Otsuse tegemise aeg ja koht 20. juuni 2025. a Lubja 4, Tallinn Tsiviilasja number
2-23-141873
Tsiviilasi
B2 Impact OÜ hagi Xi vastu võlgnevuse ja viivise väljamõistmiseks. Hagi hind 1 623,88 eurot. Hageja: B2 Impact OÜ (enne OK Incure OÜ; registrikood 11542046, asukoht Mustamäe tee 16, 10617 Tallinn) Hageja esindaja: Marie Tsine (e-post xxx) Kostja: X (isikukood XXX, elukoht xxx) Kostja lepinguline esindaja: Merike Roosileht (e-post xxx)
Menetlusosalised ja nende esindajad
Asja läbivaatamine
Lihtmenetlus. Kirjalik menetlus
RESOLUTSIOON
1.Jätta rahuldamata B2 Impact OÜ hagi Xi vastu võlgnevuse ja viivise väljamõistmiseks. Menetluskulude jaotus ja kindlaksmääramine
2.Menetluskulud jätta hageja kanda.
3.Rahuldada Xi menetluskulude kindlaskmääramise taotlus.
4.Välja mõista B2 Impact OÜ-lt menetluskulud summas 486,90 eurot Xi kasuks. Edasikaebamise kord Kohtuotsusele võib esitada apellatsioonkaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul alates otsuse apellandile kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest. Kaebus võidakse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil. Maakohus ei anna luba otsuse edasikaebamiseks (TsMS § 442 lg 10). Asjaolud ja hageja nõue
1.Multitude Bank p.l.c (endine Ferratum Bank plc) on ülepiirilise pangateenuse pakkuja, kes väljastab taotlejatele laenulimiiti. Laenulimiidi põhimõtte kohaselt määratakse limiit, mille piires saab jooksvalt raha kasutada. Lepinguga määratakse kindlaks igakuise tagasimakse kuupäev minimaalse kuumaksega, kuid klient võib igal ajal laenulimiiti
rohkem tagasi maksta. Oma limiidi piires saab klient igal ajal lisaraha taotleda. Selleks peab logima sisse oma iseteenindusse kasutades isikukoodi ja pin-koodi. Iseteenindusest saab kiire ja mugava ülevaate, kui palju on hetkel limiiti kasutusel, kui palju on vaba raha, millal on arve maksmise tähtaeg ning samuti saab seal arvet vaadata ning vajadusel kontaktandmeid muuta. Juhul, kui kõik kasutusel olev summa on tagasi makstud, siis jääb laenulimiidi konto endiselt avatuks ning klient saab sealt lisaraha välja võtta igal ajal, mil vaid soovib.
2.Laenulimiidi leping sõlmitakse panga iseteeninduskeskkonnas. Kostja esitas 19.10.2016. a laenutaotluse (lisa 1) Multitude Bank p.l.c (edaspidi krediidiandja) iseteeninduskeskkonnas järgides saadud juhiseid (kokku on kostja 10 korral esitanud taotluse krediidi välja maksmise kohta). Samal kuupäeval edastas krediidiandja läbi iseteeninduskeskkonna kostja poolt taotluses märgitud e-posti aadressile teavituskirja, millega edastas kostjale Lepingu üldtingimused koos Hinnakirja (lisa 2) ja Euroopa tarbijakrediidi standardinfo teabelehega (lisa 3), mis moodustasid lepingu lahutamatu osa. Laenu kinnitamiseks pidi kostja logima oma isikukoodi ja saadetud PIN koodi kasutades Multitude iseteenindusse ning sisestama 19.10.2016. a. Krediidilepingu (vt lisa 2) üldtingimuste punkti 6.1 kohaselt võimaldati Kostjale limiiti kuni 1200 eurot. Leping sõlmiti tähtajatult.
3.VÕS § 410 lg 1 kohaselt võib sidevahendi abil sõlmitud tarbijakrediidilepingu puhul olla VÕS § 404 lg 2 ja § 405 lg 1 sätestatud andmed edastatud tarbijale kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis TsÜS § 79 tähenduses, mis ei pea olema omakäeliselt allkirjastatud. Kostjal oli võimalik Iseteeninduskeskkonnas jälgida oma Laenukonto seisu st. maksetega seonduvat infot, arveid, laenulimiidi jääki, esitada laenulimiidi väljamaksetaotlusi. Laenulimiidikonto on Kliendi personaalne konto, mida võib kasutada üksnes Klient. Laenulimiit on korduvkasutatav, mis tähendab, et tagasimakstud põhiosade osas vabaneb krediit, mida saab jälle uuesti kasutada. Vastavalt Lepingu üldtingimuste punktile 6.4 laenulimiidi suurust võib muuta. 22.01.2020. a Pooled muutsid lepingu tingimusi ja laenusaaja edastas kostjale Lepingu üldtingimused (lisa 4) koos Euroopa tarbijakrediidi standardinfo teabelehega (lisa 5), mille kohaselt leppisid pooled kokku laenulimiidi suurendamises ning kehtestati uueks laenulimiidi suuruseks 5 000 eurot.
5.Krediidisummad kanti kostja arvelduskontole eelpool märgitud kuupäevadel. Kostja on krediidisummad saanud enda käsutusse, mida hageja tõendab mh hagiavaldusele lisatud raamatupidamise väljavõttega (vt hagiavalduse lisa 6). Kostja poolt kasutusse võetud krediidilepingu hinnakirja ja Euroopa tarbijakrediidi teabelehe p 3 kohaselt kohustub klient tasuma raha kasutamise eest tasu intressimääras 46,72% aastas. Krediidikulukuse määraks kujunes 58,16% aastas. Arvestus põhineb Laenulimiidi summal 600 ja aastaintressil 46,72% aastas ning eeldustel, et: a) Laenulimiidi summa võetakse kasutusele viivitamata ja täies mahus; b) Laenulimiidi summa on antud üheks aastaks
2
alates Laenulimiidi summa esimesest kasutusse võtmisest ning viimase maksega tasub Klient kogu järelejäänud põhisumma, intressi ja muud tasud, kui neid on; c) Laenulimiit makstakse tagasi 12 võrdse tagasimaksena võrdsete ajavahemike järel alates kuu aja möödumisest krediidi kasutusse võtmisest. 22.01.2020 krediidilepingu hinnakirja kohaselt kohustub klient tasuma raha kasutamise eest tasu intressimääras 49,09% aastas. Euroopa tarbijakrediidi teabelehe punkti 3 kohaselt kujunes krediidikulukuse määraks 61,79% aastas, mis erineb sõltuvalt kasutusele võetud krediidi suurusest. Arvestus põhineb nt laenulimiidi summal 2000, ja aastaintressil 49,09% aastas) ning eeldustel, et: krediit võetakse kasutusele viivitamata ja täies mahus ning makstakse tagasi 12 võrdse tagasimaksena võrdsete ajavahemike järel alates kuu aja möödumisest krediidi kasutusse võtmisest (vt lisa 6).
6.Krediidi kulukuse määra aluseks on VÕS § 406 lg 6 alusel valdkonna vastutava ministri poolt vastu võetud määrus Tarbijakrediidi kulukuse määra arvutamise korra kohta (RT I, 20.07.2021, 6). VÕS § 406 lg 5 sätestab, et kui kokku on lepitud intressimäära muutumine või tasud, mis ei ole arvutamise ajal määratavad, märgitakse tarbijakrediidilepingus krediidi kulukuse määra asemel krediidi kulukuse esialgne määr, lähtudes esialgsest intressimäärast ja muudest tingimustest lepingu sõlmimise ajal, nagu need kehtiksid kogu lepingu kestuse ajal.
7.Kuivõrd krediidilepingu sõlmimise ajal ei ole võimalik teada, kui palju krediidisaaja lepingu vältel krediiti võtab ning omakorda kaasnevaid tasusid, siis seetõttu ei ole võimalik arvutada välja tegelikku krediidikulukuse määra vaid lähtuda saab üksnes esialgsest eelduslikest arvutustest. Krediidikulukuse esialgse määra eeldustes ja arvestamisel on võetud arvesse tasusid täpselt nii nagu see krediidilepingu tingimuste kohaselt kohalduksid (kuivõrd krediidilepingu hinnakirja kohaselt lisandub väljavõtte tasu alates krediidisumma teisest väljamaksest ning krediidikulukuse määr on arvestatud selliselt, et krediidisumma võetakse kasutusse korraga ühe väljamaksena, siis väljavõtte tasu ei ole krediidi kulukuse esialgse määra arvutamisel arvestatud). Lepingu üldtingimuste punkti 13.10 kohaselt, kui krediidi kulukuse määr ületab seaduses sätestatud ülemmäära, siis vähendatakse Lepingu alusel tasumisele kuuluvat intressi viimaste tagasimaksete arvelt selliselt, et krediidi kulukuse määr vastaks seaduses sätestatud krediidi kulukuse määra ülempiirile. Esialgne krediidi kulukuse määr oli seadusjärgsetes piirmäärades.
8.Hageja märgib, et antud leping ei ole tühine VÕS § 406 2 lg 1 mõttes, kuivõrd KKM kohaldamisel tuleb lähtuda 30.11.2019 Eesti Panga poolt avaldatud määrast, mille kohaselt KKM kolmekordne määr on 61,83% (20,61% x 3). 2.15 Lepingu hinnakirja kohaselt on viivisemäär võrdne intressimääraga, s.o 49,09% aastas ja 0,1345% päevas. Vastavalt lepingu tingimustele kohustus kostja tagastama laenu igakuiselt krediidiandja poolt edastatud arvete alusel. Arved väljastatakse läbi iseteeninduskeskkonna 15 päeva pärast algse Laenu väljamaksmist Laenuandaja poolt. Lepingu üldtingimuste p. 10.2 tulenevalt näidatakse arvel miinimumsumma, laen, teenustasu, tähtpäev ja muud kliendi poolt lepingu alusel maksmisele kuuluvad summad, sealhulgas viivis. Miinimumsumma moodustab: a) 5% laenuvõtja poolt laenuandjale võlgnetavast summast (laenust ja teenustasust) või b) 10 eurot, sõltuvalt sellest kumb on suurem; tingimusel et kui kogu laenusumma koos teenustasudega on väiksem kui b), loetakse miinimumsummaks kogu laenusumma koos kohaldavate tasudega. Ebapiisavate maksesummade korral on tagasimaksete jaotumise järjekord järgmine: a) maksmisele kuuluvate summade sissenõudmiskulud; b) Laen; c) intress; d) leppetrahvid, Teenustasu ja muud Kliendi poolt
3
võlgnetavad summad (üldtingimuste p 10.6.). Kostja on krediidilepingu raames teostanud tagasimakseid kokku 5869,20 eurot, millest arvestati krediidisumma katteks 3010,06 eurot, kulude katteks 202,88 eurot ja intressi katteks makseid summas 2656,26 eurot, alljärgnevalt (vt lisa 6). VÕS § 416 lg 1 sätestab, et krediidiandja võib osadena tagastatava krediidi puhul tarbijakrediidilepingu tarbija makseviivituse tõttu üles öelda üksnes juhul, kui tarbija on täielikult või osaliselt viivituses vähemalt kolme üksteisele järgneva tagasimaksega ja krediidiandja on andnud tarbijale edutult vähemalt kahenädalase täiendava tähtaja puudujääva summa tasumiseks koos avaldusega, et ta ütleb selle tähtaja jooksul tagasimaksete tasumata jätmise korral lepingu üles ja nõuab kogu võla tasumist. Kuna kostja rikkus lepingust tulenevat kohustust, jättes tagastamata kokkuleppelised osamaksed, detsembrikuu osamakse summas 107,12 eurot, maksetähtaeg 18.12.2021 (lisa 7), jaanuarikuu osamakse summas 109,49 eurot, maksetähtaeg 18.01.2022 (lisa 8), maikuu osamakse summas 110,16 eurot, maksetähtaeg 18.02.2022 (lisa 9), juunikuu osamakse summas 112,07 eurot, maksetähtaeg 18.03.2022 (lisa 10) ja krediidiandja nõue oli muutunud sissenõutavaks VÕS § 82 lg 7 mõttes, 19.03.2022 edastas krediidiandja kostjale meeldetuletuse lepingu lõpetamisest kostja konto kaudu (lisa 11).
9.Kostjale edastatud teatises märgib krediidiandja, et juhul kui kostja võlgnevust ei tasu, öeldakse kostjaga sõlmitud leping üles ning leping lõppeb 15. päeval. Lepingu lõppemisel muutub aga kogu võlgnevus sissenõutavaks. Kuivõrd kostja minimaalset tagasimakset tähtaegselt ei tasunud ja krediidiandja nõue on muutunud sissenõutavaks VÕS § 82 lg 7 mõttes, lõppeski leping 03.04.2022. a ning kostja kohustub tasuma kogu olemasoleva võlgnevuse (vt hagiavalduse lisa 6 – krediidiandja raamatupidamise väljavõtte esimene rida): Issued Description Capital Fees Interest Total 03.04.2022 08:46 Payment (2022-0403) [465100] -1 999,94 € -269,40 € -2 269,34 € 2.21 Lepingu üldtingimuste punkt 12.1. näeb ette, et lepingu sõlmimisega nõustub klient sellega, et kõik asjakohased teated ja muu teave võidakse saata talle elektrooniliselt läbi konto. Eelpool mainitud teate, sh arved edastas krediidiandja iseteeninduskeskkonnas. Seega lepingu ülesütlemise avaldus võib lugeda kostjale kätte saaduks TsÜS § 69 lg 3 alusel.
10.Riigikohus on märkinud, et TsÜS § 69 lg 2 järgi on e-kiri jõudnud saajani, kui see on saabunud saaja või tema valitud teenusepakkuja serverisse, kuid e-kiri on kätte saadud alles siis, kui saajal on mõistlik võimalus sellega tutvuda. Sellisel juhul saab tahteavalduse lugeda kättesaaduks järgmisel päeval pärast selle saabumist e-kirja majandus- ja kutsetegevuses tegutseva adressaadi serverisse (vt selle kohta Riigikohtu 18. aprilli 2018. a otsus tsiviilasjas nr 2-15-6538/82, p 14). Praegusel juhul on kostja kui krediidilepingu ülesütlemise teatise adressaat füüsiline isik, kelle puhul ei tule eeldada saabunud e-kirjade kontrollimist iga päev, ning teate sai lugeda kättesaaduks ühe nädala möödudes selle serverisse saabumisest. Kolleegium on lisanud, et kui tahteavaldus (teade) on jõudnud adressaadi mõjusfääri ja tal on edastatu sisuga mõistlik võimalus tutvuda, läheb TsÜS § 69 lg 2 teise lause järgi adressaadile üle ka avaldatu sisust teadasaamise risk (vt Riigikohtu Tsiviilkolleegiumi 09.11.2021.a lahend asjas nr 2-1914714, p-d 11.1 ja 11.2).
11.Kostjat teavitati 11.01.2023. a edastatud kirjaga nõude loovutamisest uuele võlausaldajale (lisa 12). Seega hageja hinnangul nõude loovutamine kostja suhtes on toimunud VÕS § 170 mõttes. 2.25 Vaatamata hageja püüdele võlgnikult võlgnevus kätte saada kohtuväliselt, ei andnud see soovitud tulemust, mistõttu on hageja pöördunud oma õiguste kaitseks kohtusse.
4
12.Lepingu kehtivuse ajal teostas krediidiandja kostjale väljamakseid kogusummas 5010 eurot ja kostja teostas krediidiandjale tagasimakseid põhisumma katteks 3010,06 eurot, mistõttu lepingu ülesütlemise seisuga võlgnes kostja krediidiandjale põhinõude summas 1999,94 eurot (5010 – 3010,06). Inkassomenetluses tasus kostja 1061,75 eurot, mille hageja arvestab täies ulatuses põhinõude katteks, mistõttu on kostja võlgnevus hageja ees 938,19 eurot (1999,94 -1061,75), mille hageja palub kostjalt välja mõista. Arvesse võttes kostjale tehtud väljamakseid ja kostja poolt teostatud tagasimakseid on Kostja põhivõlgnevus hageja ees hagi esitamise seisuga 4 999,90 eurot (kostjale tehtud väljamaksed 13753,00 eurot – kostja maksed krediidisumma katteks 8753,10 eurot), mille hageja palub kostjalt välja mõista.
13.VÕS § 397 lg 1 kohaselt tuleb majandus- või kutsetegevuses antud laenult maksta intressi. Muu laenulepingu korral tuleb intressi maksta üksnes juhul, kui see on kokku lepitud. Vastavalt Laenulepingu hinnakirjale ja Euroopa Tarbijakrediidi Standardinfo Teabelehe tingimustele on hagejal õigus arvestada tasumata intressi 49,09% aastas krediidilimiidi kasutamise eest. Intressi arvestatakse igapäevaselt Kasutusse antud laenusaldolt. Kostja viimane tagasimakse põhinõude katteks toimus 09.11.2021. a. Hageja palub kostjalt välja mõista tasumata intress 390,02 eurot alljärgneva arvestuse alusel (kostja poolt teostatud viimasele maksele järgnevast päevast alates kuni lepingu ülesütlemiseni 03.04.2022).
14.Kui võlgnik on kohustust rikkunud, võib võlausaldaja tulenevalt VÕS § 101 lg 1 p-st 1 ja p-st 6 õiguskaitsevahendina nõuda kohustuse täitmist ja rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral võlgnikult viivist VÕS § 113 lg 1 alusel. Viivis on viivitusintress, mida Klient on kohustatud Krediidiandjale tasuma rahaliste kohustuste (välja arvatud intressi tasumise kohustus) täitmisega viivitamise korral iga viivitatud päeva eest. Hageja arvestab viivist tagastamata krediidisumma jäägilt (938,19 eurot) kostja viimasest tagasimaksest alates 20.05.2023 kuni hagiavalduse esitamiseni 24.01.2025 seadusjärgses viivise määras. Kostja võlgneb hagejale viivist 191,06 eurot.
15.Edaspidi nõuab hageja viivist põhinõudelt kuni sellekohase tasumiseni alates 25.01.2025 seadusjärgses viivisemääras, so 11,15% aastas. Arvestatuna ühe aasta kohta moodustub viivise summa järgmiselt: kogu põhivõlg 938,19 eurot x 11,15% = 104,60 eurot. Vastavalt TsMS §-le 367 võib viivisenõude koos põhinõudega esitada hagis selliselt, et taotletakse viivise, mis ei ole hagi esitamise ajaks veel sissenõutavaks muutunud, väljamõistmist kohtult mitte kindla summana, vaid täielikult või osaliselt protsendina põhinõudest kuni põhinõude täitmiseni. Eelkõige võib viivist nõuda selliselt, et kohus mõistaks selle välja kindla summana kuni otsuse tegemiseni ja edasi protsendina põhinõudest.
16.Hageja palub kohtul lisaks hagi esitamise ajaks sissenõutavaks muutunud viivisele välja mõista kostjalt ka viivis perioodi eest alates hagi esitamise järgnevast päevast kuni põhinõude täitmiseni. 3.6 Vastutustundliku laenamise põhimõte Krediidiandja Multitude Bank on esitanud ammendavad selgitused vastutustundliku laenamise põhimõtete täitmise osas alljärgnevalt. VÕS § 4034 lg 1 sätestab, et krediidiandja on kohustatud seoses tarbijakrediidiga järgima vastutustundliku laenamise põhimõtet. KAVS § 49 lg 3 p 3 ja Finantsinspektsiooni juhendist (vastutustundliku laenamise nõuded) tulenevalt vastutustundliku laenamise nõuete täitmiseks teeb krediidiandja või –vahendaja mõistlikke jõupingutusi kogumaks tarbijalt krediidivõimelisuse hindamise läbiviimiseks
5
ja krediidiotsuse tegemiseks teavet, mis on vajalik krediidivõimelisuse hindamiseks ning mis võib mõjutada krediidiotsuse tegemist.
17.Vastutustundliku laenamise põhimõtte (VÕS § 4034 ) järgimiseks kogus krediidiandja Multitude Bank (endise ärinimega Ferratum Bank) teavet kliendi kohta. Krediidiandja kontrollis isikusamasust Rahvastikuregistrist tuvastatud andmete põhjal (lisa 13, lk 1). Tulenevalt lepingu tingimusest punktist 3.4.10. pidi kostja kinnitama, et tal ei ole maksehäireid ühegi isiku ees, sealhulgas ei ole maksehäirete registrites registreeritud kehtivaid maksehäireid ja Klient ei ole seotud ühegi vaidlusega, mis võib mõjutada tema võimet teha Laenu tagasimakseid. Krediidiandja kontrollis teabe õigsust ning lepingu sõlmimise ajal kostjal ei olnud ühtegi maksehäiret (lisa 13, lk 2). Lepingu tingimuste punkti 10.4.11 kohaselt kinnitas Kostja, et ta kasutab Laenu tavapärase tarbimise eesmärgil, mitte kriitilise olukorra ega kriitiliste vajaduste tõttu. Lepingu punkti 3.4.12. kohaselt kinnitas Kostja, et ta on teadlik Laenu võtmisega seotud kohustustest, millel võib olla negatiivne mõju tema rahalisele olukorrale, ja ta on selles osas vajaduse korral konsulteerinud finantsnõustajatega.
18.Kostja poolt täidetud taotlusel (laenusaaja isikuandmed ja kinnitused) märkis kostja alljärgnevad andmed (lisa 13, lk 3): Taotluse andmed: Kuu keskmine netosissetulek: Kliendi esitatud info: 1200 EUR Väljaminekud: Keskmised kohustused kuus 300 eurot VÕS § 14 lg 2 ja § 4034 lg 3 II lause kohustavad tarbijat esitama õiged andmed. Lepingu tingimuste punkti 3.4.11 kohaselt kinnitas Kostja, et ta kasutab Laenu tavapärase tarbimise eesmärgil, mitte kriitilise olukorra ega kriitiliste vajaduste tõttu. Lepingu punkti
3.4.12.kohaselt kinnitas Kostja, et ta on teadlik Laenu võtmisega seotud kohustustest, millel võib olla negatiivne mõju tema rahalisele olukorrale, ja ta on selles osas vajaduse korral konsulteerinud finantsnõustajatega.
19.Krediidiandja kontrollis isikusamasust Rahvastikuregistrist tuvastatud andmete põhjal ja maksehäire registrist saadud andmeid ning tuvastas, et lepingu sõlmimise ajal kostjal ei olnud ühtegi maksehäiret. Antud olukorras krediidivõimelisuse hindamiseks oli piisav kostja esitatud andmed, aktiivsete maksehäirete puudus ja võlgniku sissetulekut arvestades jõukohane kuumakse. Hageja märgib, et krediidiandja poolt teostatud toimingud on seadusega, sise-eeskirjadega ja Finantsinspektsiooni juhistega kooskõlas. Asjaolu, et kostja on jätnud mingitel põhjustel oma kohustusi täitmata ei viita krediidivõimelisuse ebaõige hindamisele. Kostja makseraskustesse sattumine ei ole automaatselt krediidiandja hooletus. Kostja puhul on tegemist täisealise ja teovõimelise isikuga, kes peaks mõistma laenuvõtmise tingimusi ehk kui võetakse kohustus siis tuleb see kohustus ka vastutustundlikult täita.
20.VÕS § 14 lg 2 ja § 4034 lg 3 teine lause kohustavad krediidivõtjat esitama krediidiandjale õige ja täieliku teabe oma andmete osas. Lepingu punkti 3.4.16 kohaselt kinnitas Kostja, et ta on esitanud krediidiandjale kõik õiged andmed oma majandusliku olukorra ja Laenu kasutamise eesmärgi kohta. Andmete kogumis tekkis krediidiandjal põhjendatud veendumus, et kostja on krediidivõimeline ning suudab tagastada krediiti. TsÜS § 138 lg 1 sätestab, et õiguste teostamisel ja kohustuste täitmisel tuleb toimida heas usus. TsÜS § 138 lg 2 sätestab, et õiguse teostamine ei ole lubatud selliselt, et õiguse teostamise eesmärgiks on kahju tekitamine teisele isikule. VÕS § 4034 lg 7 neljanda lause kohaselt ei saa pidada krediidiandjat vastutustundliku laenamise põhimõtete täitmise kohustust rikkunuks, kui krediidivõtja on teadlikult jätnud esitamata olulist teavet või esitanud
6
valeteavet ja krediidiandja tugineb krediidivõimelisuse hindamise otsuses krediidivõtja poolt esitatud andmetele.
21.Krediidiandjal ei ole võimalik võtta krediidivõimekuse hindamisel arvesse andmeid, mis ei ole talle mitte kuidagi kättesaadavad või nähtavad või mida laenusaajale ei avaldata. Samuti on krediidiandja selgitanud Kostjale lepingust tulenevaid õiguseid ja kohustusi ning see info on edastatud ka kirjalikult Kostjale (leping ja Euroopa tarbijakrediidi standardinfo teabeleht). Kostja on sõlminud nimetatud lepingu ja kinnitanud, et laenulepingu tingimused on Temale arusaadavad. Krediidiandjate- ja vahendajate üle teostab järelevalvet KAVS § 79 kohaselt Finantsinspektsioon. Finantsinspektsioon on asjakohase asutusena ja finantsekspertidest koosneva asutusena pädev hindama krediidiasutuste tegevuse õiguspärasust krediidi väljastamisel. Eeltoodud põhjustel leiab hageja, et krediidiandja (Multitude Bank) on järginud vastutustundliku laenamise põhimõtet nõuetekohase hoolsusega.
22.Võlaõigusseaduse (VÕS) § 164 lg 1 järgi võib võlausaldaja oma nõude võlgniku nõusolekust sõltumata anda lepingu alusel tervikuna või osaliselt üle teisele isikule (nõude loovutamine). VÕS § 164 lg 2 kohaselt astub nõude loovutamisega uus võlausaldaja senise asemele. 4.2 VÕS § 396 lg 1 kohaselt laenulepinguga kohustub üks isik (laenuandja) andma teisele isikule (laenusaaja) rahasumma või asendatava asja (laen), laenusaaja aga kohustub tagasi maksma sama rahasumma või tagastama sama liiki asja samas koguses ja sama kvaliteediga. VÕS § 402 lg 1 sätestab, et tarbijakrediidileping on krediidileping, millega oma majandus- või kutsetegevuses tegutsev krediidiandja annab või kohustub andma tarbijale krediiti või laenu. VÕS § 76 lg 1 kohaselt kohustus tuleb täita vastavalt lepingule või seadusele. VÕS § 8 lg 2 sätestab, et leping on lepingupooltele täitmiseks kohustuslik. VÕS § 100 kohaselt on kohustuse rikkumine võlasuhtest tuleneva kohustuse täitmata jätmine või mittekohane täitmine, sealhulgas täitmisega viivitamine. Kostja on rikkunud krediidilepingut sellega, et ta ei ole vastavalt krediidilepingule tasunud krediidiandjale igakuiseid laenu- ja intressi makseid. VÕS § 101 lg 1 p 4 kohaselt kui võlgnik on kohustust rikkunud, võib võlausaldaja taganeda lepingust või öelda lepingu üles. 4.5 VÕS § 195 lg 1 kohaselt lepingupool ütleb lepingu üles ülesütlemisavalduse tegemisega teisele lepingupoolele. Seoses kostjapoolse krediidi- ja intressimaksete mittetasumisega ütles hageja VÕS § 101 lg 1 p 4 ja § 195 lg 1 kohaselt lepingu üles ja nõudis kostjalt kogu võlgnevuse kohest tagastamist. Kuna tegemist on tarbijakrediidilepinguga, siis krediidiandja peab järgima ka VÕS § 416 lg 1 sätestatud nõudeid. Hageja hinnangul krediidiandja täitis seaduses sätestatud kriteeriume, et lõpetada kostjaga lepingulised suhted seaduspäraselt andes kostjale täiendava tähtaja kohustuse täitmiseks ning pakkudes võimalust olukorra lahendamiseks läbirääkimiste teel. VÕS § 113 lg 1 kohaselt rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral võib võlausaldaja nõuda võlgnikult viivitusintressi (viivis), arvates kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni. VÕS § 94 lg 1 kohaselt kui kohustuselt tuleb vastavalt seadusele või lepingule tasuda intressi, on intressimääraks poolaasta kaupa Euroopa Keskpanga põhirefinantseerimisoperatsioonidele kohaldatav viimane intressimäär enne iga aasta 1. jaanuari ja 1. juulit, kui seaduses või lepinguga ei ole ette nähtud teisiti. Antud juhul tugineb hageja viivise arvestamisel sõlmitud lepingu tingimustele. 4.7 VÕS §§ 404 ja 405 sätestavad kohustuslikud andmed, mis peavad olema välja toodud lepingus. Hageja märgib, et kõik olulised ja kohustuslikud andmed on sätestatud kas lepingu üldtingimustes või Tarbijakrediidi Teabelehes, mis on lepingu lahutamatu osa.
7
Kostja vastus
23.Kostja on seisukohal, et hageja nõue nõutud ulatuses on põhjendamatu ja tuleb jätta rahuldamata täies ulatuses ning kõik menetluskulud tuleb jätta täies ulatuses hageja kanda. Kostja seisukohalt ei saa hagejal nõuet kostja vastu olla, arvestades hageja hagiavalduses esitatud nõudeid ja juurde lisatud tõendeid. Lähtudes eeltoodust ei saa kostja hagi ka õigeks võtta. Kostja on arvamusel, et antud tsiviilasjas asjaolusid arvestades on välistatud kompromissi või muu kokkuleppe sõlmimine.
24.Kostja jääb jätkuvalt seisukohale, et hageja on andnud laenu vastutustundetult ja on täies ulatuses jätnud hindamata krediidisaaja maksevõime saadud krediit tagasi maksta. Krediidisaaja on andnud laenu enam kui krediidisaaja on taotlenud. Hageja on kohtusse esitanud nõude aluseks oleva laenutaotluse, mis on kostja poolt esitatud 10.10.2016.a. (vt. hagi Lisa 13). Kõnealuses laenutaotluses pole kostja poolt märgitud taotletavat krediidisummat ja seetõttu ei saanud mitte mingil määral krediidisaaja hinnata kostja kui krediidisaaja maksevõimet saadud krediit tagasi maksta. Hageja poolt lisatud maksekorraldusest (vt. hagi Lisa 13) nähtub, et kostja poolt taotletud summa sai olla 500.eurot ja see summa on ka krediidiandja poolt kostjale üle kantud pangakontole. Hageja kinnitab, et hindas krediidisaaja maksevõimet, kuid samas seda ei ole tõendatud. Ainuke tõend hageja maksevõime hindamise kohta on 19.10.2016 maksehäirete registri andmetega tutvumine. Sellest nähtuvalt kostjal kui krediidisaajal 19.10.2016 seisuga kehtivad maksehäired puudusid. Kostja arvates ei ole see piisav krediidivõimelisuse hindamiseks. Veelgi enam on küsitav, millele tuginedes otsustas krediidiandja üldse anda kostjale laenu enam kui 500.- eurot. Hagiavalduses väidetu kohaselt on krediidisaaja kokkuleppel kostjaga suurendanud krediidilimiiti 5000.- eurot 22.01.2020.a., kuid pole oma väite põhistamiseks esitanud mitte ühtegi tõendit, millest eeltoodut saaks järeldada. Hageja väitel on kostja saanud krediidilimiiti 5010.- eurot, seega enam kui oli väidetava kokkuleppe kohaselt kokku lepitud. Hageja on jätnud tähelepanuta ja pole üldse pidanud oluliseks, et krediidisaaja maksevõimet tuleb hinnata iga kord, kui krediidiandja otsustab krediiti anda. Ei saa vaidlust olla selle üle, et krediiti on antud kostjale vastutustundetult.
25.Hagiavalduses märgib hageja enda õigustuseks seoses vastutustundetult antud laenuga, et klient võib igal ajal laenulimiidi tagasi maksta. Siinjuures ei ole krediidiandja üldse arvestanud, et kui laenusaajal puudub püsiv sissetulek, on see täielikult välistatud, rääkimata minimaalsest tagasimaksest. Hagiavalduses viitab hageja nõude alusena 19.10.2016 laenutaotlusele/krediidilepingule, samas Pärnu Maakohtusse esitatud maksekäsu kiirmenetluse avalduses tugines nõude alusena 09.11.2021 tarbijakrediidile. Seega hageja ise ka ei tea, millise lepingu alusel ta kostjalt võlgnevuse tasumist nõuab. Hageja väidab, et 22.01.2020.a. ta suurendas kostjaga kokkuleppel laenulimiiti 5000.eurot, kuid pole oma väidete põhistamiseks ühtegi tõendit esitanud ja on esitanud vaid paljasõnalised väited, mis ei ole tõendiks TsMS järgi.
26.Hagiavaldusest nähtuvalt on kostja kasutanud krediiti kokku 5010.- eurot (vt. hagi p. 7) perioodil 19.10.2016 - 09.11.2021 ja väidetavalt on need summad kantud kosja kui krediidisaaja kontole. Hageja andmetest nähtuvalt on viimane krediidisumma 1083 eurot kantud kostja kontole 09.11.2021. a. Seega enne selle krediidisumma kandmist kostja kontole pidi ta igal juhul uuesti hindama kostja kui krediidisaaja maksevõimet, mida aga tehtud pole. Hageja pole tõendanud, kuidas ta on hinnanud igal korral krediidilimiidi suurendamisel kostja maksevõimet.
8
27.Hageja peaks teadma, et professionaalne krediidiandja peab krediidivõimelisust igal korral uuesti hindama, sest ta võib krediiti anda üksnes juhul, kui on tõenäoline, et krediidilepingust tulenevaid .nõudeid on krediidisaajal võimalik ka täita lepinguga nõutud tingimustel. Krediidiandja pole vähimatki huvi tundnud selle vastu, milline on krediidisaaja maksevõime laenu saamise ajal ja millised on tal vältimatud igakuised kohustused. Laenu saamise ajal 09.11.2021. a. ja sellele eelneva 11 kuu jooksul oli laenusaaja X arvel töötuna Eesti Töötukassas ja tema ainukeseks sissetulekuks oli töötutoetus 103.62 eurot kuni 263.76 eurot kuus.
28.Selle eest tuli laenusaajal tasuda korteriga seotud kommunaalmaksed, elekter jne. Lisaks eeltoodule tuli tasuda laenusaajal (X) olemasolevat Ferratum Bank PLC osamakset 50 eurot kuus. Vaatamata eeltoodule otsustas Ferratum Bank PLC (hiljem Multitude Bank p.l.c) anda olemasolevale laenule veel juurde 1083.- eurot (09.11.2021.a.). 09.11.2021 laenulepingu alusel on kostja tasunud kokku 1224.89 eurot, sh. krediidiandjale 163.14 eurot ja hagejale (OK Incure OÜle) kokku 1061.75 eurot. Kuna tegemist on ebapiisavate maksetega, siis tuleb lugeda kostja poolt tehtud maksed tasutuks laenu põhiosa katteks. Arvestades asjaoluga, et kostja sai 09.11.2021.a. laenu 1083.- eurot, siis on põhiosa täies ulatuses tasutud. Hageja nõue põhiosa 938.19 eurot saamiseks on alusetu. Kuivõrd põhinõuet ei ole, siis on ka alusetu hageja viiviste nõue. Ebaselge on hageja nõutud intresside nõue ja kujunemine. Arvestades asjaoluga, et krediidiandja ei ole hinnanud üldse krediidisaaja maksevõimet, sh ei ole hinnanud, kas krediidisaaja on võimeline saadud laenu tagasi maksma, on antud krediiti vastutustundetult.
29.Krediidiandja on krediidi andmisel rikkunud krediidisaaja suhtes vastutustundliku laenamise põhimõtet. Ferratum Bank kui professionaalne krediidiandja ei ole nõuetekohaselt täitnud oma kohustusi hinnata krediiditaotleja krediidivõimet.
30.Riigikohus on 31.01.2018 otsuses ts nr 2-14-21719 p. 25.2 ja Tallinna Ringkonnakohus 05.03.2021 otsuses ts nr 2-19-5865 p.17 (jõustus Riigikohtu otsusega 05.08.2021) asunud seisukohale, et vastutustundliku laenamise põhimõtte rakendamiseks on krediidiasutus kohustatud koguma ja säilitama andmeid kliendi rahaliste kohustuste suuruse ja maksekohustuste täitmise kohta ning kasutama neid andmeid kliendi jaoks mõistliku laenukoormuse arvutamiseks. Krediidiandjana on Ferratum Bank jätnud aga eeltoodu tähelepanuta ja ei ole täitud oma kohustusi nõuetekohaselt ja on jätnud kasutamata mõistlikud ning tema majandustegevuses mitte liigsed koormavad võimalused kontrollida, millest koosneb laenutaotleja sissetulek ning kas on mõistlikult alust arvata, et selline sissetulek laekub laenusaajale ka ettenähtavas tulevikus.
31.Kostja seisukohalt oleks pidanud Ferratum Bank keelduma üldse krediidi andmisest, kuid ei teinud seda. Kuivõrd krediidiandja on rikkunud vastutustundliku laenamise põhimõtet, siis tuleb kõik kostja poolt tehtud maksed lugeda laekunuks põhiosa katteks. Seega, kui aluseks võtta 09.11.2021 laekumine krediidina 1083.- eurot ja võttes aluseks kostja poolt tehtud makseid kokku summas 1224,89 eurot, ei saa hagejal kostja vastu mingit nõuet olla. Kostja on tasunud 141,89 eurot enam kui krediiti sai. Kostja on seisukohal, et kui krediiti on antud vastutustundetult, siis tuleb saadud krediit tagastada alusetu rikastumise sätete alusel, kuna leping on tühine. Tühise lepingu alusel saadu tuleb tagastada vastavalt alusetu rikastumise sätete alusel. Seega antud juhul on hageja esitatud oma nõude ka valel õiguslikul alusel.
9
32.Ebamääraseks jääb ka see hageja seisukoht, millisele õiguslikule alusele tuginedes on ta arvamusel, et krediidi väljavõtutasu ei arvestata krediidi kulukuse määra arvestamisel (vt. hagi p. 2.13). Hagis p. 2.14 märgib hageja, et leping ei ole tühine, kuna kkm (krediidi kulukuse määr) ei ole ületatud kolmekordselt. Kostja eeltooduga ei nõustu. Kui hageja arvestab krediidi kulukuse määra nõuetekohaselt, siis see kindlasti on enam kui lubatud kolmekordne määr ja ületab seda piiri. Hageja on jätnud tähelepanuta VÕS 406 sätestatu. Hageja leiab, et krediidileping ei ole kkm tõttu tühine. Kuid hageja on jätnud tähelepanuta, et laenuleping on tühine seetõttu, et laenu on antud vastutustundetult ja rikutud on lepingueelseid läbirääkimisi. Krediidiandja ei ole järginud VÕS § 4034 . Ka hageja viivise määr 0,1345% on tühine, kuivõrd see ületab kolmekordselt seadusjärgset viivise määra. Hageja viitab küll hagis hinnakirja kohasele viivise määrale, kuid pole samas tõendanud, et sellises viivisemääras on kokku lepitud. Samuti tuleb arvestada ka ebapiisavate maksetega, mille puhul tuleb laekumised lugeda laekunuks laenu põhiosa katteks. Kui arvestada hagis p. 2.17 väidetuga, millise kohaselt on kostja teinud tagasimakseid krediidiandjale kokku summas 5 869,20 eurot ja lisaks tasunud ka hagejale kui inkassofirmale 1061,75 eurot, siis on kostja kokku tasunud 6 930,95 eurot, kui samas krediidiandjalt on kokku laekunud krediiti pika perioodi jooksul 5010.- eurot, siis on kostja tasunud 1920,95 eurot enam kui ta üldse krediiti kokku sai. Lähtudes eeltoodust, ei saa hagejal kostja vastu mingit nõuet olla.
33.Samuti ei ole hageja tõendanud, et ta on kostjale edastanud 19.03.2022 laenulepingu ülesütlemise teate (hagi Lisa 11, hagi p. 2.19). Hageja ei ole tõendanud, et hagi p. 2.21 kohaselt on kostja kätte saanud laenulepingu ülesütlemise teate. Kostja ei nõustu, et kostja on läbi laenukeskkonna kätte saanud lepingu ülesütlemise teate. Samuti ei kohaldu TSÜS 69 lg 3 nagu hageja ekslikult arvab, samuti ei kohaldu ja on asjakohatu hageja hagiavalduses p. 2.2.2. viidatud Riigikohtu lahend, sest kostja ei ole majandus- ja kutseteguses tegutsev isik. Ei kohaldu hagis p. 2.23 viidatu. Samuti ei ole hageja tõendaud, et kostja on kätte saanud hagis p. 2.24. märgitud nõude loovutamise teate. Ei saa nõustuda ka hageja hagiavalduses p. 3.1. väietega, et kostja põhivõlgnevus on 4 999,90 eurot.
34.Hageja pole tõendaud, et kostja on saanud laenu 13 753.- eurot. Tegemist on hageja poolt kohtu eksitamisega. Hagiavalduses p. 3.5. saab järeldada, et hageja on nõustunud, et tema viivisemäär on tühine ja on lähtunud seadusjärgsest viivise määrast. Hageja hagiavalduses p. 3.6 - 3.16 väidetega kostja ei nõustu. Need on paljasõnalised ja tõendamata. Hagiavalduses p. 13 nähtub, et krediidisaaja on maksevõime hindamisel tuginenud vaid laenutaotluses märgitule (vt. hagi Lisa 13, lk 3). Eeltoodule tuginedes ei saanud krediidiandja vähimalgi määral veenduda, et kostja on krediidivõimeline ja suudab laenu tagasi maksta. Hagi Lisast 1 nähtub, et hageja tugineb oma nõudes 19.10.2016 lepingule. Kostjale jääb selgusetuks, millele tuginedes otsustas krediidiandja üldse krediiti anda. Selles ei kajastu krediidisaaja kulud ega püsiv suisetulek. Hagi Lisast 2 (laenu üldtingimused, 01.07.2016) ei nähtu, et need tingimused kehtisid laenu andmise ajal ja on kostjale edastatud. Pole võimalik tuvastada, et need kehtisid ka laenulimiidi suurendamise ajal ja olid siduvad kostjale. Lisast 3 (tarbija teabe infoleht) ei nähtu, et see on kostjale siduv. Puudub selle koostamise kuupäev. Pealegi ei saa see kehtida kostja suhtes, sest sellel on märgitud kasutusele võetavaks krediidiks 600.- eurot. Kostja on saanud krediiti kokku 5010.- eurot, kuigi laenutaotluses on krediidisummaks 500.- eurot. Ka Lisa 4 (laenulepingu üldtingimused 09,01.2020) on ebausaldusväärne ja ei saa olla kostja jaoks siduv, sest kostja pole sel ajal laenu saanud 5000.- eurot. Selles p. 3.4.3. kinnitab krediidisaaja, et ta on lepingu läbi lugenud ja p. 3.4.3. kinnitab, et talle esitati leping
10
püsival andmekandjal ja p. 6.1. alusel on laenulimiit 5000.- eurot. Kostja ei ole sellist lepingut sõlminud ja ka hageja enda esitatud laekumiste väljavõttest ei nähtu, et laenuna on 5000.- eurot kostjale korraga laekunud. Selles p. 8.1. on märgitud, et klient saab enda nimel olevale kontole laenu. Hageja ei ole tõendanud, et kostja on sellise summa saanud kontole. Tegemist on selle tõendi näol hageja poolselt kohtu eksitamisega. Lisast 4 ei nähtu, et selline kokkulepe laenulimiidi 5000- eurot suurendamise kohta on olemas. See ei vasta tegelikkusele. Ka tarbija teabe infolehes ei kajastu nimetatud summa Seal on märgitud krediidiks 2000.- eurot (vt. hagi Lisa 5). Mitte kusagil pole märgitud laenu brutosummat, puudub vastava kostja poolt tehtud laenutaotlus. Hageja pole tõendanud, et selline laenutaotlus on kostja poolt esitatud läbi veebilehe (vt. Lisa 4, p. 7.1.). Lisa 6 on ingliskeelne ega vasta meil kehtivatele kohtu nõuetele. Selle järgi ei ole võimalik üldse kindlaks teha, millise määraga on intresse arvestatud ja kuidas üldse on intressid kujunenud. Küll aga näha, et kostja poolt on olnud ebapiisavad maksed ja tasumisega viivitus juba enne laenulimiidi suurendamist. Nendel arvetel jääb ebaselgeks, kuidas on arvetel kujunenud krediidiandja nõutud intressid, meeldetuletuskirjade tasud, limiidi kasutase tasu. Pole tõendatud, et kostja on need meeldetuletuskirjad kätte saanud ja need on talle edastatud. Lisa 11 (lepingu ülesütlemine) 19.03.2022 - Pole võimalik tuvastada, kas, kuidas ja kes on selle kostjale edastanud. Sellel näha vaid hageja esindaja nimi. Lisa 12 (nõue loovutamise teade) ei ole avatav ja pealegi ei ole kostja saanud mingit teadet nõudeloovutamise kohta.
35.Hageja nõue on alusetu, ebaselge ja hagiavaldus tuleb jätta rahuldamata täies ulatuses. Hageja nõue on tervikuna tõendamata. Pole arusaadavalt tõendatud ega põhjendatud, milline on hageja nõue ja kuidas see on kujunenud ning millisest lepingust nõue tuleneb. Kohtu põhjendused
36.Kohus, tutvunud tsiviilasjas kõigi materjalidega, on jõudnud järeldusele, et hagiavaldus ei kuulu rahuldamisele.
37.Kohus menetleb käesolevat tsiviilasja lihtmenetluses. Kohus kasutab TsMS § 444 lg 2 sätestatud õigust ning piirdub kohtuotsuse põhjendavas osas üksnes õigusliku põhjenduse ja tõendite, millele on rajatud kohtu järeldused, märkimisega. Kohus selgitab, et TsMS § 405 lg 5 kohaselt võib kohus lihtmenetluse korral kalduda kõrvale tõendite esitamise ja kogumise vorminõuete kohta seaduses sätestatust ja tunnustada tõendina ka seaduses sätestamata tõendusvahendeid, muu hulgas menetlusosalise seletust, mis ei ole antud vande all. Maakohus ei pea lihtmenetluse asjas tehtavas kohtuotsuses põhjendama, miks ta ei nõustu poole mõne väitega, analüüsima tõendeid ja põhjendama, miks ta mõnda tõendit ei arvesta (Riigikohtu 04.05.2016. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-23-16, p 16). Kohus ei anna käesolevas asjas luba otsuse edasikaebamiseks.
38.Hagiavalduse kohaselt on kostja jätnud hagejale tasumata tarbijakrediidilepingus kokkulepitud põhikohustuse eest 938,19 eurot, intressid 390,02 eurot ja viivised summas 191,06 eurot.
39.Hageja väitel on laenuandja võimaldanud kostjale laenulimiiti summas 5 010 eurot. Kostja on teostanud tagasimakseid summas 5 869,20 eurot, millest arvestati põhivõla katteks 3 010,06 eurot, kulude katteks 202,88 eurot ja intressi katteks 2 656,26 eurot. Inkassomenetluses tasus kostja 1 061,75 eurot, mille kostja arvestab põhivõla katteks. Seega kostja võlgnevus hageja ees on 938.19 eurot (1999,94-1061,75 eurot). Kostja võlgnevuse hageja ees hagi esitamise seisuga on seega 4 999,90 eurot (kostjale tehtud
11
väljamaksed 13 753 eurot-8 753.10 eurot), mille kostja palub hagejalt välja mõista (vt selle kohta hagiavalduse p 3.1.).
40.Võlaõigusseadus (VÕS) § 402 kohaselt on tarbijakrediidileping krediidileping, millega oma majandus- või kutsetegevuses tegutsev krediidiandja annab või kohustub andma tarbijale krediiti või laenu. Kohtu hinnangul vastab hageja ja kostja vahel sõlmitud leping tarbijakrediidilepingu tunnustele.
41.Kostja vaidleb hagile vastu. Kostja hinnangul ei ole hageja järginud vastutustundliku laenamise põhimõtet. Hageja poolt esitatud tõenditest nähtuvalt sai kostja poolt taotletud laenusumma olla 500 eurot ja see summa on kantud kostja arvelduskontole. Ainuke tõend, millega laenuandja on kontrollinud kostja maksevõimet on 19.10.2016. a maksehäirete registri andmetega tutvumine. Kokkulepet selle kohta nagu oleksid laenuandja ja kostja suurendanud krediidilimiiti 5 000 euroni esitatud ei ole. 9.11.2021. pidi laenuandja hindama uuesti kostja maksevõimet, kuid seda laenuandja ei teinud. 9.11.2021. a oli kostja arvel töötuna Eesti Töötukassas ja tema ainus sissetulek oli töötutoetus 103,62 eurot kuni 263.76 eurot. Samas olid kostjal kohustused (kommunaalmaksed, elekter, Ferratum bank PLC (hiljem Multitude Bank p.l.c) maksed 50 eurot kuus). 9.11.2021 laenulepingu alusel sai kostja 1 083 eurot, kostja tasus 1 224,89 eurot (s.o laenuandjale 163,14 eurot ja hagejale 1 061,75 eurot). Kostja maksed tuleb lugeda põhiosa katteks.
42.Kohtul on kohustus kontrollida krediidiandja vastutustundliku laenamise põhimõtte järgimist omal algatusel (Euroopa Kohtu 05.03.2020 otsus asjas nr C-679/18, p-d 20-23). Seega kontrollib kohus järgnevalt, kas laenuandja on järginud kostjaga lepingu sõlmimisel vastutustundliku laenamise põhimõtet.
43.Kohtule esitatud tõendite kohaselt esitas kostja 19.10.2016. a laenutaotluse summas 500 eurot (dtl 56). Ferratum Estonia OÜ on kandnud laenusumma kostja arveldusarvele (dtl 99). Hageja on esitanud kohtule ka Sweep bank kuvatõmmise selle kohta, et Ferratum Bank Plc on maksnud kostjale 1 083 eurot (dtl 157). Lisaks ka väljavõte 8.02.2019. a maksest summas 448 eurot (dtl 158), 1.06.2019. a maksest summas 500 eurot (dtl 159), 11.07.2019. a maksest summas 313 eurot, 23.11.2018. a maksest summas 752 eurot (dtl 161).
44.Hageja on käesolevas menetluses asunud seisukohale, et hagiavalduse lisa nr 4 (Ferratum Bank laenulimiidi üldtingimused) tõendab kostjaga 22.01.2020. a lepingu sõlmimist selliselt, et uus krediidilimiit on 5 000 eurot (dtl 46). Kohus sellise käsitlusega ei nõustu.
45.VÕS § 4034 lg 1 punktide 1 ja 2 kohaselt krediidiandja on kohustatud seoses tarbijakrediidiga järgima vastutustundliku laenamise põhimõtet. Vastutustundliku laenamise põhimõtte järgimiseks on krediidiandja enne tarbijakrediidilepingu sõlmimist kohustatud omandama teabe, mis võimaldab hinnata, kas tarbija on võimeline krediidi lepingus kokkulepitud tingimustel tagasi maksma (krediidivõimelisus) ja hindama tarbija krediidivõimelisust. Sama paragrahvi lõike 2 kohaselt krediidiandja peab toimima tarbija krediidivõimelisuse hindamisel nõuetekohase hoolsusega. Tarbija krediidivõimelisuse hindamisel peab krediidiandja arvesse võtma kõik talle teadaolevad asjaolud, mis võivad mõjutada tarbija võimet krediit tagasi maksta lepingus kokkulepitud tingimustel, sealhulgas tarbija varalise seisundi, regulaarse sissetuleku, teised varalised kohustused, varasemate maksekohustuste täitmise ja tarbijakrediidilepingust tulenevate rahaliste
12
kohustuste võimaliku suurenemise mõju, määrates vajalike hindamistoimingute ulatuse vastavalt tarbijakrediidilepingu tingimustele, tarbija kohta olemasolevatele andmetele ja võetava rahalise kohustuse suurusele. Eelmises lauses sätestatud kohustuse täitmisel peab krediidiandja lähtuma ka krediidiandjate ja -vahendajate seaduse § 49 lõike 1 punktides 1–7, lõike 2 punktides 1–3, lõike 3 punktides 1–3 ja lõikes 7 sätestatust. VÕS § 403 4 lg 6 järgi krediidiandja võib tarbijaga tarbijakrediidilepingu sõlmida üksnes juhul, kui ta on krediidivõimelisuse hindamise aluseks olevate andmete kogumis analüüsimise tulemusena veendunud, et tarbija on krediidivõimeline.
46.Vastavalt VÕS § 4034 lõikele 13 vastutustundliku laenamise põhimõtte järgimiseks vajalike kohustuste täitmist tõendab vaidluse korral krediidiandja. Hageja esitas vastutustundliku laenamise põhimõtte järgimise tõendamiseks kohtule kostja 19.10.2016. a laenutaotluse (dtl 56), maksehäireregistri väljavõtte seisuga 19.10.2016. a (dtl 95).
47.Kohtupraktikas on asutud seisukohale, et seoses tarbijakrediidiga tuleb vastutustundliku laenamise põhimõtte järgimiseks krediidiandjal minimaalselt nõuda laenutaotlejalt tema pangakonto väljavõtte esitamist piisavalt pika ajavahemiku kohta, et adekvaatselt hinnata tema krediidivõimet ja et piisavaks ei saa pidada laenu taotlemisel täidetavast küsimustikust ja riiklikest registritest saadavat teavet, kuna need ei pruugi anda piisavat teavet isiku tegeliku krediidivõimekuse kohta (vt Tallinna Ringkonnakohtu otsused nr 218-9977, punkt 12; 2-18-977, punkt 43; 2-20-106661, punkt 55; 2-20-3933, p 67). Riigikohus on 24.11.2023 tsiviilasja nr 2-21-13098 p-s 18 selgitanud, et üldjuhul tuleb krediidiandjal KAVS § 50 lg 4 järgi küsida tarbija krediidivõimelisuse hindamiseks tarbija konto väljavõtet, välja arvatud juhul, kui muu teave on piisav tarbija krediidivõime hindamiseks. See tähendab, et kui krediidiandja ei ole tarbijalt konto väljavõtet küsinud, siis peab ta tõendama, et tarbija kohta kogutud muu teave on piisav tarbija krediidivõimelisuse hindamiseks.
48.Käesoleval juhul ei ole laenuandja tundnud huvi kostja maksevõime kohta. Kohtu hinnangul ei ole hageja käesoleval juhul tõendanud, et krediidiandja oleks kogunud piisavalt tõendeid kostja krediidivõimelisuse hindamiseks. Kohtule esitatud maksehäireregistri väljavõttest ei piisa järeldamaks, et kostja oli lepingu sõlmimisel krediidivõimeline.
49.Kohus ei nõustu eeltoodust tulenevalt hageja seisukohaga, et laenuandja on juhindunud vastutustundliku laenamise põhimõttest. Käesoleval juhul ei ole krediidiandja teinud piisavaid pingutusi, et taotleja krediidivõimekust nõuetekohaselt hinnata. Ka kogutud andmetel ei saanud krediidiandjas tekkida veendumust kostja krediidivõimelisuses. Hageja on esitanud kohtule laenulepingu tingimuste muutmise tõendamiseks Ferratum Bank laenulimiidi üldtingimused. Ühestki kohtul esitatud tõendist ei nähtu, et need oleks ka kostjale esitatud. VÕS § 3 sätestatu kohaselt ei ole kohtu hinnangul ka võimalik, et laenusuhe tekiks laenuandja ja laenusaaja vahel üksnes laenulimiidi üldtingimuste edastamisest laenusaajale. Kostja vastuväite kohaselt oli ta 9.11.2021. a seisuga töötu ja arvel töötuna ka Eesti Töötukassas. Hageja on viidanud nagu oleks kostja laenu taotlemisel esitanud hagejale ebaõigeid andmeid. Käesolevas menetluses esitatud tõenditest nähtub, et hageja selline väide on paljasõnaline. Praegusel juhul ei ole kohtule esitatud asjaolusid, millest saaks järeldada, et kostja oleks esitanud krediidiandjale valeandmeid või jätnud nõutud andmed esitamata. Asja materjalides puuduvad tõendid, millest nähtuks, kas ja millist teavet on krediidiandja kostjalt küsinud.
13
50.VÕS § 4034 lg 7 järgi on vastutustundliku laenamise põhimõtte rikkumise esmaseks tagajärjeks lepingujärgse intressi alanemine seadusjärgse määrani ja muude kulude maksmise kohustuse äralangemine. VÕS § 4034 lg 7 kolmanda lause kohaselt peab krediidiandja vastutustundliku laenamise põhimõtte rikkumise korral tagasimaksed uuesti määrama, arvestades intressimäära ja muude kulude vähendamist, ning need tarbijale teatavaks tegema. Seega peab krediidiandja ka kohtumenetluses vastutustundliku laenamise põhimõtte järgimise tõendamata jätmise korral esitama oma sissenõutavaks muutunud nõude tervikliku arvestuse, milles oleks arvestatud intressimäära ja muude kulude vähenemisega ja mille alusel saaks kohus hinnata, millises ulatuses on algse laenusumma tagasimaksed sissenõutavaks muutunud. Sellise arvestuse esitamise kohustust ei ole aga juhul, kui algse laenugraafiku järgi on kõigi osamaksete tasumise aeg saabunud, mistõttu on kogu laenusumma sissenõutavaks muutunud (RKTKm 2-2113098, p 24). Eelnevat ei kohaldata juhul, kui tarbija on tahtlikult jätnud vajaliku teabe esitamata või võltsinud krediidiandjale esitatud teavet ja selle tagajärjel on krediidiandja hinnanud tarbija krediidivõimelisust valesti.
51.VÕS §-st 94 tulenev Euroopa Keskpanga põhirefinantseerimisoperatsioonidele kohaldatav viimane intressimäär alates 01.01.2016 laenulepingute sõlmimisest on 0,00%, seega tuleb kohtu hinnangul 19.10.2016. a sõlmitud lepingule ning selle 22.01.2020. a muutmise kokkuleppele (mille olemasolu on küll käesolevas menetluses tõendamata) kohaldada intressimäära 0,00%, mistõttu ei saa kostjalt intressi välja mõista. Kohus jätab hageja intressinõude rahuldamata.
52.VÕS § 4034 lg 7 3 lause järgi krediidiandja peab tagasimaksed uuesti määrama, arvestades intressimäära ja muude kulude vähendamist, ning need tarbijale teatavaks tegema. Hageja ei esitanud nõude ümberarvestust. Hageja on käesolevas menetluses tuginenud argumendile, et tema ei ole algne laenuandja, vaid on saanud nõude loovutuse teel. Kohtu hinnangul ei vabasta see hagejat tõendamiskoormisest. VÕS § 168 lg 1 kohaselt nõude loovutanud võlausaldaja peab uuele võlausaldajale üle andma nõuet ja kõrvalkohustustest tulenevaid õigusi tõendavad dokumendid, muu hulgas käesoleva seaduse § 167 lg 4 nimetatud täitedokumendi, ja andma talle nõude esitamiseks vajalikku teavet. Eeltoodust tulenevalt on hageja kohustus juba nõuet omandades mõelda sellele, kas omandatud nõuet on võimalik olemasolevate tõendite pinnalt maksma panna.
53.Riigikohus on tsiviilasjas nr 2-14-21710 31.01.2018. a tehtud otsuses asunud seisukohale, et VÕS § 4034 lg 7 järgi on vastutustundliku laenamise põhimõtte rikkumise esmaseks tagajärjeks lepingujärgse intressi alanemine seadusjärgse määrani ja muude kulude maksmise kohustuse äralangemine. Vastutustundliku laenamise põhimõtte kui lepingueelse kohustuse rikkumisega tekitatud kahju hüvitamise eesmärgiks on VÕS § 127 lg 1 järgi kahjustatud isiku asetamine olukorda, milles ta oleks olnud, kui ta ei oleks lepingut sõlminud, ehk nn negatiivse huvi või usalduskahju hüvitamine (vt ka Riigikohtu
15.jaanuari 2007. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-89-06, p 16). Kooskõlas kohustuse eesmärgiga (VÕS § 127 lg 2) tähendab see kõigi krediidist tekkinud negatiivsete tagajärgede (mh viivis, leppetrahv, lepingu sõlmimise kulud) rahalist hüvitamist.
54.Kuivõrd hageja saab vastutustundliku laenamise põhimõtte järgimata jätmise tõttu nõuda kostjalt üksnes põhivõla tasumist, tuleb asja lahendamiseks tuvastada, kui suure summa krediidiandja kostjale vaidlusaluse laenulepingu järgi laenas ja kui suure summa on kostja tagasi maksnud. Käesolevas menetluses puuduvad tõendid selle kohta, et kostja oleks saanud laenulimiiti 5 010 euro ulatuses.
14
55.Käesoleval juhul puudub vaidlus, et tarbijakrediidileping on lõppenud. Hageja saab vastutustundliku laenamise põhimõtte järgimata jätmise tõttu nõuda kostjalt üksnes põhivõla tasumist. Kostja on teinud enda kinnitusel laenuandjale tagasimakseid 9.11.2021 lepingu (s.o. kuupäev, mil toimus täiendav väljamakse) alusel kokku summas 1 224.89 eurot (s.o. krediidiandjale 163,14 ja hagejale 1 061,75 eurot). Kohus on seisukohal, et kostja on tasunud laenuandjale 141,89 eurot rohkem (1 244,89-1 083) kui laenuandja oleks õigustatud saama.
56.Hagiavalduse kohaselt nõuab hageja kostjalt viivist alates viimase tagasimakse päevast 20.05.2023 kuni hagiavalduse esitamiseni 24.01.2025 seadusjärgses määras. VÕS § 403 4 lg 7 järgi on vastutustundliku laenamise põhimõtte rikkumise esmaseks tagajärjeks lepingujärgse intressi alanemine seadusjärgse määrani, mistõttu puudub hageja viivisenõudel intressiga võrdses määras õiguslik alus. Kehtivas kohtupraktikas on leitud, et vastutustundliku laenamise põhimõtte rikkumise korral on viivist põhjendatud arvestada alates ajast, mil tarbijale on tehtud teatavaks krediidiandja poolt uuesti määratud tagasimaksed, mis arvestavad intressimäära ja muude kulude vähendamist, ning tarbija satub nende tagasimaksete tegemisega viivitusse (vt nt Tallinna Ringkonnakohtu 27.01.2023 otsus tsiviilasjas nr 2-18-124589, p 51). Praegusel juhul ei ole kostjale uut maksegraafikut koostatud, mistõttu ta ei ole saanud maksetega viivitusse sattuda. Seega jääb hageja viivisenõue rahuldamata. Menetluskulude jaotus ja kindlaksmääramine
57.TsMS § 173 lg 1 kohaselt märgib asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses. Tulenevalt TsMS § 162 lg 1 kannab hagimenetluse kulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. Eeltoodust tulenevalt jätab kohus menetluskulud hageja kanda.
58.TsMS § 138 lg 1 kohaselt on menetluskulud menetlusosaliste kohtukulud ja kohtuvälised kulud. Kohtukulud on TsMS § 138 lg 2 kohaselt muuhulgas riigilõiv ning asja läbivaatamise kulud. Kohtuvälised kulud on TsMS § 144 p 1 kohaselt menetlusosaliste esindajate ja nõustajate kulud. Lepinguline esindaja on menetlusosalist menetluses esindav advokaat või muu esindaja käesoleva seadustiku §-s 218 sätestatu kohaselt.
59.Kostja palub hagejalt välja mõista õigusabikulud kokku summas 486,90 eurot (sh käibemaks). Menetluskulude nimekirjast nähtub, et kostja kasutas esindaja teenust 6 tundi (dtl 144). Hageja vastuväite kohaselt on kostja menetluskulud ülepaisutatud. Tegemist on õiguslikult pigem lihtsa vaidlusega (dtl 163).
60.Kohtuasjas nr 3-2-1-98-13 on Riigikohus 14.10.2013.a määruses märkinud, et kohtul on õigus nõuda menetluskulude kohta selgitusi või tõendavaid dokumente, kui kohtul tekib menetluskulude kandmise kohta kahtlus või ei ole menetluskulude nimekiri selge. Käesoleval juhul kohtul puudub alus kahelda selles, et menetluskulude nimekirjas märgitud ajakulu on tegelikkuses kantud. Kohtu hinnangul on kostja menetluskulude nimekirjas toodud ajakulu kooskõlas asja mahu ning keerukusega. Kohtul puudub alus pidada ajakulu ülepaisutatuks. Kohus ei nõustu hageja kriitikaga, mille kohaselt kostja menetluskulud on ülepaisutatus ja ei vasta tegelikkusele. Kohtu hinnangul on hageja esitanud faktilised asjaolud lünklikult ning esitatud tõendeid on keeruline seostada hagiavalduses esitatud väidetega, mistõttu võis kostja esindajal kuluda keskmisest
15
rohkem aega sündmuste kronoloogia tuvastamiseks ning hageja seisukohtadele vastamiseks.
61.Riigikohus on 13.11.2013.a määruses kohtuasjas nr 3-2-1-115-13 asunud seisukohale, et lisaks esindamisele kulunud aja põhjendatuse ja vajalikkuse hindamisele tuleb TsMS § 175 lg 1 järgi hinnata ka ühe tööühiku hinna (s.o tunnitasu) põhjendatust ja vajalikkust. Üksnes sellisel juhul saab hinnata, kas lepingulise esindaja kulud on põhjendatud ja vajalikud. Kostja esindaja on osutanud kostjale õigusabiteenust keskmise tunnihinnaga 99 eurot (sh käibemaks). Kohus on seisukohal, et keskmine tasu õigusteenuse eest summas 99 eurot ei ületa õigusabituru keskmist ning kohtute poolt mõistlikuks peetud tunnihinda.
(allkirjastatud digitaalselt)
16
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonüümitud. Andmed on informatiivsed.