Otsuse avalikult teatavaks- 16. detsember 2019, Pärnu Maakohtu Pärnu kohtumaja kantselei kaudu tegemise aeg ja koht Tsiviilasja number
2-17-13709
Tsiviilasi
J. M. hagi OÜ Viram vastu põhivõla 11 029.30 euro ning viivise väljamõistmiseks
Tsiviilasja hind
11 911.64 eurot
Menetlusosalised ja nende Hageja J. M., isikukood xxxxxxxxxxx, eluk. xxxx xxx x, xxxxxxxx xxxx, xxxx xxxx, xxxxx xxxxxxx, lepinguline esindajad esindaja vandeadvokaat Paul Järve Kostja OÜ Viram, registrikood 10105852, asuk. Videviku tn 3, Pärnu linn, Pärnu linn, Pärnu maakond, lepinguline esindaja vandeadvokaat Margo Põbo Kohtuistungi toimumise aeg
30.10.2019
RESOLUTSIOON
1.Jätta rahuldamata J. M. hagi OÜ Viram vastu põhivõla 11 029.30 euro ning viivise väljamõistmiseks.
2.Jätta menetluskulud hageja kanda. Menetluskulude rahalise suuruse määrab kohus kindlaks mõistliku aja jooksul pärast käesoleva otsuse jõustumist. Edasikaebamise kord
Kohtuotsuse peale võib 30 päeva jooksul selle kättesaamisest, kuid mitte hiljem kui 5 kuu möödumisel käesoleva otsuse avalikult teatavakstegemisest, esitada apellatsioonkaebuse Tallinna Ringkonnakohtule. Taotledes menetlusabi, peab seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks menetlusabi taotletakse, eelkõige esitama kaebuse. Kaebus võidakse lahendada kirjalikus menetluses, kui ei taotleta selle lahendamist istungil.
Sisulised asjaolud, nõuded ja vastuväited, menetluse käik
Hageja J. M. 14.09.2017 esitatud hagiavalduse (I kd tl 2-8) ja hilisemate menetlusdokumentide (I kd tl 78-79, 95-97, 142-144, 154-156) ning kohtuistungeil selgitatu kohaselt tellis hageja J. M. (edaspidi hageja) 03.03.2016 OÜ-lt Viram (edaspidi kostja)
Tsiviilasi nr 2-17-13709 välisukse – e-kirjavahetus I kd tl 9. Uks paigaldati kostja töötajate poolt 26.08.2016, kasutusjuhendit kaasa ei antud.
2.Detsembris 2016 ilmnesid uksega esimesed probleemid, see oli tõmbunud kumeraks. 08.12.2016 pöördus hageja kostja poole ning palus tulla kohapeale, et tuvastada probleemi põhjus ja leida lahendus. Mitmekordse kutsumise peale tuli kohale juhataja V.V., kes lubas, et teevad ukse korda, kui õues soojemaks läheb.
3.05.01.2017 külmusid välisukse klaasaknad seestpoolt, nii et akna toapoolsel osal oli jääkiht. Seejuures oli maja köetud, maja temperatuur oli 21°C. Hageja pöördus taas kostja poole (ekiri I kd tl 10), mille peale tuli kohale kostja juhataja V.V.. Hageja ja kostja leppisid kokku, et kui õues läheb ilm soojaks, siis tuleb kostja vigu parandama. Kostja juhataja leidis, et külma ja niiske ilmaga ei ole võimalik vajalikke parandustöid teha. Ukse ehituskavas (joonis I kd tl 101) pidid aknad olema seespool, kuid need asusid väljaspool.
4.17.01.2017 edastas hageja kostjale fotod, millelt on näha, et seestpoolt niriseb niiskus välja (I kd tl 11). Ukse aknaosa nurkades ja äärtes olevast külmast õhust ja tekkinud jääst teavitas hageja kostjat täiendavalt 08.02.2017 e-kirjaga (I kd tl 12). Ühtlasi teavitas hageja, et palus aknapaigaldajatel ukse üle vaadata, ning nende hinnangul on klaasid valesti paigaldatud. Seda kinnitab ka TERMOPILT OÜ 06.02 2017 termograafiline ülevaatus (I kd tl 38-42), millise hageja tellis põhjusel, et külm tuli läbi ukse tuppa ja küttearved olid suured.
5.Märtsis 2017 märkas hageja välisuksel mõrasid. Samuti avastas hageja, et ukse välimine liist oli lahti tulnud ja seinast eemale vajunud. Hageja tegi fotod ning edastas need e-kirjaga kostjale (I kd tl 13-14). Kostja poolt müüdud ja paigaldatud uksel ilmnenud puudusi tõendab hageja ka hagiavaldusele ja hilisematele menetlusdokumentidele lisatud fotodega (I kd tl 1525, 102-119, 121). Pärast korduvaid katseid kostjaga ühendust saada tuli kostja juhataja kohapeale. Tutvunud olukorraga, tegi kostja juhataja ettepaneku lahendada olukord selliselt, et kostja maksab hagejale hüvitise ja hageja loobub pretensioonidest. Kostja juhataja märkis muuhulgas, et häid töömehi ei ole võtta ning et nad ei ole varem välisuksi teinud. Hageja soovis järele mõelda ja lubas teha omapoolse ettepaneku asja lahendamiseks. 24.03.2017 teatas hageja kostjale, et soovib ukse hinna kompenseerimist (arvestades maksumusest maha metallosad ja klaasi, I kd tl 14). Samal päeval helistas kostja juhataja V.V. hagejale ning teatas, et ta pakub kuni järgmise päeva kl 16.00-ni 1000 eurot. V. V. katkestas kohe kõne, nii et hagejal ei onud võimalik sellele isegi vastata. Hageja saatis V. V. koheselt SMS-i, milles teatas, et selline pakkumine hagejale ei sobi ning et ta jääb varasema ettepaneku juurde, s.o soovib uue ukse kompenseerimist või olemasoleva ukse parandamist. Hageja tegi täiendava ettepaneku vaidluse lahendamiseks 04.04.2017, millega kostja ei nõustunud (I kd tl 26).
6.28.03.2017 pöördus hageja avaldusega tarbijavaidluste komisjoni poole (I kd tl 27-28). Tarbijavaidluste komisjoni 17.07.2017 otsusega rahuldati hageja kaebus ning otsustati, et kostja peab hagejale tasuma 3000 eurot (I kd tl 29-31). Nimetatud otsust ei ole kostja täitnud. Kostja ei ole tema poolt hagejale müüdud ja paigaldatud puudustega välisust parandanud ega uuega asendanud. Kostja ei ole ka teinud omapoolseid ettepanekuid olukorra lahendamiseks. Seetõttu on hageja sunnitud pöörduma Pärnu Maakohtu poole.
7.Hageja leiab, et tegemist on kostja poolt müügilepingu rikkumisega, sest temale müüdi puudustega uks. Kostja reklaamib end kodulehel pikaaegse kogemusega erinevate uste valmistajana (I kd tl 33-34). Tarbijalemüügi korral tuleb eeldada, et uks ei vasta lepingutingimustele ja vastanud sellele ka müügi ajal, kui see ilmneb kuue kuu jooksul asja üleandmisest, kui selline eeldus ei ole vastuolus asja või puuduse olemusega. Hageja nõuab lepingu täitmise asemel (mida ta on nõudnud korduvalt) kahju hüvitamist, pidades oma 2 (10)
Tsiviilasi nr 2-17-13709 kahjuks ukse maksumust 3000 eurot (menetluse käigus 16.05.2018 istungil on hageja tunnistanud, et maksis ukse eest 3000 eurot käibemaksuvabalt, selle sees olid kõik ukse lisad) ning selle vahetamiseks vajalike tööde maksumust 8029.30 eurot hinnapakkumise näol OÜ-lt Franmir, I kd tl 35 ja 99. Lisaks on hageja võtnud menetluse ajal hinnapakkumised ka mujalt (I kd tl 98 ja 100), kuid need on veelgi kallimad. Samuti palub hageja välja mõista kostjalt viivise nimetatud summalt (11 029.30 EUR) alates hagi esitamisest seadusjärgses määras kuni hageja nõude kohase täitmiseni.
8.Kostja ei tunnista hagi ei kirjalikus vastuses (I kd tl 52-55) ega hilisemates menetlusdokumentides (I kd tl 123-125, 146-149, 163-165) ja kohtuistungeil. 03.03.2016 tellis hageja kostjalt välisukse. Hinnapakkumine (e-kiri I kd tl 57) hagejale tehti eraldi ukseplokile, koos klaas (kahekordne klaas) framuugidega (spoonitud ja peitsitud) ja eraldi lisaseadmetele. Hageja soovis peitsi asemele katvat värvi, selliselt, et puidusüü jääb nähtav. Selleks, et puidutoim ei kaoks ära, tooniti ka kruntvärv pinnavärviga samasse tooni. Ukse maksumuseks leppisid pooled kokku 1660 eurot, millele lisandub käibemaks. Lisaks tellis hageja uksele kostjalt uksekäepidemed väärtusega 484.34 eurot (lisandub käibemaks, I kd tl 58) ja lukustus- ning sulgursüsteemi hinnaga 881.44 eurot (lisandub käibemaks, I kd tl 59). Kostja töötajad paigaldasid ukse 26. augustil 2016. Hageja ja kostja vahel oli sõlmitud müügileping võlaõigusseaduse (VÕS) § 208 lg 1 tähenduses, millega kostja kohustus müüma ja paigaldama välisukse.
9.Probleem uksega tekkis hagejal oluliselt varem, kui hagis märgitakse. Nimelt teavitas hageja 11.10.2016 kostjat e-kirjaga, milles märkis, et „tuul rebis ukse käest ja juhtus selline jama, mida annaks teha“ (I kd tl 60). E- kirja manusesse olid lisatud ka pildid (I kd tl 61-62). Piltidelt ja olukorda kohapeal hinnates, tuvastasid hageja ja kostja koos, et ukse kasutamise käigus, kui tuul lõi hagejal ukse käest, lõhkus see ära ukse ülemise lengi, sulguri varre, kannatada said hinged, ukseleht ja impost. Kostja tuli kliendile vastu, taastas lengil olevad nähtavad vigastused ja vahetas sulgurivarre, mis oli täiesti kõver. Muudest nähtavatest vigastustest ja ka võimalikest silmaga mittenähtavatest vigastustest, sh võimalikest deformeerimistest, hingede võimalikest vigastustest ning ka sellest, et deformeerumise tõttu ei pruugi tihendid enam maksimaalset õhutihedust tagada, teavitas kostja hagejat kohapeal. Samuti teavitas kostja esindaja hagejat, et edaspidi ei ole võimalik temal enam ukse vigastuste eest vastutada ning sellega on lõppenud kostja kohustused asja asendamiseks või parandamiseks.
10.Müügigarantii tähendab seda, et müüja (antud juhul kostja) kohustub kõrvaldama oma vahenditega garantiiaja jooksul tekkinud rikked, vead või puudused, mis ei ole põhjustatud ostja (antud juhul hageja) tegevusest või tegevusetusest ega ka kauba tavapärasest kulumisest. Antud juhul on ilmselgelt tegemist olukorraga, kus tekkinud rikked, vead ja puudused on tingitud hageja tegevusest, mistõttu puudub kostjal kohustus oma vahenditega rikete kõrvaldamiseks või ukse asendamiseks. Hageja enda hooletuse tõttu tekkis olukord, kus tuuletõmbe tõttu sai uks olulisel määral kahjustada. Asja juhusliku hävimise ja kahjustumise riisiko läheb ostjale üle asja üleandmisega. Kostja vastutab asja lepingutingimustele mittevastavuse eest, kui mittevastavus on olemas asja üleandmise ajal. Käesolevas asjas on tekkinud kõik puudused pärast hageja poolt ukse lõhkumist.
11.Kostja poolt hagejale müüdud uks vastab lepingutingimustele seaduse (VÕS § 217 lg 2 p 1) tähenduses. Uks peab sooja, välistatud on niiskuse pääsemine seest välja ja vastupidi, ukse materjalid on vastupidavad ilmastikuoludele. Tegemist ei ole puudustega, mis tulenevad ukse puudulikust konstruktsioonist, sobimatust materjalist või valmistamise vigadest. Peamiselt on viidatud puudused tingitud ukse mehaanilisest vigastamisest hageja enda poolt ning liigsest 3 (10)
Tsiviilasi nr 2-17-13709 õhuniiskusest ja ventilatsiooni puudumisest hoones. Uksel on hooldusjuhend, mis on üleval kostja kodulehel (I kd tl 126-127), eraldi kasutusjuhendit ei ole. Kostja ei eita, et pakkus märtsis 2017 hagejale probleemi lahendamiseks 1000 eurot.
12.Hageja viidatud mõrade osas on ilmselge, et mõrad tekkisid hagejapoolsest ukselõhkumisest ning siinkohal ei saa olla tegemist puudusega. Samuti ei ole võimalik puudustena käsitleda uste pikikaardumist või kondensvee külmumist klaasile.
13.Hageja poolt viidatud kumerused on samuti seotud hageja enda poolt tekitatud vigastustega. Lisaks peab kostja vajalikuks märkida, et teatud kaardumine on uste puhul normaalne ning lubatav. Ukse kõmmeldumine (pikikaardumine) on lubatud, mis on ka kirjutatud kostja garantiitingimustes (I kd tl 63-64 – kõigile kättesaadav ka Viram OÜ kodulehel) 4 mm kahe meetri kohta paigaldades ja 5 mm kahe meetri kohta kolm kuud pärast paigaldust. Ukselehel kõrgusega 2320 mm võib kaardumine olla kuni 6,7 mm. Kuna kasutatakse 10 mm tihendit, siis see tagab piisava õhutiheduse, kui reguleerida hingi ja lukuvastust. Haapsalu Uksetehase garantiitingimuste (I kd tl 65-66 – kõigile kättesaadav Haapsalu Uksetehase AS kodulehel) p 2.2 kohaselt on garantii kehtimise eeldusena tolerantsidena kehtestatud 4 mm paigaldamise hetkel või 5 millimeetrit kolm kuud pärast paigaldust. Kostja asub selgele seisukohale, et uksed vastavad kehtestatud nõuetele ning uste pikikaardumised jäävad lubatud hälvete piiridesse ning vastuväited uste lepingule mittevastavuse osas ei vasta tõele.
14.Klaaside higistamine kõrge niiskustes tingimustes on loomulik. Kostja käis hageja kutsel asja kohapeal hindamas ning selgus, et talveperioodil toimusid majas ehitus- ja viimistlustööd (krohvimine ja värvimine). Tegemist on töödega, mis eraldavad olulisel määral niiskust. Kostja mõõtis niiskust ukse lähedal ning mõõtmise tulemusena selgus, et õhuniiskust oli majas üle 95%. Kostja soovib kõrge niiskuse olemasolu majas tõendada fotodega, millelt on näha kohapealne mõõtmise tulemus (I kd tl 67-72, 128-138). Enamasti hakkavad klaasid higistama siis, kui väljas on suur külm, kondensaat tekib eriti klaaspaketi servadele, seda tihti isegi igati heade soojustehniliste näitajatega klaaspakettide puhul. Akende higistamine on füüsikaline nähtus, kus õhk külma aknaklaasiga kokku puutudes jahtub ja jõudes teatud temperatuurini (kastepunkt) on õhk niiskusest küllastunud ning ülejäänu muutub veepiiskadeks ehk kondenseerub – aknaklaasile tekib udu. Kuna klaasid on üldjuhul kõige külmem osa seinast, tekibki kondensaat just klaasi pinnal. Kondensaat võib ilmuda ka mujale külmale pinnale, aga klaasil on see nähtav kohe tekkimise hetkel. Näiteks ruumis temperatuuriga 21oC ja õhuniiskusega 55% on kastepunkti temperatuur 10 oC. Seega tekib kondensaat kõigile pindadele, mille temperatuur on alla 10 oC. Klaaspakett moodustatakse alumiiniumprofiilist liistu ümber, seetõttu on pakett alati kõige külmem äärtes, juhul kui välistemperatuur on sisetemperatuurist madalam. Langeva õhuvoolu tõttu klaasi siseküljel on klaasi kõige külmem osa alumine äär. Kui toas on õhuniiskust liiga palju, kondenseerub veeaur õhus klaaspaketi kõige külmema osa suunas. Piisava külma korral kondensatsioonivesi jäätub. Hiljem jää sulab ja vesi voolab alla raami ja tihendi ja lengi vahele. Seal omakorda jäätudes võib eri jääosad üksteisest eemale murda. Tark oleks juba maja kavandamisel võimaliku kondensatsioonivee probleemiga arvestada: tagada korralik ventilatsioon ning paigutada akende alla küttekehad, mis suudavad hoida akende sisepindade temperatuuri piisavalt kõrgel, et aknapinnale ei tekiks kastepunkti (kostja on esitanud vastava artikli I kd tl 73-76). Kondenseerunud vesi voolab klaasiliistu ja raami ning tihendite vahele. Hiljem tekitab jää nende vahele prao, mis aja jooksul süveneb ning võib lõhkuda puidu.
15.Kahjunõude summa on kostja hinnangul täielikult põhjendamata ning ebamõistlik. Ukse maksumuseks on hageja arvestanud kostja poolt müüdud ukse maksumuse, s.o 3000 eurot 4 (10)
Tsiviilasi nr 2-17-13709 (mis oli tegelikkuses vähem). Ukse eest koos lisatarvikutega tasuti hagejapoolt sularahas 3000 eurot arvet küsimata. Lisatarvikutel puudusi ei esine ning nende väljavahetamine ei ole põhjendatud ka siis, kui peaks tuvastatama ukse lepingule mittevastavus. Ukselukk ei ole konkreetse ukse jaoks tehtud. Ukse vahetamiseks vajalike ja sellega kaasnevate tööde maksumuseks on hageja märkinud täiesti utoopilised 8029.30 eurot, mis ületab ukse maksumust rohkem kui 4 korda. Hageja ei ole mitte ühegi sõnaga põhjendanud ega selgitanud ukse vahetamiseks vajalike ja sellega kaasnevate tööde maksumust ja selle kujunemist esitatud hinnapakkumistel. Hageja ei ole põhistanud, mis põhjustel on ukse vahetamise korral vajalik seinte viimistlemine 56m2 ulatuses ning draivimine 43m2 ulatuses. Ukse vahetamisel võib tõenäoliselt tekkida vajadus viimistleda 1,5 – 2,5 m2 seinapinda, mitte 20 korda suuremat pinda. Samuti on täiesti põhjendamatu plaatide vahetusele ning ka katmise, prügiveo ning abivahendite kulu. Hagiavalduse lisas esitatud hinnapakkumine on ilmselgelt põhjendamatu ning sellel puudub seos ukse vahetamise kuludega. Ukse vahetamiseks on nimetatud hinnapakkumisest põhjendatud ja aktsepteeritav kulu saab olla mitte rohkem kui 600 eurot. Kuna kostja on seisukohal, et hageja nõue on põhjendamatu ning tuleb jätta välja mõistmata, asub kostja seisukohale, et ka viivise väljamõistmine ei ole põhjendatud.
16.Hageja märgib oma 21.11.2017 seisukohas (I kd tl 78-79), et kostja põhjendused kohtumenetluses erinevad sellest, mida ta väljendas tarbijavaidluste komisjonis. Hageja ei eita kostja esiletoodud vahejuhtumit uksega oktoobris 2016, kuid märgib, et vaid ühekordsel tuulega ukse lahtiminekul käest tuli koheselt lahti ukse avamist ja sulgumist tagav ülemine sulgursüsteem. Ka see näitab ukse ebakvaliteetset teostust. V.V. tunnistas ka ise hageja juures kohapeal, et pädevaid töömehi pole võtta ja seetõttu ka probleemid. Kostja ei teatanud ega maininud üldse kordagi, et edaspidiselt puudub uksel garantii. Kui nüüd kostja väidab, et garantii edaspidiseks puudus, siis kuidas ta sai lubada ukse kordategemist nn soojema ilmaga ja kuidas oleks seletatav tema pakkumine, mille alusel ta olnuks nõus maksma 1000 eurot ukse puuduste tõttu. Tegemist ei ole hageja hooletusest tingitud probleemidega, hageja ei ole ise uksele vigastusi tekitanud. Kostja ei andnud hagejale ukse paigaldamisel kaasa ei arvet, kasutusjuhendit ega garantiikirja. Kostja viitas, et garantiitingimused on kodulehel ja sealt tuleb vaadata, garantii kehtis.
17.Samasugune ainetu väide on jutt liigsest niiskusest hageja kodus. Kui kostja väidetud niiskus ka tegelikkuses kogu hageja kodus eksisteeriks, siis kuidas seletada, et ükski teine maast laeni aken ei higista ja kondentsi ei teki kusagil mujal, kui üksnes kostja poolt valmistatud ja paigaldatud uksel. Oluline oli ka see, et ukseklaasil olnud niiskus jäätus vaatamata elamu köetusele ja toimivale ventilatsioonile. Hageja kinnitab, et kui majas toimusid remonditööd, oli muude seadmete hulgas renditud ka suur niiskuseimur, mis töötas ööpäev läbi ja niiskuse näit polnud mingil juhul 95%, nagu väidab kostja. Kostja ei pildistanud (või vähemalt ei kooskõlastanud pildistamist) kohapeal kordagi seda näitu, mistõttu ei saa olla tegemist näiduga, mis pärineks mõõturilt mõõdetuna hageja elukohas. Ukseklaasile ilmuva niiskuse tõttu, vältimaks nende jäätumist külma ilmaga, peab hageja kogu aeg klaase lapiga kuivatama. Samuti tuleb klaase kuivatada põhjusel, et ilma soojenedes nirguks see vesi pidevalt uksepakule ja imenduks sinna, tekitades mädanemisohu. Praeguseks on maalritöödest möödas terve aasta, maja on igapäevaselt köetav ja ventilatsioon on sisse lülitatud. Ukse niiskust see ei kõrvalda.
18.Hageja märgib lisaks, et ukselt koorus maha värvi. Kas põhjuseks oli, et uksele oli kantud üksnes üks kiht alusvärvi, ei osanud kostja kohapeal selgitada ja üksnes laiutas käsi.
5 (10)
Tsiviilasi nr 2-17-13709
19.Puutuvalt esitatud ukse vahetamise hinnapakkumisse märgib hageja, et ei ole mingil juhul mõeldav, et võiks krohvida/värvida üksnes ukse ümbruse. Maja ehitusel on kasutatud korralikke ja kalleid materjale, sellise teguviisi puhul jääks ülejäänud sein erinema ukse ümbrusest. Kindlasti tuleb viimistleda kogu sein, et ei jääks värvivahesid. Hagejal on põhjust soovida, et sein oleks uus ja korralik - selline nagu ta oli algselt enne ukse paigaldamist. Hagejal on eritellimusel tehtud trepp ning ta ei soovi, et tema uus maja ei vastaks tema ootustele. Puuduste kõrvaldamine saaks olla vaid terviklahendus dekoratiivseina viimistlemise, uksepalede kordategemise, soojustuse paigaldamise jm töödega.
20.Kostja taotlusel määras kohus 15.03.2019 ehitustehnilise ekspertiisi (määrus I kd tl 170173), tegemaks kindlaks ukse vastavust lepingutingimustele ja tavapäraselt esitatavatele nõuetele. Eksperdiks määrati riiklikult tunnustatud ekspert M.S., kes esitas eksperdiarvamuse nr KE-12-19 11.06.2019 (I kd tl 183-198). Eksperdile esitati 42 küsimust (35 kostjalt ja 7 hagejalt), eksperdi kokkuvõtlik järeldus on, et kostja valmistatud ukseplokk täidab oma funktsiooni ja on nõuetele vastav.
21.Pärast eksperdiarvamuse esitamist määras kohus 04.07.2019 kirjaga eelmenetluse lõpptähtajaks 19.08.2019. Hageja esitas nimetatud päeval omapoolse seisukoha ja taotlused (II kd tl 38-41), milles ei nõustu mitmete eksperdi järeldustega. Hageja hinnangul on eksperdiarvamus kostja kasuks kaldu, sisaldab ebaobjektiivseid väiteid (nt lähedalasuv Pärnu jõgi on üks niiskuskahjustuste põhjus) ja lubamatuid järeldusi (nt hageja vastutab, kuna kostjal ei olnud võimalust ukseploki paiknemise osas kaasa rääkida). Hageja ei nõustu, et ukseploki klaaspaketi liistud tulebki väljapoole paigaldada või et klaaspaketi kvaliteedi osas saavutati kokkulepe pakkumuse esitamise ja aktsepteerimisega. Tavakodanikuna ei pruukinud hageja mõista, mida tähendab akende kvaliteet või kas paigaldaja ka tegelikult ukse õigesti ja õigesse kohta paigaldas. Etteheited ukseplokile ei ole ainult esteetilised, see pidanuks kestma aastaid. Hageja lisas oma menetlusdokumendile eriteadmistega isikute arvamuse (II kd tl 42) ja arved niiskusimurite kasutamise kohta hoones 2016-2017 talvel remondi ajal (tl 44).
22.Kostja esitas samal päeval omapoolsed seisukohad (II kd tl 46-48), milles jääb varasemalt esitatud vastuväidete juurde. Tuginedes eksperdiarvamusele rõhutab kostja, et valmistajapoolsed vead uksel puuduvad ja probleemid on tingitud ukseploki paigalduse asukohast, kus see toetub valdavalt vundamendi väliskihile, mille tasapinda jäävad klaasingud. Sedaviisi moodustus külmasild klaasingu alaossa, mis tingis selle jahtumise ja kondensaatvee tekke. Kostja paigaldas ukse hageja ettevalmistatud asukohta ning temal puudus teave tulevase trepilahenduse osas. Värvikahjustused on tingitud puidu niiskuse muutumisest ja seeläbi paisumisest/kahanemisest, mida värv ei ole suutnud järgida. Ka ekspert on öelnud, et ukse vahetamisega seotud tööde maksumus ei saa ületada 2000 eurot.
23.Hageja viimastes seisukohtades enne kohtuistungit (II kd tl 57-59) märgitakse, et hageja ei pidanud ostjana olema spetsialist küsimuses ukse paigaldamise aluse või koha osas. Sellele, et ukse paigaldamine ebasobivale alusele võib kaasa tuua selle kvaliteedi halvenemise või kasutuskõlbmatuks muutumise, oleks pidanud kostja müüja ja paigaldajana tähelepanu juhtima.
24.Kostja lisas oma viimastele seisukohtadele (II kd tl 61-62) Haapsalu Uksetehase ja AS Viljandi Aken ja Uks joonised (II kd tl 77-79), millest nähtub, et väljapoole avaneva puitukse framuugil paigaldatakse klaas ja klaasiliistud välimisele küljele.
25.30.10.2019 toimunud kohtuistungil (protokoll II kd tl 86-95) kuulas kohus ära tunnistajatena A. M. (hageja isa), hageja esitatud eriteadmistega isikute arvamuse ühe koostaja A.P.i, kostja töötaja E.P. (kes suhtles hagejaga lepinguga seoses, ka kohapeal), samuti andis selgitusi istungile kutsutud eksperdiarvamuse koostaja M.S.. 6 (10)
Tsiviilasi nr 2-17-13709 Kohaldatav õigus, tuvastatud asjaolud, kohtu seisukohad
26.TsMS § 436 lg 2 kohaselt kohus rajab otsuse üksnes asjas esitatud ja kogutud tõenditele. Sama paragrahvi lõike 3 kohaselt kohus võib tugineda otsust tehes üksnes tõenditele, mida pooltel oli võimalik uurida, ja asjaoludele, mille kohta oli pooltel võimalik oma arvamust avaldada. TsMS § 436 lg 7 järgi ei ole kohus seotud poolte esitatud õiguslike väidetega.
27.Vastavalt TsMS § 438 lg 1 sätetele hindab kohus otsust tehes tõendeid, otsustab, mis asjaolud on tuvastatud, millist õigusakti tuleb asjas kohaldada ja kas hagi kuulub rahuldamisele. TsMS § 232 lg 1 alusel hindab kohus seadusest juhindudes kõiki tõendeid igakülgselt, täielikult ja objektiivselt ning otsustab oma siseveendumuse kohaselt, kas menetlusosalise esitatud väide on tõendatud või mitte.
28.Käesolevas asjas puudub vaidlus, et pooled sõlmisid ukse müügilepingu VÕS § 208 lg 1 ja 2 tähenduses, mis kõlavad järgmiselt: (1) Asja müügilepinguga kohustub müüja andma ostjale üle olemasoleva, valmistatava või müüja poolt tulevikus omandatava asja ning tegema võimalikuks omandi ülemineku ostjale, ostja aga kohustub müüjale tasuma asja ostuhinna rahas ja võtma asja vastu. (2) Käesolevas peatükis sätestatut kohaldatakse ka lepingutele, mis on sõlmitud valmistatava asja tellimiseks, välja arvatud juhul, kui tellija andis teisele lepingupoolele olulise osa asjade valmistamiseks vajalikust materjalist. Käesolevas peatükis sätestatut ei kohaldata lepingutele, mille puhul suurem osa lepingupoole kohustustest, kes asja muretseb, seisneb töö tegemises või muu teenuse osutamises. Lepingu sõlmimiseks pidasid pooled e-kirjade vahetamise teel läbirääkimisi (03.03.2016 kirjavahetus I kd tl 9), kostja tootmisjuhi pakkumine oli tehtud nii peithingedega välisuksele kui spoonitud uksele (viimane müüdigi, pakkumise hind on 1660 EUR + käibemaks), lisaks lukusüsteem, käepide ja peidetud uksesulgur. Pooled ei vaidle selles, et kogu komplekti hinnaks, mis sisaldas ka ukse paigaldamist ja transporti (seda on hageja ise sama kirjavahetuse käigus kostjalt küsinud) kujunes ümmargune summa 3000 eurot, mis ka hageja poolt kostjale tasuti – vt ka I kd tl 91 alumised neli lõiku.
29.VÕS § 217 lg 1 kohaselt peab ostjale üleantav asi vastama lepingutingimustele, eelkõige koguse, kvaliteedi, liigi, kirjelduse ja pakendi osas. Sama paragrahvi lg 2 p 1 järgi ei vasta asi lepingutingimustele kui tal ei ole kokkulepitud omadusi. Sama lõike p 2 järgi aga ka siis, kui asja omaduste kohta kokkulepe küll puudub, kuid ta ei sobi teatud eriliseks otstarbeks, milleks ostja seda vajab ja mida müüja lepingu sõlmimise ajal teadis või pidi teadma, kui ostja võis mõistlikult tugineda müüja erialastele oskustele või teadmistele, muul juhul aga otstarbeks, milleks seda liiki asju tavaliselt kasutatakse. Antud juhul tellis hageja kostjalt elamu välisukse koos paigaldusega ja hageja sai kostja kodulehe reklaami (I kd tl 33-34) arvestades eeldada, et mitmekümneaastase kogemusega eramajadele puidust välisuste valmistaja on oma töös asjatundlik.
30.Siinkohal on oluline märkida, et tegemist oli tarbijalemüügiga VÕS § 208 lg 4 tähenduses. Nimetatud sätte kohaselt on tarbijalemüük asja müük lepingu alusel, mille puhul tarbijale müüb vallasasja müüja, kes sõlmib lepingu oma majandus- või kutsetegevuses. Kostja selliseks isikuks ukse müügi ja valmistamise seisukohalt kahtlemata on. Tarbijalemüügi korral vastutab müüja asja lepingutingimustele mittevastavuse eest, mis ilmneb kahe aasta jooksul asja üleandmisest ostjale. Tarbijalemüügi puhul eeldatakse, et kuue kuu jooksul asja ostjale üleandmise päevast ilmnenud lepingutingimustele mittevastavus oli olemas asja üleandmise ajal, kui selline eeldus ei ole vastuolus asja või puuduse olemusega. Just nimetatud eelduse haakuvus puuduse olemusega on asjas kohtu hinnangul määrava tähtsusega.
7 (10)
Tsiviilasi nr 2-17-13709
31.E. P. on kohtuistungil detailselt selgitanud, milles täpselt tehtud pakkumine ukse osas seisnes. Tegemist oli kahekordse klaaspaketiga uksega, mõlemad klaasid olid turvaklaasid, mis oli ka hageja kui kliendi sooviks. Tunnistaja on istungil kirjeldanud, et tegi ise pakkumise paigaldada väljapoole lamineeritud ja sissepoole karastatud klaasi (pakkumisel lühendid P44.2 lam + 6 kar) , et seda ei saaks lõhkuda ja siis seestpoolt ust lahti teha. E. P. sõnul ei selgitanud hageja, et klaas pidanuks uksel olema kolmekordne nagu ülejäänud majal, hageja jaoks oli oluline turvalisus ja asjaolu, et klaasid peavad uksel jääma samasse tasapinda kui ülejäänud maja fassaadi klaaspinnad. Peale e-kirjaga edastatud pakkumise on sisuliselt ainus täiendav tõend ukse mõõtude, klaasi ja paigalduse kohta hageja esitatud eskiis, mille keskmine osa on ukse joonis tema poolt saadetuna ja millele E. P. ja ukse paigaldaja on objektile omakäelisi märkusi lisanud (I kd tl 101, samuti eksperdiarvamuse Lisa 1 I kd tl 197).
32.Hageja heidab kostjale ette ukse liialt suurt pikikaardumist, kondensvee teket (ka jäätumist ja seeläbi jää sulamist) ukse külgframuugi klaasiosa alumiste nurkade ja äärte juures, samuti värvikahjustusi uksel. Hageja käitus tarbijana uksel avastatud puudustest teavitades VÕS § 220 lg 1 teise lause kohaselt (puuduse ilmnedes teatas sellest viivitamata). Ta nõudis õigustatult VÕS § 222 lg 1 alusel ukse parandamist, samas ei ole võimalik teha etteheiteid ka kostjale, kes välisukse parandustöid talvel ette võtta ei soovinud, ning kes kohapealse mõõtmise tulemusena avastas väga kõrge toaniiskuse, mis tegelikkuses jäätunud ukseklaasi põhjustada võis. Tunnistaja E. P. selgitas istungil, et kõrge niiskusnäit mõõdeti kohapeal taatlemata seadmega ja hagejaga kooskõlastamata, kuid see ei välista mõõtmise fakti ja seda, et taolises olukorras ei olnud selge, kas üldse on tegemist kostja poolt garantii korras parandatava puudusega. Nimelt sätestab kostja poolt avalikult lubatud (üleval kodulehel, I kd tl 62-63) garantiitingimuste p 2.3 garantii kehtivuse tihendite veepidavuse- ja ilmastikukindlusele juhul, kui on järgitud akende ja uste kasutus- ja hooldusjuhendit. Sama garantii p 2.5 kohaselt kehtib garantii klaaspakettide hermeetilisust ja hõlmab vaid kondensvee tekkimist klaaside vahele, samuti hõlmab garantii kostja paigalduse vigu. Vaidlust pole kostja esiletoodus, et oktoobris 2016 hageja enda ettevaatamatuse tõttu käest lahti lastud ukse kahjustused kostja poolt parandati. Tekkinud kahjustused ei ole ukse tavapärase kasutamisega seonduvad (ei oma tähtsust, et kasutusjuhend puudus) ega saa seega olla kostja vastutusalas. Samas selgitati kostja poolt, et tekitatud mehaanilised vigastused võisid kahjustada tihendite hermeetilisust, mida kinnitab ka ekspert oma vastuses kostja küsimusele nr 19.
33.Ukse pikikaardumist suuremas ulatuses kui kostja garantiitingimustes kirjas (üle 4 mm paigaldamisel või üle 5 mm 2 kuud pärast seda) ei ole hageja millegigi tõendanud, ekspert on oma arvamuses vastustena küsimustele 31 ja 32 märkinud, et pikikaardumine on mõõtmise tulemusel 2-3mm ning kostja garantiitingimuste näitajad on selles osas mõistlikud ning sarnased teiste tuntud ja tunnustatud uksetootjate analoogiliste näitajatega.
34.Kondensvee tekke ja külgframuugi klaaside alaosa jäätumise osas tõusetub asjas eksperdiarvamuses käsitletud ukse ebaõige paigaldamise teema. Ekspert märgib, et klaaspakett uksel vastab hageja tellitud tootele, samuti seda, et ukse koosseisus (ukseava külgedel) olevate akende jäätumise ja kondensvee tekke üheks oluliseks põhjuseks võis olla külmasild, mille põhjustas ukse paigaldamise koht (eksperdiarvamuse kokkuvõtte lk 13 alumine lõik, jätkub lk 14). Nimelt jäi ukse klaaspakett samasse tasapinda vundamendi väliskihiga, milleks oli Fibo kiviplokk (eskiisi alumine vasakpoolne osa) ja seda külmasilda võimendas veelgi uksepiida vastu ehitatud massiivne kivist trepp, mis sama kihi vastu toetus. Kuigi klaaspakett on ise 29,38mm paksune (tehnilised andmed eksperdiarvamuse Lisa 2, I kd tl 198) ja seega oli sisemine klaas vähemalt osaliselt ka soojustuskihi peal (välimise kiviploki peal oli uksest 20mm), võisid nimetatud tegurid siiski tekitada ukse alaosa ja klaasi märkimisväärse jahtumise, külmasilla, jää tekkimise klaasile ja kondensvee tekke. Kõrvutades 8 (10)
Tsiviilasi nr 2-17-13709 tunnistaja E. P. ütlusi ja eskiisjoonist ning arvestades eksperdiarvamuses tooduga, on kohus seisukohal, et kostja paigaldas ukse vastavalt temale etteantud ukseavale. Hageja oli enne ukse paigaldamist valmis saanud toa betoonpõranda, mis nähtub eskiisi alumisest vasakpoolsest joonisest, ning selleks, et klaas jääks fassaadi väliskihist 80 mm sissepoole (hageja tõlgendus eskiisile, et klaas pidi jäämagi sissepoole, on meelevaldne ega ole just nimetatud eskiisiga kooskõlas), pidi kostja osa uksepakust tegema betooni peale siksakikujulisena (ukselengi paksus 150mm - 4 mm betoonil, 9 mm soojustuskihil ja välimised 2 mm Fibo plokil). Juba valmistehtud betoonpõrandat arvestades ei saanudki kostja mujale ust paigaldada ja käitus kohtu hinnangul lepingule vastavalt. Samas tuleb märkida, et ukse ebaõige paigalduse küsimuse on hageja tõstatanud alles pärast eksperdiarvamuse laekumist. VÕS § 217 lg 5 järgi vastutab müüja asja ebaõigest paigaldamisest tuleneva lepingutingimustele mittevastavuse eest juhul, kui asjas paigaldas müüja või tehti seda tema vastutusel. Kohus nõustub asjas tehtud eksperdiarvamuse järeldustega, et ei ukse valmistamisel, paigaldamisel ega klaaspaketi puhul ei ole kostja eksinud lepingutingimuste vastu ja on lähtunud temale etteantud ülesandest ja võimalustest. Ekspert on selgitanud nii oma arvamuses kui kohtuistungil, et külmasilda saanuks lihtsalt ära hoida, paigaldades enne trepi valamist vundamendi väliskihi ja massiivse trepi vahele vahtpolüstüroolikihi. Kas seda tehakse või mitte või kas külmasild võib sellises olukorras (kus kostja paigaldajana nägi, et osa klaasist siiski jääb soojustuskihile) tekkida, ei pidanud kostja kohtu hinnangul ust paigaldades ette nägema. Lisaks võimalikule külmasilla tekkele mängib akendele tekkinud niiskuse osas olulist rolli nii sisemine kui välimine niiskustase ning ekspert on õigesti viidanud Pärnu jõe lähedusele kui siseruumide niiskustaseme hoidmise vajadusele normi piires (ka ekspert ning Termopilt OÜ on mõõtnud ruumides küllaltki kõrged niiskusnäitajad, vt eksperdiarvamuse kokkuvõtte teine lõik, kostja enda taatlemata vahendiga ja hagejaga kooskõlastamata mõõtmist kohus arvestada ei saa).
35.Hageja esitatud asjatundjate arvamus kohtu järeldusi ei muuda, selles märgitud etteheited klaasiliistude paiknemisele ei vasta eskiisile, vundamendi kihtide analüüs on aga korrektne (samuti märgitud, lävepakust 20mm toetub vundamendi välimisele/külmale osale), kuid ei arvesta hiljem lisatud trepi mõjudega. Küsitavusi tekitas asjatundjana istungil üle kuulatud A. P., kes asus eskiisi uksepaku joonist tõlgendama tagurpidi, väites, et joonise vasak pool on maja sisemus (objektiivselt oli vastupidi, joonisel on sisemine betoonpõrand paremal).
36.Mis puutub hageja etteheitesse kruntvärvi puudumise või ukse alumisel osal olevate värvikahjustuse kohta, siis need ei ole leidnud kohtumenetluses kinnitust. Kostja on algusest peale väitnud, et kruntvärv tooniti pinnavärviga samasse tooni (seda kinnitas tunnistaja E. P.) puidumustri väljapaistmise huvides. Värvikahjustused ukse alaosas on tingitud puidu niiskuse muutumisest tingitud paisumisest ja kahanemisest, mida värv ei ole suutnud järgida (eksperdiarvamuse vastus küsimusele nr 19). See ei ole kohtu hinnangul kostja tegevusest tingitud puudus tootel.
37.Kostja rahaline pakkumine probleemi lahendamiseks või tarbijavaidluste komisjoni otsus ei kinnita kostja vastutust ega lepingutingimustele mittevastava asja müümist. On mõistetav, et rahalise hüvitisega soovis kostja uste valmistajana tegutsedes oma mainet säilitada ega astuda sisulisse vaidlusse ukse tellijaga. Tarbijavaidluste komisjoni menetluses aga ei hinnatud sisulisi tõendeid ega määratud ekspertiisi tehniliste üksikasjade ja uksel ilmnenud võimalike vigade põhjuste väljaselgitamiseks.
38.Eelneva põhjal leiab kohus, et käesoleval juhul ei ole OÜ Viram müünud ega paigaldanud tavapärase välisukse nõuetele mittevastavat ust (ukse valmistamise ja paigaldamise hetkel ei olnud sellel puudusi, need ilmnesid hiljem ega olnud tingitud kostjast) ning hagi tuleb jätta 9 (10)
Tsiviilasi nr 2-17-13709 rahuldamata. Kuna üheks võimalikuks menetluskuluks on asjas eksperdile määratud summad, mis on märkimisväärsed summad (04.12.2019 määruste alusel üle 3000 EUR) ja millises osas tehtud määrused ei ole tänaseks jõustunud, siis leiab kohus, et õige on asjas jätta menetluskulud hetkel rahaliselt kindlaks määramata ning teha seda pärast lahendi(te) jõustumist TsMS § 177 lg 1 p 2 alusel. Hagi rahuldamata jätmisel kannab menetluskulud asjas hageja vastavalt TsMS § 162 lg 1 sätetele.
/allkirjastatud digitaalselt/ Toomas Talviste kohtunik
10 (10)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.