AA ja D Ai hagi J Z vastu kahju hüvitamise ja viivise nõudes Hagihind 45 278,68 eurot
Kohtuistungi toimumise aeg Menetlusosalised
1
24. mai 2022. a ja 11. veebruar 2025. a Hageja 1:
AA (isikukood xxx, elukoht: xxx )
Hageja 2:
D A (isikukood xxx, elukoht: xxx )
Hageja esindajad:
K K, J S, Moor & Silm Law Firm, epost: xxx
Kostja:
J Z (isikukood xxx, elukoht: xxx )
Kostja esindaja:
Advokaat Kai Villman, Advokaadibüroo Narlex, e-post: xxx
RESOLUTSIOON
1.Rahuldada hagi osaliselt.
2.Välja mõista J Zlt AA ja D Ai kasuks kahjuhüvitis 17 500 (seitseteist tuhat viissada eurot) ja viivis kahjuhüvitiselt alates kohtuotsuse jõustumisest kuni täitmiseni võlaõigusseaduse § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras.
Kohtuotsuse peale on õigus esitada apellatsioonkaebus Tartu Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul arvates kohtuotsuse menetlusosalistele kättetoimetamisest. Kui kaebuse esitaja ei taotle apellatsioonkaebuse lahendamist kohtuistungil, on ringkonnakohtul õigus lahendada apellatsioonkaebus kirjalikus menetluses.
HAGIAVALDUS
1.AA ja D A (hagejad) esitasid 31.01.2022. a Viru Maakohtule hagi J Z (kostja) vastu kahju 41 924,70 euro ja viivise hüvitamise nõudes.
2.Hagiavalduse kohaselt AA ja D A ostjatena ning J Z müüjana sõlmisid 13.08.2021. a notariaalse kinnistu müügilepingu nr xxx, millega müüja müüs ostjatele aadressil xxx asuva kinnistu koos selle oluliste osadega ja päraldistega. Pärast kinnisasja valduse üleandmist selgus, et ostetud elamu elektripaigaldis on puudustega – elamus kaob pidevalt elekter (mh ajal, kui elektritarbimine oli minimaalne, sh ka siis, kui hagejad ei viibinud kodus), mille tõttu on tänaseks saanud kannatada ka juba mitmed elektriseadmed (nt pliidiplaat ja tolmuimeja). Hagejad teavitasid kostjat elamus avastatud varjatud puudustest juba 15.09.2021. a. Hagejad pöördusid võimalike rikete põhjuste tuvastamiseks Elekto-Sistem AS poole, kes tuvastas oma 12.10.2021. a ekspertiisaktis nr. 155 kokkuvõtlikult, et elamu elektripaigaldis ei vasta tehnilistele tingimustele, projektdokumentatsioonile esitatavatele nõuetele ja seadme ohutuse seadusega (SeOS) kehtestatud ohutusnõuetele ning et elektripaigaldist on keelatud ettenähtud otstarbel kasutada. Nimetatud ekspertiisiakt on 13.10.2021. a edastatud ka kostjale koos ettepanekuga probleemi lahendamiseks, millele kostja sisuliselt ei reageerinud. 02.11.2021. a kirjas teatas kostja, et ei pea hagejate nõudeid põhjendatuks. 05.11.2021. a edastasid hagejad 2
kostjale nõudekirja varjatud puuduste kõrvaldamiseks ning andsid selleks täiendava tähtaja, kuni 12.11.2021. a. 09.11.2021. a esitas müüja vastuse nõudekirjale, esitades omalt poolt hulgaliselt vastuväiteid, kuid ei pakkunud omapoolset lahendust tekkinud olukorrale, leides hoopis, et: „kinnistu elektripaigaldise väljavahetamiseks puudub vajadus“ ning „ElektoSistem AS hinnapakkumine ei ole koostatud oma ala eksperdi poolt, sest ükski elektrik ei nimeta maandusjuhet kolla-roheliseks juhtmeks ega kaablikõri toruks.“ 16.11.2021. a teostas Elektrilevi OÜ rikkebrigaad kohapealset kontrolli, kus kontrolli hetkel olid korraga sisse lülitatud kõige suurema elektritarbimisega seadmed: ahi, pliit, veeketja, boiler, külmik ehk kontrolli teostati liini ülekoormuse situatsioonis. Tol hetkel elektri väljalülitust ei toimunud, kuid kui kõik eelnimetatud seadmed olid välja lülitatud ja rikkebrigaad oli lõpetanud peakaitsme vahetuse, toimus elektri väljalülitus lausa kahel korral ja seda madala elektritarbimise korral. 22.11.2021. a edastas Elektrilevi OÜ hagejatele omapoolse vastuse, milles teatas, et: „Elektrilevi rikkebrigaad on kliendi väljakutsel korduvalt objektil kohal käinud. Elektrilevile kuuluvas liitumiskilbis olevad seadmed on korras. Korduvate peakaitsme väljalülitamiste põhjuseks olid rikked kliendi elektripaigaldises. Need võisid põhjustada ka liitumiskilbis oleva peakaitsme omaduste halvenemist, mistõttu 16.11.2021 hommikul rikkebrigaad liitumiskilbis oleva peakaitsme kindluse mõttes ka välja vahetas. Paraku peale uue peakaitsme paigaldamist toimus veel väljalülimisi, mis olid põhjustatud kliendi paigaldises olevast rikkest.“ 17.11.2021. a teostas EAK poolt akrediteeritud inspekteerimisasutus I065 MHV Elektrikontroll OÜ xxx asuva elektripaigaldise erakorralise auditi. 21.11.2021. a protokolli nr MHV-21-03893 kohaselt tuvastas auditi läbiviija, et: „elektripaigaldis ei vasta kehtestatud ohutusnõuetele ega ole ettenähtud otstarbel kasutamiseks ohutu ning antud [elektri]paigaldise viimine vastavusse ehitusajal kehtinud nõuetele eeldab praktiliselt kogu paigaldise renoveerimist. Tänasel päeval renoveerimine tähendab aga paigaldise väljaehitust vastavalt kehtivale normdokumentatsioonile.“ 24.11.2021. a esitasid hagejad kostjale nõude kahju hüvitamiseks koos hagihoiatusega, tehes kostjale ettepaneku kompromissi sõlmimiseks selliselt, et kostja hüvitab hagejatele puuduste kõrvaldamisega seotud kulud summas 22 000,00 eurot hiljemalt 01.12.2021. a, hoiatades, et kui vaidlust ei õnnestu selleks hetkeks kohtuväliselt lahendada, on hagejad sunnitud oma õiguste kaitseks kohtu poole pöörduma. Oma vastuses hagihoiatusele teatas kostja, et tema hinnangul ei ole hagejad suutnud sisustada elektripaigaldise puudust (veel enam varjatud puudust) ning asjaolu, et elektrisüsteem elamus ei ole kaasaegne ega saagi ega peagi olema kaasaegne ja see ei saa olla varjatud puuduseks. Lisaks tegi kostja hagejatele ettepaneku, viia müüja kulul Elektro-Sistem AS poolt täiendav kontroll/audit xxx elamus. Proovimaks viimast korda leida kohtuvälist kokkulepet kostjaga, pöördusid hagejad 10.01.2022. a kahju hüvitamise nõudega taas kostja poole. Hagejad teavitasid kostjat, et nad ei pea vajalikuks ega võimalikuks teostada kostja kulul Elektro-Sistem AS poolt täiendavat kontrolli/auditit põhjusel, et kostja eirab jätkuvalt fakti, et müügilepingu esemel esines müügi hetkel oluline varjatud puudus – elamu elektripaigaldis ei vasta kehtestatud ohutusnõuetele ega ole ettenähtud otstarbel kasutamiseks ohutu. Ühtlasi tegid hagejad kostjale ettepaneku tasuda vabatahtlikult ja hea tahte märgina hiljemalt 17.01.2022. a hagejatele puuduse kõrvaldamiseks, selle väljaselgitamiseks ning kostjaga kohtueelses menetluses suhtlemiseks kantud õigusabikulude katteks kahjuhüvitisena 41 924,70 eurot. Kostja hagi esitamise seisuga hagejatele kahju hüvitanud pole. 3
3.VÕS § 217 kohaselt peab ostjale üleantav asi vastama lepingutingimustele, eelkõige koguse, kvaliteedi, liigi, kirjelduse ja pakendi osas. Asi on puudustega (st ei vasta lepingutingimustele), kui tal pole lepingus ettenähtud omadusi, sh kokkulepped eseme omadustes võivad tuleneda ka lepingu sõlmimise asjaoludest või müüja ühepoolsetest kinnitustest või müügiobjekti või selle omaduste kirjeldustest. Riigikohus on korduvalt rõhutanud, et kui elamiseks mõeldud lepinguese ei vasta elementaarsetele elamistingimustele, on tegemist eelduslikult lepingueseme puudusega VÕS § 217 lg 2 p 2 järgi (st tegemist ei ole eritingimustega, milles pooled peavad kokku leppima) ning müüja saab oma vastutuse selle eest välistada üldjuhul üksnes siis, kui ta on puuduse enne müügilepingu sõlmimist ostjale avaldanud (Riigikohtu lahendid nr 3-2-1-53-17, p 11; 3-2-1-129-12, p 23 ja 26). Kui kvaliteedinõudeid ei ole lepingus määratud ja need ei tulene ka seadusest, tuleb lähtuda VÕS § 77 lg 1 teisest lausest, mille kohaselt tuleb kohustus täita vähemalt keskmise kvaliteediga. VÕS § 218 lg 1 kohaselt vastutab müüja asja lepingutingimustele mittevastavuse eest, kui mittevastavus on olemas juhusliku hävimise ja kahjustumise riisiko ülemineku ajal ostjale, isegi kui mittevastavus ilmneb hiljem. Kui asi ei vasta lepingutingimustele, võib ostja nõuda müüjalt asja parandamist või asendamist, kui see on võimalik ja sellega ei põhjustata müüjale ebamõistlikke kulusid või põhjendamatuid ebamugavusi, arvestades muu hulgas asja väärtust, lepingutingimustele mittevastavuse olulisust ning ostja võimalust saada lepingutingimustele vastav asi oluliste ebamugavusteta mujalt (VÕS § 220 lg 1). Kui ostja nõuab õigustatult asja parandamist ja müüja ei tee seda mõistliku aja jooksul, võib ostja asja ise parandada või lasta seda teha ning nõuda müüjalt selleks tehtud mõistlike kulutuste hüvitamist (VÕS § 222 lg 5). Kahju hüvitamise nõude eeldusteks on VÕS § 115 lõike 1 kohaselt müügilepingu mittetäitmine ja müüja vastutus mittetäitmise eest. See, millal müüja kohustuse rikkumise eest vastutab, tuleneb VÕS §-dest 103 ja 104. VÕS § 115 lõikes 2 sätestatud eeldustel võib müügilepingu mittetäitmise korral nõuda kahju hüvitamist ka täitmise asemel ning sellisel juhul on nõude sisuks ostjale nende kahjulike tagajärgede hüvitamine, mis tekivad lepingulise kohustuse täitmata jäämise tõttu. VÕS § 127 lg 1 alusel on kahju hüvitamise eesmärk kahjustatud isiku asetamine olukorda, mis on võimalikult lähedane olukorrale, milles ta oleks olnud, kui kahju hüvitamise kohustuse aluseks olevat asjaolu ei oleks esinenud. Riigikohtu praktika kohaselt võib VÕS § 115 lg 1 ja § 128 lõike 3 alusel võlausaldaja nõuda lepingu rikkumise korral kahju hüvitamist, kui täidetud on eelkõige järgmised üldised eeldused: võlgnik on lepingut rikkunud (VÕS § 115 lg 1); - võlgnik vastutab lepingu rikkumise eest (VÕS § 115 lg 1); - võlausaldajale on tekkinud või tekib kahju (VÕS § 127 lg 1, § 128); kahju on hõlmatud rikutud lepingulise kohustuse kaitse-eesmärgiga (VÕS § 127 lg 2); - kahju oli rikkumise võimaliku tagajärjena võlgnikule lepingu sõlmimise ajal ettenähtav (VÕS § 127 lg 3); - rikkumise ja kahju vahel on põhjuslik seos (VÕS § 127 lg 4). Hagejad ostjatena on tuvastanud müüdud asjal (s.o Jõhvis xxx kinnisomand koos selle oluliste osade ja päraldistega) esinevad puudused. Kui kinnisasi on ostetud elamiseks, peavad VÕS § 217 lg 2 p 2 ja § 77 lg 1 järgi olema tagatud elementaarsed elutingimused. Kinnisasja ostmisel ei pea ostja eeldama, et ta peab hakkama elutingimuste tagamiseks sinna kohe lisainvesteeringuid tegema, v.a kui selline asjaolu oli ostjale enne müügitehingu toimumist teada. Praegusel juhul peavad hagejad tegema olulisi kulutusi selleks, et kõrvaldada ehitisel esinev oluline varjatud puudus – xxx elamu elektripaigaldis ei vasta selle kasutusele võtu ajal (06.09.1999. a) kehtinud normdokumentidele ja on sihipäraseks kasutamiseks ohtlik. Vaidlus puudub selles, 4
et kostja müüjana vastutab tuvastatud puuduste eest (VÕS § 218) kuna a) puudused olid olemas riisiko ülemineku ajal hagejatele ehk ostjatele; b) puudus ei tulenenud hagejast; c) hagejad ostjatena ei teadnud lepingu sõlmimise ajal puudusest ega pidanudki teadma; d) sõlmitud ei ole kostja kui müüja vastutust piiravat kokkulepet või ei saa kostja müüjana sellele tugineda.
4.Hagejad on pöördunud hinnangu saamiseks M L poole, kes on riiklikult tunnustatud ekspert elektripaigaldiste ja elektripaigaldiste projektide valdkonnas (ekspert). Ekspert vaatas üle 06.09.1999. a elamu kasutusloa, Elektro-Sistem AS 12.10.2021. a ekspertiisakti nr 155, MHV Erikontrolli OÜ 21.11.2021. a koostatud protokolli nr MHV-21- 03893 ja J. Järvise koostatud üksikelamu ümberehitamise hinnangu (töö nr 19-07, 10.07.2019) ja tuvastas järgmist: a) Hinnangu tegemiseks kasutada olevate piltide järgi on kasutatud erinevatest ajajärkudest olevaid kaableid ja uuemat tüüpi kaitselüliteid. /.../ Arvestades piltidel nähtavaid kaableid ja kaitselüliteid, ei saa elektripaigaldise ehitamise aega lugeda varasemaks kui 1998 aasta. Seetõttu tuleb hindamisel aluseks võtta sellel ajal kehtinud elektriohutusalased eeskirjad EEI. /.../ b) Elektro-Sistem AS elektripaigaldise ekspertiisi aruanne on tehtud lähtudes praegu kehtivatest normdokumentidest. Seetõttu saab arvestada selles kirjeldatud puuduseid vaid kirjelduse ja piltide mõttes. c) MHV Elektrikontroll OÜ elektripaigaldise erakorralise audit on tehtud lähtudes 1999 (1995-2003) aastal kehtinud normdokumentidest. Seetõttu saab arvestada selles toodud puuduseid kui kasutusele võtu aegsetele nõuetele mittevastavused. Eksperdi järelduseks ja otsuseks on hinnangu kohaselt järgmine: „Lähtudes MHV Elektrikontrolli OÜ koostatud auditi protokollist ja Elektro-Sistem AS aruandega kaasas olnud piltidest, ei vasta Jõhvis xxx asuva elamu elektripaigaldis kasutusele võtu ajal (06.09.1999) kehtinud normdokumentidele. /.../ Kinnitan MHV Elektrikontrolli OÜ arvamust, et olemasoleva paigaldise viimine vastavaks 1999 aasta kehtinud normdokumentidele tähendab sisuliselt kogu paigaldise uuesti väljaehitamist. Sellisel juhul on tegemist juba rekonstrueerimisega, mistõttu ehitatav paigaldis peab vastama praegu kehtivatele normdokumentidele.“ Viidatud eksperdi hinnangus on välja toodud MHV Elektrikontrolli OÜ koostatud auditi protokollist konkreetsed ning olulised puudused, mida kinnitasid mh Elektro-Sistem AS aruandega kaasas olnud fotod ning mille kohta on ekspert lisanud omapoolsed kommentaarid: a) Elamu kohta pole esitatud ei elektripaigaldise projekti ega teostusjooniseid. ElektroSistem AS aruandega kaasas olnud pildid kinnitavad elektripaigaldise ehitaja madalat kvalifikatsiooni. b) Suures osas ei vasta paigaldises kasutatud juhistik kehtinud nõuetele. Juhistikuna tuli kasutada planksoonega, minimaalselt 1,5 mm2 ristlõikega vaskkaableid milles ahelajuhtideks on faasijuhid, neutraaljuht ja kaitsejuht. Kasutatud on alumiiniumkaableid (lubatud on kasutada alates ristlõikest 16 mm2 ) ja vaskkaableid, mis ei ole ette nähtud elektriinstallatsioonis kasutamiseks. c) Pesuruumi seadmeid toitvad kaabelliinid peavad olema kaitstud rikkevoolukaitselülitiga, mis antud paigaldises puuduvad. /.../ Keldrikorrusel puudub küttetorustiku peapotentsiaaliühtlustus. Ehitise metallosad tuleb ühendada peamaanduslatile maandusjuhi kaudu. d) Pole tagatud kaitseaparatuuri selektiivsus liitumispunkti kaitselüliti nimivooluga 16A, mis eeldab jaotuskeskustes kasutatavate kaitselülitite nimivooluks mitte üle 13A. Peajaotuskeskuse, millesse tuleb toitekaabel, kest on saadud kas prügimäelt või vanametalli kokkuostust ja ei tohiks olla paigaldatud 1999. a ehitatud elektripaigaldisse. Selles jaotuskeskuses peab olema 5
nõuetekohane kaitselahutuslüliti, tehtud siseneva kaabelliini PEN-juhi lahutus N- ja PEjuhiks, sest paigaldis peab olema ehitatud TN-S juhistikusüsteemis, milles kasutatakse kolme ja viiejuhilisi kaableid. See juhistikusüsteem eeldab neutraaljuhi (N-juht tunnusvärviga sinine) ja kaitsejuhi (PEjuht tunnusvärviga kollaroheline) rangelt lahutamist s.t. jaotuskeskuses peab olema eraldi Njuhtide ja PE-juhtide latt. Nende värvidega juhte ei tohi kasutada faasijuhtidena. Jaotuskeskuses peab olema elektriskeem, kaitselülitite ja juhtide tähistus, et oleks võimalik määrata mille toiteliiniga on tegemist. Sellest aga pole elektripaigaldise ehitaja midagi teadnud. Eelnev kehtib kõigi paigaldise jaotuskeskuste kohta. Neljajuhilise toitekaabellini korral tuleb teha paigaldisele kordusmaandus. Ekspert lisas täiendusena, et kollarohelist juhti tohib kasutada eranditul ainult PE ja PEN otstarbelise juhina. Teisi värvi juhte tohib kasutada faasi- ja või N-juhtidena vaid juhul kui need on otstes nõuetekohaselt tähistatud. Eeltoodut arvesse võttes ei saa kuidagi nõustuda kostja peamise vastuväitega, mille kohaselt „asjaolu, et elektrisüsteem elamus ei ole kaasaegne ega saagi ega peagi olema kaasaegne, ei saa olla varjatud puudus. Elektrisüsteem saab olla kaasaegne ainult uusehitises, kuid xxx Jõhvi elamu on ehitatud peale 1983. aastal väljastatud ehitusloa väljaandmist“. Nagu ekspert oma 21.12.2021. a hinnangus on märkinud, siis ei saa elektripaigaldise ehitamise aega lugeda varasemaks kui 1998. aasta ning hindamisel tuleb lähtuda sellel ajal kehtinud elektriohutusalastest eeskirjadest EEI. Sellest tulenevalt ei piisa puuduse kõrvaldamiseks niiöelda „paari kaabli või kaitsmete“ väljavahetamisest, kuna nii ekspert M L kui ka MHV Elektrikontrolli OÜ koostatud auditi protokolli tulemustest nähtub, et elamu elektripaigaldis tervikuna ei vasta ehitusajal kehtinud nõuetele ning puuduse kõrvaldamiseks tuleb kogu paigaldis uuesti välja ehitada, et see oleks ohutu ja võimaldaks ehitise sihipärast kasutamist. Elektrilevi OÜ poolt 16.11.2021. a läbiviidud kontrolli käigus selgus, et elektrikatkestuste põhjuseks oli justnimelt keskmisele kvaliteedile mittevastav elektrisüsteem (täpsemalt rikked hoone elektripaigaldises). Lisaks tõendavad ka eelmainitud auditites/eksperthinnangutes väljatoodud faktid seda, et ehitise elektripaigaldise puudused on sellised, mida hagejad ei oleks saanud kinnisasja ülevaatusel tuvastada. Nimetatud asjaolu (s.o nõuetele vastav ning toimiv elektrisüsteem/-elektripaigaldis, mis võimaldaks elamu sihtotstarbelist ja ohutut kasutamist) oli ostjate jaoks väga oluline ning kui müüja oleks enne müügitehingu toimumist ostjaid teavitanud asjal esinevast varjatud puudusest (mille varasemat esinemist on müüja suuliselt ostjatele pärast tehingu toimumist kinnitanud), mida ostja ei saanud asja üle vaadates näha, ei oleks ostja kinnisomandit ostnud või siis kindlasti mitte lepingus kokkulepitud hinnaga. Eeltoodust nähtub, et käesoleval juhul on kõik kahju hüvitamise nõude eeldused täidetud.
5.Hagejad on pöördunud Baltic Electrical Installations OÜ poole, kes on 27.12.2021. a teinud esmase pakkumise nr 081121-1E. Selles toodu kohaselt läheks xxx elektripaigaldise uus väljaehitamine/renoveerimine ehk puuduse kõrvaldamine maksma 19 147,98 eurot (s.o elektritööd koos 20% käibemaksuga). Sellele lisanduks varasemalt endist olukorda taastava viimistlustööde maksumus suurusjärgus 19 99,20 eurot (koos 20% käibemaksuga. Hagejad rõhutavad, et tegemist on esialgsete hinnapakkumistega ja hinnad võivad muutuda olenevalt tööde keerukusest. Hagejate hinnanguline kulu puuduse kõrvaldamiseks oleks kokku 19 147,98 + 19 999,20 = 39 147,18 eurot. Kohustuse rikkumisega tekitatud ja hüvitamisele kuuluv kahju hõlmab VÕS § 128 lg 3 järgi ka kulusid kahjuhüvitise saamiseks, mh kahju 6
hüvitamisega seotud nõuete esitamiseks. Lisaks on Riigikohus rõhutanud, et advokaadi kaasamine kohtueelsetele läbirääkimistele võib aidata kaasa kokkuleppele ning samuti aitab see pooli valmistuda kohtuvaidluseks, aidates teha kohtusse nõuete esitamiseks vajalikke või vähemalt mõistlikke kohtuväliseid toiminguid. Professionaalne õigusabi kohtueelses vaidluse staadiumis on seega vähemalt üldjuhul mõistlik ning sellega seotud kulud on hilisemal kahju hüvitamise nõudmisel ka hüvitatavad (Riigikohtu lahend 3- 2-1-138-10, p 26, 29). Hagejad on kandnud kulutusi nii kahju põhjuste väljaselgitamiseks kui ka õigusabikulusid kostjaga suhtlemiseks kohtueelses menetluses kokku summas 2 77,52 eurot, mis koosneb järgmisest: 180,00 eurot ELEKTRO-SISTEM AS elektripaigaldise ekspertiisi eest; - 800,00 eurot OÜ IMPERELEKTER elektriprojekti koostamise eest; - 144,00 eurot MHV Elektrikontroll OÜ elektripaigaldise auditi eest; - 250,00 eurot M L 21.12.2021. a xxx elamu elektripaigaldise ehituse olukorra hinnangu eest; - 623,52 eurot JeweLex Advokaadibüroo OÜ osutatud õigusabiteenuste eest; - 780,00 eurot Moor & Silm Law Firm osutatud õigusabiteenuste eest. Eelnevat arvesse võttes, paluvad hagejad kostjalt kahjuhüvitisena välja mõista 41 924,70 eurot (39147,18 + 2777,52). Hageja palub kostjalt alates hagi esitamisest viivise väljamõistmist põhivõlalt VÕS §-de 94 ja 113 alusel, kuni põhivõla tasumiseni.
KOSTJA VASTUS
6.25.02.2022. a esitatud kirjalikus vastuse hagile kostja hagi ei tunnistanud.
7.Hagejad nimetavad hagiavalduse punktis 1.2 hagi alusena asjaolu - „elamus kaob pidevalt elekter“. Hagejad pole aga kohtule nimetanud ega ka tõendanud neid asjaolusid, mis põhjustab nn „elektri kadumise“. Kostja seda asjaolu, et nn „elektri kadumine“ on asja mittevastavus lepingu tingimustele, omaks ei võta. Kostja on ka seisukohal, et väljendit „elektri kadumine“ ei saa kasutada menetluses, kus esitatakse hagi müüja vastu seonduvalt varjatud puudusega, sest hageja peab hagis siiski konkreetselt määratlema, milles seisneb asja mittevastavus lepingu tingimustele ehk antud juhul, milles seisneb elektripaigaldise varjatud puudus. Kuna hagejad ei ole suutnud hagis määratleda, mis nn „elektri kadumise“ põhjustab (milline elektriseade/elektriseadmed, millises ruumis, millisel korrusel, siis hagiavaldus ei vasta TsMS § 363 lg 1 p 2 nõuetele. TsMS § 363 lg 1 p 2 kohaselt hagiavalduses märgitakse hagi aluseks olevad faktilised asjaolud (hagi alus). Riigikohus on 16.12.2013. a otsuses tsiviilasjas nr 3-2-1-141-13 p-s 17 leidnud, et kohus ei pea ise tõenditest asjaolusid otsima. Hagejad ei ole hagiavalduses nimetanud ega tõendanud, mis põhjustab kinnistul nn „elektri kadumise“ ehk milles seisneb elektripaigaldise varjatud puudus. Hagejad pole seda seniajani välja selgitanud ega pole ka seniajani lubanud kostjal siseneda oma kinnistule koos vastava oma ala spetsialistiga, et selgitada välja elektrienergia väljalülitumise põhjus. Seega esitatud hagi on alusetu. Kostja on seisukohal, et nimetatud hagejate tegevusest on selgelt arusaadav ka hagejate tegelik eesmärk ning see ei olegi suunatud elektrienergia väljalülitumise põhjuste väljaselgitamisele, vaid üksnes kostja arvelt alusetule rikastumisele, lootes, et hagejad saavad kogu elamu elektripaigaldise kaasajastada ja seda kostja arvelt.
8.Hagejad on kohtule esitanud hagiavalduse lisa nr 9 all J Z nimelt hagejatele 24.11.2021. a esitatud vastuse, milles kostja selgitas veelkord hagejatele, et ostjad ei ole välja selgitanud, 7
mis konkreetselt elektrikatkestuse põhjustab, samas nõuavad ostjad müüjalt kogu kinnistu elektripaigaldise ehk kogu elektrisüsteemi väljavahetamist, kusjuures seda kaasajal kehtivatele nõuete järgi (mitte ehitusloa andmise ajal ja elamu ehitamise ajal kehtinud nõuete järgi) ning lisaks nõutakse veel sellega seonduvate remondikulude hüvitamist. J Z tegi samas 24.11.2021. a hagejatele esitatud vastuses ettepaneku olukord mõistusepäraselt lahendada ning välja selgitada elektrikatkestuse põhjus ja selgitas, et juhul kui peaks selguma, et tegemist on varjatud puudusega elektripaigaldises, siis J Z oli nõus hüvitama asja parandamisega seotud kulud. Kuna hagejad ei ole lubanud seniajani kostjat oma kinnistule elektrikatkestuse põhjuste väljaselgitamiseks, siis on ilmselge, et hagejad ei soovigi tegelikult olukorra lahendamist. Hagejate poolt esitatud hagist on võimalik aru saada, et hagejate hinnangul on elektripaigaldis ise varjatud puuduseks, see tähendab, et mitte ainult mõni element elektripaigaldisest, vaid kogu kinnistu elektripaigaldis terviklikult, st alates võrguettevõtja Elektrilevi OÜ liitmispunktist kuni elektrit tarbiva kodumasinani/seadmeni/lambini välja. Kostja aga leiab, et elektripaigaldise olemasolu ei saa olla varjatud puuduseks, sest elamu elektripaigaldis eksisteerib ka elektrienergiat tarbimata ning ka olenemata sellest, mis aastal see on välja ehitatud. Elektritarbimise puudumisega ehk elektri mittetarbimisega ei saa aga kaasneda hagejate poolt väidetud asjaolu, milleks on „elektri kadumine“. Seega saab hagejate poolt nn „elektri kadumine“ olla seotud üksnes hageja tarbimisega. Ilmselgelt on hagejad asunud kasutama elektripaigaldises uusi elektriseadmeid, mis on oluliselt suurema tarbimiskoormusega, kui eelmise omaniku ajal olevad elektriseadmed ning elektripaigaldis ei pea suurele tarbimiskoormusele lihtsalt vastu.
9.Hagejate poolt on tegelikult hagis välja toomata, milles konkreetselt seisneb asja mittevastavus lepingutingimustele. Millistel tingimustel ei vasta lepingu täitmiseks üleantud asi lepingutingimustele, on sätestatud VÕS § 217. VÕS § 217 lg 1 ostjale üleantav asi peab vastama lepingutingimustele, eelkõige koguse, kvaliteedi, liigi, kirjelduse ja pakendi osas. Lepingutingimustele peavad vastama ka asja juurde kuuluvad dokumendid. 13.08.2021. a kinnistu müügilepingu ning asjaõiguslepingu punktis 2.16 müüja kinnitas, et lepingu ese on ühendatud ning liitunud järgmiste tehnovõrkudega: elektrivarustus, veevarustus, kanalisatsioon, andmesidekaabel. Lepingu eseme kütteliigiks on lokaalküte. Selle asjaolu osas, et kinnistul on olemas elektrivarustus, ei saa olla poolte vahel vaidlust. Vaidlust ei saa olla ka selle asjaolu osas, et hagejad elektrienergiat jätkuvalt nimetatud kinnistul kasutavad. Seega asi vastab lepingu tingimustele.
10.13.08.2021. a kinnistu müügilepingu ja asjaõiguslepingu punkti 1.3 kohaselt ülalnimetatud aadressil asuvate ehitiste kohta on riikliku ehitisregistri elektroonilisse andmebaasi (www.ehr.ee) kantud järgmised andmed:
1.3.1.Hoone elamu, ehitisregistri koodiga xxx, esmane kasutus 1999. a, korruste arv 3, ehitusalune pind 162,2 m2, ehitise staatus kasutusel ja kaalutud energiakasutuse klass määramata.
1.3.2.Hoone kuur, ehitisregistri koodiga xxx, esmane kasutus 1999. a, korruste arv 1, ehitusalune pind 28 m2, ehitise staatus kustutatud ja kaalutud energiakasutuse klass määramata. Ehitisregistrist nähtuvate hoone dokumentide andmed on järgmised (sh ehitusload või –teatised ning kasutusload või –teatised): 253 on 27.12.1983. a väljastanud ehitusloa ehitise püstitamiseks nr 162. Seega pidid olema hagejad müügilepingut sõlmides teadlikud nendest asjaoludest, et elamu näol ei ole tegemist uusehitisega, vaid see on ehitatud mingil ajahetkel 1983-1999 aastate vahel ning seetõttu ei saa see vastata kõigile sellistele tehnilistele eeldustele, mis eeldatakse uusehitiselt 2021. aastal, muuhulgas kehtib see ka elektripaigaldise kohta. Seda asjaolu, et 8
kinnistul puudub kaasaja nõuetele vastav elektripaigaldis (ehk elektripaigaldis vastaks 2021. aastal ehitusloa väljastamiseks esitatud nõuetele), teadsid hagejad kui kinnistu ostuhuvilised juba enne müügilepingu sõlmimist ning läbi M Zi suuliste selgituste. M Z tutvustas isiklikult ja vahetult hagejatele kinnistut asukohaga xxx, Jõhvi ning selgitas neile suuliselt ka elektripaigaldisega seotud nüansse ja üksikasju. Kostja esitab kohtule tõendina M Zi kirjaliku seletuse, mis tõendab seda asjaolu, et M Z isiklikult näitas hagejatele kinnistut ning selgitas neile suuliselt kinnistuga seotud üksikasju, s.h ka elektripaigaldisega seonduvat, mis hõlmas asjaolu, et elektrijaotusvõrk ei ole uus ning millal toimib pealüliti väljalülitamine. Seega ostjad pidid olema teadlikud, et nad ostavad kinnistu, mille osas on antud välja ehitusluba 1983. aastal ning kasutusluba 1999. aastal, et ehitustegevus on toimunud nende aastate vahelisel perioodil ning et kinnistul asuv elektripaigaldis ei ole kaasaegne ehk elektripaigaldis on vana. Hagejad ei saa eeldada, et ostes kinnistu, mille oluliseks osaks on vana kasutuses olev hoone, et hoone olulised osad ja päraldised oleks omakorda kaasaegsed ehk seda oleks ka elektripaigaldis. Seega asi vastab müügilepingu tingimustele. Nimetatud asjaolu oli hagejale teada ka nende enda poolt tellitud eksperthinnangust. Hagejate tellimusel teostas hindaja veelkord kinnistu ülevaatuse ning eksperthinnangus on esile toonud kõik olulised kinnistuga seotud asjaolud. Kostja selgitab kohtule, et hagejad on lasknud enne müügitehingu toimumist kinnistu hinnata. AA on tellinud OÜ Kinnisvarabüroo Uus Maa eksperthinnangu, millest nähtub, et kutseline kinnisvara hindaja T P on koostanud eksperthinnangu, millise punktis 3.4 on märgitud, et hoone on ehitatud 1980-ndatel aastatel, EHR-s hoone esmase kasutuselevõtu aasta 1999. Samas ekspertarvamuses lk 10 tehnosüsteemid ja võrgud on nimetatud elektrivarustus - võrk, 220/380 V, 3 x 16A. Kostja on seisukohal, et ei saaks samuti olla vaidlust asjaolu osas, et kinnistul asuvas elektrivõrgus on võimalik kasutada elektrivarustust 220V ja 380V, ja et kinnistu elektrivõrk on ühendatud võrguettevõtja elektrivõrguga 3x16A ehk 3 faasiga ja peakaitse võimsus on 16 amprit. Seega asi vastab lepingutingimustele.
11.Hagiavalduses hagejad väidavad ja esitavad hagi alusena asjaolu, et Elektro-Sistem AS on tuvastanud 12.10.2021. a ekspertiisiaktis nr 155, et elamu elektripaigaldis ei vasta tehnilistele tingimustele, projektdokumentatsioonile esitatavatele nõuetele ja seadme ohutuse seadusega (SeOS) kehtestatud ohutusnõuetele ning, et elektripaigaldist on keelatud ettenähtud otstarbel kasutada. Kostja on seisukohal, et elamu elektripaigaldis ei peagi vastamata seadme ohutuse seadusega (SeOS) kehtestatud nõuetele. SeOS jõustus 01.07.2015. a, kuid elamu on ehitatud ajavahemikus 1983-1999. Seega esitatud tõend ei tõenda hageja väidet, et elektripaigaldis on nõuetele mittevastav.
12.Kostja oma 02.11.2021. a vastuses hagejatele juhtis õigustatult hagejate tähelepanu sellele asjaolule, et hagejate nõudmised põhinevad käesoleval hetkel elektripaigaldisele seatud tingimustel, kuid arvestades asjaoluga, et kinnistu esmaseks kasutusaastaks on 1999, siis ei saa nõuda ostjalt elektripaigaldise kaasajastamist ega nimetada elektripaigaldist tervikuna varjatud puuduseks.
13.Hagejad, et 05.11.2021. a edastasid hagejad kostjale nõudekirja varjatud puuduse kõrvaldamiseks ning andsid kostjale täiendava tähtaja, kuni 12.11.2021. a. 09.11.2021. a esitas müüja vastuse nõudekirjale, esitades omalt poolt hulgaliselt vastuväiteid, kuid ei pakkunud omapoolset lahendust tekkinud olukorrale. Seda asjaolu, et hagejad on esitanud 05.11.2021. a kostjale uue nõude ning 09.11.2021. a kostja sellele oma vastuse, kostja ei vaidlusta, kuid hagejad pole nimetatud tõenditest toonud välja olulisi asjaolusid. Nimelt kostja oma 09.11.2021. a vastuses on hagejatele selgitanud, et nende 05.11.2021. a nõudekirjas ei ole nimetatud, milline konkreetne elektriseade/elektriseadmed/millisel korrusel/millises ruumis elektrienergia kilbist välja lülitamise põhjustab/põhjustavad, samuti seda, millisest elektrikilbist. Samuti viitas kostja sellele asjaolule, kas nimetatud elektriseade/elektriseadmed asus/asusid elamus juba enne müügilepingu sõlmimist. Kostja selgitas tehniliselt hagejatele, 9
mis on elektrikilp ning mis on elektriseade ning selgitas, et hagejad peavad konkreetselt määratlema probleemi kirjelduse. 09.11.2021. a vastuses kostja muuhulgas selgitas, et müüja volitatud isik V I on käinud nii 26.10 kui ka 27.10 koos Gear Power OÜ esindajatega kohapeal olukorraga tutvumas ning teostanud mõõtmised ning tuvastanud, et probleem võib olla hoopis Elektrilevi OÜ haldusalas ning teatanud sellest ka Elektrilevi OÜ-le. Kostja viitas sellele ning viitab ka praegu sellele 09.11.2021. a vastuses esitatud asjaolule, et ebaõiged on hagejate väited selle kohta, et müüja ei reageeri ega paku ostjale lahendusi. Kokkuvõtvalt kostja oma 09.11.2021. a vastuses selgitas, et osta pole seniajani esitanud ühtegi ekspertiisi, millega oleks tuvastatud elektrikatkestuse põhjused ning kostja tegi omalt poolt ostjatele ettepaneku määratleda ära ühes nõudes kõik varjatud puudusega seonduvad asjaolud ning nimetada ära tõendid ning esitada need müüjale, et müüja saaks konkreetsele nõudele vastata.
14.Hagejad hagiavalduses väitsid, et 16.11.2021. a teostas Elektrilevi OÜ rikkebrigaad kohapealset kontrolli, kus kontrolli hetkel olid korraga sisse lülitatud kõige suurema elektritarbimisega seadmed: ahi, pliit, veekeetja, boiler, külmik ehk kontrolli teostati liini ülekoormuse situatsioonis. Tol hetkel elektri väljalülitust ei toimunud, kuid kui kõik eelnimetatud seadmed olid välja lülitatud ja rikkebrigaad oli lõpetanud peakaitsme vahetuse, toimus elektri väljalülitus lausa kahel korral ja seda madala elektritarbimise korral. 22.11.2021. a edastas Elektrilevi OÜ hagejatele omapoolse vastuse, milles teatas, et: „Elektrilevi rikkebrigaad on kliendi väljakutsel korduvalt objektil kohal käinud. Elektrilevile kuuluvas liitumiskilbis olevad seadmed on korras. Korduvate peakaitsme väljalülitamiste põhjuseks olid rikked kliendi elektripaigaldises. Need võisid põhjustada ka liitumiskilbis oleva peakaitsme omaduste halvenemist, mistõttu 16.11.2021. a hommikul rikkebrigaad liitumiskilbis oleva peakaitsme kindluse mõttes ka välja vahetas. Paraku peale uue peakaitsme paigaldamist toimus veel väljalülimisi, mis olid põhjustatud kliendi paigaldises olevast rikkest.“ Kostja on seisukohal, et olgugi, et faktiliselt on toimunud korduv peakaitsme väljalülitumine, siis selle põhjused on seniajani välja selgitamata, miks need toimusid. Sisuliselt hagejad väidavad, et elektripaigaldises on rike, kuid kus täpselt ja mis seda põhjustab, hagejad ise välja ei selgita ega lase ka kostjal välja selgitada, kuid nõuavad kostja arvel kogu elektripaigaldise väljavahetamist ning lisaks veel sellega seonduvaid remondikulusid.
15.Hagiavalduses hagejad väidavad, et 17.11.2021. a teostas EAK poolt akrediteeritud inspekteerimisasutus I065 MHV Elektrikontroll OÜ XXX asuva elektripaigaldise erakorralise auditi. 21.11.2021. a protokolli nr XXX kohaselt tuvastas auditi läbiviija, et: „elektripaigaldis ei vasta kehtestatud ohutusnõuetele ega ole ettenähtud otstarbel kasutamiseks ohutu ning antud elektripaigaldise viimine vastavusse ehitusajal kehtinud nõuetele eeldab praktiliselt kogu paigaldise renoveerimist. Tänasel päeval renoveerimine tähendab aga paigaldise väljaehitust vastavalt kehtivale normdokumentatsioonile.“ Nimetatud MHV Elektrikontroll OÜ erakorralises auditis punktides 9 ja 17 on selgitatud, et suures osas ei vasta paigaldises kasutatud juhistik kehtinud nõuetele. Juhistikuna tuli kasutada planksoonega, minimaalselt 1,5 mm2 ristlõikega vaskkaableid milles ahelajuhtideks on faasijuhid, neutraaljuht ja kaitsejuht. Kasutatud on alumiiniumkaableid (lubatud on kasutada alates ristlõikest 16 mm2) ja vaskkaableid, mis ei ole ette nähtud elektriinstallatsioonis kasutamiseks (EEI 3-1 p 132.2.2, EEI 3-5 p 524).
16.Kuna standard EEI 3-5 punkt 5.2.4 lubab kasutada mitmefaasilises ahelas faasijuhtide ristlõikes kuni 16mm2 vasekaablit või kuni 25 mm2 alumiiniumkaablit, siis on alusetu viidata juhistiku mittevastavusele, kui seda pole tuvastatud. Seega on juhistiku mittevastavus hageja poolt seniajani tõendamata. Selgitusena on auditisse märgitud punktide 11 ja 29 osas, et pesuruumi seadmeid toitvad kaabelliinid peavad olema kaitstud rikkevoolukaitselülitiga, mis antud paigaldises puuduvad (EEI 3-7 p 701.53, 701.55). Keldrikorrusel puudub küttetorustiku 10
peapotentsiaaliühtlustus. Ehitise metallosad tuleb ühendada peamaanduslatile maandusjuhi kaudu (EEI 3-4 p 413.1.2). Isegi juhul kui peaks olema õige auditis toodud selgitus, et pesuruumi seadmeid toitvad kaabelliinid peavad olema kaitstud rikkevoolukaitsmega, siis kostja on nõus selle maksumuse hagejatele hüvitama. Kuna tänapäeval on kasutuses ka nimetatud kombikaitsmed ehk kaitseseadmed, milles liigvoolu ja rikkevoolukaitse on ühes korpuses ning see paigaldatakse nn tavalise automaadi asemele jaotuskilpi, siis kostja on nõus kompromissina hüvitamata hagejatele nimetatud kombikaitsme maksumuse ehk rikkevoolukaitsme maksumuse summas 33,30 eurot.
17.Selgitusena on auditisse märgitud punktide 13 ja 21 osas, et pole tagatud kaitseaparatuuri selektiivsus liitumispunkti kaitselüliti nimivooluga 16A, mis eeldab jaotuskeskustes kasutatavate kaitselülitite nimivooluks mitte üle 13A. Peajaotuskeskuse, millesse tuleb toitekaabel, kest on saadud kas prügimäelt või vanametalli kokkuostust ja ei tohiks olla paigaldatud 1999. a ehitatud elektripaigaldisse. Selles jaotuskeskuses peab olema nõuetekohane kaitselahutuslüliti, tehtud siseneva kaabelliini PEN juhi lahutus N- ja PEjuhiks, sest paigaldis peab olema ehitatud TN-S juhistikusüsteemis, milles kasutatakse kolme ja viiejuhilisi kaableid. See juhistikusüsteem eeldab neutraaljuhi (N juht tunnusvärviga sinine) ja kaitsejuhi (PE-juht tunnusvärviga kollaroheline) rangelt lahutamist, s.t jaotuskeskuses peab olema eraldi N-juhtide ja PE-juhtide latt. Nende värvidega juhte ei tohi kasutada faasijuhtidena. Jaotuskeskuses peab olema elektriskeem, kaitselülitite ja juhtide tähistus, et oleks võimalik määrata mille toiteliiniga on tegemist. Sellest aga pole elektripaigaldise ehitaja midagi teadnud. Eelnev kehtib kõigi paigaldise jaotuskeskuste kohta. Neljajuhilise toitekaabelliini korral tuleb teha paigaldisele kordusmaandus (EEI 3-1 p 132.10, EEI 3-4 p 462, EEI 3-5 p 514, EEI 3-5 p 542). Antud paigaldise viimine vastavusse ehitusajal kehtinud nõuetele eeldab praktiliselt kogu paigaldise renoveerimist. Tänasel päeval renoveerimine tähendab aga paigaldise väljaehitust vastavalt kehtivale normdokumentatsioonile. Kostja on soovinud siseneda hagejate kinnistule oma ala spetsialistiga, et teostada omalt poolt kontroll ja vajalikud mõõtmised ning arvutamised. Hagejad ei ole kostjale võimaldanud seda tegevust teha. Kostja oleks asjatundja abil saanud muuhulgas välja selgitada ka justnimelt hagejate poolt elektriseadmete kasutamise tarbimiskäitumist arvestades, vastavate elektriseadmete tarbimisvõimsust arvestades ning seda summeerides, kontrollida sedasama kaitseaparatuuri selektiivsust, millele on MHV Elektrikontroll OÜ oma auditis viidanud. Kostja ei saa ilma hagejate loata teha tegevust, mis võimaldaks välja selgitada peakaitse automaatkäivituse ehk siis kontrollida, kas jaotuskeskustes kasutatavate kaitselülitite nimivool on üle 13A (MHV Elektrikontroll OÜ auditis välja toodud nimivool), kui hageja käivitab oma elektriseadmed ja need asuvad elektrienergiat tarbima. See asjaolu, millele MHV Elektrikontroll OÜ viitab, et tähistused peaksid olema sellised, et oleks võimalik aru saada, mille toiteliiniga oleks tegemist, on lihtsasti teostatav ning selleks ei ole vaja elektripaigaldist ümber ehitada, vaid üksnes toiteliinid ära tähistada. Tähistuse puudumine või siis selle olemasolu ei takista/piira/välista elektrienergia tarbimist elektriseadmetes. Kostja on sisuliselt paratamatult pandud olukorda, kus hageja ise ei saa oma probleemi olemusest aru ega ei selgitada seda välja, kuid nõuab samas, et kostja lahendaks olukorra, kuid ei luba kostjat oma kinnistule elektripaigaldisega seotud peakaitse iseenesliku käivitamise ehk vooluahela katkestamisega seotud probleemistiku põhjuste välja selgitamisele.
18.Müügilepingu sõlmimise järgselt kostja ja hageja suhtlus algas sellest, et peakaitse käivitub ja katkestab elektrivooluahela, mis omakorda takistab elektriseadmete kasutamist. Hagejad ei ole soovinud saada selgust antud küsimuses, vaid soovivad üksnes ostetud vanasse majja uue elektripaigaldise ehitamist. Kostja on seisukohal, et hagejad alusetult seovad antud juhul elektripaigaldise kasutamisel ebamugavust põhjustava asjaolu väljaselgitamise ning nende kõrvaldamise uue elektripaigaldise ehitamisega. Kostja leiab, et see on väga tore, et 11
hagejad soovivad oma kinnistul asuva elektripaigaldise kaasajastada, kuid selle eest ei pea maksma kostja. Kostja vastutus saab piirduda ainult asja lepingutingimustele mittevastavusega ehk varjatud puudusega.
19.Kostja tegi oma 24.11.2021. a vastuses hagejatele veelkord ettepaneku viia müüja kulul läbi Elektro-Sistem AS poolt täiendav kontroll/audit elamus XXX ning nimetatud ettepaneku sisu oli alljärgnev: J Z teeb AAle ja D Aile omapoolse alljärgneva ettepaneku, mille kohaselt Elektro-Sistem AS vastavat pädevust omav spetsialist siseneb AA ja D Ai loal nende poolt sobival ajal nende kinnistule (aeg kooskõlastatakse kolme osapoole: Elektro-Sistem AS, Ostjate ning Müüja vahel eelnevalt ning J Zl on õigus saata koos Elektro-Sistem AS töötajaga kinnistule ka omapoolne volitatud esindaja) seda asukohaga: XXX, Jõhvi ning teostab J Z tellimisel ning J Z kuludega vajaminevad toimingud (mõõtmised) elektripaigaldisele ning kontrollib üle elektriseadmed ning tuvastab ise, milline elektriseade elektrikatkestuse põhjustab (juhul kui põhjustab) ning dokumenteerib elektrikatkestuse esinemisel selle konkreetse koha ning põhjuse ning annab omapoolse hinnangu probleemi võimalikuks lahendamiseks. Hagejad ettepanekuga ei nõustunud. Seega hagejad ei olnud huvitatud elektripaigaldise rikke põhjuste väljaselgitamisest.
20.Kostja peab vajalikuks selgitada, et 13.08.2021. a lepingu punkti 3.1. kohaselt oli lepingu eseme ehk kogu kinnistu müügihinnaks 140 000 eurot. 13.08.2021. a lepingust nähtub, et lepingu esemeks olev kinnistu on hoonestatud ning kinnistul asub elamu ning elekter ning elektrisüsteem moodustab ainult tühise osa kinnistust. Samas rahaliselt hagejad soovivad kostjalt hüvitist umbes 30% ulatuses kinnistu müügihinnast. Kahju ei saa olla rikastumise aluseks, mida samas hagejad käesoleval juhul üritavad saavutada. Hagejad on oma kahjunõude esitamisel lõviosas tuginenud asjaolule, milleks on uue elektrisüsteemi rajamise maksumus. Hagejad soovivad kostjale esitatu põhjal rajada hoopis teistsuguse elektrisüsteemi, kui nende omandatud elamus. Sisuliselt hagejad soovivad sellega saada täiendavat kasu, mis aga VÕS § 127 lg 5 alusel oleks välistatud.
21.Kostja on seisukohal, et lepingu ese vastab elementaarsetele elamistingimustele ning vastab ka 13.08.2021. a müügilepingu tingimustele ning kostja ei ole lepingut rikkunud. Elamus on olemas elektrisüsteem, mis vastab lepingutingimustele. Kostja J Z elas nimetatud XXX, Jõhvi kinnistul ca 20 aastat ning kunagi sellist probleemi nagu hagejad kirjeldavad, ei esinenud. Hagejad kasutavad igapäevaselt nimetatud elektrisüsteemi, neil on elamus elekter, nad saavad elamut kütta. Juhul kui hagejad peaksid asuma edasises menetluses väitma, et nad ei kasuta elektripaigaldist, siis kostja saab tõendada, et hagejate väide pole tõene.
22.Kostja on seisukohal, et hagejate poolt nimetatud puudus tuleneb tegelikult hagejatest ning on otseselt seotud hagejate poolt kinnistule paigaldatud uute elektriseadmetega ning tuleneb hagejate poolt uutest elektriseadmetest tuleneva tarbimisvõimsuse kasvust. Hageja lähenemine on, et vahet ei ole kui palju ma kasutan elektriseadmeid ja millise võimusega seadmeid ma kasutan, siis elektripaigaldis peaks kõik välja kannatama. Selline lähenemine on vastuolus füüsikareeglitele. See, et esineb rike kliendi elektripaigaldises ei ole automaatselt varjatud puudus, vaid selle rikke põhjus tulebki välja selgitada ning seda on võimalik välja selgitada üksnes selliselt, et kontrollida üle, millised elektriseadmed on hageja kinnistul välja vahetanud ning kuidas toimub hageja tarbimine. 12
23.Kostja leiab, et M L poolt tehtud ekspertiis ei ole kostjale siduv, kuna teda ei kaasatud ekspertiisi menetlusse ning ta ei saanud anda omapoolseid selgitusi ega esitada omapoolseid küsimusi eksperdile. Kostja peab vajalikuks rõhutada, et M L väide „...tegemist juba rekonstrueerimisega“ ei tugine õiguslikule alusele, nimelt vastavalt Ehitusseadustiku § 4 lg 3 järgi ehitise ümberehitamine ehk rekonstrueerimine on ehitamine, mille käigus olemasoleva ehitise omadused muutuvad oluliselt. Kahju hüvitamise eesmärgiks ei saa olla, et oluliselt muudetakse elektripaigaldise omadusi. Kostja on seisukohal, et eksperdi poolt nimetatud elektripaigaldise ehitamise aasta 1998 ei ole õige ega tugine tõenditele, kuna ekspert on samas ekspertiisis ise väitnud, et kaablid ning kaitselülitid pärinevad erinevatest ajajärkudest. Ekspert oma sellekohasele järeldusele jõudes selgitanud, et kasutatud on MMJ tüüpi kaableid, kuid samas on MHV OÜ käinud kinnistul kohapeal ning tuvastanud, et kasutatud on vask ja alumiiniumkaableid, seega ekspert M L seisukoht on ebaõige ning sellesse tuleks suhtuda kriitiliselt. Hagejad on seisukohal, et Elektro-Sistem, MHV OÜ ja M L poolt koostatud ekspertiisid tõendavad, et elektripaigaldis ei vasta nõuetele. Hagejate hinnangul tuleb nõuetele vastavuse ajaks hinnata aega, millest on lähtunud ekspert M L ehk elektripaigaldise ehitamise aega ei saa lugeda varasemaks kui 1998. aasta ning hindamisel tuleb lähtuda sellel ajal kehtinud elektriohutusalastest eeskirjadest EEI. Kostja selle seisukohaga ei nõustu. M L hinnang 1998. aasta osas põhineb sisuliselt sellel, et eksperdi hinnangul on fotodelt näha, et kasutatud on MMJ tüüpi kaableid, mida hakati tootma Soomes SFS 2091 standardi järgi. M L ei ole käinud kinnistul koha peal, vaid on lähtunud esitatud fotodest. MHV Elektrikontrolli OÜ on käinud nimetatud kinnistul koha peal ning väidab auditis, et kasutatud vask ja alumiiniumjuhtmeid, mitte MMJ tüüpi kaableid, seega eksperdi M L väide MMJ tüüpi kaablite kasutamise kohta ei vasta tõele. Hagejad hagiavalduses viitavad sellele asjaolule, et Elektrilevi OÜ poolt 16.11.2021. a läbiviidud kontrolli käigus selgus, et elektrikatkestuste põhjuseks oli justnimelt keskmisele kvaliteedile mittevastav elektrisüsteem (täpsemalt rikked hoone elektripaigaldises). Lisaks tõendavad ka eelmainitud auditites/eksperthinnangutes väljatoodud faktid seda, et ehitise elektripaigaldise puudused on sellised, mida hagejad ei oleks saanud kinnisasja ülevaatusel tuvastada. Hagejate sellekohane väide on tõendamata. Elektrilevi OÜ pole tuvastanud, et elektrikatkestuse põhjuseks oleks keskmisele kvaliteedile mittevastav elektrisüsteem. Samuti on tõendamata hagejate väide, nagu oleks puudused sellised, mida hagejad ei oleks saanud kinnisasja ülevaatusel tuvastada. Peakaitse ning jaotuskilbid on kõik avatavad ning tegemist pole varjatud puudusega. Hagejad väidavad, et nimetatud asjaolu (s.o nõuetele vastav ning toimiv elektrisüsteem/-elektripaigaldis, mis võimaldaks elamu sihtotstarbelist ja ohutut kasutamist) oli ostjate jaoks väga oluline ning kui müüja oleks enne müügitehingu toimumist ostjaid teavitanud asjal esinevast varjatud puudusest (mille varasemat esinemist on müüja suuliselt ostjatele pärast tehingu toimumist kinnitanud!), mida ostja ei saanud asja üle vaadates näha, ei oleks ostja kinnisomandit ostnud või siis kindlasti mitte lepingus kokkulepitud hinnaga. Kostja on seisukohal, et elektripaigaldis võimaldab elamu sihtotstarbelist kasutamist ning hagejad kasutavad ning on kasutanud elamut alates valduse üleandmisest kuni käesoleva ajani ning seal elektrienergiat tarbinud. Seega elamu elektripaigaldis võimaldab elamu sihtotstarbelist kasutamist ning hagejate väide on ebaõige.
13
24.Hagejad on kohtule esitanud tõendi (hagiavalduse lisa nr 12) ning väidavad hagiavalduses, et hagejad pöördusid Baltic Electrical Installations OÜ poole, kes on 27.12.2021. a teinud esmase pakkumise nr 081121-1E (lisa 12), milles toodu kohaselt läheks XXX elektripaigaldise uus väljaehitamine/renoveerimine ehk puuduse kõrvaldamine maksma 19 147,98 eurot (s.o elektritööd koos 20% käibemaksuga). Sellele lisanduks varasemalt endist olukorda taastava viimistlustööde maksumus suurusjärgus 19 999.20 eurot (koos 20% käibemaksuga; lisa 13). Hagejad rõhutavad, et tegemist on esialgsete hinnapakkumistega ja hinnad võivad muutuda olenevalt tööde keerukusest. Hagejate hinnanguline kulu puuduse kõrvaldamiseks oleks kokku 19 147,98 + 19 999,20 = 39 147,18 eurot. Kostja on seisukohal, et kostja ei saa olla vastutav kogu elamu elektripaigaldise kaasajastamise eest vaid tema vastutust saaks jaatada ja seda saaks seonduda üksnes varjatud puudusega, mis on seniajani välja selgitamata. Elektripaigaldis on erinevate kehaliste esemete süsteem, mis koosneb väga erinevatest osadest, milleks on näiteks pealüliti, automaadid, rikkevoolulüliti, kaabel, lüliti, lamp jms. Hagejad on seisukohal, et juhul kui üks kaablijupp või siis üks lüliti ei toimi nii nagu nemad eeldasid seda toimivat, siis see tähendab omakorda kogu elektrisüsteemi väljavahetamise vajadust.
25.Kostja juhib kohtu tähelepanu sellele asjaolule, et kõik hagejate poolt tellitud hinnapakkumised nii Elektro-Sistem OÜ hinnapakkumine kui Baltic Electrical Installations OÜ hinnapakkumine põhinevad Imperelekter OÜ poolt koostatud projektil. Nimetatud Imperelekter OÜ projekti viimane lisa nimega 282021_PP_EL-8-01-spets.pdf alusel on koostatud nii Elektro-Sistem OÜ hinnapakkumine kui Baltic Elektrical Installations OÜ hinnapakkumine. Nimetatud väide on kontrollitav komponentide identsuse võrdlemisel. Nimetatud elektriprojekti seletuse esimeselt leheküljel on nimetatud, et projekti koostamise lähteandmeteks on tellija lähteülesanne ja soovitused. Ehk siis tellija (antud juhul hagejate) soovitusel on olnud vajalik suurem peakaitsme võimsus ehk 3x32 A. Sisuliselt hagejad teadsid, et nende elektriseadmete mugavaks kasutamiseks vajaliku elektrienergia tarbimiseks ei piisa peakaitsme võimsusest 3x16 A.
26.Hagejad on esitanud hagis kostja vastu ka VÕS § 128 lg 3 alusel kulude, mis seonduvad nõuete esitamisega kahju hüvitamiseks. Kostja on seisukohal, et nimetatud kulud ei ole põhjendatud. Ükski nimetatud kuludest ei ole aidanud kaasa hagejate probleemi väljaselgitamisele ning selle kõrvaldamisele. Seda on pakkunud hagejale üksnes kostja, kes on pakkunud hagejale ka oma kaasabi elektripaigaldise rikke põhjuste väljaselgitamiseks ning palunud luba siseneda koos oma ala eksperdiga hagejate kinnistule, mida hagejad pole põhjendamatult võimaldanud. Hagi ese (kahjunõue) tuleneb vähemalt osaliselt hagejate enda tegevusest tulenevatest asjaoludest. Seega juhul, kui hagejad suudavad ära põhistada vähemalt mingiski ulatuses varjatud puuduse olemasolu omandatud kinnistul ja sellest tuleneb mingiski ulatuses kahjunõue, siis VÕS § 139 lg 1 tuleb hagejate kahjunõuet vähendada selles ulatuses, millises on nad ise põhjustanud selle kahju tekkimist. Hagejad võtsid kohe alguses selge suuna, et ehitada välja elamus uus elektripaigaldis ning on lasknud selleks koostada Imperelekter OÜ uue elektriprojekti ning selle põhjal kõik hinnapakkumised. Samas kui arvestada MHV Elektrikontroll OÜ auditis väljatoodud põhjuseid, näiteks rikkevoolukaitse puudumine, siis rikkevoolukaitset kui komponenti pole mainitud ei Elektro-Sistem OÜ hinnapakkumises ega ka Baltic Elektrical Installations OÜ. Kui näiteks rikkevoolukaitse 14
puudumist saaks pidada varjatud puuduseks, siis jääb selgusetuks, miks ei näe kumbki hinnapakkumine seda komponenti ette.
HAGEJATE VASTUS KOSTJA VASTUSELE
27.Hagejad esitasid 01.04.2022. a vastuse kostja vastusele.
28.Tuvastamaks rikke olemust ja allikat, pöördusid hagejad erakorralise auditi teostamiseks nii Elektro-Sistem AS poole kui ka MHV Elektrikontroll OÜ poole, kes viisid kohapeal läbi elektripaigaldise ekspertiisid. Elektro-Sistem AS 12.10.2021. a koostatud ekspertiisist nr 155 nähtub, et objekti ülevaatusel tuvastati puuduseid nii tehnilises dokumentatsioonis kui ka elektripaigaldise ülesehituses ning eksperdi kokkuvõtva järelduse kohaselt on elektripaigaldist keelatud ettenähtud otstarbel kasutada, kuna see ei vasta tehnilistele tingimustele, projektdokumentatsioonile esitatavatele nõuetele ja õigusaktidega (SeOS) kehtestatud ohutusnõuetele. Samale järeldusele jõudis ka MHV Elektrikontroll OÜ ekspert oma 27.11.2021. a auditis nr MHV-21-03893: elektripaigaldis ei vasta kehtestatud ohutusnõuetele, ei ole ettenähtud otstarbel kasutamiseks ohutu ja paigaldise viimine vastavusse ehitusajal kehtinud nõuetele eeldab praktiliselt kogu paigaldise renoveerimist.
29.Müügilepingu esemeks oleval kinnisasjal esineb varjatud puudus (sh oli see olemas juba müügi hetkel) – puudub nõuetele vastav, ohutu ning toimiv elektrisüsteem/-elektripaigaldis, mis võimaldaks elamu sihtotstarbelist ja ohutut kasutamist. Tegemist oli varjatud puudusega, mida hagejad ostjatena ei oleks saanud näha müügilepingu esemeks oleva elamu visuaalsel ülevaatamisel enne müügitehingu toimumist ja seda põhjusel, et a) peakaitsme ja jaotuskilpide kappide avamisega ei oleks saanud tuvastada elektripaigaldisel esinenud puuduseid ning hagejatel puuduvad vastavad erialateadmised elektrisüsteemide ehituse kohta (sel põhjusel telliti ka eelmainitud ekspertiisid); ja b) elektrikatkestused on tingitud elamu elektripaigaldisest tervikuna, mitte „katkisest lülitist“ või „ülemäärasest elektritarbimisest“ nagu väidab kostja.
30.Kostja väited, et „hageja ei saa oma probleemi olemusest aru“, „hagejad ei ole huvitatud elektripaigaldise rikke põhjuste väljaselgitamisest“ ning „üks kaablijupp või siis üks lüliti ei toimi“ on ümber lükatud ka hagejate esitatud dokumentaalsete tõenditega, milleks on ElektroSistem AS 12.10.2021. a koostatud ekspertiisiakt nr 155 (hagi lisa 2), MHV Elektrikontroll OÜ 27.11.2021. a audit nr MHV-21-03893 (hagi lisa 7), riiklikult tunnustatud eksperdi elektripaigaldiste ja elektripaigaldiste projektide valdkonnas M L 21.12.2021. a hinnanguga (hagi lisa 11) ning Elektrilevi OÜ 22.11.2021. a kirjaliku vastusega hagejatele (hagi lisa 6) ning elektriku M. N kirjalike selgitustega (vastuse lisa 2). Hoopis kostja ise ei soovi aru saada ja tunnistada tõsiasja, et müügilepingu esemel oli müügi hetkel oluline varjatud puudus: s.o puudub nõuetele vastav, ohutu ning toimiv elektrisüsteem/-elektripaigaldis, mis põhjustab alates elamu hagejate kasutusse minemisest kuni tänaseni pidevalt elektrikatkestusi elamus ning mille tagajärjel ei ole võimalik elamut sihtotstarbeliselt kasutada (s.t kasutada elektriseadmeid neid kahjustamata ning kartmata, et lisaks elektri väljalülitamisele võib 15
tekkida mingil hetkel ka nt ohtlik lühis vms). Kostja ei ole esitanud ühtegi tõendit, mis kinnitaks tema paljasõnalisi väiteid, et a) elamu elektripaigaldis vastab nõuetele ja on kasutamiseks ohutu; b) varasemalt, s.o perioodil, mil kostja elamut kasutas, elektrikatkestusi ei esinenud; c) elamu elektripaigaldis vastab vähemalt keskmisele kvaliteedile; d) rikked on tingitud „katkisest lülitist / juhtmest“2 ; d) „elektri kadumine“ saab olla seotud üksnes hageja tarbimisega; e) hagejad ei ole huvitatud rikke põhjuste väljaselgitamisest.
31.Mis puudutab aga kostja poolt 25.02.2022. a vastuse lisana esitatud M Z kirjalikku seletust selle kohta, et majaga tutvumise ajal olid hagejad „informeeritud elektrijuhtmestiku olukorrast /.../ hoiatatud, et üldise pealüliti välja lülitumine toimub juhul, kui köögis on suur elektriseadmetest tulenev ülekoormus (lülitatakse ühel ajal tööle elektripliit, veekeetja, ahi), mille peale nad vastasid: meil korteris see tihti juhtub, see ei ole probleem / (enne maja ostu) Aja D sõitsid kohale oma vanematega. Isa tegi fotod elektrijaotuskilpidest ja küttesüsteemist“, siis on tegu paljasõnaliste ja tõendamata väidetega. Esmalt on tegu vastuoluliste väidetega, kuna kostja enda sõnul (mida ta kinnitab ka oma vastuse lk 10) ei ole hageja kirjeldatud probleemi (s.o elektri väljalülitumist) kunagi esinenud. Tekib küsimus, et kui seda ei esinenud, kuidas sai siis keegi sellest hagejaid teavitada? Teiseks on Elektrilevi OÜ rikkebrigaadi poolt 16.11.2021. a toimunud kontrolli käigus mh viidud läbi katse, kus köögis olid samaaegselt sisse lülitatud kõik suuremad elektritarbijad (ahi, pliit, veeketja, boiler, külmik), kuid sel momendil elektri väljalülitust ei toimunud, mis ei kinnita M. Zi väidet, et väljalülitusi põhjustab tarbimise ülekoormus. Samuti on eluliselt mitteusutav M. Zi väide, et elektri väljalülitumine ”ei ole hagejate jaoks probleem, sest meil korteris juhtub seda tihti”, kuna hagejad ei ole midagi sellist kostjale ega M. Zile kunagi väitnud ning kui see poleks hagejate jaoks probleem, puuduks poolte vahel täna nimetatud küsimuses vaidlus. Hagejad käisid tõesti enne müügitehingu toimumist majaga tutvumas, sh koos vanematega, kuid keegi ei teinud sel hetkel fotosid elektrijaotuskilpidest ja küttesüsteemist.
32.Elektripaigaldis ei vasta kehtivatele ohutusnõuetele ja seeläbi on müügilepingu esemel oluline varjatud puudus. Hagejad eeldasid, et elamu hindamisakti koostanud OÜ Kinnisvarabüroo UUS MAA eksperdile esitati omaniku (s.o kostja) esindaja poolt tõepärane info ning hindaja poolt visuaalsel vaatlusel tuvastatu vastab tõele. Teisisõnu usaldasid hageja hindaja poolt hindamisaktis toodud infot, millest nähtub, et elamu tehnosüsteemid, sh elektrijuhtmestik on 2000-ndatel suuremas osas uuendatud ja seega peaksid vastama ka tänapäevastele nõuetele. Alles pärast kinnisasja müüki on kostja asunud väitma, et „elektripaigaldis võis olla valmis ehitatud juba enne 1998. aastat“ ning 25.02.2022. a menetlusdokumendis märkinud, et „Nimetatud elamu omandas kostja J Z endine abikaasa D Z /.../ [kes] on väitnud, et tema omandas nimetatud elamu ca 1998. aastal ning tema mäletamist mööda oli elamu elektripaigaldis juba põhiosas välja ehitatud. Tema on nimetatud elamus teinud remonti siseinterjööris ning renoveerinud maja katuse ja fassaadi, kuid elektripaigaldis oli juba 1998. aastal põhiosas välja ehitatud, et tema on vahetanud pistikuid, lampe jms, kuid põhiosas on kõik sama, mis tema poolt elamu ostmise ajal.“ Eeltoodust tulenevalt kinnitab kostja seega ise, et on hindajale ja ka hagejatele esitanud enne müügilepingu sõlmimist valeväiteid elamu elektripaigaldise ja –süsteemide seisukorra ja ehitusaja kohta ehk kostja vastutus tuleneb ka VÕS § 14 lõikes 2 nimetatud kohustuse rikkumisest, mis annab hagejatele õiguse nõuda kahju hüvitamist. Kuigi kostja on arvamusel, et kohus peaks selgitama välja 16
elektripaigalise ehitamise aasta ning kostja ise on esitanud müügilepingu sõlmise eelselt (s.o kinnisasja väärtuse hindamise läbiviinud OÜ Kinnisvarabüroo UUS MAA eksperdile avaldatud info) ja selle järgselt (s.o nii kohtueelses, kui kohtumenetluses) vastukäivat infot elektripaigaldise ehituse aja kohta, on hagejad esitanud tõendina riiklikult tunnustatud ekspert M L 21.12.2021. a hinnangu, kus viimane tuvastas mh elektripaigaldise umbkaudse ehitusaja. M L on selgitanud oma hinnangu lk 1 (hagi lisa nr 11), et kuigi „ei ole täpselt teada elektripaigaldise ehituse aasta, kuid on teada elamu kasutusloa väljaandmise aeg 06.09.1999. Alates 1995 aastast kehtestati kohustuslikuna elektriohutusalased eeskirjad EEI, mis kehtisid kohustuslikuna aastani 2003. Kuni 1995 aastani kehtisid de facto nõukogudeaegsed eeskirjad EEE. Hinnangu tegemiseks kasutada olevate piltide järgi on kasutatud erinevatest ajajärkudest olevaid kaableid ja uuemat tüüpi kaitselüliteid. Piltidel nähtavaid MMJ tüüpi kaableid hakati tootma Soomes standardi SFS 2091 järgi 1998 aastal. Arvestades piltidel nähtavaid kaableid ja kaitselüliteid, ei saa elektripaigaldise ehitamise aega lugeda varasemaks kui 1998. aasta, mistõttu tuleb hindamisel aluseks võtta sellel ajal kehtinud elektriohutusalased eeskirjad EEI.“ Kostjad ei ole esitanud ühtegi omapoolset tõendit, mis riiklikult tunnustatud ekspert M L arvamuse ümber lükkaks.
33.VÕS § 217 lõike 2 punkti 2 kohaselt tuleb asja lepingutingimustele vastavuse kontrollimisel lähtuda sellise asja tavalisest kasutusviisist ehk kasutusvõimalustest, mida ostja tavaliselt sellisest asjast oodata võib. Selleks tuleb kontrollida, kas asi on tavapärase kasutusviisi raames eesmärgipäraselt kasutatav. Riigikohus on oma praktikas märkinud, et elamu vastab elementaarsetele elamistingimustele mh siis, kui eluruumides asub ohutu elektripaigaldis (Riigikohtu lahend 3-2-1-43-15, p 18). Kui asi ei ole selle ostjale üleandmise hetkel eesmärgipäraselt kasutatav, toob see VÕS § 217 lg 2 p 2 alusel kaasa asja lepingutingimustele mittevastavuse isegi juhul, kui asja puudused on asja vanust ning sellest tingitud seisundit arvestades tavalised. Sel juhul oleks asi § 217 lg 2 p 2 kohaselt lepingutingimustele mittevastav hoolimata sellest, et asi on keskmise kvaliteediga § 77 lg 1 tähenduses (Riigikohtu lahend 3-2-1-115-04). VÕS § 217 lg 2 p 2 ning § 77 lg 1 omavahelises konkurentsis prevalveerib üldjuhul § 217 lg 2 p 2, mis on § 77 lg 1 suhtes erisätteks.
34.Hageja poolt kohtule esitatud Elektro-Sistem AS 12.10.2021. a elektripaigaldise ekspertiisi aruanne nr 155, MHV Elektrikontroll OÜ 21.11.2021. a elektripaigaldise erakorralise auditi protokoll nr MHV-21-03893 ja nende põhjal koostatud M L 21.12.2021. a hinnang on dokumentaalsed tõendid TsMS § 272 lg-te 1 ja 2 mõistes. Selguse mõttes täpsustavad hagejad, et fotod, mis M Lle esitati ja millele ta oma kokkuvõttes viitab, tehti siiski XXX elamus MHV Elektrikontroll OÜ eksperdi poolt. See, et MHV Elektrikontroll OÜ oma 21.11.2021. a koostatud protokollis ei viita MMJ tüüpi kaablite kasutamisele, ei tähenda, et M L hinnang oleks väär. M L on oma 21.12.2021. a hinnangus märkinud, et „piltide järgi on kasutatud erinevatest ajajärkudest olevaid kaableid /.../ piltidel [on] nähtavad MMJ tüüpi kaablid“ ehk ekspert on viidanud sellele, mida ta piltidelt tuvastas/nägi ja kuidas ta jõudis veendumusele, et elektripaigaldise ehitamise aeg ei saa olla varasem kui 1998. a /.../.
35.Kui ostjal on asja parandamise nõue § 222 lg 1 alusel, võib ta nõuda parandamist müüjalt ja anda talle selleks ka täiendava tähtaja, mille möödumisel võib ostja asja ise § 222 lg 5 alusel parandada lasta ning nõuda müüjalt selleks tehtud mõistlike kulutuste hüvitamist. 17
Riigikohus on selgitanud, et alternatiivselt kantud kulutuste hüvitamisele VÕS § 222 lg 5 tähenduses, saab ostja nõuda müüjalt VÕS § 115 lg 1 alusel elamu puuduste kõrvaldamiseks tulevikus tehtavate kulutuste hüvitamist. Selline kahju on hõlmatud lepingu nõuetekohase täitmise kohustuse kaitse-eesmärgiga VÕS § 127 lg 2 tähenduses ning sellist kahju saab tõendada asjatundja koostatud puuduste kõrvaldamise maksumuse kalkulatsiooniga (Riigikohtu lahend nr 3-2-1-5-12, p 33). Kostja omapoolset hinnapakkumist esitanud ei ole. Samuti ei ole kostja esile toonud, milline hagejate poolt puuduste kõrvaldamiseks esile toodud toimingutest on tegelikkuses ebavajalik vaid on üldsõnaliselt märkinud, et elektrisüsteemi ümberehitus ei ole vajalik ning piisaks „mõne katkise lüliti / juhtmejupi vahetusest“. Hagejad kostjaga ei nõustu. Hagejad on selgelt esile toonud, millest puuduste kõrvaldamiseks pädevatelt ettevõtetelt võetud hinnapakkumised koosnevad ja milliseid toiminguid on asjas puuduste kõrvaldamiseks vaja teha. VÕS § 127 lg 1 järgi tuleb hagejad asetada olukorda, mis oleks võimalikult lähedane sellele, kui nad oleks ostnud elamu, millel ei ole varjatud puudusi. Kostja on rikkunud lepingust tulenevaid kohustusi ning andnud hagejatele üle puudustega lepingueseme, kostja vastutab lepingu rikkumise eest, puudus oli olemas riisiko üleminekul ostjale (s.o hagejatele), ostja ei teadnud lepingu sõlmimise ajal puudusest ega pidanudki teadma, samuti ei ole sõlmitud müüja vastutust piiravat kokkulepet. Samuti on olemas põhjuslik seos tekkinud kahju ja kostja rikkumise vahel. Mõistlikud on asja parandamiseks tehtud kulud juhul, kui need ei ületa keskmiselt vastava toimingu tegemiseks vajalikke kulusid. Seadus ei nõua ostjalt võimalikest parandamise võimalustest odavaima valimist. Vaidluse korral peab parandamiskulu ebamõistlikkusele tuginema müüja, st kui ostja tõendab puuduse kõrvaldamiseks tegelikult kantud kulu suuruse, peab müüja põhjendama, miks on selline kulu ebamõistlik. Kostja müüjana käesoleval juhul ei ole põhjendanud, miks tema hinnangul hagejate kahjuhüvitise nõue ebamõistlik on. Toimiv ja ohutu elektrisüsteem on elamu väga oluline osa, võimaldades selle sihtotstarbelist kasutamist. Üksnes väide, et hüvitisenõue on umbes 30% kinnistu müügihinnast, ei ole aluseks hüvitisenõude vähendamiseks.
36.VÕS § 127 lg 1 järgi on kahju hüvitamise eesmärgiks kahjustatud isiku asetamine olukorda, mis on võimalikult lähedane olukorrale, milles ta oleks olnud, kui kahju hüvitamise kohustuse aluseks olevat asjaolu ei oleks esinenud ning VÕS § 127 lg 5 kohaselt ei tohi isik kahju hüvitamise läbi üldjuhul rikastuda. Kasu maha-arvamisel tuleb teisest küljest aga arvestada, et kahju tekitamisega põhjuslikus seoses oleva kasu mahaarvamine ei tohi VÕS § 127 lg 5 kohaselt olla vastuolus kahju hüvitamise eesmärgiga VÕS § 127 lg 1 tähenduses ning kohtul tuleb kaaluda, kas kannatanu suhtes on õiglane arvata maha kasu olukorras, kus kannatanul ei ole objektiivselt võimalik kasu saamist kahju hüvitamise käigus vältida (Riigikohtu lahend nr 3-2-1-133-15, p 17). Kui aga kostja leiab, et VÕS § 127 lg 5 kuulub kohaldamisele, siis on tuleb kostjal välja tuua, mis ulatuses tuleb kahjuhüvitist vähendada ehk kostja peab välja tooma missuguses ulatuses on hagejad rikastunud ning seda tõendama. Siinjuures tuleb aga arvestada, et VÕS § 127 lg 5 tõendina esitanud erinevate ekspertide hinnangud, millest nähtub, et puuduse kõrvaldamiseks ei piisa „kaablijupi“ või „mittetoimiva lüliti“ väljavahetamisest vaid selleks, et olemasolev elektripaigaldis viia vastavusse 1999. a kehtinud normdokumentidele tuleb kogu paigaldis uuesti välja ehitada. Hagejate hinnangul on kõik remonditööde kalkulatsioonis olevad tööd koos materjalidega hinnatavad kui puuduse 18
kõrvaldamiseks vajalikud tööd ja materjalid ehk hagejatel ei ole objektiivselt võimalik kasu saamist kahju hüvitamise käigus vältida.
KOHTUOTSUSE PÕHJENDUSED
37.Kohus leiab, et hagi on põhjendatud osaliselt ja tuleb osaliselt rahuldada.
38.Müügileping (I kd tl 14-23). Asja materjalidest nähtub, et 13.08.2021. a koostas ja tõestas Tallinna notar XX notariaalakti (lepingudokumendi „Kinnistu müügileping, hüpoteegi seadmise leping ja asjaõigusleping, milles osalesid J Z (esindaja V Ii kaudu, müüja), AA ja D A (ostjad) ning Luminor Bank AS (hüpoteegipidaja). Lepingu esemeks oli kinnisasi XXX, Jõhvi linn, Jõhvi vald, Ida-Viru maakond (registriosa nr XXX, katastritunnus XXX) koos selle oluliste osade ja päraldistega. Kinnisasjal paikneb elamu (esmane kasutus 1999, ehitusalune pind 162,2 m2), kuur (esmane kasutus 1999, ehitusalune pind 28 m2). 27.12.1983. a on väljastatud ehituslube nr 162 ehitise püstitamiseks. Müüja esindaja kinnitas, et lepingu esemel ei ole mingeid müüjale teadaolevaid varjatud puudusi, millest müüja ei ole ostjale teatanud või mida ostja ei saanud märgata ülevaatuse teostamisel (lepingu p 2.1.4); lepingu ese on ühendatud ning liitunud järgmiste tehnovõrkudega: elektrivarustus, veevarustus, kanalisatsioon, andmesidekaabel, lepingu eseme kütteliigiks on lokaalküte (lepingu p 2.1.6). Ostjad kinnitasid, et on üle vaadanud lepingu eseme oluliseks osaks oleva ehitise ning müüja poolt selle kohta esitatud dokumentatsiooni ning on eelnimetatud andmete alusel teadlik ehitise seisukorrast (lepingu p 2.2.3). Lepingu eseme ostuhind oli 140 000 eurot (lepingu p 3.1). Müüja ja ostjad leppisid kokku, et lepingu eseme otsene valdus antakse ostjatele üle hiljemalt 01.09.2021. a (lepingu p 4.1). Notar on lepingus selgitanud müüja vastutust lepingu eseme puuduste eest, teatamiskohustust ja õiguskaitsevahendeid (lepingu p 7.3 ja 7.4).
39.Hagejad on kohtule esitanud Elektro-Sistem AS 12.10.2021. a elektripaigaldise ekspertiisi (I kd tl 24), mille kokkuvõte kohaselt elamu elektripaigaldis ei vasta tehnilistele tingimustele, projektdokumentatsioonile esitatavatele nõuetele ja seadme ohutuse seadusega (SeOS) kehtestatud ohutusnõuetele; elektripaigaldist on keelatud ettenähtud otstarbel kasutada; MHV Elektrikontroll OÜ 21.11.2021. a elektripaigaldise erakorralise auditi (I kd tl 40-44), mille otsuse kohaselt elektripaigaldis ei vasta kehtestatud ohutusnõuetele ega ole ettenähtud otstarbel kasutamiseks ohutu; paigaldise viimine vastavusse ehitusajal kehtinud nõuetele eeldab praktiliselt kogu paigaldise renoveerimist, tänasel päeval renoveerimine tähendab aga paigaldise väljaehitust vastavalt kehtivale normdokumentatsioonile; riiklikult tunnustatud eksperdi elektripaigaldiste ja elektripaigaldiste projektide valdkonnas M L 21.12.2021. a hinnangu (I kd tl 77-80), mille kokkuvõttes on märgitud: Lähtudes MHV Elektrikontrolli OÜ koostatud auditi protokollist ja Elektro-Sistem AS aruandega kaasas olnud piltidest, ei vasta Jõhvis XXX asuva elamu elektripaigaldis kasutusele võtu ajal (06.09.1999) kehtinud 19
normdokumentidele. Olemasoleva elektripaigaldise viimine vastavaks 1999 aasta kehtinud normdokumentidele tähendab sisuliselt kogu paigaldise uuesti väljaehitamist. Selliselt peab ehitatav paigaldis vastama praegu kehtivatele normdokumentidele.
40.AA on 13.07.2021. a tellinud vara (XXX hoonestatud kinnistu) turuväärtuse hindamise esitamiseks krediidiasutusele. Hindamise on teostanud OÜ Kinnisvarabüroo Uus Maa hindaja T P. 23.07.2021. a eksperthinnangu (I kd tl 127-144) kohaselt on vara turuväärtus 142 000 eurot; ehitisregistris on väljastatud ehitusluba ehitise püstitamiseks 27.12.1983. a, EHR-is viited kasutusloale puuduvad, kasutusluba on väljastatud 20.09.1999. a, hoone on ehitatud 1980-ndatel aastatel, EHR-is hoone esmase kasutuselevõtu aasta 1999; veevarustus: tsentraalne, soe vesi elektriboileriga, elektrivarustus: võrk, 220/380V, 3 x 16A; 2000-ndatel aastatel valdavalt uuendatud tehnosüsteemid -suuremas osas elektrijuhtmestik /.../ Tehnosüsteemid on heas töökorras /.../
41.D A on tellinud OÜ-lt Imperelekter XXX elektrivarustuse põhiprojekti (projekt 26.10.2021. a, I kd tl 158-176).
42.AA ja A.V.R. Elekter OÜ on 10.03.2022. a sõlminud töövõtulepingu XXX elektrivarustuse renoveerimiseks (II kd tl 39-42) tööde maksumusega 18 269,96 eurot (käibemaksuga).
43.Asjakohased õigusnormid ja Riigikohtu praktika.
43.1.VÕS § 217 lg 1 sätestab, et ostjale üleantav asi peab vastama lepingutingimustele, eelkõige koguse, kvaliteedi, liigi, kirjelduse ja pakendi osas. Lepingutingimustele peavad vastama ka asja juurde kuuluvad dokumendid. Sama paragrahvi lg 2 p 2 sätestab, et asi ei vasta muu hulgas lepingutingimustele, kui kokkuleppe puudumisel asja omaduste kohta ei sobi asi teatud eriliseks otstarbeks, milleks ostja seda vajab ja mida müüja lepingu sõlmimise ajal teadis või pidi teadma, kui müüja võis mõistlikult tugineda müüja erialastele oskustele või teadmistele, muul juhul aga otstarbeks, milleks seda liiki asju tavaliselt kasutatakse.
43.2.VÕS § 218 lg 1 esimese lause kohaselt müüja vastutab asja lepingutingimustele mittevastavuse eest, kui mittevastavus on olemas juhusliku hävimise ja kahjustamise riisiko üleandmise ajal ostjale, isegi kui mittevastavus ilmneb hiljem.
43.3.VÕS § 77 lg 1 kohaselt võlgnik peab kohustuse täitma lepingule või seadusele vastava kvaliteediga. Kui lepingulise kohustuse täitmise kvaliteet ei tulene lepingust või seadusest, peab lepingupool kohustuse täitma asjaolusid arvestades vähemalt keskmise kvaliteediga.
43.4.VÕS § 218 lg 1 kohaselt vastutab müüja asja lepingutingimustele mittevastavuse eest, kui mittevastavus on olemas juhusliku hävimise ja kahjustumise riisiko ülemineku ajal ostjale, isegi kui mittevastavus ilmneb hiljem.
43.5.Kui asi ei vasta lepingutingimustele, võib ostja nõuda müüjalt asja parandamist või asendamist, kui see on võimalik ja sellega ei põhjustata müüjale ebamõistlikke kulusid või põhjendamatuid ebamugavusi, arvestades muu hulgas asja väärtust, lepingutingimustele 20
mittevastavuse olulisust ning ostja võimalust saada lepingutingimustele vastav asi oluliste ebamugavusteta mujalt (VÕS § 220 lg 1). Kui ostja nõuab õigustatult asja parandamist ja müüja ei tee seda mõistliku aja jooksul, võib ostja asja ise parandada või lasta seda teha ning nõuda müüjalt selleks tehtud mõistlike kulutuste hüvitamist (VÕS § 222 lg 5).
43.6.Kahju hüvitamise nõude eeldusteks on VÕS § 115 lõike 1 kohaselt müügilepingu mittetäitmine ja müüja vastutus mittetäitmise eest. See, millal müüja kohustuse rikkumise eest vastutab, tuleneb VÕS §-dest 103 ja 104. VÕS § 115 lõikes 2 sätestatud eeldustel võib müügilepingu mittetäitmise korral nõuda kahju hüvitamist ka täitmise asemel ning sellisel juhul on nõude sisuks ostjale nende kahjulike tagajärgede hüvitamine, mis tekivad lepingulise kohustuse täitmata jäämise tõttu. VÕS § 127 lg 1 alusel on kahju hüvitamise eesmärk kahjustatud isiku asetamine olukorda, mis on võimalikult lähedane olukorrale, milles ta oleks olnud, kui kahju hüvitamise kohustuse aluseks olevat asjaolu ei oleks esinenud.
43.7.Võlausaldaja võib VÕS § 115 lg 1 ja § 128 lõike 3 alusel võlausaldaja nõuda lepingu rikkumise korral kahju hüvitamist, kui täidetud on eelkõige järgmised üldised eeldused: võlgnik on lepingut rikkunud (VÕS § 115 lg 1); - võlgnik vastutab lepingu rikkumise eest (VÕS § 115 lg 1); - võlausaldajale on tekkinud või tekib kahju (VÕS § 127 lg 1, § 128); kahju on hõlmatud rikutud lepingulise kohustuse kaitse-eesmärgiga (VÕS § 127 lg 2); - kahju oli rikkumise võimaliku tagajärjena võlgnikule lepingu sõlmimise ajal ettenähtav (VÕS § 127 lg 3); - rikkumise ja kahju vahel on põhjuslik seos (VÕS § 127 lg 4).
43.8.VÕS § 127 lg 5 kahjuhüvitisest tuleb maha arvata igasugune kasu, mida kahjustatud isik sai kahju tekitamise tagajärjel, eelkõige tema poolt säästetud kulud, välja arvatud juhul, kui kasu mahaarvamine oleks vastuolus kahju hüvitamise eesmärgiga.
43.9.Müügilepingu esemeks oleva asja lepingutingimustele mittevastavuse korral saab ostja kasutada müüja vastu seaduses sätestatud õiguskaitsevahendeid, kui müüja vastutab lepingu rikkumise eest (Riigikohtu lahend 3-2-1-129-12, p 25).
43.10.Riigikohus on lahendis 3-2-1-46-17 asunud seisukohale, et maja kasutamine elamiseks eeldab selle mõistlikku soojakskütmise võimalust ja soojapidavust, mida saab pidada elamu tavalise kasutamise eelduseks (vt ka nt Riigikohtu 25. oktoobri 2004. a otsus tsiviilasjas nr 32-1-115-04, p 21). Kui see võimalus täielikult või osaliselt puudub, on tegemist VÕS § 217 lg 2 p-s 2 nimetatud lepingueseme puudusega. Lisaks ei saa puudulikult soojustatud ja seetõttu vähese soojapidavusega maja olla vähemalt keskmise kvaliteediga VÕS § 77 lg 1 teise lause mõttes ja selle ehitamine vastata heale ehitustavale. Kvaliteeti piirav kokkulepe pidanuks selleks sisalduma müügilepingus (Riigikohtu 20. märtsi 2012. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-512, p 29). Kui ostetud eluruum elementaarsetele tingimustele ei vasta, tuleb seda pidada lepingueseme mittevastavuseks lepingutingimustele, kui pooled ei ole lepingueseme omadusi detailselt kokku leppinud või on eraldi kokku leppinud, et eluruum ei pea mõnele elementaarsele elutingimusele vastama (Riigikohtu 19. novembri 2012. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-129-12, p 23).
43.11.Varjatud puudusteks on lepingutingimustele mittevastavused, mida ostja ei võinud avastada asja temalt eeldatava hoolsusega üldiselt väliselt üle vaadates (Riigikohtu otsus 21
tsiviilasjas nr 3-2-1-100-15, p 31). Varjatud puuduste tuvastamisel tuleb lähtuda eriteadmisteta isiku, mitte asjatundja mõistlikest ja põhjendatud järeldustest (Riigikohtu otsus 3-2-1-46-17, p 25).
43.12.Lepingutingimustele vastavaks võib osutuda ka asi, millel on tuvastatud selle vanusele tavapärane kulumine või vananemine. Seega tuleb müügilepingu eseme lepingutingimustele vastavuse hindamiseks asja omadusi puudutava kokkuleppe puudumisel hinnata, mida võis ostja eseme vanust, kasutusotstarvet ja senist tegelikku kasutust arvestades müügilepingu eseme seisukorra kohta mõistlikult oodata. Kui müügilepingu eseme seisukord on halvem sellest, mida võis ostja eseme vanust, kasutusotstarvet ja senist tegelikku kasutust arvestades müügilepingu eseme seisukorra kohta mõistlikult oodata, võib tegemist olla müügilepingu eseme lepingutingimustele mittevastavusega VÕS § 217 lg 2 p 2 ja § 77 lg 1 tähenduses Riigikohtu lahend 2-21-1758/64, p 10.2).
43.13.Müüja vastutab müüdud asja puuduse eest eelkõige siis, kui on täidetud järgmised tingimused (vt mh Riigikohtu otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-100-15, p 21): puudus oli olemas riisiko ülemineku ajal ostjale (VÕS § 218 lg 1); puudus ei tulenenud ostjast (VÕS § 101 lg 3); ostja ei teadnud lepingu sõlmimise ajal puudusest ega pidanudki teadma (VÕS § 218 lg 4); sõlmitud ei ole müüja vastutust piiravat kokkulepet või ei saa müüja sellele tugineda (VÕS § 221 lg 2); ostja on teatanud puudusest müüjale mõistliku aja jooksul pärast seda, kui ta puudusest teada sai või pidi teada saama, v.a kui teatamata jätmine on mõistlikult vabandatav (VÕS § 220 lg 3), puudus tekkis müüja tahtluse või raske hooletuse tõttu (VÕS § 221 lg 1 p 1) või kui müüja puudusest teadis või pidi teadma, kuid ei avaldanud seda ostjale (VÕS § 221 lg 1 p 2, Riigikohtu lahend 2-17-1937/52, p 16).
43.14.Riigikohus on lahendis 3-2-1-43-15 (p 18) leidnud: „Kolleegium ei nõustu ka ringkonnakohtu seisukohtadega, mis puudutavad elektrijuhtmestiku seisukorda. Ringkonnakohus ei ole kõigepealt tuvastanud, et müügikuulutuse väide „uus elektrijuhtmestik" ei ole saanud müügilepingu osaks, st et müüjad oleksid ostjale teatanud või lepingusse lisanud, et tegelikult ei ole tegemist täielikult uue elektrijuhtmestikuga. Sellistel asjaoludel ei ole võimalik nõustuda ringkonnakohtu järeldusega, et hageja sai mõistlikult lähtuda sellest, et vana hoone puhul vajab elektrisüsteem üldjuhul eraldi tähelepanu ja võib tekkida vajadus teha selle uuendamiseks kulutusi. Selline seisukoht võinuks olla õige juhul, kui müüjad oleksid lepingus juhtinud tähelepanu elektrisüsteemi uuendamise vajadusele või vähemalt ei oleks müügikuulutuses märkinud eespool viidatud teavet. Elektrijuhtmestiku korrashoid on ohutuse seisukohalt äärmiselt oluline. Nii on elektriinseneri koostatud aktis nt märgitud, et duširuumi elektripaigaldis on eluohtlik (I kd, tl 137). Kolleegiumi hinnangul tuleb lugeda hagejale müüdud korteriomandi puuduseks see, et sellel ei olnud elektrijuhtmestiku osas kokkulepitud omadusi VÕS § 217 lg 2 p 1 järgi, ning see, et korteriomandi elektrijuhtmestikul ja seega korteriomandil tervikuna ei olnud ka tavalisi omadusi p 2 tähenduses (eluohtlikkuse puudumine).
44.Poolte vahel ei saa olla mõistlikku vaidlust selles, et kostja müüjana vastutab tuvastatud puuduste eest (VÕS § 218) kuna a) puudused olid olemas riisiko ülemineku ajal hagejatele ehk ostjatele; b) puudus ei tulenenud hagejast; c) hagejad ostjatena ei teadnud lepingu 22
sõlmimise ajal puudusest ega pidanudki teadma; d) sõlmitud ei ole kostja kui müüja vastutust piiravat kokkulepet või ei saa kostja müüjana sellele tugineda.
45.Müügilepingu sõlmimise eelselt avaldati hagejatele, et elamu elektrijuhtmestik on 2000ndatel aastatel suuremas osas uuendatud ja seega vastab tänapäevastele nõuetele. Nimetatud asjaolu fikseeriti m.h hindamisaktis. Sellisest müüja avaldusest ja elektrijuhtmestiku uuendamise eraldi väljatoomisest saab mõistlik inimene aru, et hoone elektrisüsteem ei ole mitte ainult korras ning turvaliselt kasutatav vaid ka ajakohastatud.
46.Ostes kinnisasja, mille oluliseks osaks on kasutuses olev elumaja, siis ei pea ostja hakkama tegema kulutusi elumaja elektripaigaldise ümberehitamiseks ja elamu elektripaigaldis peab olema turvaliselt kasutatav ja töötav (seda ka siis kui elektripaigaldis on rajatud 1980-1990-ndatel aastatel). Kui aga müüja poolt rõhutatakse elektrisüsteemi uuendamist, siis seda enam peab elamu elektripaigaldis olema töökorras, turvaliselt kasutatav ja ei pea kasutamiseks vajama kohest ümberehitamist. Kostja ei ole hagejatele ei lepingu sõlmimise eelselt ega lepingus avaldanud ja pooled ei ole kokku leppinud selles, et hagejad ostavad lepingu eseme, millel on puudustega ja eluohtlik elektripaigaldis. Müüja kinnitas müügilepingus ostjatele, et müügilepingu esemel ei ole varjatud puuduseid. Pärast müügilepingu sõlmimist ja hagejate poolt elamusse kolimist selgus, et elektrisüsteem ei toimi nõuetekohaselt ja toimuvad pidevad peakaitsme väljalülitused. Tuvastamaks pidevate väljalülitamiste põhjused tellisid hagejad ekspertiisi. Kuna kostja ei nõustunud eksperdi arvamusega, tellis hageja veel mitu sõltumatut ekspertarvamust, mis kõik jõudsid eraldiseisvalt samale järeldusele - elamu elektrisüsteem ei vasta kasutusele võtmise ajal kehtinud nõuetele ja on kasutamiseks ohtlik ning nõuab tervikuna uuesti väljaehitamist.
47.Eksperdi M L hinnangus on välja toodud MHV Elektrikontrolli OÜ koostatud auditi protokollist konkreetsed ning olulised puudused, mida kinnitasid m.h Elektro-Sistem AS aruandega kaasas olnud fotod ning mille kohta on ekspert lisanud omapoolsed kommentaarid: a) Elamu kohta pole esitatud ei elektripaigaldise projekti ega teostusjooniseid. Elektro-Sistem AS aruandega kaasas olnud pildid kinnitavad elektripaigaldise ehitaja madalat kvalifikatsiooni; b) Suures osas ei vasta paigaldises kasutatud juhistik kehtinud nõuetele. Juhistikuna tuli kasutada planksoonega, minimaalselt 1,5 mm2 ristlõikega vaskkaableid milles ahelajuhtideks on faasijuhid, neutraaljuht ja kaitsejuht. Kasutatud on alumiiniumkaableid (lubatud on kasutada alates ristlõikest 16 mm2 ) ja vaskkaableid, mis ei ole ette nähtud elektriinstallatsioonis kasutamiseks; c) Pesuruumi seadmeid toitvad kaabelliinid peavad olema kaitstud rikkevoolukaitselülitiga, mis antud paigaldises puuduvad. /.../ Keldrikorrusel puudub küttetorustiku peapotentsiaaliühtlustus. Ehitise metallosad tuleb ühendada peamaanduslatile maandusjuhi kaudu; d) Pole tagatud kaitseaparatuuri selektiivsus liitumispunkti kaitselüliti nimivooluga 16A, mis eeldab jaotuskeskustes kasutatavate kaitselülitite nimivooluks mitte üle 13A. Peajaotuskeskuse, millesse tuleb toitekaabel, kest on saadud kas prügimäelt või vanametalli kokkuostust ja ei tohiks olla paigaldatud 1999. a ehitatud elektripaigaldisse. Selles jaotuskeskuses peab olema nõuetekohane kaitselahutuslüliti, tehtud siseneva kaabelliini PEN-juhi lahutus N- ja PE-juhiks, sest paigaldis peab olema ehitatud TN-S juhistikusüsteemis, milles kasutatakse kolme ja viiejuhilisi kaableid. See juhistikusüsteem eeldab neutraaljuhi (N-juht tunnusvärviga sinine) ja kaitsejuhi (PE-juht tunnusvärviga kollaroheline) rangelt lahutamist s.t. jaotuskeskuses peab olema eraldi Njuhtide ja PE-juhtide latt. Nende värvidega juhte ei tohi kasutada faasijuhtidena. Jaotuskeskuses peab olema elektriskeem, kaitselülitite ja juhtide tähistus, et oleks võimalik määrata mille toiteliiniga on tegemist. Sellest aga pole elektripaigaldise ehitaja midagi teadnud. Eelnev kehtib kõigi paigaldise jaotuskeskuste kohta. Neljajuhilise toitekaabelliini korral tuleb teha paigaldisele kordusmaandus. Ekspert lisas täiendusena, et kollarohelist juhti tohib kasutada eranditul ainult 23
PE ja PEN otstarbelise juhina. Teisi värvi juhte tohib kasutada faasi- ja või N-juhtidena vaid juhul kui need on otstes nõuetekohaselt tähistatud.
48.Seetõttu ei nõustu kohus kostja vastuväidetega, mille kohaselt „asjaolu, et elektrisüsteem elamus ei ole kaasaegne ega saagi ega peagi olema kaasaegne, ei saa olla varjatud puudus. Elektrisüsteem saab olla kaasaegne ainult uusehitises, kuid XXX Jõhvi elamu on ehitatud peale 1983. aastal väljastatud ehitusloa väljaandmist“. Nagu ekspert oma 21.12.2021. a hinnangus on märkinud, siis ei saa elektripaigaldise ehitamise aega lugeda varasemaks kui 1998. aasta ning hindamisel tuleb lähtuda sellel ajal kehtinud elektriohutusalastest eeskirjadest EEI. Sellest tulenevalt ei piisa puuduse kõrvaldamiseks nii-öelda „paari kaabli või kaitsmete“ väljavahetamisest, kuna nii ekspert M L kui ka MHV Elektrikontrolli OÜ koostatud auditi protokolli tulemustest nähtub, et elamu elektripaigaldis tervikuna ei vasta ehitusajal kehtinud nõuetele ning puuduse kõrvaldamiseks tuleb kogu paigaldis uuesti välja ehitada, et see oleks ohutu ja võimaldaks ehitise sihipärast kasutamist. Elektrilevi OÜ poolt 16.11.2021. a läbiviidud kontrolli käigus selgus, et elektrikatkestuste põhjuseks oli justnimelt keskmisele kvaliteedile mittevastav elektrisüsteem (rikked hoone elektripaigaldises). Lisaks tõendavad ka auditites/eksperthinnangutes väljatoodud faktid seda, et ehitise elektripaigaldise puudused on sellised, mida hagejad ei oleks saanud kinnisasja ülevaatusel tuvastada. Kohus ei nõustu ka kostja vastuväitega selle kohta, et elektrikatkestuste ilmseks põhjustajaks on hagejate elektriseadmed, mille võimsusele elektripaigaldis ei pea vastu. Hagejate väljakutsel on Elektrilevi OÜ rikkebrigaad korduvalt XXX asuval objektil kohal käinud. Viimase poolt viidi 16.11.2021. a läbi kohapealne kontroll, mille käigus vahetati välja liitumiskilbis olev peakaitse ja teostati mh katse liini ülekoormuse situatsioonis ehk kontrolliti, kas väljalülitus võib olla tingitud elamus olevate suuremate elektritarbijate (s.o ahi, pliit, veeketja, boiler, külmik) samaaegsest kasutamisest. Tol hetkel elektri väljalülitust ei toimunud, kuid kui kõik eelnimetatud seadmed olid välja lülitatud, toimus elektri väljalülitus lausa kahel korral ja seda madala elektritarbimise korral. Elektrilevi OÜ järelduste kohaselt, olid nimetatud väljalülitused põhjustatud kliendi elektripaigaldises olevast rikkest. Seega ei põhjusta väljalülitusi mitte hageja poolt kasutatavad tarbijad vaid rikked süsteemis endas.
49.Müügilepingu esemel oli müügi hetkel oluline varjatud puudus: s.o puudub nõuetele vastav, ohutu ning toimiv elektrisüsteem/-elektripaigaldis, mis põhjustab alates elamu hagejate kasutusse minemisest elektrikatkestusi elamus ning mille tagajärjel ei ole võimalik elamut sihtotstarbeliselt kasutada (s.t kasutada elektriseadmeid neid kahjustamata ning kartmata, et lisaks elektri väljalülitamisele võib tekkida mingil hetkel ka nt ohtlik lühis). Kostja ei ole esitanud ühtegi tõendit, mis kinnitaks tema paljasõnalisi väiteid, et a) elamu elektripaigaldis vastab nõuetele ja on kasutamiseks ohutu; b) varasemalt, s.o perioodil, mil kostja elamut kasutas, elektrikatkestusi ei esinenud; c) elamu elektripaigaldis vastab vähemalt keskmisele kvaliteedile; d) rikked on tingitud „katkisest lülitist / juhtmest“ ; d) „elektri kadumine“ saab olla seotud üksnes hageja tarbimisega; e) hagejad ei ole huvitatud rikke põhjuste väljaselgitamisest.
50.Kostja väitel pidid hagejad: a) olema müügilepingut sõlmides teadlikud, et elamu on ehitatud mingil ajahetkel 1983- 1999 aastate vahel ning ei saa seetõttu vastata kõigile sellistele tehnilistele eeldustele, mis eeldatakse uusehituselt 2021. aastal ning kuna elektripaigaldis võis olla valmis ehitatud juba enne 1998. aastat, siis ei peagi see vastama 1999. a kehtinud nõuetele; b) arvestades elamu ehitusaega ette nägema, et elektripaigaldis ei pea uuele tarbimiskoormusele vastu. Lisaks on kostja arvamusel, et selleks, et kohus saaks tuvastada elektripaigaldise nõuetele vastavust, tuleks kõige pealt välja selgitada, millal elektripaigaldis on ehitatud ja mis aja nõuetele see peaks vastama. Elamu hindamisakti punkti 3.4 alapunktist „Seisukord ja remondivajadus“ nähtub järgmine info: „Hoone on 24
rekonstrueeritud 2000ndatel aastatel - vahetatud katusekate, välisseinad lisasoojustatud ja paigaldatud uus välisviimistlus, vahetatud aknad, uksed. Uuendatud on enamike ruumide siseviimistluskatted (s.h saunaruumid renoveeritud peale 2010.a) ja valdavalt uuendatud tehnosüsteemid - suuremas osas elektrijuhtmestik.“ Sellele eelnevalt on punkti 3.4 „Elamu kirjeldus“ alguses märkus, et „Allikas: /.../ omaniku esindaja suuline info“ lahtris „Tehnovõrgud ja –süsteemid“ märkus „Andmed põhinevad omaniku esindaja ütlustel, Üksikelamu ümberehitamise hinnangul ja Ehr andmetel“ 3 . Lisaks on hindamisakti lk 4 punkti 1 alapunktis „Eksperthinnangu kehtivuse eeldused“ toodud välja, et hindaja lähtus hinnangu koostamisel sellest, et „hindajale esitatud informatsioon ja dokumentatsioon on tõesed“ ja „hinnataval varal ei esinenud selle ülevaatamismomendil varjatud puudusi, mille olemasolu mõistlikult tegutsev hindaja ei tuvastanud ega pidanudki tuvastama“. Sellele järgnevalt on alapunktis „Klauslid hindaja piiratud vastutuse kohta“ märkus: „hindaja ei ole teostanud ehitiste uuringuid ega inspekteerinud vara neid osasid, mis on kaetud, varjatud või ligipääsmatud. Hindamise teostamisel lähtusime eeldusest, et need vara osad on heas seisundis. Me ei saa avaldada mingit arvamust vara nende osade kohta, mida me ei ole inspekteerinud, käesolev aruanne ei kinnita vara struktuuri ja kattematerjalide laitmatust (EVS 875-4:2015).“4 Eeltoodust tulenevalt eeldasid hagejad, et elamu hindamisakti koostanud OÜ Kinnisvarabüroo UUS MAA eksperdile esitati omaniku (s.o kostja) esindaja poolt tõepärane info ning hindaja poolt visuaalsel vaatlusel tuvastatu vastab tõele. Teisisõnu usaldasid hageja hindaja poolt hindamisaktis toodud infot, millest nähtub, et elamu tehnosüsteemid, sh elektrijuhtmestik on 2000ndatel suuremas osas uuendatud ja seega peaksid vastama ka tänapäevastele nõuetele. Alles pärast kinnisasja müüki on kostja asunud väitma, et „elektripaigaldis võis olla valmis ehitatud juba enne 1998 aastat“ ning 25.02.2022. a menetlusdokumendis märkinud, et „Nimetatud elamu omandas kostja J Z endine abikaasa D Z /.../ [kes] on väitnud, et tema omandas nimetatud elamu ca 1998 aastal ning tema mäletamist mööda oli elamu elektripaigaldis juba põhiosas välja ehitatud. Tema on nimetatud elamus teinud remonti siseinterjööris ning renoveerinud maja katuse ja fassaadi, kuid elektripaigaldis oli juba 1998 aastal põhiosas välja ehitatud, et tema on vahetanud pistikuid, lampe jms, kuid põhiosas on kõik sama, mis tema poolt elamu ostmise ajal.“ Eeltoodust tulenevalt kinnitab kostja seega ise, et on hindajale ja ka hagejatele esitanud enne müügilepingu sõlmimist valeväiteid elamu elektripaigaldise ja –süsteemide seisukorra ja ehitusaja kohta. Elamu hindamisakti punkti 3.4 alapunktist „Seisukord ja remondivajadus“ nähtub järgmine info: „Hoone on rekonstrueeritud 2000-ndatel aastatel - vahetatud katusekate, välisseinad lisasoojustatud ja paigaldatud uus välisviimistlus, vahetatud aknad, uksed. Uuendatud on enamike ruumide siseviimistluskatted (s.h saunaruumid renoveeritud peale 2010. a) ja valdavalt uuendatud tehnosüsteemid - suuremas osas elektrijuhtmestik.“ Sellele eelnevalt on punkti 3.4 „Elamu kirjeldus“ alguses märkus, et „Allikas: /.../ omaniku esindaja suuline info“ lahtris „Tehnovõrgud ja –süsteemid“ märkus „Andmed põhinevad omaniku esindaja ütlustel, Üksikelamu ümberehitamise hinnangul ja EHR andmetel“. Lisaks on hindamisakti lk 4 punkti 1 alapunktis „Eksperthinnangu kehtivuse eeldused“ toodud välja, et hindaja lähtus hinnangu koostamisel sellest, et „hindajale esitatud informatsioon ja dokumentatsioon on tõesed“ ja „hinnataval varal ei esinenud selle ülevaatamismomendil varjatud puudusi, mille olemasolu mõistlikult tegutsev hindaja ei tuvastanud ega pidanudki tuvastama“. Sellele järgnevalt on alapunktis „Klauslid hindaja piiratud vastutuse kohta“ märkus: „hindaja ei ole teostanud ehitiste uuringuid ega inspekteerinud vara neid osasid, mis on kaetud, varjatud või ligipääsmatud. Hindamise teostamisel lähtusime eeldusest, et need vara osad on heas seisundis. Me ei saa avaldada mingit arvamust vara nende osade kohta, mida me ei ole inspekteerinud, käesolev aruanne ei kinnita vara struktuuri ja kattematerjalide laitmatust (EVS 875-4:2015).“ Eeltoodust tulenevalt eeldasid hagejad, et elamu hindamisakti koostanud OÜ Kinnisvarabüroo UUS MAA eksperdile esitati omaniku (s.o kostja) esindaja poolt tõepärane 25
info ning hindaja poolt visuaalsel vaatlusel tuvastatu vastab tõele. Teisisõnu usaldasid hageja hindaja poolt hindamisaktis toodud infot, millest nähtub, et elamu tehnosüsteemid, sh elektrijuhtmestik on 2000-ndatel suuremas osas uuendatud ja seega peaksid vastama ka tänapäevastele nõuetele. Alles pärast kinnisasja müüki on kostja asunud väitma, et „elektripaigaldis võis olla valmis ehitatud juba enne 1998. aastat“ ning 25.02.2022. a menetlusdokumendis märkinud, et „Nimetatud elamu omandas kostja J Z endine abikaasa D Z /.../ [kes] on väitnud, et tema omandas nimetatud elamu ca 1998. aastal ning tema mäletamist mööda oli elamu elektripaigaldis juba põhiosas välja ehitatud. Tema on nimetatud elamus teinud remonti siseinterjööris ning renoveerinud maja katuse ja fassaadi, kuid elektripaigaldis oli juba 1998. aastal põhiosas välja ehitatud, et tema on vahetanud pistikuid, lampe jms, kuid põhiosas on kõik sama, mis tema poolt elamu ostmise ajal.“ Eeltoodust tulenevalt kinnitab kostja seega ise, et on hindajale ja ka hagejatele esitanud enne müügilepingu sõlmimist valeväiteid elamu elektripaigaldise ja –süsteemide seisukorra ja ehitusaja kohta.
51.Kostja on väited: „hageja lähenemine on, et vahet ei ole kui palju ma kasutan elektriseadmeid ja millise võimusega seadmeid ma kasutan, siis elektripaigaldis peaks kõik välja kannatama. Selline lähenemine on vastuolus füüsikareeglitele“ ja „hagejad ise on asunud välja vahetama elektriseadmeid võimsamate (st elektriseadmete tarbimisvõimsus on suurem) vastu, kui need olid kinnistul eelmise omaniku ajal. Seega pidid hagejad, arvestades elamu ehitusaega, seda ette nägema, et elektripaigaldis ei pea uuele tarbimiskoormusele vastu.“ 16.11.2021. a viidi Elektrilevi OÜ rikkebrigaadi kohalolekul läbi katse, kus samaaegselt olid elektrivõrku ühendatud kõik suurema tarbimisega elektriseadmed ja sel hetkel elektri väljalülitust ei toimunud. Seega ei vasta tõele kostja väide, et elektri väljalülituse põhjustas ülekoormus. Lisaks, üldiselt teadaolevalt tarbivad tänapäevased elektriseadmed enamasti ka oluliselt vähem elektrienergiat, kui nt 1990-ndatel toodetud seadmed (s.o ajal, mil eksperdi poolt on tuvastatud elektripaigaldise väljaehitamine).
52.Kostja väitel ei ole ekspert M L ekspertiis kostjale siduv, kuna ta ei saanud anda omapoolseid selgitusi ega esitada omapoolseid küsimusi eksperdile ning lisaks märgib kostja, et M L väide MMJ tüüpi kaablite kasutamise kohta ei vasta tõele, kuna MHV OÜ on käinud kinnistul kohapeal ning tuvastanud, et kasutatud on vask ja alumiiniumkaableid. Fotod, mis M Lle esitati ja millele ta oma kokkuvõttes viitab, tehti XXX elamus MHV Elektrikontroll OÜ eksperdi poolt. See, et MHV Elektrikontroll OÜ oma 21.11.2021. a koostatud protokollis ei viita MMJ tüüpi kaablite kasutamisele, ei tähenda, et M L hinnang oleks väär. M L on oma 21.12.2021. a hinnangus märkinud, et „piltide järgi on kasutatud erinevatest ajajärkudest olevaid kaableid /.../ piltidel [on] nähtavad MMJ tüüpi kaablid“ ehk ekspert on viidanud sellele, mida ta piltidelt tuvastas/nägi ja kuidas ta jõudis veendumusele, et elektripaigaldise ehitamise aeg ei saa olla varasem kui 1998. a. Kostja ei esitanud omapoolseid tõendeid, mis lükkaks ümber hagejate poolt esitatud tõendis väljatoodud asjaolud.
53.Kahju hüvitamise nõude suurus.
53.1.Kostja on arvamusel, et elekter ning elektrisüsteem moodustab ainult tühise osa kinnistust, samas hagejad soovivad kostjalt hüvitist umbes 30% ulatuses kinnistu müügihinnast ja hagejad ei ole VÕS § 127 lg 5 alusel maha arvanud kasu, mis nad saavad uue elektripaigaldise ehitamise eest.
53.2.Hagejad leiavad, et asja parandamiseks tehtud kulud on mõistlikud juhul, kui need ei ületa keskmiselt vastava toimingu tegemiseks vajalikke kulusid. Seadus ei nõua ostjalt võimalikest parandamise võimalustest odavaima valimist. Vaidluse korral peab parandamiskulu ebamõistlikkusele tuginema müüja, s.t kui ostja tõendab puuduse 26
kõrvaldamiseks tegelikult kantud kulu suuruse, peab müüja põhjendama, miks on selline kulu ebamõistlik. Kostja müüjana käesoleval juhul ei ole põhjendanud, miks tema hinnangul hagejate kahjuhüvitise nõue ebamõistlik on. Toimiv ja ohutu elektrisüsteem on elamu väga oluline osa, võimaldades selle sihtotstarbelist kasutamist. Üksnes väide, et hüvitisenõue on umbes 30% kinnistu müügihinnast, ei ole aluseks hüvitisenõude vähendamiseks. VÕS § 127 lg 1 järgi on kahju hüvitamise eesmärgiks kahjustatud isiku asetamine olukorda, mis on võimalikult lähedane olukorrale, milles ta oleks olnud, kui kahju hüvitamise kohustuse aluseks olevat asjaolu ei oleks esinenud ning VÕS § 127 lg 5 kohaselt ei tohi isik kahju hüvitamise läbi üldjuhul rikastuda. Kasu maha-arvamisel tuleb teisest küljest aga arvestada, et kahju tekitamisega põhjuslikus seoses oleva kasu mahaarvamine ei tohi VÕS § 127 lg 5 kohaselt olla vastuolus kahju hüvitamise eesmärgiga VÕS § 127 lg 1 tähenduses ning kohtul tuleb kaaluda, kas kannatanu suhtes on õiglane arvata maha kasu olukorras, kus kannatanul ei ole objektiivselt võimalik kasu saamist kahju hüvitamise käigus vältida (Riigikohtu lahend 32-1-133-15, p 17). Kui aga kostja leiab, et VÕS § 127 lg 5 kuulub kohaldamisele, siis on tuleb kostjal välja tuua, mis ulatuses tuleb kahjuhüvitist vähendada ehk kostja peab välja tooma missuguses ulatuses on hagejad rikastunud ning seda tõendama. Siinjuures tuleb aga arvestada, et VÕS § 127 lg 5 tõendina esitanud erinevate „mittetoimiva lüliti“ väljavahetamisest vaid selleks, et olemasolev elektripaigaldis viia vastavusse 1999. a kehtinud normdokumentidele tuleb kogu paigaldis uuesti välja ehitada. Hagejate hinnangul on kõik remonditööde kalkulatsioonis olevad tööd koos materjalidega hinnatavad kui puuduse kõrvaldamiseks vajalikud tööd ja materjalid ehk hagejatel ei ole objektiivselt võimalik kasu saamist kahju hüvitamise käigus vältida.
53.3.Hagejad taotlevad kostjalt kahjuhüvitise väljamõistmist summas 41 924,70 eurot. Hagejad on pöördunud Baltic Electrical Installations OÜ poole, kes on 27.12.2021. a teinud esmase pakkumise nr 081121-1E (hagiavalduse lisa 12). Selles toodu kohaselt läheks XXX elektripaigaldise uus väljaehitamine/renoveerimine ehk puuduse kõrvaldamine maksma 19 147,98 eurot (s.o elektritööd koos 20% käibemaksuga). Sellele lisanduks varasemalt endist olukorda taastava viimistlustööde maksumus (Eventlux OÜ 21.11.2021. a hinnapakkumine, hagiavalduse lisa 13) suurusjärgus 19 999,20 eurot (koos 20% käibemaksuga). Hagejate hinnanguline kulu puuduse kõrvaldamiseks on kokku 19 147,98 + 19 999,20 = 39 147,18 eurot.
53.4.Kohus nõustub kostjaga, et hagejad soovivad väljas ehitada kogu elumajas oleva elektripaigaldise, mistõttu kohus peaks arvestama VÕS § 127 lg 5, mille kohaselt kahjuhüvitisest tuleb maha arvata igasugune kasu, mida kahjustatud isik sai kahju tekitamise tagajärjel, eelkõige tema poolt säästetud kulud, välja arvatud juhul, kui kasu mahaarvamine oleks vastuolus kahju hüvitamise eesmärgiga.
53.5.Riigikohus on oma lahendis 3-2-1-100-13 leidnud, et VÕS § 127 lg 5 kohaselt tuleb kahjuhüvitisest maha arvata igasugune kasu, mida kahjustatud isik sai kahju tekitamise tõttu. See põhimõte tuleneb otseselt diferentsihüpoteesi kohaldamisest (otsuse p 13) ja lahendis 3-21-137-05 on Riigikohus märkinud, et antud normi eesmärk on välistada kannatanu rikastumine kahju tekitaja kahju hüvitamise kohustuse läbi, st kannatanu ei tohi pärast kahju tekkimise aluseks olevat sündmust olla paremas olukorras, kui ta muidu oleks olnud. Sellega välistatakse ühtlasi ka kahju tekitaja karistamine kahju hüvitamise instituudi kaudu. Samuti on Riigikohus lahendis 3-2-1-115-04 rõhutanud: „ostes kasutatud korteri, ei või ostja eeldada, et korteri küttekolded ja tehnosüsteemid oleksid samasuguses olukorras nagu uued. Seega peaks 27
hüvitama vaid need kulutused, mis tuleb teha küttekollete viimiseks hüpoteetilisse olukorda, kus need pidanuks olema, et vastata lepingu nõuetele. Säästetud kulude suuruse kindlakstegemisel võib kohus tugineda § 127 lg 6 ja TsMS § 233 lg 1 ning otsustada kahjustatud isiku säästu suuruse oma siseveendumuse kohaselt (Riigikohtu lahend 3-2-1-9014, p 15).
53.6.Asja materjalidest nähtub, et kinnistu ostuhind oli 140 000 eurot. Uue elektripaigaldise ehitamine koos viimistlustöödega on hagejate esitatud kalkulatsioonide kohaselt kokku 39 147,18 eurot ehk ca 30% kinnistu väärtusest. Kohus leiab, et see ei ole mõistlik ning rikastaks alusetult hagejaid. Hagejad on tellinud elektripaigaldise projekti uue kaasaegse elektrisüsteemi elamusse paigaldamise kohta. Kohtu siseveendumuse kohaselt on kogu kahjuhüvitise suurus kokku 17 500 eurot (VÕS § 127 lg 6, TsMS § 233 lg 1, sh hõlmab see ka kulusid kohtueelses menetluses). Asja materjalidest nähtub, et pooled pidasid kohtueelselt läbirääkimisi. Hagejad nõudsid kahju hüvitamist summas 25 000 eurot ning kostja oli valmis kohtuväliselt hüvitama 5 000 eurot, hiljem 10 000 eurot. Esitatud hagis nõuaavad hagejad juba kahjuhüvitist summas 39 147,18 eurot ning lisaks sellele kulutusi kahju põhjuste väljaselgitamiseks kogusummas 2 777,52 eurot (ekspertiisi kulud 430 eurot, elektriprojekti kulu 800 eurot, elektripaigaldise audit 144 eurot, õigusabiteenus 1 403,52 eurot). kokku kahjuhüvitist summas 41 924,70 eurot. Pooled on pidanud advokaatide vahendusel kohtueelseid läbirääkimisi ning õigusabiteenust kasutasid mõlemad pooled.
54.Eeltoodud põhjendustel rahuldab kohus hagi osaliselt summas 17 500 eurot. Hagejate viivise nõue on põhjendatud kahjuhüvitiselt 17 500 eurot alates kohtuotsuse jõustumisest kuni kohustuse täitmiseni VÕS § 113 sätestatud määras tulenevalt VÕS § 94 ja 113.
MENETLUSKULUDE JAOTUS
55.TsMS § 174 lg 2 kohaselt määrab maakohus kohtuotsuses kindlaks menetluskulude rahalise suuruse kui kulude kindlaksmääramine ei takista kohtuotsuse tegemist.
56.Vastavalt TsMS § 163 hagi osalise rahuldamise korral kannavad pooled menetluskulud võrdsetes osades, kui kohus ei jaota menetluskulusid võrdeliselt hagi rahuldamise ulatusega või ei jäta menetluskulusid täielikult või osaliselt poolte endi kanda. Kohus jätab menetluskulud poolte endi kanda. / allkirjastatud digitaalselt / Viljo Junolainen Kohtunik Osaliselt tühistatud Tartu Ringkonnakohtu 12.05.2026 kohtumäärusega.
28
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonüümitud. Andmed on informatiivsed.