev määrus toimetada kätte menetlusosalistele (sh. võlgnikule koos kohustustest vabastamise menetluse aruandeblanketiga ja 31.10.2019 jaotusettepaneku lisaga nr 4 – võlausaldajate rekvisiidid). Määrus saata peale jõustumist täitmiseks pankrotihalduri tasu osas Riigi Tugiteenuste keskusele.
9.Avaldada pankrotimenetluse lõpetamise teade väljaandes Ametlikud Teadaanded. Edasikaebamise kord Määruse peale võib võlgnik esitada määruskaebuse Tallinna Ringkonnakohtule Pärnu Maakohtu kaudu 15 päeva jooksul määruse kättetoimetamisest alates. Menetlusabi andmise osas võib määruskaebuse samas korras esitada Eesti Vabariik Rahandusministeeriumi või rahandusministri määratud Rahandusministeeriumi valitsemisala asutuse kaudu. 2 (6)
Tsiviilasi nr 2-19-8535
Avalduse asjaolud ja menetluse käik
1.Pärnu Maakohtu 20.06.2019 pankrotimäärusega kuulutati välja Merike Mändla pankrot ja nimetati pankrotihalduriks Andrus Õnnik. Pankrotihaldur 26.11.2019 kohtule esitatud aruandes palub Merike Mändla pankrotimenetluse lõpetada raugemise tõttu, kuna pankrotivarast ei jätku massikohustuste ja pankrotimenetluse kulude katteks vajalike väljamaksete tegemiseks, puudub müüdav pankrotivara, tagasivõitmise võimalused ja sissetulek, millest saaks teha olulisi kinnipidamisi. Haldur taotles võlgniku nimel menetlusabi pankrotimenetluse kulude katmiseks halduri tasu osas.
2.Pankrotihalduri aruande kohaselt ei ole pankrotivarasse pankrotimenetluse kestel vahendeid laekunud. Võlgnik on raske puudega (nägemisfunktsiooni suur kõrvalekalle), mille tõttu ta ei ole kunagi töötanud. Ta hooldab üksinda oma raske puudega 13-aastast poega. Tema sissetulekuks on olnud pension 234,28 €, sotsiaaltoetus 63,42 €, poja sotsiaaltoetus 80,55€ ja peretoetus 60€. Lisaks on tasunud lapse isa võlgniku kontole lapsele elatist (270€/kuus). Kõik nimetatud laekumised on sellised, millelt vastavalt seadusele ei ole lubatud teostada kinnipidamisi.
2.1.PankrS § 146 nimetatud väljamakseid ei ole asjas vahendite puudumise tõttu tehtud. Pankrotimenetluse käigus on pankrotihaldur teinud vajalikke kulutusi bürookuludele (büroo üür, kulud sidevahenditele, paber, koopiad jms) kokku 124,8 € ( so. 5 kuud ja 6 päeva x 24 €/kuus, sh käibemaks). Kuludest 72 € on kohus kinnitanud 11.11.2019.a. määrusega ning 52,80 € on veel kinnitamata. Seoses menetluses vahendite puudumisega haldur täiendavate kulude kinnitamist ei taotle.
2.2.Merike Mändla pankrotimenetluses ei ole esitatud ega kaitstud pandiga tagatud nõudeid, pandieseme müügist saadud tulu puudub. Aruande koostamise päevaks müümata pankrotivara ja teistelt isikutelt saadavat vara ei ole. Jaotiste alusel väljamakseid ei ole vahendite puudumisel tehtud ja haldur palub kinnitada 4 võlausaldaja saamata jäävad nõuded kogusummas 11 650,94 eurot. Halduri selgitusel oli ajutise halduri aruande järgi Merike Mändla varade väärtuseks 0,00 € ja kohustuste suuruseks vähemalt 6-e võlausaldaja ees kokku 12 812,58 eurot. Pankrotihaldur edastas PankrS § 34 märgitud teate kõigile teadaolevatele võimalikele võlausaldajatele. Nõudeavalduse pankrotimenetluses esitas 4 võlausaldajat, kelle nõuded tunnustati vastavalt avaldustele summas 11 650,94 eurot.
2.3.Pankrotimenetluses puuduvad vahendid massikohustuste ja pankrotimenetluse kulude osaliseks või täielikuks väljamaksmiseks. Merike Mändla pankrotimenetluses ei ole esitatud hagisid, samuti ei kavatse pankrotihaldur neid esitada. Pankrotihaldurile teadaolevalt ei ole PankrS § 106 alusel kohtus nõudeid vaidlustatud. Kohtukulud puuduvad.
3.Merike Mändla pankrotimenetluse käigus pankrotihaldur vormistas enda nimele võlgniku pangakontode kasutusõiguse, on koostanud ja edastanud pankrotimenetluse teated võlausaldajatele, valmistanud ette ja viinud läbi võlausaldajate I üldkoosoleku, valmistanud ette ning viinud läbi nõuete kaitsmise koosoleku, koostanud ja esitanud kohtule PankrS § 132 sätestatud aruande ning jaotusettepaneku, suhelnud võlausaldajatega, suhelnud võlgnikuga, kontrollinud võlgniku laekumisi, teinud vajalikud arvutused, andnud üle laekunud mittearestitavad summad ja koostanud menetluse lõpetamise aruande, kogu töömaht 11 tundi.
4.Pankrotihalduri hinnangul on võlgniku maksejõuetuse peamiseks põhjuseks ebamõistlik laenude võtmine tingimustes, kus tal puudusid vahendid laenude tasumiseks ning ühtede laenude teistega kustutamine. Maksejõuetus tekkis 2018-l aastal, kui võlgnik hakkas ühtesid laene teistega kustutama. Merike Mändla maksejõuetuse põhjuseks on muu asjaolu.
3 (6)
Tsiviilasi nr 2-19-8535
5.Pankrotihaldur kinnitab, et Merike Mändla pankrotimenetluses puudub müümata pankrotivara. Merike Mändla pankrotiavalduse läbivaatamisel oli ilmne, et võlgnik on maksejõuetu ning see ei ole ajutine. Kuna võlgniku vara ei võimaldanud pankrotimenetluse kohast läbiviimist, oli alus pankrotimenetluse raugemiseks pankrotti välja kuulutamata PankrS § 29 lg 1 kohaselt. Samas on võlgnik esitanud PankrS § 170 lg 1 kohase avalduse tema vabastamiseks pankrotimenetluses täitmata jäävatest kohustustest ning tulenevalt PankrS § 171 lg 11 kuulutati pankrot välja. Merike Mändla pankrotimenetluses on pankrotivara müüdud ning sissetulekut ei ole lubatud arestida. Eelnevast lähtuvalt on vahendite pankrotivarasse laekumine ebatõenäoline. Menetluses puuduvad vahendid pankrotimenetluse kulude väljamaksmiseks.
6.Pankrotihalduril on Merike Mändla pankrotimenetluses oma ülesannete täitmiseks kulunud 11 t. Merike Mändla pankrotimenetluses ei ole pankrotivarasse vahendeid laekunud ja seetõttu ei ole võimalik PankrS § 651 alusel halduri tasu arvestada. PankrS § 65 lg 11 märgib, et juhul, kui kohus on kuulutanud välja pankroti PankrS § 171 lõike 11 alusel ja võlgnikul ei ole pankrotimenetluse kulude katmiseks piisavalt vara, määrab kohus halduri tasu PankrS § 23 lõigete 1-3 alusel ning halduri tasu ja kulutuste hüvitamiseks võib kohus määrata menetlusabi. Juhul, kui arvestada halduri tasuks 64 € /tunnis (lubatud kuni 96 €/tunnis), on halduril õigus tasule summas 704 €. Kuna menetluses puuduvad vahendid halduri tasu sellises ulatuses maksmiseks, siis taotleb haldur tasu väiksemas ulatuses ja selle hüvitamist menetlusabi korras riigi vahenditest. Eeltoodust lähtuvalt teeb haldur kohtule ettepaneku määrata pankrotihalduri tasuks kokku xxxxxxxxxxx,00 eurot ja lisanduv käibemaks xxxxxxxxxxx € ning hüvitada see menetlusabi korras Eesti Vabariigi vahenditest pankrotihalduri büroole OÜ Pärnu Pinker Albert.
7.Merike Mändla on koos pankrotiavaldusega esitanud kohtule ka avalduse enda kohustustest vabastamiseks. Pankrotihalduri hinnangul puuduvad asjas PankrS § 171 lg 2 nimetatud asjaolud, mis võiksid olla aluseks võlgniku kohustustest vabastamise menetluse algatamata jätmiseks. Võlausaldajad ega keegi teine ei ole teinud ettepanekuid usaldusisiku nimetamiseks ega avaldanud soovi usaldusisikuks hakkamiseks. Haldur palub kohtul rakendada PankrS § 172 lg-t 6 ning kohustada võlgnikku ennast täitma usaldusisiku kohustusi. 09.12.2019 kohtus toimunud ärakuulamisel võlgnik Merike Mändla kinnitas, et on pankrotihalduri aruandega tuttav ja midagi lisada ei soovi. Jääb oma kohustustest vabastamise avalduse juurde ja on nõus ise usaldusisiku kohustusi täitma. Tal on raske puue, töövõime kaotus on osaline, 60 %. On töötukassas arvel. Veel ei ole sellist tööd pakutud talle, mis sobib - selline töö, mis mõeldud puudega inimestele. Kohtunik selgitas võlgnikule ärakuulamisel kohustustest vabastamise menetlust, töötamise v töö otsimise kohustust ja aruannete esitamise kohustust. Täitemenetluse seadustiku § 131 on loetletud sissetuleku liigid, millest ei saa kinnipidamisi teostada - pensionist, sotsiaaltoetustest ei saa kinnipidamisi teostada, ka miinimumtöötasust + 1/3 iga ülalpeetava kohta ei saa kinnipidamisi teostada. Ülejäänud töötasust saab kinnipidamisi teostada. Ei ole keelatud tasuda makseid ka muudest sissetulekutest vastavalt võimalustele. Tuleb avada eraldi konto, kuhu võlausaldajatele summad kanda ja üks kord aastas vastavalt jaotusettepaneku kinnitamise määruses toodud jaotise protsendile võlausaldajatele välja maksta. Kohtumääruse põhjendused
8.Pankrotimenetluse lõpetamine. Kohus, tutvunud pankrotihalduri ettepanekuga ja uurinud kirjalikke tõendeid, leidis, et taotlus pankrotimenetluse lõpetamiseks on põhjendatud. Võlgnikul ei jätku vara massikohustuste ja pankrotimenetluse kulude katteks vajalike väljamaksete tegemiseks, samuti puudub vara tagasivõitmise või tagasinõudmise võimalus. Pankrotiseaduse § 158 lg 4 kohaselt juhul, kui nõuete kaitsmine on menetluses toimunud, märgib kohus pankrotimenetluse lõpetamisel määruses iga võlausaldaja tunnustatud nõude suuruse ja nõudeosa, mille ulatuses võlausaldaja ei ole raha saanud. Antud asjas toimus võlausaldajate nõuete kaitsmise koosolek 23.09.2019 vastavalt pankrotiseaduse (PankrS) § 100 sätestatud korrale ning § 4 (6)
Tsiviilasi nr 2-19-8535 153 nimetatud rahuldamisjärkudele. Kokku 4 võlausaldaja nõudeid II rahuldamisjärgus on tunnustatud summas 11 650,94 eurot, jaotiste alusel midagi välja ei ole makstud. Seega kohus kinnitab võlausaldajate nõudeosade suuruse, mille ulatuses võlausaldajad raha ei ole saanud, summas 11 650,94 eurot. Merike Mändla’l puudub pankrotimenetluse jätkamiseks, sh pankrotimenetluse kulude katteks vajalik vara, samuti puuduvad võimalused vara tagasivõitmiseks või tagasinõudmiseks. Võlgnik pankrotimenetluse ajal raske nägemispuude tõttu töötanud ei ole, lisaks on võlgniku ülalpidamisel alaealine puudega laps. Võlgniku sissetulekutest ei ole üldjuhul võimalik kinnipidamisi teostada. Võlgnikul puudub igasugune realiseeritav vara. Eelnevast lähtuvalt on täiendavate vahendite laekumine pankrotivarasse ebatõenäoline ning olemasolevatest vahenditest ei piisa massikohustuste ja pankrotimenetluse kulude katteks vajalike väljamaksete tegemiseks. Seega mõistlik on pankrotimenetlus lõpetada. Eeltoodud alustel kuulub pankrotimenetlus pankroti raugemise tõttu lõpetamisele, Ametlikes Teadaannetes avaldada vastava sisuga teade. Pankrotihalduri aruanne tuleb kinnitada ja vabastada pankrotihaldur tema ülesannetest.
9.Pankrotimenetluse kulud. Vastavalt PankrS § 150 lg-le 4 otsustab kohus pankrotimenetluse raugemise korral pankrotimenetluse kulude jagamise asjaolude kohaselt. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 172 lg 2 ja PankrS § 150 lg 2 tulenevalt jäävad pankrotimenetluse kulud avaldaja, so võlgnik Merike Mändla kanda. PankrS § 65 lg 1 ja 11 kohaselt on halduril õigus saada tasu oma ülesannete täitmise eest, kuid kui kohus on kuulutanud pankroti välja PankrS § 171 lõike 11 alusel ja võlgnikul ei ole pankrotimenetluse kulude katmiseks piisavalt vara, määrab kohus halduri tasu PankrS § 23 lõigete 1–3 alusel (maksimaalne tasumäär 96 €/tund). Halduri tasu ja kulutuste hüvitamiseks võib kohus määrata sel juhul menetlusabi andmise. Menetlusabi taotluse võib esitada haldur. Pankrotihalduri esitatud tasunõue on põhjendatud ja kuulub rahuldamisele. Kohtutoimiku ja halduri aruande põhjal pankrotimenetluse vähest keerukust ja halduri tegevuse mahtu arvestades on kohtu hinnangul halduri mõistlik töömaht asjas 11 t. Kohus määrab halduri tasu suuruseks taotletud summas xxxxxxxxxxx eurot, millele lisandub käibemaks xxxxxxxxxxx €. Kuna halduri tasu nõuet pankrotivara arvel rahuldada ei saa, siis lähtudes PankrS § 65 lg 11 ja menetlusabi taotlusest, tuleb määrata asjas võlgnikule menetlusabi andmine haldurile tasu maksmiseks ning mõista TsMS § 183 lg 2 alusel halduri kasuks välja tasu xxxxxxxxxxx eurot (+ käibemaks xxxxxxxxxxx €), mis hüvitada menetlusabi korras Eesti Vabariigi vahenditest ja jätta tagastamatu menetlusabina riigi kanda. Summa kanda pankrotihalduri taotlusel tema büroole OÜ Pärnu Pinker Albert. Pankrotihaldur täiendavate vajalike kulude kinnitamist ei taotle.
10.Kohustustest vabastamine menetlus. PankrS § 171 lg-st 1 tulenevalt kohus pankrotimenetluse lõpetamisel raugemise tõttu otsustab võlgniku kohustustest vabastamise menetluse algatamise. Võlausaldajad on kohustustest vabastamise menetluse avaldusest teadlikud ning ei ole menetluse algatamisele vastuväiteid esitanud. Pankrotihaldurile ega kohtule ei ole teada PankrS § 171 lõikes 2 nimetatud asjaolusid, mis võiksid tingida kohustustest vabastamise menetluse algatamata jätmise. PankrS § 172 lg 1 sätestab, et kui kohus algatab võlgniku kohustustest vabastamise menetluse, nimetab ta võlausaldajate üldkoosoleku ettepanekul usaldusisiku, kellele võlgnik teeb käesoleva seaduse § 173 lõigetes 3 ja 6 nimetatud makseid. 23.09.2019 toimunud nõuete kaitsmise koosolekule, mille päevakorras oli usaldusisiku kinnitamine, ei ilmunud ühtegi võlausaldajat. Ükski isik ei ole ka soovinud usaldusisiku ülesandeid enda peale võtta, mistõttu haldur on teinud kohtule ettepaneku jätta usaldusisik määramata ja panna usaldusisiku kohustused võlgnikule endale. Kohus leiab, et selline otsustus on põhjendatud. PankrS § 172 lg-st 6 juhindudes jätab kohus usaldusisiku määramata ja kohustab võlgnikku ennast täitma usaldusisiku ülesandeid. Kohtul ei ole praegu alust kahelda Merike Mändla suutlikkuses täita enda usaldusisiku ülesandeid. Samuti kohtul ei ole alust kahelda võlgniku usaldusväärsuses, võlgnik ei ole enda maksejõuetust põhjustanud pahatahtliku 5 (6)
Tsiviilasi nr 2-19-8535 käitumisega ning usaldusisiku määramine tooks kaasa põhjendamatuid kulutusi olukorras, kus võlgnikul igasugune vara ja sissetulek puudub. Võlgniku varalise seisundi muutumisel on võimalik täiendavalt hinnata, kas usaldusisiku määramine on asjas vajalik või mitte. Võlgnik on kohustatud kohustustest vabastamise menetluse jooksul tegema kõik endast oleneva, et pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustusi täita, eelkõige peab võlgnik tegelema mõistlikult tulutoova tegevusega, ja kui tal seda ei ole, siis sellist tegevust otsima. Samuti peab võlgnik viivitamata kohtule teatama endal igasuguse sissetuleku või muu tulu tekkimisest, tööle asumisest, elu- või töökoha vahetamisest jms võlgniku varalist olukorda muutvatest asjaoludest. Kohus hoiatab Merike Mändlat, et kui võlgnik süüliselt (s.o hooletusest või tahtlikult) rikub PankrS § 173 sätestatud kohustusi (eelkõige kohustusi: tegelda mõistlikult tulutoova tegevusega või seda otsida; mitte varjata oma tulusid ja vara ning oma sissetulekutest seaduses ettenähtud osa hoiustada ja üks kord aastas võlausaldajatele välja maksta), keeldub kohus võlgnikku kohustustest vabastamast.