Eesti Vabariigi nimel (Põhineb osaliselt hagi õigeksvõtul)
Kohus
Harju Maakohus
Kohtukoosseis
Kohtunik Kristi Rickberg
Otsuse tegemise aeg ja koht
16. detsember 2019, Tallinnas, Tallinna Kohtumaja
Tsiviilasja number
2-17-11142
Tsiviilasi
TA Haldus OÜ hagi Maldof OÜ vastu võlgnevuse, intressi ja viiviste nõudes
Tsiviilasja hind
Hagihind 7 121 724,33 eurot
Menetlusosalised ja nende esindajad
Hageja: TA Haldus OÜ (registrikood 12208792, asukoht Ravila 59, 51014 Tartu) Hageja seaduslik esindaja: A U (e- post: xxx) Kostja: OÜ Maldof (endise nimega Unipetrol OÜ, registrikood 10880031, asukoht Järveotsa tee 47-58, 13520 Tallinn) Kostja lepinguline esindaja: vandeadvokaat Rivo Kaldvee (e- post [email protected])
Asja läbivaatamine
19.11.2019 avalikul kohtuistungil
Istungil osalenud menetlusosalised
Hageja seaduslik esindaja A U, kostja lepinguline esindaja vandeadvokaat Rivo Kaldvee
Juures viibis
Sekretär Triin Matteus
Resolutsioon
1.Võtta vastu põhinõudest osaliselt loobumine ja lõpetada menetlus TA Haldus OÜ hagis OÜ Maldof vastu põhivõlgnevuse summas 394 350 eurot väljamõistmiseks.
2.Rahuldada TA Haldus OÜ hagi OÜ Maldof vastu võlgnevuse, intressi ja viiviste nõudes osaliselt.
Mõista OÜ-lt Maldof välja põhivõlgnevus 3 813 719,03 eurot TA Haldus OÜ kasuks.
4.Tunnistada käesoleva kohtuotsuse resolutsiooni punkt 3 viivitamata täidetavaks.
5.Mõista Maldof OÜ-lt välja intressivõlgnevus 1 774 731,12 eurot TA Haldus OÜ kasuks.
6.Mõista Maldof OÜ-lt välja 20.12.2016 seisuga sissenõutavaks muutunud viivised summas 176 159,40 eurot TA Haldus OÜ kasuks.
7.Mõista Maldof OÜ-lt välja 28.02.2019 seisuga sissenõutavaks muutunud viivised summas 1 765 313,79 eurot TA Haldus OÜ kasuks.
8.Jätta rahuldamata TA Haldus OÜ nõue mõista Maldof OÜ-lt välja täiendavad viivised alates 01.03.2019 kuupäevast. Menetluskulud
9.Jätta menetluskulud poolte endi kanda. Edasikaebamise kord
10.Kohtuotsusele võib esitada Tallinna Ringkonnakohtule apellatsioonkaebuse 30 päeva jooksul otsuse kättetoimetamisest. Kaebus võidakse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil. Kohus selgitab, et kui menetlusosaline taotleb apellatsioonkaebuse esitamisel menetlusabi, peab ta seaduses sätestatud tähtaja järgmiseks tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Hagi aluseks olevad asjaolud ja hageja nõue
1.19.07.2011 sõlmisid Prime Agency OÜ (esialgne laenuandja) ja kostja laenulepingu, mille kohaselt vormistati VÕS § 396 lg 2 alusel laenuks laenuandja poolt laenusaajale esitatud arvetest tulenev võlgnevus summas 3 343 315,05 eurot. Laenulepingu punkti 2.4 kohaselt kohustus laenusaaja tagastama laenusumma hiljemalt 01.12.2016 koos lepingus kokku lepitud intressidega. Lepingu punkti 3.1 kohaselt oli laenusumma intressimäär 8% aastas. Lisaks intressidele lepiti laenulepingu punktis 5.1 kokku ka laenusaaja kohustuses maksta laenuandjale viivist 0,15% lepingu punktis 2.1 märgitud laenusummalt päevas laenusumma tähtaegse tagastamisega viivitamise korral.
2.01.08.2011 loovutas Prime Agency OÜ 19.07.2011 laenulepingust tulenevad nõuded laenusaaja vastu OÜ-le Vollmond, mille kohta saadeti laenusaajale nõude loovutamise teatis. Kostja sai nõude loovutamise teatise kätte samal päeval, s.o 01.08.2011, mida kinnitab kostja juhatuse liikme A M allkiri nõude loovutamise teatisel. Kostja jättis laenulepingust tulenevad kohustused laenulepingus sätestatud laenu tagastamise tähtajaks, s.o 01.12.2016 OÜ-le Vollmond täitmata.
3.20.12.2016 sõlmisid OÜ Vollmond ja kostja võla tunnistamise ja võlgnevuse ajatamise kokkuleppe, millega lepiti kokku nii loovutuse teel saadud nõudest tuleneva võlgnevuse tasumise ajatamises kui ka OÜ Vollmond poolt kostjale esitatud müügiarvetest tuleneva võlgnevuse, sh viivisevõlgnevuse ajatamises. Kokkuleppe punktis 2 ja 3 tunnistas kostja tingimusteta, et võlgneb OÜ-le Vollimond kokku 5 954 592,67 eurot, sealhulgas põhivõlgnevus 4 208 069,03 eurot, viivitusintress 176 159,40 eurot ja kasutusintress 1 570 364,24 eurot. Kokkuleppe punktis 5 leppisid pooled kokku, et kostja kohustub võlgnevuse ajatamise eest tasuma intressi 8% aastas põhivõla tasumata jäägilt. Samuti sätestati kokkuleppes Vollimond OÜ õigus nõuda kostjalt maksetega tasumise viivitamise korral viivist 0,5% päevas iga vastava makse tasumisega viivitatud päeva eest. Kokkuleppe lisana 1 sõlmiti kostja ja OÜ Vollmond vahel maksegraafik kestusega
20.12.2016 – 31.05.2017, milles sätestati võlgnevuse tasumine 5 osamaksega. Maksegraafikujärgseid makseid kostja OÜ-le Vollmond ei tasunud.
4.09.05.2017 loovutas OÜ Vollmond 20.12.2016 kokkuleppest tulenevad nõuded OÜ-le Rakurs, mille kohta saadeti kostjale nõude loovutamise teatis. Kostja sai nõude loovutamise teatise kätte samal päeval, so 09.05.2017. 20.06.2017 loovutas Rakurs OÜ loovutuse teel saadud nõuded kostja vastu omakorda hagejale, mille kohta saadeti kostjale nõude loovutamise teatis.
5.Kostja on rikkunud 20.12.2016 sõlmitud kokkuleppe punktidest 3, 4 ja 5 tulenevat kohustust tasuda kokkuleppes tunnistatud võlgnevus ja võlgnevuse ajatamise eest arvestatud intress vastavalt kokkuleppe lisas nr 1 sätestatud maksegraafikule. Hageja saatis 20.06.2017 kostjale võlateatise, milles esitas kostjale nõude võlgnevuse tasumiseks kogusummas 6 375 399,57 eurot.
6.Hageja nõuab kostjalt 20.12.2016 sõlmitud võla tunnistamise ja võlgnevuse tasumise ajatamise kokkuleppest tulenevate rahaliste kohustuste täitmist VÕS § 108 lg 1 alusel, viivist rahaliste kohustuste täitmisega viivitamise eest vastavalt kokkuleppe punktile 7 ning kokkuleppe punktis 5 sätestatud kasutusintressi. Kostja ei ole kokkuleppest tulenevaid maksekohustusi nõuetekohaselt täitnud, st kostja on jätnud tasumata maksegraafikust tulenevad kohustused, mistõttu nõuab hageja kostjalt lisaks kokkuleppes tunnistatud võlgnevusele ka lisandunud viivist kokkuleppe punktis 7 sätestatud määras. Maksegraafiku lõpptähtaeg saabus 31.05.2017, mil muutus sissenõutavaks kogu kokkuleppejärgne tasumata võlgnevus summas 6 158 959,55 eurot, sealhulgas põhivõlgnevus summas 4 208 069,03 eurot, punktis 2.2 tunnistatud viivitusintressi võlgnevus summas 176 159,40 eurot, punktis 2.3. tunnistatud kasutusintressi võlgnevus summas 1 570 364,24 eurot ning kokkuleppe punkti 5 alusel arvestatud ja maksegraafikus sätestatud kasutusintress summas 204 366,88 eurot. Hageja palub kostjalt välja mõista põhinõude 3 813 719,03 eurot ja 3 002 907,78 eurot kõrvalnõuded. Kostja vastuväited hagile
7.Kostja vaidleb hagile osaliselt vastu. Kostja võtab hagi õigeks põhinõude osas summas 3 813 719,03 eurot. Hageja nõuab kostjalt ka kõrvalnõuete summas 3 002 907,78 eurot tasumist. Kostja vaidleb kõrvalnõuete tasumisele vastu, kuivõrd esiteks on kõrvalnõuete maht võrreldes põhinõudega ebamõistlikult suur ning teiseks ei ole hageja kõrvalnõuete arvestuskäiku hagiavalduses selgelt esitanud, mistõttu nõuete kujunemine on ebaselge.
8.Viivisenõue summas 1 052 017,26 eurot on ebamõistlikult suur. Hageja nõuab oma hagis muuhulgas 20.12.2016 sõlmitud kokkuleppe punki 7 alusel arvestatuna hagi esitamise seisuga 21.07.2017 kostjalt sissenõutavaks muutunud viivist summas 1 052 017,26 eurot. Hageja on teinud arvestuse selliselt, et on perioodi 01.06.2017-21.07.2017 (50 kalendripäeva) eest arvestanud viivise määraga 0,5% päevas põhivõla summalt (4 208 069,03*0,5%*50=1 052 017,26 eur).
9.Kostja ei nõustu hagejale tasuma eeltoodud viivisesummat mahus 1 052 017,26 eurot, kuivõrd viivisenõue on ebamõistlikult suur. Kostja leiab, et viivisenõude mõistlik suurus saaks perioodi 01.06.2017-21.07.2017 (50 kalendripäeva) kohta olla kokku 46 115,82 eurot. Sellise viivisesumma on kostja arvestanud lähtudes VÕS §-des 94 ja 113 nimetatud viivisemäärast, milleks on 8% aastas ehk ~0,02% päevas (4 208 069,03*0,021917808%*50=46 115,82 eur).
10.Kostja rõhutab, et hageja lähtumine viivisemäärast 0,5% päevas on kostjale ülemäära koormav. Kostja toob välja, et 0,5% viivisemäär päevas teeb aastases arvestuses viivisemääraks koguni 182,5% (0,5*365=182,5). Arvestades, et võlaõigusseaduse sätted loevad seadusest tulenevalt mõistlikuks viiviseks 8% aastas, (millele lisandub
Euroopa Keskpanga intressimäär), siis praegusel juhul on hageja ja seaduses sätestatud viivisemäärade erinevus ligi 23 korda (182,5/8=22,81). Ilmselgelt on selliselt arvestatud viivis ülemäärane ning ebamõistlik on nõuda kostjalt sellise summa tasumist.
11.Hageja viivisenõue summas 176 159,40 eurot on ebaselge. Hageja on hagis nõudnud kostjalt muuhulgas viivisesumma 176 159,40 euro tasumist. Hageja on hagimaterjalide hulgas seoses nimetatud viivisesummaga vaid välja toonud, et selle summa tasumise kohustus tuleneb kostjale 20.12.2016 kokkuleppe punktist 2.2. Kostja leiab, et nimetatud viivisesumma kujunemist ei ole hageja oma hagimaterjalide hulgas ära näidanud ja summa kujunemine ei ole kostjale arusaadav. Nõude ebaselguse tõttu vaidleb kostja selle tasumise kohustusele vastu. Kostja märgib, et igal juhul ei nõustu kostja nimetatud viivisesummaga juhul, kui see peaks olema arvestatud selliselt, et viivisemääraks on võetud suurem määr kui seadusest tulenev mõistlik viivisemäär 8% aastas ehk ~0,02% päevas. Kostja taotleb kohtult viivisenõude vähendamist mõistliku suuruseni.
12.Hagiavalduses on hageja kohtul palunud kostjalt hageja kasuks lisaks välja mõista TsMS § 367 alusel lisanduv viivis alates hagi esitamisest kuni põhivõla täieliku tasumiseni 0,5% päevas, kusjuures viivis kuni kohtuotsuse tegemiseni mõista välja kindla summana ja edasi protsendina põhinõudest, kuid üksnes sellises ulatuses, et kostjalt väljamõistetavate kõrvalnõuete võlgnevus kokku ei ületaks põhivõlgnevust. Ka nõude selles osas taotleb kostja, et kohus vähendaks hageja taotletud päevast viivisemäära 0,5% mõistliku ulatuseni ehk seadusliku viivisemäärani ehk rakendaks viivisemäära 8% aastas ehk ~0,02% päevas. Kohtuotsuse põhjendused
13.Kohus, tutvunud hagiavalduse ja kostja vastusega, uurinud esitatud avaldusi ja tõendeid, kuulanud pooled kohtuistungil ära, leiab, et hagi tuleb rahuldada osaliselt.
14.Asjas puudub vaidlus, et 19.07.2011 sõlmisid Prime Agency OÜ (esialgne laenuandja) ja kostja laenulepingu, mille kohaselt vormistati VÕS § 396 lg 2 alusel laenuks laenuandja poolt laenusaajale esitatud arvetest tulenev võlgnevus summas 3 343 315,05 eurot. Laenulepingust tulenev nõue on loovutatud 20.06.2017 hagejale. Kostja ei ole kogu laenu seni tagastanud. Pooled vaidlevad küsimuses, millises ulatuses tuleb kostjal tasuda hagejale kõrvalnõudeid.
15.Hageja palub välja mõista kostjalt põhivõlg 3 813 719,03 eurot ja kõrvalnõuded 3 002 907,78 eurot ja täiendavalt viivised TsMS § 367 alusel.
16.Kohus märgib seoses hageja põhinõudega, et esialgses hagiavalduses on hageja nimetanud põhinõude suuruseks 4 208 069,03 eurot. 28.02.2019 menetlusdokumendis on hageja avaldanud, et kostja on 10.05.2018 kompromisslepingu täitmisena tasunud hagejale 394 350 eurot, seega vähendab hageja hagi põhinõuet 3 813 719,03 euroni. 19.11.2019 kohtuistungil on hageja täpsustanud, et hageja on 394 350 euro osas põhinõudest loobunud.
17.TsMS § 206 lg 1 järgi on hagejal õigus hagist loobuda kuni hagi kohta tehtud lahendi jõustumiseni, esitades selleks avalduse (TsMS § 429 lg 1). TsMS § 429 lg 1 järgi võtab kohus hagist loobumise vastu määrusega, millega ühtlasi lõpetab asja menetluse. Kohus märgib, et TsMS § 429 lõikes 4 märgitud asjaolud, mis välistaksid põhinõudest osaliselt loobumisest vastuvõtmise, puuduvad.
18.Kohus leiab, et hageja avaldus põhinõudest summas 394 350 eurot loobumiseks tuleb vastu võtta ja menetlus vastavas osas lõpetada.
19.19.11.2019 kohtuistungil on kostja avaldanud, et võtab hagi põhinõude osas õigeks summas 3 813 719,03 eurot. Vastavalt tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 440 lg-le 1 rahuldab kohus hagi, kui kostja võtab kohtuistungil hageja nõude õigeks. Kohus leiab, et põhinõude osas on seadusest tulenevalt põhjendatud hagi õigeksvõtul põhineva otsuse tegemine, kuna kostja on 19.09.2019 kohtuistungil hagi põhinõude osas summas 3 813 719,03 eurot õigeks võtnud.
20.Tulenevalt TsMS § 444 lg-st 4 jätab kohus kostja õigeksvõtul põhinevast otsusest välja kohtuotsuse kirjeldava ja põhjendava osa. Seega kohus põhinõuet käesolevas otsuses täiendavalt ei analüüsi ning mõistab kostjalt hageja kasuks välja põhinõude summas 3 813 719,03 eurot.
21.Kooskõlas TsMS § 468 lg 1 p-ga 1 on hagi õigeksvõtul põhinev otsus tagatiseta viivitamata täidetav. Seega on käesolev kohtuotsus põhinõude summas 3 813 719,03 eurot väljamõistmise osas tagatiseta viivitamata täidetav.
22.Kohus selgitab, et TsMS §-s 432 kohaselt menetluse lõpetamise tagajärgedest tuleneb, et kui menetlus on lõpetatud, ei saa hageja uuesti pöörduda kohtusse hagiga sama kostja vastu vaidluses samal alusel sama hagieseme üle.
23.Kohus analüüsib järgnevalt hageja intressinõuet. Hageja palub kostjalt välja mõista intressi summas 1 570 364,24 eurot 20.12.2016 võla tunnistamise kokkuleppe p 2.3 alusel (tlk 7) ja intressi 204 366,24 eurot lähtuvalt asjaolust, et 20.12.2016 võla tunnistamise kokkuleppe punktis 5 on sätestatud intressimääraks 8% aastas ning kokkuleppe lisa 1 kohaselt on kostjal kohustus tasuda vastavas summa intressi. Kohus on seisukohal, et hageja intressinõude alus saab olla VÕS § 76 lg 1, mille kohaselt tuleb kohustus täita vastavalt lepingule.
24.Kostja on esitanud vastuväite, et hageja kõrvalnõuded on põhjendamatud, kuna nende kujunemine ei ole jälgitav. Kohus juhib tähelepanu asjaolule, et antud juhul on kostja allkirjastanud 20.12.2016 võla tunnistamise ja võlgnevuse tasumise ajatamise kokkuleppe (tlk 7). Kohus on seisukohal, et sisuliselt on tegemist deklaratiivse võlatunnistusega, kuna kostja tunnistab kõnealuses dokumendis olemasolevat võlgnevust. Kohus selgitab, et tulenevalt Riigikohtu lahendist nr 2-14-58735 p-st 11.1, kui kehtivalt on antud deklaratiivne võlatunnistus, on selle tagajärjeks eelduslikult vastuväidetest loobumine nõudele ja tõendamiskoormise ümberpööramine, st võlgnik peab kohustusest vabanemiseks ja hagi rahuldamata jätmiseks tõendama, et tal ei ole võlatunnistusega tunnistatud võlga (vt Riigikohtu 24. märtsi 2017. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-103-16, p-d 20 ja 21).
25.Antud juhul on kostja 20.12.2016 võlatunnistuses kinnitanud, et kostja intressivõlgnevus on 1 570 364,24 eurot, seega olukorras, kus kostja intressinõudele vastu vaidleb, on just kostja kohustus tõendada, et tal ei ole nimetatud summas intressivõlgnevust. Kostja selliseid tõendeid esitanud ei ole, seega loeb kohus intressinõude summas 1 570 364,24 eurot põhjendatuks.
26.Täiendavalt on hageja palunud kostjalt välja mõista intressid summas 204 366,24 eurot lähtuvalt asjaolust, et 20.12.2016 võla tunnistamise kokkuleppe punktis 5 on sätestatud intressimääraks 8% aastas. Intressi kujunemine on kajastatud 20.12.2016 kokkuleppe lisas (tlk 8) ning vastav dokument on kostja poolt allkirjastatud. Kohus leiab, et olukorras, kus kostja on kinnitanud kokkuleppe punktis 5 intressimäära 8% aastas ning selle kujunemist summas 204 366,88 eurot, tuleb hageja nõue vastavas osas rahuldada ning kostjalt välja mõista täiendav intress summas 204 366,88 eurot. Kohus on seisukohal, et intressimäär 8% aastas ei ole ebamõistlikult kõrge või vastuolus hea usu põhimõttega. Kokku tuleb kostjalt hageja kasuks välja mõista intressivõlgnevus 1 774 731,12 eurot (1 570 364,24+204 366,24).
27.Järgnevalt analüüsib kohus hageja viivisenõuet. Kohus leiab, et hageja viivisenõude alus saab olla VÕS § 101 lg 1 p 6, mille kohaselt, kui võlgnik on kohustust rikkunud, võib võlausaldaja rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral nõuda viivist. VÕS § 113 lg-st 1 tulenevalt rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral võib võlausaldaja nõuda võlgnikult viivitusintressi (viivis), arvates kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni. Viivise määraks loetakse käesoleva seaduse §-s 94 sätestatud intressimäär, millele lisandub kaheksa protsenti aastas. Kui lepinguga on ette nähtud kõrgem intressimäär kui seadusjärgne viivisemäär, loetakse viivise määraks lepinguga ettenähtud intressimäär. Hageja nõuab kostjalt viiviseid summas 176 159,40 eurot, mis on kokku lepitud 20.12.2016 kokkuleppe punktis 2.2. Kohus märgib analoogselt intressivõlgnevusega, et olukorras, kus kostja on deklaratiivses võlatunnistuses nimetatud summas viivisevõlgnevust tunnistanud, piisab hagejal nõude rahuldamiseks üksnes võlatunnistuse esitamisest ning just kostja kohustus on hageja nõue ümber lükata. Antud juhul ei ole kostja ka viivisevõlgnevuse puhul esitanud vastuväiteid või tõendeid, mis võimaldaksid kohtul asuda seisukohale, et hageja sissenõutavaks muutnud viivisenõue on alusetu. Seega tuleb kostjalt hageja kasuks välja mõista 20.12.2016 seisuga sissenõutavaks muutunud viivisevõlgnevus summas 176 159,40 eurot.
28.Hageja palub kostjalt välja mõista viivised alates 01.06.2017 määraga 0,5% päevas põhivõlgnevuselt summas 4 208 069,03 eurot. Hageja viivisemäär tuleneb 20.12.2016 kokkuleppe punktist 7, mille kohaselt graafikujärgsete summade mittemaksmisel on kostja kohustatud tasuma viivist 0,5% kalendripäevas. Kostja on esitanud vastuväite, et viivisemäär 0,5% päevas on ebamõistlikult suur ning äärmisel juhul tuleks kohaldada tuleks VÕS § 113 lg-st 1 tulenevat viivisemäära.
29.Kohus nõustub kostjaga, et viivisemäär 0,5% päevas on ebamõistlikult suur ning see tuleb VÕS § 6 alusel lähtuvalt hea usu põhimõttest kohaldamata jätta. Riigikohus on lahendis nr 3-2-1-118-16 p-s 17 asunud seisukohale, et eelduslikult tuleks VÕS § 42 lg 3 p 5 ja § 42 lg 1 alusel hinnata tühiseks vähemalt selline tarbijaga sõlmitud viivisekokkulepe, kus kokkulepitud viivisemäär ületab kolmekordset seadusjärgset viivisemäära (vt Riigikohtu 10. mai 2016. a määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-25-16, p 13). Kohus märgib, et antud juhul ei ole kostja näol küll tegemist tarbijaga, kuid kohus on siiski seisukohal, et analoogiast tulenevalt on Riigikohtu seisukoht kohaldatav ka käesolevas asjas, kuna see annab indikatsiooni, millist viivisemäära saab lugeda mõistlikuks ning hea usu põhimõttega kooskõlas olevaks. Eeltoodust tulenevalt leiab kohus, et hagejal on õigus kostjalt nõuda kolmekordset seadusjärgset viivisemäära (8% aastas x 3) perioodil 01.06.2017 kuni 28.02.2019, mis on kuupäev, kui hageja loobus osaliselt põhinõudest (638 päeva), s.o 588 437,93 eurot x 3, mis on 1 765 313,79 eurot.
30.Kohus on seisukohal, et seda summat ületavaid täiendavaid viiviseid ei ole põhjendatud kostjalt hageja kasuks välja mõista, kui vastasel korral ületaks kõrvalnõuete summa põhivõlgnevuse. Seega jätab kohus hageja nõude rahuldamata osas, milles hageja taotleb TsMS § 367 alusel täiendavate viiviste väljamõistmist alates 01.03.2019.
31.Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 124 alusel on hagihind 7 121 724,33 eurot. Menetluskulud
32.TsMS § 173 lg 1 kohaselt märgib asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses. TsMS § 168 lg 1 alusel, kui hageja loobub hagist või võtab selle tagasi, kannab ta kostja menetluskulud, välja arvatud juhul, kui ta loobub hagist või võtab selle tagasi seetõttu, et kostja on nõude pärast hagi esitamist rahuldanud. TsMS § 163 lg 1 kohaselt kannavad hagi osalise rahuldamise korral pooled menetluskulud võrdsetes osades, kui kohus ei jaota menetluskulusid võrdeliselt hagi rahuldamise ulatusega või ei jäta menetluskulusid täielikult või osaliselt poolte endi kanda. Kohus leiab, et lähtuvalt asjaoludest, et hageja on nõudest osaliselt loobunud ning hagi on osaliselt rahuldamisele kuulunud, on põhjendatud käesolevas asjas menetluskulude menetlusosaliste endi kanda jätmine.