2-19-108966/10 - Võlaõigus - Laenu- ja krediidilepingud - Viru Maakohus Rakvere kohtumaja - lahend.ee

8.Tagastada kohtuotsuse jõustumisel hagiavalduse esitamisel enamtasutud riigilõiv summas 75 eurot OK Incure OÜ arveldusarvele nr. xxxx AS-s Xxxx. Tagastamine vormistada läbi nõuete arvestamise programmi (NAP). Edasikaebamise kord Kohtuotsusele on hagejal õigus esitada apellatsioonkaebus kohtuotsuse kättetoimetamisest arvates Tartu Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul. Kui apellant soovib asja arutamist kohtuistungil, peab ta seda apellatsioonkaebuses märkima. Vastasel juhul loetakse, et ta on nõus asja lahendamisega kirjalikus menetluses (TsMS § 442 lg.6 § 633 lg.7). Kostjal on õigus esitada 30 päeva jooksul tagaseljaotsuse kättesaamisest või avaliku kättetoimetamise korral tagaseljaotsusest või selle täitmiseks algatatud täitemenetlusest teadasaamisest TsMS § 416 nõuetele vastav kaja menetluse taastamiseks. Kajale tuleb lisada kõik vajalikud dokumendid asja ettevalmistamise lõpuleviimiseks (TsMS § 394 ja TsMS § 416). Kaja esitamisel tuleb kostjal tasuda kautsjonina summa, mis vastab riigilõivule poolelt hagihinnalt, kuid mitte vähem kui 100 eurot ja mitte rohkem kui 1500 eurot, mis tuleb kanda Rahandusministeeriumi arvelduskontole nr EE571010220229377229 AS-is SEB Pank või arvelduskontole nr EE062200221059223099 AS-is Swedbank, märkides selgitusse tsiviilasja numbri. Kohus selgitab, et vastavalt TsMS § 187 lg 6 peab menetlusabi taotlemise korral menetlusabi taotleja seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus sellisel juhul mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist. Hageja nõuded 25.03.2019 esitas Mobire Eesti AS Pärnu Maakohtule avalduse A P vastu maksekäsu kiirmenetluses võlgnevuse väljamõistmiseks ning seoses jätkamisega hagimenetluses 12.06.2019 Viru Maakohtule hagi A P vastu võlgnevuse nõudes ja 17.07.2019 hagiavalduse täienduse. Esitatud hagiavalduse kohaselt Mobire Eesti AS rentis vastavalt rendilepingule nr. xxxx A Pile sõidukit xxxx reg. nr. xxxx. Hageja andis sõiduki vastavalt lepingule kostja kasutusse ja kostja kohustus tasuma hagejale sõiduki kasutamise eest lepingujärgseid makseid vastavalt lepingu lahutamatuks osaks olevale maksegraafikule. Hageja lõpetas kostjaga rendilepingu 22.01.2019 ja teavitas kostjat sellest e-kirjaga. Nagu nähtub e-kirjavahetusest on kostja 25.01.2019 lepingu lõpetamise teate kätte saanud. Kostjal on hagejale tasumata arve nr. 141998 jääksummas 22,95 eurot (arvest tasutud 39,71 eurot) (rendimakse); arve nr. 142034 summas 470 eurot (rendimakse); arve nr. 150035 summas 470 eurot (rendimakse) ja arve nr. 150253 summas 1410 eurot (lepingu lõpetamise tasu). Kostja ei ole oma lepingulisi kohustusi hageja ees täitnud, mistõttu oli hagejal õigus leping enne tähtaegselt üles öelda vastavalt lepingu üldtingimuste punktile 8.2 ja VÕS §-le 101 lg 1 p 4. Kostja on tasunud vastavalt maksegraafikule makseid kaootliselt ja hagiavalduse esitamise päeva seisuga võlgneb kostja hagejale tulenevalt rendilepingust kokku 2372,95 eurot. Nimetatud põhivõlgnevus koosneb tasumata osamaksetest (rendimaksed tulenevad lep. üldting. p. 5.2) ja

Samuti nõuab hageja vastavalt võlaõigusseaduse § 113 lg 1 ja eeltoodu alusel kostjalt tasumata põhivõla summalt (2372,95 eurot) viivise tasumist alates 18.07.2019 iga viivitatud päeva eest kuni põhivõlgnevuse tasumiseni seadusliku viivise määraga 0,022 % päevas. Menetluskulud palub hageja jätta kostja kanda ning menetluskuludelt palub hageja välja mõista viivis VÕS § 113 lg 1 teises lauses ettenähtud ulatuses. Samuti palub hageja tagastada enammakstud riigilõiv summas 75 eurot OK Incure OÜ arveldusarvele xxxx AS-s Xxxx. Kostja vastuväited Kostjale on hagimaterjalid kätte toimetatud 16.10.2019 TsMS § 317 lg 12 ja lg 3 kohaselt teate avaldamisega 30.09.2019 Ametlikes Teadaannetes. Kostjat on kohustatud hagile vastama 14 päeva jooksul alates teate kättetoimetamisest ning hoiatatud TsMS § 407 tagajärgede eest. Kostja kirjaliku vastust hagiavaldusele ei esitanud. Kohus on teatanud, et teeb kohtulahendi teatavaks 05.12.2019. Kohtu kohaldatud seadused, tuvastatud asjaolud, järeldused, tõendid Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 407 lg 1 kohaselt kohus võib hageja nõusolekul hagi tagaseljaotsusega rahuldada hagiavalduses märgitud ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud ulatuses, kui kostja, kellele kohus on määranud vastamise tähtaja, ei ole tähtaegselt vastanud, isegi kui hagi toimetati kostjale kätte välisriigis või kui see toimetati kätte avalikult. Sel juhul loetakse hageja esitatud faktilised väited kostja poolt omaksvõetuks. TsMS § 394 lg 5 kohaselt hagile vastuse esitamise tähtaeg peab olema vähemalt 14 päeva hagi kättetoimetamisest alates. Seda tähtaega on järgitud. Kohus edastas kostjale kohtunõude hagiavaldusele kirjaliku vastuse esitamiseks 14 päeva jooksul alates Ametlikes Teadaannetes teate kättetoimetamisele järgnevast päevast arvates. TsMS § 317 lg 5 kohaselt loetakse dokument avalikult kättetoimetatuks 15 päeva möödumisel väljavõtte väljaandes Ametlikud Teadaanded ilmumise päevast. Teade avaldati 30.09.2019 ja loeti kättetoimetatuks 16.10.2019, seega tuli kostjal vastus esitada hiljemalt 30.10.2019. Kostja kohtule tähtaegselt vastanud ja vastuväiteid hagile esitanud ei ole. TsMS § 407 lg 3 kohaselt võib tagaseljaotsuse TsMS § 407 lg 1 nimetatud juhul teha kohtuistungit pidamata. Kohus leiab, et hagi on õiguslikult põhjendatud ja kuulub rahuldamisele hageja poolt hagis näidatud asjaoludel ja ulatuses tagaseljaotsusega. VÕS § 8 lg 2 kohaselt on leping lepingupooltele täitmiseks kohustuslik. VÕS § 76 kohaselt tuleb kohustus täita vastavalt lepingule või seadusele. VÕS § 82 kohaselt kui kohustuse täitmise

tähtpäev on kindlaks määratud või tuleneb võlasuhte olemusest, tuleb kohustus täita sellel tähtpäeval. Kostja ei ole oma lepingulisi kohustusi, mis tulenevad hageja ja kostja vahel 20.11.2018 sõlmitud sõiduki rendilepingust nr. xxxx, lepingu üldtingimustest ning kostjale 27.11.2018 – 25.01.2019 esitatud arvetest, põhjendamatult nõuetekohaselt täitnud. Seega rahuldab kohus hageja nõude põhivõlgnevuse 2372,95 euro väljamõistmiseks kostjalt. VÕS § 100 kohaselt on kohustuse rikkumine võlasuhtest tuleneva kohustuse täitmata jätmine või mittekohane täitmine, sealhulgas täitmisega viivitamine. VÕS § 101 lg 1 p 6 kohaselt võib võlausaldaja võlgnikupoolse kohustuste rikkumise korral nõuda rahalise kohustuse rikkumise korral viivist. VÕS § 113 lg 1 kohaselt võib võlausaldaja rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral nõuda võlgnikult viivitusintressi (viivis), arvates kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni. Viivise määraks loetakse VÕS §-s 94 sätestatud intressimäär, millele lisandub kaheksa protsenti aastas. TsMS § 367 kohaselt võib viivisenõude koos põhinõudega esitada hagis selliselt, et taotletakse viivise, mis ei ole hagi esitamise ajaks veel sissenõutavaks muutunud, väljamõistmist kohtult mitte kindla summana, vaid täielikult või osaliselt protsendina põhinõudest kuni põhinõude täitmiseni. Eelkõige võib viivist nõuda selliselt, et kohus mõistaks selle välja kindla summana kuni otsuse tegemiseni ja edasi protsendina põhinõudest. Hageja palub kostjalt välja mõista sissenõutavaks muutunud viivis põhinõudelt alates iga arve maksetähtajast kuni 17.07.2019 seadusjärgse määraga 0,022 % päevas kokku summas 93,49 eurot. Kohus on kontrollinud ja nõustub hageja viivise arvestusega. Tulenevalt TsMS § 367 arvestab kohus lisaks sissenõutavaks muutunud viivise VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras kuni otsuse tegemiseni ehk perioodil 18.07.2019 – 05.12.2019 (k.a) 141 päeva eest tagastamata põhivõlalt 2372,95 eurolt kokku summas 73,33 eurot (vt www.viivisekalkulaator.ee). Lähtudes eeltoodust kuulub kostjalt väljamõistmisele sissenõutavaks muutunud viivis 05.12.2019 seisuga kokku 166,82 eurot (93,49 eurot +73,33 eurot). Hageja on taotlenud ka edasiulatuva viivise väljamõistmist, mistõttu juhindudes TsMS §-st 367 kuulub kostjalt väljamõistmisele alates 06.12.2019 edasiulatuv seadusjärgne viivis VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras kuni põhivõla 2372,95 euro tasumiseni. TsMS § 468 lg 1 p 2 alusel tunnistab kohus omal algatusel tagaseljaotsuse tagatiseta viivitamata täidetavaks. Menetluskulud TsMS § 173 lg 1 kohaselt esitab asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses. TsMS § 174 lg 2 kohaselt maakohus määrab menetluskulude rahalise suuruse kindlaks kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses, kui menetluskulude kindlaksmääramine ei takista kohtuotsuse või menetlust lõpetava määruse tegemist. TsMS § 162 lg 1 kohaselt hagimenetluse kulud kannab pool, kelle kahjuks otsus tehti. Kuna hagi rahuldatakse, siis jätab kohus menetluskulud kostja kanda. Hageja palub kostjalt välja mõista riigilõiv summas 275 eurot. Kohus on seisukohal, et tasutud riigilõivu näol on tegemist põhjendatud ja vajaliku kulutusega, mis tuleb hagejale kostja poolt hüvitada. Hageja on tasunud nõudelt riigilõivu seaduses ettenähtud määras lähtudes hagihinnast. Kuivõrd hageja on hagiavalduse esitamisel tasunud riigilõivu kokku 350 eurot, kuulub vastavalt hageja taotlusele hagejale tagastamisele enammakstud riigilõiv summas 75 eurot. Hageja palub kostjalt välja mõista ka õigusabikulud summas 420 eurot (käibemaksuta), ajakulu kokku 3,5 tundi tunnihinnaga 120 eurot/h ning viivise menetluskuludelt. Kohus leiab, et õigusabikulude nõue kuulub rahuldamisele osaliselt.

Riigikohtu otsuse nr. 3-2-1-43-10 kohaselt menetlusosalist esindava lepingulise esindaja kulude põhjendatuse ja vajalikkuse hindamine TsMS § 175 lg 1 järgi on kohtu diskretsiooniotsus. TsMS § 175 lg 1 annab kohtule võimaluse hinnata esindaja töö mahtu selle kaudu, millise sisuga on esindaja koostatud menetlusdokumendid. Menetluskulud peavad vastama asja keerukusele. Lepingulise esindaja tasu hüvitamise mõistlikkuse ja põhjendatuse hindamisel tuleb arvestada nii lepingulise esindaja ajakulu esindamiseks kulunud toimingute tegemiseks, tunnitasu suurust, aga ka asja olemust ja hinda. Sealjuures saab ajakulu põhjendatust hinnates arvestada seda, milliseid toiminguid on esindaja teinud ning kas nende toimingute tegemiseks kulunud aeg on põhjendatud. Menetluskulude nimekirja kohaselt on hageja lepingulise esindaja esindustasu suuruseks 120 eurot tunnis, millele lisandub käibemaks. Kohus leiab, et nimetatud suuruses esindaja teenuse eest küsitav tunnitasu võiks olla põhjendatud keerulisemates õigusvaidlustes kui lepinguliseks esindajaks on vandeadvokaat. Käesolev tsiviilasi ei ole keerukas ning esindajaks ei ole vandeadvokaat, mille tõttu loeb kohus põhjendatud tunnitasu suuruseks 100 eurot ilma käibemaksuta. Hageja märgib, et lepinguline esindaja osutas teenust 3,5 tunni ulatuses. Käesolevas asjas ei olnud tegemist keeruka vaidlusega, esindaja ei ole pidanud osalema istungitel, ei ole pidanud tutvuma vastaspoole vastuväidetega. Kohus leiab, et arvestades mõistlikku aega hagiavalduse koostamiseks ning kliendiga suhtlemiseks on hageja lepingulise esindaja kulude hüvitamise nõue põhjendatud 2,5 tunni ulatuses. Mõistlikuks ja põhjendatud esindajatasu suuruseks saab seega pidada lepingulise esindaja tasu summas 250 eurot. Kokku kuulub kostjalt väljamõistmisele menetluskuludena 525 eurot (riigilõiv 275 eurot ja õigusabikulu 250 eurot). Kostja ei ole kohtule vastanud ning muid menetlustoiminguid teinud, mistõttu võib eeldada, et kostjal menetluskulud puuduvad. Kostja võimalikud menetluskulud jäävad tema enda kanda. TsMS § 177 lg 4 kohaselt märgib kohus menetluskulude kindlaksmääramist taotlenud isiku avalduse alusel menetluskulude kindlaksmääramise lahendis, et hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt tuleb tasuda menetluskulude suurust kindlaks tegeva lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses. Hageja on nõudnud menetluskuludelt viivise väljamõistmist ja kohus rahuldab hageja taotluse. TsMS § 178 lg-st 1 tulenevalt saab menetluskulude jaotust vaidlustada üksnes selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus kindlaks määrati. Hüvitatavate menetluskulude suurust saab vaidlustada selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude rahaline suurus kindlaks määrati. (allkirjastatud digitaalselt) Marika Leimann Kohtunik