Kostja (vastustaja) YY (isikukood XXXXXXXXXXX), lepinguline esindaja Andrei Tšerednik
RESOLUTSIOON:
1.Jätta XX 10. juunil 2019 esitatud apellatsioonkaebus Harju Maakohtu 8. mai 2019. a otsuse peale läbi vaatamata.
2.Jätta menetluskulud hageja XX kanda.
3.Mõista XX-lt YY kasuks välja apellatsioonimenetluses kantud kulude hüvitis 650 eurot.
4.Menetluskulude tasumisega viivitamise korral tuleb XX-l tasuda võlaõigusseaduse (VÕS) § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras viivist alates praeguse määruse jõustumisest kuni menetluskulude täieliku tasumiseni.
Käesoleva määruse peale võib esitada määruskaebuse Riigikohtule käesoleva määruse kättesaamisest alates 15 päeva jooksul.
Hagimenetluses võib Riigikohtus menetlusosaline menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja taotlusi esitada üksnes vandeadvokaadi vahendusel. Menetlusosaline võib ise esitada menetlusabi taotluse ja teise menetlusosalise kaebuse või taotluse kohta seisukohti ja vastuväiteid. Vastavalt TsMS § 187 lg-le 6 juhul, kui määruskaebuse esitaja taotleb menetlusabi, peab ta seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist.
ASJAOLUD JA MENETLUSKÄIK
1.XX (hageja) esitas 19. oktoobril 2017 Harju Maakohtule hagiavalduse YY (kostja) vastu 7874,25 euro saamiseks.
2.Kostja vaidles hagile vastu ja palus hagi jätta rahuldamata.
3.Harju Maakohus jättis 8. mai 2019 otsusega hagi rahuldamata ning menetluskulud hageja kanda. Maakohus mõistis hagejalt kostja kasuks välja menetluskuludena 4300 eurot kostja kasuks. Samuti kohustas maakohus hagejat maakohtu otsuse jõustumisest kuni täitmiseni tasuma menetluskuludelt viivist võlaõigusseaduse (VÕS) § 113 lg 1 teises lauses ettenähtud ulatuses.
4.Hageja esitas 10. juunil 2019 maakohtu otsuse peale apellatsioonkaebuse, milles palub maakohtu otsuse tühistada ja saata asi maakohtule uueks läbivaatamiseks. Menetluskulud palus hageja jätta kostja kanda.
5.Tallinna Ringkonnakohus võttis 3. septembril 2019 hageja apellatsioonkaebuse Harju Maakohtu 8. mai 2019 otsuse peale menetlusse.
6.Kostja esitas 4. septembril 2019 taotluse, milles palus kohustada hagejat andma kostja eeldatavate menetluskulude katteks täiendav tagatis 1600 eurot. Juhul kui hageja ei anna kohtu määratava tähtaja jooksul tagatis, palus kostja jätta apellatsioonkaebus läbi vaatamata.
7.Ringkonnakohus rahuldas 19. septembri 2019 määrusega kostja taotluse hagejalt menetluskulude katteks täiendava tagatise saamiseks osaliselt ning kohustas hagejat andma kostjale menetluskulude katteks tagatis 600 eurot.
8.Kostja esitas 23. septembril 2019 vastuse apellatsioonkaebusele, milles palub jätta apellatsioonkaebus rahuldamata ja kõik menetluskulud hageja kanda.
RINGKONNAKOHTU SEISUKOHAD
9.Ringkonnakohus leiab, et apellatsioonkaebus tuleb jätta TsMS § 639 lg 1 ja TsMS § 197 teise lause alusel läbi vaatamata.
10.Ringkonnakohus selgitab esmalt kohtukoosseisu vahetumisega seotud mõju tsiviilasja lahendamisele. Kohus teavitas pooli 19. novembri 2019 kirjaga asja lahendava koosseisu muutumisest. TsMS § 20 lg 1 esimese lause järgi on asja lahendava kohtukoosseisu vahetumine lubatud. TsMS § 20 lg 1 mõtteks on, et uus kohtunik peab saama asja sisulisel läbivaatamisel hinnata kõiki asjas esitatud tõendeid ja tuvastada ise kõik asja lahendamiseks vajalikud asjaolud. Samas ei tähenda TsMS § 20 lg 1 esimeses lauses sisalduv kohtu
kohustus arutada asja algusest peale seda, et kõik seni poolte esitatud taotlused ja seisukohad kui ka kohtu tehtud menetlustoimingud muutuksid olematuks ja need tuleks uuesti esitada või teha (vt Riigikohtu 16. aprilli 2014 otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-30-14, p 13).
11.Eeltoodud põhjendustest tulenevalt ei muutunud eelmise eesistuja kohtunik Indrek Parresti asja lahendamist ette valmistatud menetlustoimingud, mh 19. septembril 2019. a määrusega hageja kohustamine kostja menetluskulude katteks tagatist andma kohtukoosseisu vahetumisel olematuks. Seega puudus uuel kohtukoosseisul alus juba tehtud menetlustoimingute kordamiseks, mh kostja 4. septembril 2019 esitatud taotluse uueks lahendamiseks.
12.TsMS § 639 lg 1 järgi kohaldatakse apellatsioonimenetluses esimese astme kohtu menetluse kohta kehtivaid sätteid, kui apellatsioonimenetluse kohta ei ole sätestatud teisiti või esimese astme kohtu menetluse kohta sätestatu ei ole vastuolus apellatsioonimenetluse olemusega. Vastavalt TsMS § 197 määrab kohus hagejale kostja eeldatavate menetluskulude katteks tagatise andmise tähtaja. Kui hageja tähtaja jooksul tagatist ei anna, jätab kohus kostja taotlusel hagi läbi vaatamata.
13.Ringkonnakohus kohustas hagejat 19. septembri 2019 määrusega andma kostjale menetluskulude katteks tagatis 600 eurot. Nimetatud tagatis tuli anda 14 päeva jooksul ringkonnakohtu 19. septembri 2019 määruse jõustumisest ning sellest tuli viivitamatult teavitada ringkonnakohut ja kostja lepingulist esindajat. Määruses on ringkonnakohus hoiatanud, et tagatise andmata jätmisel jätab ringkonnakohus apellatsioonkaebuse läbi vaatamata (II kd, tl 92-95). Kohtute infosüsteemi andmetel sai hageja ringkonnakohtu
19.septembri 2019 määruse kätte e-toimiku vahendusel 22. septembril 2019 kell 16.54. Määrus jõustus 8. oktoobril 2019, kuivõrd edasikaebamise tähtaeg oli 15 päeva. Menetluskulude katteks tagatise tasumise tähtaeg oli seega hiljemalt 22. oktoobril 2019. Hageja ei ole kohtute infosüsteemist nähtuvalt menetluskulude katteks täiendavat tagatist 600 eurot tasunud ega tagatise andmisest kohut teavitanud. Ringkonnakohtu hinnangul ei nähtu asja materjalidest TsMS § 196 lg 21 eeldusi, mis annaksid aluse asja menetleda vaatamata sellele, et hageja ei ole tagatist andnud.
14.Ringkonnakohus selgitab, et menetluskulude katteks tagatise andmata jätmise tõttu ei ole kohtul võimalik apellatsioonkaebust rahuldamata jätta. TsMS § 197 lubab sellisel juhul jätta apellatsioonkaebuse läbi vaatamata.
15.TsMS § 643 lg 4 kohaselt võib apellatsioonkaebuse läbivaatamata jätmise määruse peale esitada määruskaebuse Riigikohtule.
16.TsMS § 639 lg 1 ja TsMS § 168 lg 2 analoogia alusel jäävad apellatsioonmenetluse kulud hageja kanda.
17.TsMS § 175 lg 1 kohaselt mõistab kohus lepingulise esindaja kulud välja põhjendatud ja vajalikus ulatuses.
18.Kostja menetluskulude nimekirja kohaselt on kostja lepingulise esindaja kulud kokku 650 eurot. Kostja esindajal kulus apellatsioonkaebusele vastuse koostamiseks kokku 6 tundi, st apellatsioonkaebusega tutvumiseks ja kliendile selgitamiseks 1 tund ja kaebusele vastuse koostamiseks 5 tundi. Kuigi ringkonnakohus nõudis hagejalt kostja menetluskulude katteks tagatist, ei saa pidada apellatsioonkaebusele vastuse koostamist ebavajalikuks, kuivõrd tagatise nõudmise määruses ei muudetud kostjale antud apellatsioonkaebusele vastamise tähtaega. Ringkonnakohus leiab, et arvestades maakohtu otsuse, apellatsioonkaebuse ning selle vastuse mahtu ja sisu, on ajakulu põhjendatud. Lisaks kulus kostja esindajal menetluskulude katteks täiendava tagatise saamise taotluse koostamiseks
30 minutit. Ringkonnakohtu hinnangul ei ole ka selle menetlustoimingu puhul tegemist ebavajaliku või põhjendamatu kuluga.
19.Kostjale on õigusteenuseid osutatud tunnihinnaga 100 eurot (ilma käibemaksuta). Ringkonnakohtu hinnangul ei ületa kostja esindaja õigusteenuse tunnitasu 100 eurot ilma käibemaksuta keskmist sarnase õigusteenuse eest makstavat tasu.
20.Kostja on palunud hagejalt välja mõista ka ekspertiisile kulunud 120 eurot. Kohtule jääb selgusetuks kostja ekspertiisi kulude hüvitamise taotlus apellatsiooniastmes. Apellatsioonimenetluses ei ole tehtud ekspertiisi. Ka ei selgu kostja vastusest kaebusele ekspertiisi kulude tekkimise alus apellatsioonimenetluses. Kuivõrd ringkonnakohus määrab kindlaks üksnes apellatsioonimenetluse kulude suuruse, siis ei ole põhjendatud hagejalt välja mõista ekspertiisile kulunud 120 eurot.
21.Eeltoodust tulenevalt on kostja põhjendatud kulu kokku 650 eurot, mis tuleb hagejalt kostja kasuks välja mõista. /allkirjastatud digitaalselt/ Vahur-Peeter Liin
/allkirjastatud digitaalselt/
/allkirjastatud digitaalselt/
Kaija Kaijanen
Ande Tänav
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.