lahend.ee
KohtulahendidÕigusaktidEL õigusKüsiKohtudValdkonnadMCPKonto
KohtulahendidÕigusaktidEL õigusKüsiKohtudValdkonnadMCPKonto
Otsi
  • Kohtulahendid
  • Õigusaktid
  • ELi õigus
  • Kohtud
  • Valdkonnad
Tööriistad
  • Brauserilaiendus
  • MCP-server
  • Minu konto
  • Paketid ja hinnad
Nimistu
  • Kontakt
  • Privaatsus
  • nimistu.ee
  • Toeta tegevust
Allikad
  • Riigi Teataja
  • EUR-Lex
  • HUDOC
  • Riigikohus
lahend.eeKohtulahendid ja seadused Riigi Teatajast, ELi õigus EUR-Lexist, ettevõtete andmed nimistu.ee-st.Nimistu MTÜ
Kohtulahendid/2-24-15515/30

Kohtulahend

TsiviilasiJõustunudRiigikohtu tsiviilkolleegium · 20.06.2025

Lahendi andmed

Riigi Teataja
Kohus
Riigikohtu tsiviilkolleegium
Kohtuasja number
2-24-15515/30
Asja liik
Tsiviilasi
Menetlusliik
Hagi eeltagamine
Kuulutamise aeg
20.06.2025
Staatus
Jõustunud
Sõnade arv
1761
Lahend PDF →Riigi Teatajas →
Salvesta kogumikku
Väljavõte Wordi

Viidatud sätted

Riigi Teataja
LAÕS § 782 lg 1, 2, 3, 31TsMS § 382 lg 1, 2, 3Hagi tagamine hagi esitamataLAÕS § 783 lg 1, 2LAÕS § 1 lg 4LAÕS § 78LAÕS § 781LAÕS § 83TsMS § 173 lg 1Menetluskulude jaotuse kindlaksmääramine kohtulahendisTsMS § 195Tagatise tagasiandmine

Sama asja menetluskäik

Riigi Teataja
2-24-15515/44Harju Maakohus Tallinna kohtumaja06.11.2025

Lahendi tekst

Riigi Teataja

RIIGIKOHUS

TSIVIILKOLLEEGIUM

KOHTUMÄÄRUS

Kohtuasja number

2-24-15515

Määruse kuupäev

Tartu, 20. juuni 2025

Kohtukoosseis

Eesistuja Kai Kullerkupp, liikmed Vahur-Peeter Liin ja Kaupo Paal

Kohtuasi

Netaman Repair Group OÜ taotlus laeva arestimiseks

Vaidlustatud kohtulahend

Tallinna Ringkonnakohtu 20. detsembri 2024. a määrus

Kaebuse esitaja ja kaebuse liik

Raduga Shipping Limitedi määruskaebus

Menetlusosalised ja nende esindajad Riigikohtus

Hageja Netaman Repair Group OÜ, vandeadvokaat Martin Männik

lepinguline

esindaja

Kostja Raduga Shipping vandeadvokaat Virge Murak

lepinguline

esindaja

Asja läbivaatamine

Limited,

Kirjalik menetlus

RIIGIKOHUS MÄÄRAB

1.Tühistada Tallinna Ringkonnakohtu 20. detsembri 2024. a määrus tsiviilasjas nr 2-24-15515 ja saata asi samale ringkonnakohtule uueks läbivaatamiseks.
2.
TsMS § 235Põhistamine
TsMS § 378 lg 1Hagi tagamise abinõud
TsMS § 381 lg 2Hagi tagamise avaldus
TsMS § 384 lg 2Hagi tagamise avalduse lahendamine
TsMS § 390 lg 1Määruskaebuse esitamine
TsMS § 663 lg 5Määruskaebuse menetlemine maakohtus
TsMS § 669 lg 1Menetlusõiguse normi oluline rikkumine
TsMS § 692 lg 1Kassatsiooni korras kohtuotsuse tühistamise alused
TsMS § 695Kassatsioonimenetluse sätete kohaldamine
TsMS § 701 lg 3Määruskaebuse lahendamine
Rahuldada Raduga Shipping Limitedi määruskaebus.

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1.Netaman Repair Group OÜ (hageja) esitas 14. oktoobril 2024 Harju Maakohtule taotluse laeva arestimiseks enne hagi esitamist. Taotluse kohaselt sõlmisid hageja ja Raduga Shipping Limited (kostja) 27. septembril 2023 laeva remondi- ja parandamislepingu. Lepingu ese oli laev RADUGA ALTAIR (laev), IMO number 9338773. Pooled leppisid lepingu lisana kokku lepingu alusel tehtud tööde eest tasumise maksegraafikus. Kostja jättis tasumata 116 268 eurot 57 senti. Hageja nõue on perspektiivikas ning kostja on seda deklaratiivse võlatunnistusega tunnustanud. Hagi tagamise abinõuna ei saa laevale seada kohtulikku hüpoteeki, kuna laev ei ole Eesti laevakinnistusraamatus registreeritud. Laev on registreeritud Küprosel ja selle omanik on merendusväljaande Lloyd’s List andmetel äriühing Raduga Tugs & Barges Limited.

2-24-15515

2.Harju Maakohus rahuldas 14. oktoobri 2024. a määrusega hageja taotluse laeva arestimiseks. Maakohus määras, et laeva arest lõpetatakse, kui kohtu deposiiti tasutakse 160 000 eurot või antakse sama summa ulatuses pangagarantii. Maakohus leidis, et hageja õigus nõuda laeva arestimist tuleneb rahvusvahelistest konventsioonidest, laeva asjaõigusseadusest (LÕAS) ning rahvusvaheliselt tunnustatud mereõiguse praktikast. Hageja nõue on 1999. aasta rahvusvahelise laevade arestimise konventsiooni (konventsioon) art 1 lg 1 punkti m ja LAÕS § 781 p-de 6 ja 15 kohaselt merinõue. Hageja merinõue on seotud Eesti territooriumil asuva laevaga. LAÕS § 83 kohaselt võib täitemenetlus olla suunatud laeva valdaja vastu. Sellisel juhul kehtib täitmine ka omaniku suhtes. Konventsiooni art 1 lg 2 kohaselt on arestimine kohtuotsuse alusel laeva liikumise keelamine või kinnipidamine merinõude tagamiseks, mitte täitemenetluse läbiviimiseks või kohtuotsuse või muu täitedokumendi rahuldamiseks. Seega on konventsiooni ja LAÕS-i järgi juba puhtalt merinõude olemasolu laeva arestimiseks piisav.
3.Kostja esitas määruskaebuse, milles palus maakohtu määruse tühistada ning teha uue määruse, millega jätta laeva arestimise taotlus rahuldamata. Kaebuse kohaselt ei ole maakohus ühtegi hagi tagamise eeldust kontrollinud. Ka on laeva arestimine hagi tagamise abinõuna kostjat üleliia koormav, tekitades talle ulatuslikku varalist kahju. Hageja nõue on õiguslikult perspektiivitu, kuna hagejal ei ole kostja vastu nõuet. Kostja on hageja nõude oma nõudega hageja vastu tasaarvestanud ning kostja nõue hageja vastu ületab kordades hageja väidetavat nõuet.
4.Kostja tasus 17. oktoobril 2024 kohtu deposiidikontole tagatise 160 000 eurot. Tagatise tasumise tõttu vabastas maakohus 18. oktoobri 2024. a määrusega laeva arestist ning asendas kostja kohtu deposiiti kantud rahasummaga.
5.Hageja vaidles määruskaebusele vastu ja palus selle jätta rahuldamata.
6.Maakohus võttis määruskaebuse menetlusse, jättis selle rahuldamata ja saatis tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS § 663 lg 5) alusel läbivaatamiseks ja lahendamiseks ringkonnakohtule. Ringkonnakohtu lahend ja põhjendused
7.Tallinna Ringkonnakohus jättis 20. detsembri 2024. a määrusega maakohtu määruse muutmata ja kostja määruskaebuse rahuldamata. Ringkonnakohus leidis, et maakohus on laeva taotluse alusel õigesti arestinud. Ta märkis, et laeva arestimiseks piisab vaid merinõude olemasolust, sest arestimine toimub merinõude tagamiseks, mitte kohtuotsusest või muust täitedokumendist tuleneva nõude rahuldamise tagamiseks. Seega ei pidanud ka maakohus hindama tavapäraste hagi tagamise eelduste täidetust. Kuna hageja nõue on käsitatav merinõudena LAÕS § 781 p 12 mõttes, siis oli laeva arestimine praegu põhjendatud. Kostja väidetud tasaarvestuse vastuväide ei saa olla laeva arestimata jätmise alus.

MENETLUSOSALISTE PÕHJENDUSED

8.Kostja esitas määruskaebuse, milles palub nii maa- kui ka ringkonnakohtu määruse tühistada ning teha uus määrus, millega jätta hageja laeva arestimise taotlus rahuldamata.

2(5)

2-24-15515 Kostja hinnangul rikkus ringkonnakohus poolte võrdse kohtlemise põhimõtet, kui ei võtnud pärast kostja menetlusse kaasamist arvesse tema väiteid haginõude ja hagi tagamise eelduste põhistatuse kohta. Kohtud on jätnud tähelepanuta, et laeva arestimiseks ei piisa üksnes merinõude olemasolust, vaid täidetud peab olema ka mõni konventsiooni art 3 lg-tes 1 või 2 sätestatud kriteerium. Kohtud ei ole ühegi nimetatud eelduse täidetust kontrollinud.

9.Hageja vaidleb määruskaebusele vastu ja palub selle jätta rahuldamata.

KOLLEEGIUMI SEISUKOHT

10.Kolleegium leiab, et ringkonnakohtu määrus tuleb TsMS § 695 kaudu kohalduva TsMS § 692 lg 1 p 2 alusel tühistada menetlusõiguse normi olulise rikkumise tõttu. Asi tuleb TsMS § 701 lg 3 teise lause alusel saata uueks läbivaatamiseks samale ringkonnakohtule. Kostja määruskaebus rahuldatakse.
11.Kassatsioonimenetluses on vaidluse kese pooltevahelise remondi- ja parandamislepingu esemeks olnud laeva arestimine. Pooled vaidlevad selle üle, kas laeva arestimise eeldused olid praegusel juhul täidetud.
12.Nii kinnistatud kui ka kinnistamata laeva saab merinõude ja hagi tagamiseks arestida vastavalt LAÕS-ile ja 1999. aasta rahvusvahelisele laevade arestimise konventsioonile (konventsioon), mille Eesti Vabariik ratifitseeris 14. märtsil 2001 (LAÕS § 1 lg 4).
13.LAÕS § 782 lg 1 teise lause järgi kohaldatakse laeva arestimisele hagi tagamise abinõuna tsiviilkohtumenetluse hagi tagamise sätteid, arvestades LAÕS-is kehtestatud erisusi. Seega kohaldatakse laeva arestimisel üld- ja erinormi konkurentsi korral erinormi. Eeltoodu tähendab, et kuigi LAÕS § 782 lg 1 teine lause viitab küll TsMS-i hagi tagamise sätetele (TsMS §-d 377 jj), on nende kohaldamine piiratud LAÕS-ist tulenevate erisustega. Sellest tulenevalt ei laiene laeva arestimisele TsMS-i sätted hagi tagamise tavapäraste eelduste osas (vt nende kohta nt RKTKm 26.02.2025, 2-23-18026/106, p 12). Nimelt on konventsiooni art 1 lg 2 kohaselt laeva arestimine merinõude tagamiseks mõeldud eraldiseisva tagatisabinõuna, mitte tulevikus tehtava kohtuotsuse täitmise kindlustamiseks. Laeva arestimist LAÕS-i tähenduses tuleb seega eristada laeva kui vara arestimisest hagi tagamise abinõuna (TsMS § 378 lg 1 p 2, § 389).
14.Laeva arestimine eeldab üksnes seda, et esineb arestimise alus ning asjaomase laeva arestimine on seaduse järgi lubatud. Arestimise alus esineb siis, kui laeva arestimist taotletakse merinõude täitmise tagamiseks (LAÕS § 782 lg 1 esimene lause). Laeva arestimise õigust andvad merinõuded on ammendavalt loetletud LAÕS §-s 781. Muu kui merinõude täitmise tagamiseks laevale aresti seada ei saa (konventsiooni art 2 lg 2). Arestida võib üldjuhul vaid laeva, mis on arestimise aluseks oleva merinõudega LAÕS § 782 lg 2 mõttes seotud. Seejuures ei välista arestimist see, kui laev kuulub nõude eest mittevastutavale isikule (konventsiooni art 3 lg 3, LAÕS § 83). Arestida võib laeva, mis on aresti seadmise ajal selle isiku omandis, kes vastutab merinõude täitmise eest ja kes oli nõude tekkimise ajal selle laeva omanik, mille vastu merinõue tekkis, või selle laeva laevapereta prahtija, ajaprahtija või reisiprahtija, mille vastu merinõue tekkis (LAÕS § 782 lg 3). Eeltoodut ei kohaldata siiski laeva omandiõiguse või valdusega seotud nõuete puhul (LAÕS § 782 lg 31). Arestimise aluse esinemist ja konkreetse laeva arestimise lubatavust tuleb avalduses TsMS § 381 lg 2 kohaselt põhistada ehk väited peavad olema põhjendatud selliselt, et põhjenduse õigsust eeldades saab kohus lugeda väite usutavaks (vt nt RKTKm 11.12.2024, 2-23-9874/43, p 12).

3(5)

2-24-15515

15.Konventsiooni art 8 lg-st 1 tulenevalt on Eesti kohtul üldjuhul võimalik arestida kõiki Eesti vetes olevaid laevu, mitte üksnes neid laevu, mille kodusadam on Eestis. Sellise võimaluse näeb ette ka TsMS § 382 lg 3 esimene lause, mille kohaselt saab laeva arestida ka juhul, kui laev asub Eesti kohtu tööpiirkonnas. Siiski sõltub laeva arestimise menetlus ka sellest, milline kohus on pädev arestiga tagatud merinõuet sisuliselt lahendama. Konventsiooni art 7 lg 1 kohaselt on pädevad kohtuasja lahendama aresti kohaldanud riigi kohtud või selle riigi kohtud, kus anti laeva aresti alt vabastamise eesmärgil tagatis, välja arvatud juhul, kui pooled saavutavad või on saavutanud kehtiva kokkuleppe kohtuasja andmiseks teise riigi kohtu alluvusse, mis tunnistab jurisdiktsiooni, või vahekohtule.
16.Kui laeva arestinud Eesti kohtule allub ka arestiga tagatud merinõude lahendamine, siis on laeva arestimise avalduse lahendamine osa hagimenetlusest, mitte hagita menetlus, ja seda ka juhul, kui laeva arestimise avaldusele ei järgne hagiavalduse esitamist (RKTKm 01.10.2013, 3-2-1-91-13, p 12). Kui laeva arestimist taotletakse juba enne hagi esitamist, tuleb laeva arestimise avalduses TsMS § 382 lg 1 teise lause järgi põhistada, miks hagi kohe ei esitata. Kui laeva arestimise taotluses ei ole välja toodud ega TsMS § 235 tähenduses põhistatud ühtegi objektiivset asjaolu selle kohta, miks hagi kohe ei esitata, tuleb taotlus jätta rahuldamata. Enne seda peab aga kohus andma hagejale TsMS § 384 lg 2 esimese lause järgi tähtaja puuduse kõrvaldamiseks (RKTKm 19.02.2020, 2-19-4765/21, p 10.1).
17.Kui laeva arestinud Eesti kohus ei ole pädev merinõuet sisuliselt lahendama, siis ei ole laeva arestimise taotluse lahendamine osa hagimenetlusest, vaid iseseisev hagita menetlus (vt sarnaselt RKTKm 09.12.2008, 3-2-1-130-08, p 28). Sellisel juhul tuleb kohtul sarnaselt TsMS § 382 lg-ga 2 määrata laeva arestimise määruses avaldajale tähtaeg (mitte pikem kui üks kuu) vastava hagi esitamiseks pädevale (vahe)kohtule (konventsiooni art 7 lg 3). Kui määratud tähtaja jooksul ei ole menetlust pädeva (vahe)kohtu ette viidud, võib merinõude eest vastutav isik nõuda laeva aresti alt vabastamist või laeva arestist vabastamiseks antud tagatise tagastamist (TsMS § 382 lg 2 kolmas lause, TsMS § 195, konventsiooni art 7 lg 4).
18.Piisava tagatise andmisel rahuldavas vormis peab kohus laeva arestist vabastama, st kohtul puudub selles osas kaalutlusõigus (LAÕS § 783 lg 1, konventsiooni art 4 lg 1). Kohtulik diskretsioon piirdub sel juhul üksnes piisava tagatise suuruse ja vormi määramisega, kui pooled ei suuda selles ise kokkulepet saavutada, ületamata seejuures arestitud laeva väärtust (LAÕS § 783 lg 2). Piisav tagatis on üldjuhul selline, mis katab merinõudest tuleneva põhivõla ning sellelt arvutatava viivise, samuti nõude maksma panemisest tekkivad võimalikud menetluskulud. Tagatise sobivad vormid on nt tagatissumma tasumine kohtu deposiiti või samas summas pangagarantii esitamine.
19.Praeguses asjas otsustas maakohus vabastada vaidlusaluse laeva aresti alt tagatise vastu juba neli päeva pärast aresti kohaldamist. Nagu ka ühe hagi tagamise abinõu asendamisel teisega, ei välista ka laeva aresti asendamine muu tagatisega võimalust laeva arestimise määrust vaidlustada (TsMS § 390 lg 1). Ka pärast aresti asendamist on kaebemenetluse käigus võimalik kontrollida, kas laev arestiti õiguspäraselt või mitte.
20.Kolleegium nõustub ringkonnakohtuga selles, et käesoleval juhul on hageja taotlenud laeva arestimist LAÕS § 781 p 12 kohase merinõude täitmise tagamiseks. Küll aga ei ole maa- ega ringkonnakohus hinnanud vaidlusaluse laeva arestimise lubatavust LAÕS § 782 lg 2 mõttes (vt ka käesoleva määruse p 14). TsMS § 669 lg 1 p 5 järgi on määruse põhjendamata jätmine oluline menetlusõiguse normi rikkumine, mis toob kaasa ringkonnakohtu määruse tühistamise. Asja uuel läbivaatamisel tuleb ringkonnakohtul uuesti hinnata vaidlusaluse laeva arestimise eeldusi, arvestades seejuures käesolevas määruses esitatud kolleegiumi tõlgendusi laeva arestimist reguleerivate sätete kohta. Praeguses asjas esiletoodust lähtudes võib eelkõige kõne alla tulla laeva seotus arestimise aluseks oleva merinõudega LAÕS § 782 lg 2 p 2 järgi. 4(5)

2-24-15515

21.Kuna käesolev määrus ei ole asja menetlust lõpetav määrus TsMS § 173 lg 1 esimese lause mõttes, jaotatakse laeva arestimisega seotud menetluskulud hagi lahendamisel osana üldisest menetluskulude jaotusest. (allkirjastatud digitaalselt)

5(5)

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.