lahend.ee
KohtulahendidÕigusaktidKohtudValdkonnadMCP
KohtulahendidÕigusaktidKohtudValdkonnadMCP
lahend.eeKohtudValdkonnadRiigi TeatajaEesti kohtulahendite otsing · nimistu.ee andmetel
Kohtulahendid/2-17-11142/34

Võlaõigus › Laenu- ja krediidilepingud

TsiviilasiJõustunudTallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium · 06.09.2019

Lahendi andmed

Riigi Teataja
Kohus
Tallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium
Kohtuasja number
2-17-11142/34
Asja liik
Tsiviilasi
Kategooria
Võlaõigus › Laenu- ja krediidilepingud
Menetlusliik
Hagimenetlus
Kuulutamise aeg
06.09.2019
Staatus
Jõustunud
Sõnade arv
1482
Lahend PDF →Riigi Teatajas →

Seotud ettevõtted

nimistu.ee
TA Haldus OÜ12208792(Hageja)

Lahendi tekst

Riigi Teataja

Tallinna Ringkonnakohus

Kohtunik

Mati Maksing, Gaida Kivinurm ja Ulvi Loonurm

Määruse tegemise aeg ja koht

6. september 2019, Tallinn

Tsiviilasja number

2-17-11142

Tsiviilasi

TA Haldus OÜ hagi Osaühingu MALDOF (Unipetrol OÜ õigusjärglane) vastu võlgnevuse, kõrvalnõuete ja täiendava viivise väljamõistmiseks. Hagi läbi vaatamata jätmine

Vaidlustatud kohtulahend

Harju Maakohtu 24. mai 2019 määrus

Kaebuse esitaja ja kaebuse liik

TA Haldus OÜ määruskaebus

Menetlusosalised ja nende esindajad ringkonnakohtus

Hageja (määruskaebuse esitaja): TA Haldus OÜ (registrikood 12208792), seaduslik esindaja juhatuse liige AU Kostja (vastustaja määruskaebemenetluses): Osaühing MALDOF (registrikood 14415029), seaduslik esindaja juhatuse liige AM ja lepinguline esindaja vandeadvokaat Rivo Kaldvee

Menetluse liik

Kirjalik menetlus

RESOLUTSIOON

1.Harju Maakohtu 24. mai 2019 määrus tühistada ja saata asi menetluse jätkamiseks samale maakohtule.
2.Määruskaebus rahuldada osaliselt. Edasikaebamise kord Käesoleva määruse peale ei saa esitada märuskaebust Riigikohtule.

HAGEJA NÕUE JA MENETLUSE SENINE KÄIK

1.TA Haldus OÜ (hageja) esitas 21. juulil 2017 Harju Maakohtule hagiavalduse Unipetrol OÜ (esialgne kostja) vastu laenulepingust tuleneva võla nõudes. Hageja palus välja mõista hagi esitamise seisuga 7 210 976,81 eurot, sh põhivõla 4 208 069,03 eurot ja kõrvalnõuetena 3 002 907,78 eurot. Lisaks palus ta välja mõista viivise tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 367 alusel määras 0,5% päevas alates 22. juulist 2017 kuni nõude kohase täitmiseni, kuid üksnes ulatuses, et kõrvalnõuded ei ületaks kokku põhinõuet.

Sarnased lahendid

Võlaõigus
  • 17.07.20262-26-111516/11Viru Maakohus Jõhvi kohtumaja
  • 15.07.20262-26-3243/4Tartu Maakohus Võru kohtumaja Võrus
  • 14.07.20262-26-114762/3Harju Maakohus Tallinna kohtumaja
  • 13.07.20262-23-116107/17Harju Maakohus Tallinna kohtumaja
  • 10.07.20262-26-114513/3Tartu Maakohus Tartu kohtumaja
  • 09.07.20262-26-113382/3Harju Maakohus Tallinna kohtumaja
2.Esialgne kostja vaidles vastu kõrvalnõuete tasumisele summas 3 002 907,78 eurot, sest nende maht on võrreldes põhinõudega ebamõistlikult suur. Hagiavalduses puudub kõrvalnõuete selge arvutuskäik, mistõttu on nõuete kujunemine ebaselge.
3.Hageja ja esialgne kostja teatasid 10. mail 2018 kohtule, et on saavutanud kokkuleppe vaidluse lahendamiseks kompromissiga. Nad esitasid kohtule juhatuse liikmete allkirjastatud kompromissi koos taotlustega kompromissi kinnitamiseks ja menetluse lõpetamiseks.
4.Maakohus jättis 21. septembri 2018 määrusega kompromissi TsMS § 430 lg 3 alusel kinnitamata ja hagi TsMS § 423 lg 2 p 2 alusel läbi vaatamata. Tallinna Ringkonnakohus tühistas 14. detsembril 2018 selle määruse.
5.Maakohus määras 7. veebruaril 2019 lahendada vaidlus kirjalikus menetluses, andis pooltele tähtajad ja lubas teatada lahendi avalikult teatavaks tegemise aja edaspidi. Pooled esitasid seisukohad ja lisaks teatas kostja lepinguline esindaja 13. märtsil 2019 kohtule, et esialgne kostja ja Osaühing MALDOF (edaspidi: kostja) ühinesid 8. veebruaril 2019 sõlmitud ühinemislepingu alusel ning esialgne kostja kustutati 4. märtsil 2019 äriregistrist. Maakohus teatas
2.aprilli 2019 e-kirjaga pooltele, et teeb lahendi avalikult teatavaks hiljemalt 24. mail 2019.

MAAKOHTU MÄÄRUS

6.Maakohus jättis 24. mai 2019 määrusega (vaidlustatud määrus) hagi TsMS § 423 lg 2 p 2 alusel läbi vaatamata. Menetluskulud jättis maakohus TsMS § 162 lg 4 alusel poolte endi kanda ja selgitas hagejale õigust esitada taotlus riigilõivu tagastamiseks. Maakohus leidis, et pooltel puudub vaidlus haginõudest summa 3 813 719,03 eurot osas. Kohtusse pöördutakse juhul, kui poolte vahel on erimeelsused (TsMS § 3), aga praegu sellist olukorda ei esine. Erimeelsuste puudumisele viitab poolte menetluslik käitumine: kostja ei vasta kirjalikult hagiavaldusele, kuigi kostja seaduslik esindaja võtab menetlusdokumendid viivituseta vastu, kostja ei ilmu vaatamata kohtukutsele ja kohtu selgitustele kohtuistungile, kohtuistungil avaldab kostja esindaja kohtule, et hagi on kohtu asi. Väidetavat nõuet esialgse kostja vastu on loovutatud kolmel korral ja praeguseks on ühinemise tõttu kostjaks uus isik, kellel on kohtute infosüsteemist nähtuvalt mitmeid maksuvaidlusi. Eeltoodust järeldas maakohus, et käesoleva vaidlusega ei soovita lahendada poolte vahel väidetavaid erimeelsusi võlgnevuse tasumisel, hagi esitati muul eesmärgil. Kuna pooled on juba sõlminud kokkuleppe võlgnevuse tasumiseks, siis võib kostja nõude vabatahtlikult täita. Samuti on pooltel võimalus pöörduda kindluse saamiseks notari poole. Kooskõlas TsMS § 200 lg-tega 1 ja 2 on menetlusosaline kohustatud kasutama menetlusõigusi heauskselt ja kohus ei luba neid kuritarvitada. Kuivõrd käesolevas asjas puudub pooltel sisuline vaidlus nõude üle, siis järeldab kohus, et hagi esitamise eesmärgiks ei ole õigusvaidluse lahendamine ning seetõttu ei saa kohus teha selle nõude kohta kohtulahendit.

MÄÄRUSKAEBUS

7.Hageja esitas 10. juunil 2019 määruskaebuse, milles palub vaidlustatud määruse tühistada ja saata asi lahendamiseks maakohtule teises koosseisus. Kaebuse põhjendused on järgmised. Esiteks ei järginud maakohus ringkonnakohtu 14. detsembri 2018 määruse juhiseid, mille järgi puudub alus jätta hagi läbi vaatamata. Teiseks lähtus maakohus sellest, et pooltel pole vaidlust osasummas 3 813 719,03 eurot, kuid ei pööranud tähelepanu asjaolule, et pooled vaidlevad kõrvalnõuete üle. Kostja taotles viivise vähendamist, aga hageja sellega ei nõustunud. Lisaks ei pea kohustatud isik alati haginõudele vastu vaidlema, kuid hagejal on ka sel juhul õigus saada kõigi nõuete, sh vaidlusaluste kõrvalnõuete osas kohtulahend (täitedokument) olukorras, kus kostja ei täida nõuet vabatahtlikult. Kolmandaks ei selgu vaidlustatud määrusest, milles seisneb poolte menetlusõiguste väidetav pahauskne kasutamine, või kuidas mõjutab asja nõude loovutamine, mille üle pooled ei vaidle.

MENETLUSE EDASINE KÄIK

8.Maakohus võttis määruskaebuse menetlusse ja andis kostjale tähtaja sellele vastamiseks. Kostja vaidles kaebustele vastu. Maakohus kaebust ei rahuldanud ja edastas selle lahendamiseks ringkonnakohtule, kuhu tsiviilasja toimik saabus 30. juulil 2019. 2 (4)

RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED

9.Ringkonnakohus leiab, et vaidlustatud määrus tuleb TsMS § 667 lg 2 alusel tühistada ja asi saata menetluse jätkamiseks maakohtule. Määruskaebus rahuldatakse osaliselt, sest kehtiv menetlusõigus ei võimalda ringkonnakohtul määrata, millises koosseisus peab maakohus määruse tühistamise korral asja uuesti läbi vaatama.
10.Kaebuse väited on põhjendatud. Ringkonnakohus viitas 14. detsembri 2018 määruse p-s 15 maakohtu ekslikutele järeldustele nagu puuduks poolte vahel vaidlus hagiavalduses esitatud nõudesummade üle ja seega ka vajadus kohtulahendi järgi. Hageja nõuab kostjalt laenulepingu alusel võla ja viivise tasumist. Kostjal on õigus hagi õigeks võtta (TsMS § 206 lg 1 esimene lause, § 4 lg 3), kuid maakohtul tuli selgeks teha, kas kostja on hagi 4 208 069,03 euro osas TsMS § 440 lg 1 mõttes õigeks võtnud. Ringkonnakohus leidis, et sellele võib viidata kostja esindaja maakohtu istungil tehtud avaldus, milles ta kinnitas hageja põhinõudele vastuväidete puudumist. Jättes ringkonnakohtu seisukohad TsMS § 423 lg 2 p 2 tõlgendamisel tähelepanuta, rikkus maakohus vaidlustatud määruse tegemisel TsMS § 659 kaudu kohalduvat § 658 lg 2. Kui kostja võtab kas hagi osaliselt õigeks või jätab hagile vastamata või kohtusse ilmumata, siis ei saa sellest järeldada, et puudub vajadus kohtulahendi järgi. TsMS § 440 lg 1, § 407 lg 1 ja § 410 võimaldavad kirjeldatud olukordades hagi rahuldamist, mitte aga läbi vaatamata jätmist. Kostja passiivsus ei tähenda hageja õiguskaitsevajaduse puudumist või äralangemist. Samuti nõustub ringkonnakohus kaebuse väitega, et vaidlustatud määrusest ei ole võimalik aru saada, milles seisneb eelkõige hageja menetlusõiguste kuritarvitamine ja miks peaks määruses kirjeldatud poolte käitumine (sh kostja võimalikud maksuvaidlused) tooma kaasa hagi läbi vaatamata jätmise. Sarnaselt puudub igasugune seos nõude loovutamise, kostja üldõigusjärgluse ja TsMS § 423 lg 2 p 2 kohaldamise eelduste vahel. Neil kaalutlustel tuleb vaidlustatud määrus tühistada ja maakohus peab menetlust jätkama. Ringkonnakohus ei saa rahuldada määruskaebuse taotlust saata asi maakohtule läbivaatamiseks teises kohtukoosseisus, sest sellist pädevust TsMS § 667 ega ka § 659 kaudu kohalduv § 657 lg 1 ringkonnakohtule ei anna. Esimese astme kohtu kohtunike tööjaotus nähakse vastavalt kohtute seaduse § 37 lg-le 1 ette tööjaotusplaanis, mille sama seaduse § 36 p 1 kohaselt kinnitab kohtu üldkogu. Seetõttu rahuldatakse määruskaebus osaliselt.
11.Ringkonnakohus käsitleb lisaks maakohtu menetluslikke rikkumisi, mis tuleb menetluse jätkudes samuti kõrvaldada. Esiteks ei teinud maakohus TsMS § 209 lg 1 järgset otsustust selle kohta, et lubab kostjal menetlusse astuda esialgse kostja üldõigusjärglasena. Vastavat taotlust ei ole kostja selgelt ka esitanud, aga vähemalt kaudselt saab seda järeldada 13. märtsi 2019 teatest. Nii kujunes olukord, kus kohus menetles hagi ühe kostja vastu, aga tegi otsuse hagi kohta hoopis teise isiku suhtes. Ringkonnakohus selgitab, et menetlus ei olnud vahepeal TsMS § 353 lg 1 alusel peatunud, sest nii esialgset kostjat kui ka kostjat esindas sama lepinguline esindaja (vrd Riigikohtu 25. septembri 2013 otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-80-13, p 63 kolmas lõik). Teiseks on maakohus jätnud asja uuesti läbivaatamisel lahendamata poolte 10. mai 2018 taotluse kompromissi kinnitamiseks. Ringkonnakohus tühistas 14. detsembril 2018 maakohtu eelmise, 21. septembri 2018 lahendi, aga ei teinud ise kompromissi kinnitamise kohta uut otsustust. Ringkonnakohus andis määruse p-s 14 maakohtule juhised, kuidas varem esitatud, aga esialgse kostja hilisemate avalduste tõttu kaheldava kompromissi suhtes toimida. Tsiviilasja toimikust ei nähtu, et maakohus oleks neid juhiseid järginud või teinud muid toiminguid kompromissi taotluse lahendamisel. TsMS § 430 sätted ei võimalda kohtule esitatud kompromissi lihtsalt ignoreerida. 3 (4)

Kolmandaks pole maakohus võtnud seisukohta hageja 28. veebruari 2019 menetlusdokumendi p-s 1 sisalduva põhinõude vähendamise avalduse kohta. Hageja väitel on kostja menetluse kestel osa võlga tasunud ja sama nähtub ka kostja menetlusdokumentidest. Maakohtul tuleb välja selgitada hageja tahe nõudest osalise loobumise või hagi osaliselt tagasivõtmise kohta ja teha vastav otsustus kohtulahendi resolutsioonis (vt nt Riigikohtu 21. novembri 2018 otsus tsiviilasjas nr 2-16-708, p 15 teine lõik; 28. septembri 2016 otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-61-16, p 13 teine lõik; 25. septembri 2013 otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-80-13, p 24 esimene lõik).

12.TsMS § 173 lg 3 teise lause kohaselt määratakse menetluskulude jaotus kindlaks asja uuel läbivaatamisel.
13.Kuna ringkonnakohus rahuldab määruskaebuse sisulise taotluse ja saadab asja menetluse jätkamiseks maakohtule, siis ei saa käesoleva määruse peale TsMS § 427 ja § 433 lg 2 järgi kaevata (vrd Riigikohtu 21. veebruari 2018 määrus tsiviilasjas nr 2-14-7385, p 13). / allkirjastatud digitaalselt / Mati Maksing

/ allkirjastatud digitaalselt / Gaida Kivinurm

/ allkirjastatud digitaalselt / Ulvi Loonurm

4 (4)

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.

  • 08.07.20262-26-107585/9Harju Maakohus Tallinna kohtumaja
  • 08.07.20262-26-110489/8Harju Maakohus Tallinna kohtumaja