Narva linn, XXXXX korteriühistu hagi Natalia Zakharova vastu põhivõla 4677 euro 55 sendi ja viivise väljamõistmiseks
Tsiviilasja hind apellatsioonikohtus
6751 eurot 61 senti
Vaidlustatud kohtulahend
Viru Maakohtu 3. mai 2019 otsus
Kaebuse esitaja ja kaebuse liik
Natalia Zakharova apellatsioonkaebus
Kohtuistungi toimumise aeg
Kirjalik menetlus
Menetlusosalised ja nende esindajad
Apellant (kostja): Natalia Zakharova (isikukood XXXXXXXXXXX), lepinguline esindaja Mihhail Tuštšenko Vastustaja (hageja): Narva linn, XXXXX korteriühistu (täiendav nimi Korteriühistu XXXXXXXXXX; registrikood XXXXXXXX), lepinguline esindaja vandeadvokaadi abi Aleksei Forstiman
RESOLUTSIOON
1.Tühistada Viru Maakohtu 3. mai 2019 otsus ja saata Narva linn, XXXXX korteriühistu hagi Natalia Zakharova vastu põhivõla 4677 euro 55 sendi ja viivise väljamõistmiseks maakohtule uueks läbivaatamiseks.
2.Apellatsioonkaebus rahuldada osaliselt.
3.Menetluskulude jaotuse ja rahalise suuruse määrab kindlaks maakohus asjas tehtavas lõpplahendis (TsMS § 173 lg 3 ja § 174 lg 6). Edasikaebamise kord Otsuse peale võib esitada kassatsioonkaebuse Riigikohtule 30 päeva jooksul otsuse kättetoimetamisest. Hagimenetluses Riigikohtus võib menetlusosaline menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja taotlusi esitada üksnes vandeadvokaadi vahendusel, kui seaduses ei ole sätestatud teisiti. Juhul, kui menetlusosaline taotleb menetlusabi, peab ta esitama tähtaja kestel kassatsioonkaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei ole esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil.
MENETLUSOSALISTE NÕUDED, VASTUVÄITED JA PÕHJENDUSED
1.Narva linn, XXXXX korteriühistu (täiendav nimi Korteriühistu XXXXXXXXXX; hageja) esitas 27. septembril 2016 Pärnu Maakohtule maksekäsu kiirmenetluse avalduse Natalia Zakharovalt (kostjalt) 2532 euro 10 sendi väljamõistmiseks. Seoses nõudele vastuväite esitamisega lõpetas kohus 27. detsembril 2016 maksekäsu kiirmenetluse ning nõue anti üle Viru Maakohtule menetluse jätkamiseks hagimenetluses.
2.Hageja esitas 12. jaanuaril 2017 Viru Maakohtule hagi kostja vastu, milles palus välja mõista kostjalt enda kasuks põhivõla 2049 eurot 47 senti, viivise kuni 11. jaanuarini 2017 summas 813 eurot 78 senti ja viivise 0,07% päevas põhinõudelt (2049 eurolt 47 sendilt) alates 12. jaanuarist 2017 kuni põhinõude täitmiseni. Menetluskulud palus hageja jätta kostja kanda.
16.veebruari 2019 menetlusdokumendis suurendas hageja oma nõuet ja palus mõista kostjalt enda kasuks välja põhivõla 4677 eurot 55 senti, viivise kuni 31. jaanuarini 2019 summas 1699 eurot 86 senti ja viivise põhinõudelt (4677 eurolt 55 sendilt) alates 1. veebruarist 2019 kuni põhinõude täitmiseni võlaõigusseaduse (VÕS) § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras. Hagiavalduse kohaselt kuulub kostjale alates 25. maist 2016 Narvas XXXXXXXXX asuv korteriomand. Kostja tarbis kommunaalteenuseid, kuid on nende eest vaid osaliselt tasunud. Ka korteri endine omanik I. Sidorov jättis osaliselt kommunaalteenuste eest tasumata. Nõude õigusliku alusena viitas hageja korteriühistuseaduse (KÜS) § 151 lg-le 1 ning § 7 lg-tele 3 ja 4, samuti enda põhikirja p-le 4.2.
3.Kostja tunnistas hagi osaliselt (330 euro 35 sendi osas). Perioodi mai – detsember 2016 eest on kostja tasunud hagejale 115 eurot, sellest 40 eurot märkis kostja kommunaalteenuse maksena ja 75 eurot viivisena. Kostja ei nõustu hageja nõudega eelmise omaniku võlgnevuse tasumiseks. Hageja nõue on osaliselt aegunud.
MAAKOHTU LAHEND
4.Viru Maakohus rahuldas 3. mai 2019 otsusega hagi ning mõistis kostjalt hageja kasuks välja põhivõla 4677 eurot 55 senti, viivise ajavahemiku eest kuni 31. jaanuarini 2017 summas 1699 eurot 86 senti ja viivise 0,07% päevas põhivõlalt (4677 eurolt 55 sendilt) ajavahemiku eest alates 1. veebruarist 2019 kuni põhinõude täitmiseni VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras. Menetluskulud jäid kostja kanda. Maakohus parandas 22. mai 2019 määrusega otsuse resolutsiooni p-s 2 kuupäevas oleva vea, jättis p-st 2 välja numbrid ja sõnad „0,07% päevas“ ning luges otsuse p 2 õigeks järgmises sõnastuses „välja mõista kostjalt hageja kasuks 4677 eurot 55 senti põhivõlga, viivis ajavahemiku eest kuni
31.jaanuarini 2019 summas 1699 eurot 86 senti, viivis põhinõudelt (4677 eurolt 55 sendilt) ajavahemiku eest alates 1. veebruarist 2019 kuni põhinõude täitmiseni VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras“. Maakohtu põhjenduste kohaselt ei saa kostja vastuväiteid arvesse võtta. Hageja esitas võla ja viivise kujunemise ajaloo ja arvestuse. Kostja ei näidanud, mis osas ja mis ajast alates ta hageja arvestusega ei nõustu. Menetluse käigus leidis kinnitust, et kostja tasus kogu vaidlusaluse ajavahemiku eest ainult 115 eurot. Aegumise kohta märkis maakohus järgmist. Kohus viitas tsiviilseadustiku üldosa seaduse (TsÜS) § 154 lg-le 1 ning § 158 lg-tele 1 ja 2, samuti VÕS § 88 lg-le 8. Kostja maksis võlgnevust osaliselt, mistõttu aegumine katkes ja algas uuesti. Maakohus viitas KÜS § 7 lg-le 3, KÜS § 151 lg-le 1. Hageja põhikirja p 4.2 sätestab kostja kohustused majanduskulude tasumise osas. Hageja esitas kostjale teated majanduskulude tasumiseks, milles on nimetatud majanduskulud ja nende arvestus hageja põhikirja kohaselt. Viivise osas viitas maakohus KÜS § 7 lg-le 4. Hageja põhikirja p 4.2 alapunkti e alusel kostja majandamiskulude maksmisega viivitamisega seoses nõuab hageja kostjalt viivist 0,07% maksmata jäänud summalt päevas iga viivitatud kalendripäeva eest majandamiskulude maksmise kuule järgneva kuu esimesest kuupäevast arvates.
MENETLUSOSALISTE TAOTLUSED JA PÕHJENDUSED
5.Kostja palub apellatsioonkaebuses tühistada maakohtu otsus ja saata asi uueks läbivaatamiseks samale maakohtule, või alternatiivselt teha uus otsus, millega jätta hagi rahuldamata. Menetluskulud palub kostja jätta hageja kanda. Apellatsioonkaebuses esitatud väidete kohaselt on maakohus rikkunud tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 442 lg-t 8. Maakohus ei ole analüüsinud esitatud tõendeid ning ei ole märkinud, miks kohus ei nõustu kostja vastuväidetega. Põhjendus, mille kohaselt ei saa kostja vastuväiteid arvesse võtta, ei ole piisav. Kostja juhtis korduvalt tähelepanu, et hageja esitatud tõendites ei ole tuvastatav ning arusaadav võlgnevuse ja viivise tekkimise ajavahemik. Maakohus on rikkunud ka TsMS § 442 lg-t 5. Vaidlustatud otsuse resolutsioon ei ole selge ja ühemõtteline, samuti on see vastuolus seaduses sätestatu ja hageja nõudega. Kostja viitab alates
1.jaanuarist 2018 jõustunud KrtS § 42 lg-le 1 ning VÕS § 113 lg-le 1. Maakohus ei ole täitnud eelmenetluse ülesandeid. Maakohus ei ole täitnud selgitamiskohustust, sh tõendamiskoormise osas. Kostja on kogu menetluse jooksul tuginenud sellele, et hageja nõue on osaliselt aegunud. Maakohus on vääralt kohaldanud TsÜS § 154 lg-t 1 ja § 158 lg-t 1 ja 2. Kostja viitab Riigikohtu
14.veebruari 2012 määrusele tsiviilasjas nr 3-2-1-174-11. Asja lahendamiseks oli vaja tuvastada, millal võlgnevus tekkis. Maakohus ei ole seda teinud.
6.Hageja vaidleb apellatsioonkaebusele vastu, palub jätta selle rahuldamata ja menetluskulud kostja kanda.
RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED
7.Ringkonnakohus leiab, et Viru Maakohtu 3. mai 2019 otsus tuleb tühistada ja hageja hagi kostja vastu põhivõla 4677 euro 55 sendi ja viivise väljamõistmiseks saata maakohtule uueks läbivaatamiseks (TsMS § 657 lg 1 p 3). Apellatsioonkaebus kuulub rahuldamisele osaliselt.
8.Ringkonnakohus nõustub kostja väitega, et maakohtu vaidlustatud otsus ei vasta TsMS § 442 lg-s 8 sätestatule ning vaatamata pikale menetluse kestvusele ei ole maakohus täitnud eelmenetluse ülesandeid. Asja materjalide kohaselt on hagi esitatud 12.01.2017 (I kd tl 15) ning menetlusse võetud 17.01.2017 (tl 28). Kuna asjas on tehtud kohtuotsus 3. mail 2019, siis oli maakohtul piisavalt aega selleks, et viia eelmenetlus läbi seaduses nõutu kohaselt (TsMS § 392), kuid maakohus ei ole seda teinud.
9.Maakohus on jätnud täitmata eelmenetluse ülesanded seeläbi, et ei ole selgitanud välja kõiki menetlusosaliste faktilisi ja õiguslikke väiteid esitatud nõuete ja väidete kohta ning tõendeid, mida menetlusosalised oleksid soovinud esitada oma faktiliste väidete põhjendamiseks. Kostja on kogu menetluse väitel tuginenud asjaolule, et hageja nõue on ebaselge ning seda nii põhinõude kui viivise arvestamise osas. Hageja on oma nõude põhjendamiseks esitanud õiendi võlgnevuse arvestamise kohta (I kd tl 95) ja viivise arvestuse (I kd tl 96). Ringkonnakohus nõustub kostja väitega, et nimetatud tõendite põhjal ei saa pidada nõuet selgeks ning kuna nõue ei ole selge, siis on kostjal olnud ka väga raske (ja kohati võimatu) esitada vastuväiteid nõudele. Kostja on tunnistanud osaliselt võlgnevuse olemasolu ning on olnud nõus kompromissi sõlmimisega, kuid kuna hageja ei nõustunud kompromissi sõlmima, siis seda ei sõlmitud. Arvestuse alguseks on märgitud 2012 jaanuar. Kuna kostja esitas aegumise vastuväite, siis oleks pidanud maakohus täpsustama võlgnevuse tekkimise algusaega, sest arvestades hagi esitamist 12.01.2017 ning TsÜS § 154 lg-s 1 sätestatut, on jaanuarist 2012 tekkinud võlgnevus osaliselt aegunud. Siinkohal märgib ringkonnakohus, et alusetu on maakohtu seisukoht, mille kohaselt kostja maksis võlgnevust osaliselt, mistõttu aegumine katkes ja algas uuesti. Maakohus ei ole täpsustanud, mis ajast millise võlgnevuse aegumine algas ja mis ajast millise võlgnevuse aegumine katkes ja algas uuesti. Kuna maakohtu otsusest ei selgu aegumise algusaeg, siis ei ole võimalik hinnata, kas maakohus on õigesti jätnud aegumise kohaldamata või on siiski nõue osaliselt aegunud.
10.Maakohtu poolt eelmenetluse ülesannete täitmata jätmine on kaasa toonud muuhulgas selle, et vaidlustatud otsus ei vasta TsMS § 442 lg-s 8 sätestatule. Vastavalt TsMS § 442 lg-le 8 märgitakse otsuse põhjendavas osas kohtu tuvastatud asjaolud ja nendest tehtud järeldused, tõendid, millele on rajatud kohtu järeldused, samuti seadused, mida kohus kohaldas. Kohus peab otsuses põhjendama, miks ta ei nõustu hageja või kostja faktiliste väidetega. Kohus peab otsuses kõiki tõendeid analüüsima.
10.1.Maakohus on otsuse põhjendavas osas märkinud, et „Kostja vastuväiteid ei saa võtta arvesse. Hageja esitas võla ja viivisesumma kujunemise ajaloo ja arvestuse. Kostja ei näidanud, mis osas ja mis ajast alates ta hageja arvestusega ei nõustu. Menetluse käigus leidis kinnitust, et kostja tasus kogu vaidlusaluse ajavahemiku eest ainult 115 eurot.“
Ringkonnakohtu arvates ei kajastu viidatud kohtuotsuse lõigust, miks maakohus ei nõustu kostja faktiliste väidetega ning miks ei saa neid arvesse võtta. Samuti ei selgu otsusest maakohtu seisukoht hageja esitatud nõude põhjendatuse osas, sest üksnes hageja poolt võlgnevuse ja viivise kohta arvestuse esitamine ei tõenda nõude põhjendatust. Selgusetuks jääb, milline on maakohtu poolt märgitud vaidlusalune ajavahemik, mille eest kostja tasus väidetavalt 115 eurot.
10.2.Maakohus on otsuse põhjendavas osas viitega seadustele märkinud, et korteriomandi võõrandamisel või pärimisel on korteriomandi omandaja kohustatud korteriühistule tasuma korteriomandi võõrandaja või pärija poolt tasumata jäänud majandamiskulud ja muud maksud, kuid otsusest ei selgu, mis ajast ja kui suures summas läksid kostjale üle eelmise korteriomaniku poolt tasumata majandamiskulud. Jälgitav ei ole ka maakohtu seisukoht viivise nõude rahuldamise osas. Maakohtu poolt viidatud KÜS § 7 lg 4 kehtis kuni 01.01.2018 ning alates selles kuulub kohaldamisele VÕS § 113 lg-s 1 sätestatud viivise määr.
11.Ringkonnakohus juhib maakohtu tähelepanu sellele, et alates 1. jaanuaril 2018 jõustunud TsMS § 613 lg 1 p 1 uue redaktsiooni järgi lahendab kohus hagita menetluses korteriomaniku või korteriühistu avalduse alusel asja, mis tuleneb korteriomandist ja korteriomandi eseme valitsemisest ning puudutab korteriomanike omavahelisi õigusi ja kohustusi ning korteriomanike ja korteriühistu vahelisi õigusi ja kohustusi, välja arvatud nõue kohustada korteriomandit võõrandama. Seega on antud juhul tegemist hagita asjaga. Kuivõrd seadusemuudatus ei kohustanud kohut valitud menetlusliiki muutma, võis kohus jätkata asja lahendamist hagimenetluses, kuid järgides hagita menetluse reegleid.
12.Lähtudes eeltoodust on maakohus oluliselt rikkunud menetlusõiguse normi, rikkumist ei ole võimalik kõrvaldada apellatsioonimenetluses ning seetõttu tuleb hagi saata maakohtule uueks läbivaatamiseks.
13.Menetluskulude jaotuse ja rahalise suuruse määrab kindlaks maakohus asjas tehtavas lõpplahendis (TsMS § 173 lg 3 ja § 174 lg 6).
/allkirjastatud digitaalselt/
/allkirjastatud digitaalselt/
/allkirjastatud digitaalselt/
Üllar Roostoja
Kersti Kerstna-Vaks
Viivi Tomson
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.