Võlaõigus

on

õigus

esitada

tagaseljaotsuse

peale

apellatsioonkaebus

Tallinna 1

Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul alates otsuse kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest. Kaebus võidakse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil. Kostja võib esitada Harju Maakohtu Tallinna kohtumajale tagaseljaotsuse peale kaja, kui tema tegevusetus, mis oli tagaseljaotsuse tegemise aluseks, oli tingitud mõjuvast põhjusest. Kaja võib esitada sõltumata mõjuva põhjuse olemasolust, kui hagile vastamata jätmise puhul oli hagi kostjale või tema esindajale kätte toimetatud muul viisil kui isiklikult allkirja vastu üleandmisega või elektrooniliselt või kui tagaseljaotsust ei võinud seaduse kohaselt teha. Kaja võib esitada tagaseljaotsuse kättetoimetamisest alates 30 päeva jooksul. Kui tagaseljaotsus toimetatakse kätte avalikult, võib kaja esitada 30 päeva jooksul alates päevast, kui kostja sai tagaseljaotsusest või selle täitmiseks algatatud täitemenetlusest teada. Koos kajaga tuleb kohtule esitada kõik asja ettevalmistamise lõpuleviimiseks vajalik ning tasuda kajalt riigilõiv. Kohus selgitab, et vastavalt tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 187 lg-le 6 peab menetlusabi taotlemise korral menetlusabi taotleja seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus sellisel juhul mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist. Hagi asjaolud, nõue TF Bank AB (publ.) Eesti filiaali kaudu (laenuandja) ja kostja (laenusaaja) sõlmisid 19.07.2022 kirjalikus vormis krediidikontolepingu (laenuleping või leping), mis koosneb hagiavaldusele lisatud eri- ja üldtingimustest ja Euroopa tarbijakrediidi standardinfo teabelehest. Leping sõlmiti tähtajaga 33 kuud. Lepingu üldtingimuste esimese lõigu ja punktide 3.5. ja 3.6. kohaselt kohaldub lepingule laenuandja hinnakiri. Laenulepingu alusel sai kostja kauba ostude finantseerimiseks laenu 1603,57 eurot (laenusumma, põhiosa või põhivõlg). Laenuandja on laenusumma kostja ostude eest tasumisena välja maksnud ja leping hakkas kehtima. Esialgne intressimäär laenujäägilt: 41,12 % aastas 0,11% päevas, Esialgne krediidi kulukuse määr aastas: 45,82 %, Viivitusintressi määr: 24,15 % aastas 0,0671 % päevas, Maksetähtaeg: Iga kuu 10. kuupäev või sellele eelnev pangapäev. Kostja on lepingu täitmiseks tasunud kogusummas 412,77 eurot. Hageja arvestab kõik laekunud maksed põhiosa tagastamiseks. Lähtudes kostja maksete võlgnevusest saatis laenuandja 09.04.2024 kostjale viimase hoiatusena laenulepingu ülesütlemise hoiatuse, milles tuletas täitmata jäänud kohustusi meelde, palus 14-päevase täiendava tähtaja jooksul võla tasuda ning hoiatas, et võla tasumata jätmisel öeldakse laenuleping üles ning edastatakse nõue sissenõudmiseks inkassofirmale. Samuti pakuti kostjale kokkuleppele jõudmiseks läbirääkimiste võimalust. Kostja võlga ei tasunud. 24.04.2024 ütles laenuandja kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis teatega laenulepingu üles ning nõudis kogu laenulepingu alusel võlgnetava summa tasumist. Ülesütlemise eelse seisuga oli sissenõutavaks muutunud ja osaliselt või täielikult tasumata nelja kuu (põhiosa) maksed (10.01.2024–10.04.2024), mistõttu ülesütlemine oli põhjendatud ja kehtiv ka vastutustundliku laenamise põhimõttest tuleneva kohustuse rikkumise tagajärge arvestades. Pärast lepingu lõppu saatis laenuandja kostjale võla tasumise nõudega vähemalt kolm meeldetuletuskirja, 09.05.2024, 23.05.2024 ja 14.06.2024. Kostja pole võlga olulises osas tasunud, kuid tegi ühe makse: 18.07.2024 summas 30 eurot, mille 2

hageja arvestab põhiosa tagastuseks. 06.09.2024 loovutas laenuandja lepingust tuleneva nõude hagejale, mida tõendab 27.02.2025 kirjalik nõude loovutamise teade. Hageja on kostja uus võlausaldaja ja peab võla tasuma hagejale. Hageja palub välja mõista kostjalt hageja kasuks põhivõlg 1160,80 eurot, sissenõudmisega seotud kulud 15,00 eurot ja hagi esitamise seisuga sissenõutavaks muutunud viivis 120,00 eurot; põhivõlalt arvestatud viivis VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras alates hagi esitamisele järgnevast päevast kuni põhivõla tasumiseni, tehes seda kohtuotsuse tegemise päeva seisuga kindlas summas ja edasi protsendina põhivõlalt; menetluskulud ja viivis väljamõistetud menetluskuludelt alates kohtuotsuse jõustumisele järgnevast päevast kuni menetluskulude täies ulatuses hüvitamiseni VÕS § 113 lg-s 1 sätestatud seadusjärgses viivisemääras. Kohtu põhjendused Hagiavaldus ja menetlusse võtmise määrus ning menetluskulude nimekiri on kostjale kätte toimetatud 06.04.25.a avalikult Ametlikud Teadaanded kaudu. Kostjal oli kohustus hagile vastata 10 päeva jooksul materjalide kättesaamisest. Kostja ei ole tänaseni vastust esitanud. Kohus selgitab, et tulenevalt TsMS § 444 lg-st 3 võib kohus tagaseljaotsuse teha kirjeldava ja põhjendava osata. Kuivõrd kohus määrab käesolevas asjas kindlaks menetluskulud, esitab ta põhjendused nende väljamõistmise osas ja märkib lühidalt hagi asjaolud, nõude ja krediidikulukuse ja vastutustundliku laenamisega seotud põhjendused. Kohus kontrollis hagis märgitud laenu andmisel lepingujärgne krediidi kulukuse määra (45,82%), mis ei ole vastuolus seaduses sätestatuga. VÕS § 4062 lg 1 kohaselt on tarbijakrediidileping tühine, kui tarbija poolt tasumisele kuuluva krediidi kulukuse määr aastas ületab krediidi andmise ajal Eesti Panga viimati avaldatud viimase kuue kuu keskmist krediidiasutuste poolt eraisikutele antud tarbimislaenude kulukuse määra enam kui kolm korda. Eesti Panga poolt alates 31.05.2022.a määratud eraisikutele antud tarbimislaenude krediidi kulukuse määr oli 16,30%. Seega 19.07.22 kostja ja laenuandja vahel krediidikontolepingus kokku lepitud krediidi kulukuse määr 45,82% vastas Eesti Panga poolt avaldatud keskmise eraisikutele antud tarbimislaenude kulukuse määra kolmekordsele määrale (16,3*3=48,9%) ning lepingus kokkulepitud krediidi kulukuse määr on seaduslik, vastab VÕS § 4062 lg 1 ega ole tühine. Hageja on arvestanud kostjalt tasutud summad (442,77 eurot) ainult laenatud põhisumma katteks (1603,57-442,77=1160,8) ning viivist (sh edaspidist viivist) arvestab seadusjärgses määras. Hageja kostjalt peale põhinõude ja seadusjärgse viivise intresse ei nõua. Eeltoodu tõttu kohus vastutustundliku laenamise põhimõtte järgimist laenu andmisel ei kontrolli. Pärast lepingu lõppu saatis laenuandja kostjale võla tasumise nõudega vähemalt kolm meeldetuletuskirja, 09.05.2024, 23.05.2024 ja 14.06.2024 (3*15 eurot). Seega on põhjendatud hageja nõue sissenõudekulu osas 15 eurot VÕS § 113.2 lg 1, lg 2 p 3 alusel. TsMS § 174 lg 1 kohaselt määrab menetluskulude rahalise suuruse menetluskulude jaotuse alusel vajalikus ja põhjendatud ulatuses kindlaks asja menetlev kohus samas tsiviilasjas, millega seoses kulud tekkisid. Kohus määrab menetluskulude rahalise suuruse kindlaks ka siis, kui menetlusosalised ei esita menetluskulude kindlaksmääramise taotlust, võttes aluseks menetluskulude nimekirja või tsiviilasja materjalid. TsMS § 138 lg 1 kohaselt on menetluskulud menetlusosaliste kohtukulud ja kohtuvälised kulud. Kohtuvälised kulud on TsMS § 144 p 1 kohaselt menetlusosaliste esindajate ja nõustajate kulud. Kohtukulud on TsMS § 138 lg 2 kohaselt muuhulgas riigilõiv ning asja 3

läbivaatamise kulud. Hageja palub kostjalt välja mõista menetluskuludena: riigilõiv 280 eurot ja esindustasu 134,20 eurot (käibemaksuga), maksekäsu kiirmenetluse kulu 20 eurot ning välja mõistetud menetluskuludelt menetluskulude suurust kindlakstegeva lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist VÕS §-s 113 lg 1 ettenähtud ulatuses. Kuna hageja tasus käesolevas asjas riigilõivu 280 eurot, siis peab kohus põhjendatuks hageja kulutusi riigilõivule summas 280 eurot, mis tuleb kostjalt hageja kasuks välja mõista. Hageja toiminguteks menetluskulude nimekirja kohaselt on hagi koostamine 110 eurot (+km). Kohus arvestab lepingulise esindaja kulude väljamõistmisel asja keerukust ja mahtu, tsiviilasja hinda, hageja esindaja tehtud tööd ning asjaolu, käesolevas asjas on esitatud üksnes hagiavaldus, ei ole toimunud sisulist arutelu ega istungeid. Eeltoodu alusel peab kohus põhjendatud õigusabikulu summas 110 eurot (+km). Tulenevalt TsMS § 484.2 on põhjendatud hageja kulud maksekäsu kiirmenetluses 20 eurot. Kokku on põhjendatud ja vajalikud hageja menetluskulusid summas 434,20 eurot (110+km+280+20), mis tuleb kostjalt hageja kasuks välja mõista. TsMS § 177 lg 4 kohaselt kohus märgib menetluskulude kindlaksmääramist taotlenud isiku avalduse alusel menetluskulude kindlaksmääramise lahendis, et hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt tuleb tasuda menetluskulude suurust kindlaks tegeva lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist VÕS § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses. Antud juhul on hageja vastava taotluse esitanud, mistõttu märgib kohus menetluskulude kindlaksmääramise lahendis, et määruse jõustumisest kuni täitmiseni tuleb kostjal tasuda hagejale hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt (434,20 eurot) viivist võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses. TsMS § 178 lg-st 1 tulenevalt saab hüvitatavate menetluskulude suurust vaidlustada selle kohtulahendi peale edasi kaevates, kui koos menetluskulude jaotusega määrati kindlaks hüvitatavate menetluskulude suurus. /allkirjastatud digitaalselt/ Kohtunik

4

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonüümitud. Andmed on informatiivsed.