Pankrotiõigus › Füüsilise isiku vastu esitatud pankrotiavaldus

ärakiri

kätte

võlausaldajale,

võlgnikule

ja

ASJAOLUD

03.09.2019 esitas Neste Eesti AS avaldus M K (K) pankroti väljakuulutamiseks. Avalduse kohaselt on võlgnik maksejõetu, kuna ei ole võimeline rahuldama võlausaldajate nõudeid. 17.09.2019 kohtumäärusega võttis kohus pankrotiavalduse menetlusse ja määras ajutise halduri nimetamise otsustamiseks eelistungi toimumise ajaks 11.10.2019. 31.10.2019 kohtumäärusega nimetas kohus ajutiseks halduriks Ly Müürsoo. Ajutine haldur esitas 21.11.2019 kohtule kirjaliku aruande pankrotiseaduse § 22 lõikes 2 nimetatud ülesannete täitmise kohta ja arvamuse võlgniku maksejõuetuse tekkimise põhjuste kohta. Kohustusi on võlgnikul vähemalt 421 116,30 eurot ja vara 20 eurot. Ajutine haldur on seisukohal, et võlgnik on käesoleval ajal maksejõuetu, tema vara ei kata tema kohustusi ja selline seisund ei ole tema majanduslikust olukorrast tulenevalt ajutine (PankrS § 1 lg 2 ja lg 3). Maksejõuetuse põhjuseks on muu asjaolu. Vara tagasivõitmise ja tagasinõudmise võimalused ajutisele haldurile teadaolevalt puuduvad. 22.11.2019 kohtuistungil kuulas kohus ära avaldaja, võlgniku lepingulise esindaja ja ajutise pankrotihalduri. Ajutine haldur jäi varasemalt esitatud seisukohtade juurde ja palus välja kuulutada võlgniku pankroti. Võlgnikul ajutise halduri tasu osas vastuväiteid ei olnud. Võlausaldaja Neste Eesti AS on antud menetluses 26.11.2019 tasunud deposiidi 1 500 eurot. Pankrotihaldur Ly Müürsoo on andnud nõusoleku enda pankrotihalduriks nimetamiseks.

KOHTUMÄÄRUSE PÕHJENDUSED

Pankrotiseaduse (PankrS) § 9 lg 1 kohaselt võib pankrotiavalduse esitada võlgnik või võlausaldaja. 03.09.2019 esitas Neste Eesti AS avalduse M K (K) pankroti väljakuulutamiseks. PankrS § 31 lg 1 kohaselt kuulutab kohus pankroti välja, kui võlgnik on maksejõuetu. PankrS § 1 lg 2 sätestab, et võlgnik on maksejõuetu, kui ta ei suuda rahuldada võlausaldaja nõudeid ja see suutmatus ei ole võlgniku majanduslikust olukorrast tulenevalt ajutine. Ajutine pankrotihaldur selgitas välja võlgniku vara, sealhulgas võlgniku kohustused ja andis hinnangu võlgniku varalisele seisundile ja maksejõulisusele. Ajutise halduri poolt kogutud andmete ja kohtule esitatud pankrotiavaldustest lähtuvalt on võlgnikul kohustusi võlgnikul vähemalt 421 116,30 eurot ja vara 20 eurot. Ajutine haldur on seisukohal, et võlgnik on püsivalt maksejõuetu. Kohus leiab, et kuna võlgniku kohustused ületavad oluliselt võlgniku vara, siis on võlgnik PankrS § 1 lg 2 tulenevalt maksejõuetu ja selline seisund ei ole tema majanduslikust olukorrast tulenevalt ajutine. PankrS § 28 lg 2 kohaselt kui pankrotimenetluses ilmneb, et võlgniku maksejõuetuse põhjuseks on raske juhtimisviga, märgib kohus seda lahendis. Raskeks juhtimisveaks loetakse füüsilisest isikust võlgniku või juriidilisest isikust võlgniku juhtorgani liikme poolt oma kohustuste rikkumist tahtlikult või raske hooletuse tõttu. Maksejõuetuse põhjuseks on muu asjaolu. Pankrotihaldur Ly Müürsoo on andnud nõusoleku enda pankrotihalduriks nimetamiseks käesolevas tsiviilasjas. Ly Müürsoo vastab PankrS § 56 nõuetele ning on põhjendatud nimetada ta käesolevas asjas pankrotihalduriks (PankrS § 31 lg 5). Kohus määrab Ly Müürsoo pankrotihalduriks. Kohus leiab, et avaldaja taotlus määrata pankrotihalduriks Magnus Braun ei ole põhjendatud, kuna kohus on valinud ajutiseks halduriks Ly Müürsoo ja kohus on tema tööga seni rahule jäänud. Kohus lisab, et PankrS § 61 lg 1 järgi otsustab pankrotimäärusega nimetatud halduri kinnitamise võlausaldajate esimene üldkoosolek. PankrS § 93 lg 1 kohaselt on võlausaldajad kohustatud hiljemalt kahe kuu jooksul pankrotiteate väljaandes Ametlikud Teadaanded ilmumise päevast arvates teatama haldurile kõigist oma enne pankroti väljakuulutamist tekkinud nõuetest võlgniku vastu, sõltumata nõude tekkimise alusest ja nõude täitmise tähtpäevast. Tähtaegselt esitamata, kuid tunnustatud nõuded rahuldatakse viimases järgus (PankrS § 153 lg 1 p 3).

PankrS § 85 sätestab võlgniku teabe andmise kohustuse. Nimetatud paragrahvi lõiked 1-3 sätestavad, et võlgnik peab kohtule, haldurile ja pankrotitoimkonnale andma teavet, mida nad vajavad seoses pankrotimenetlusega, eelkõige oma vara, sealhulgas kohustuste ning majandusvõi kutsetegevuse kohta. Võlgnik on kohustatud esitama haldurile pankroti väljakuulutamise päeva seisuga bilansi koos vara, sealhulgas kohustuste nimekirjaga. Võlgniku vara kohta teabe andmise kohustus on ka kolmandatel isikutel, kelle valduses on võlgnikule kuuluv vara või kellel on varalisi kohustusi võlgniku suhtes. Käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud teabe andmise kohustus on ka võlgniku töötajal, samuti endisel töötajal, kes on ametist lahkunud viimase kahe aasta jooksul enne pankrotiavalduse esitamist. PankrS § 86 lg 1 kohaselt võib kohus kohustada võlgnikku kohtus vandega kinnitama, et kohtule esitatud andmed vara, võlgade ja majandus- või kutsetegevuse kohta on talle teadaolevalt õiged. Sama paragrahvi 2. lõige sätestab, et kui kohus on kohustanud võlgnikku vannet andma, peab võlgnik vande andma enne võlausaldajate esimest üldkoosolekut, kui kohus ei määra vande andmiseks teist tähtpäeva. Kohus kohustab võlgnikku ilmuma vande andmiseks kohtusse enne võlausaldajate üldkoosolekut kohtumääruse resolutsioonis märgitud ajal. Kohus hoiatab võlgnikku, et vande andmise kohustuse mittetäitmise korral võib kohus teda trahvida või tema suhtes kohaldada sundtoomist või aresti. PankrS § 33 lg 1 sätestab, et pankrotimääruse kohta avaldab kohus viivitamata teate väljaandes Ametlikud Teadaanded (pankrotiteade). Vajaduse korral teadet korratakse. Kordusteates märgitakse esimese teate avaldamise kuupäev. Kohus määrab pankrotimääruse kohta viivitamata teate (pankrotiteade) avaldamise väljaandes Ametlikud Teadaanded. Ajutine haldur on esitatud aruande kohaselt kulutanud PankrS §-st 22 tulenevate ülesannete täitmiseks 10 h ning palub määrata ajutise halduri töötasuks 800 eurot, millele lisandub käibemaks ja kulutuste hüvitiseks 60 eurot (sh käibemaks). Kohus leiab, et arvestades ajutise halduri töö mahtu, keerukust ja kutseoskust on põhjendatud määrata ajutise halduri tasuks 800 eurot (10 h x 80 eurot), millele lisandub käibemaks. Kohtu arvates on ajutise halduri kulutused põhjendatud. PankrS § 150 lg 1 p 2 ja p 5 kohaselt on pankrotimenetluse kulud ajutise halduri tasu ning ajutise halduri tehtud vajalikud kulutused oma ülesannete täitmiseks. Sama paragrahvi lõike 2 kohaselt kui pankrotiavaldus rahuldatakse, tasutakse pankrotimenetluse kulud pankrotivarast. PankrS § 35 lg 1 p 1 kohaselt moodustub pankroti kuulutamisega võlgniku varast pankrotivara. Kohus määrab ajutise halduri tasu ja kulutuste hüvitamise Neste Eesti AS poolt deposiiti kantud vahendite arvelt. Avaldaja esitas 14.10.2019 kohtule menetluskulude nimekirja, paludes välja mõista võlgnikult menetluskulud summas 1 111,20 eurot. PankrS § 150 lg 2 sätestab, et kui pankrotiavaldus rahuldatakse, tasutakse pankrotimenetluse kulud pankrotivarast (PankrS § 150 lg 1 p 1 järgi on pankrotimenetluse kuluks mh ka menetluskulud). TsMS § 138 lg 1 kohaselt on menetluskulud menetlusosaliste kohtukulud ja kohtuvälised kulud. Kohtuväliseks kuluks on TsMS § 144 p 1 järgi menetlusosaliste esindajate ja nõustajate kulud. TsMS § 175 lg 1 kohaselt juhul, kui menetlusosaline peab menetluskulude jaotust kindlaksmäärava kohtulahendi kohaselt kandma teist menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulud, mõistab kohus kulud välja põhjendatud ja vajalikus ulatuses. Lepinguline esindaja on menetlusosalist menetluses esindav advokaat või muu esindaja käesoleva seadustiku §-s 218 sätestatu kohaselt. Võlgnik ei ole menetluskulude osas seisukohta esitanud. Võlausaldaja õigusabikulud: -

28.08.2019 - suhtlus kohtutäituriga seoses täitemenetluse seisuga – 0,2 h on kohtu arvates põhjendatud õigusabi, see teeb kokku 28 eurot (0,2*140),

-

30.08.2019 pankrotiavalduse koostamine, lisade komplekteerimine – 1 h on kohtu arvates põhjendatud õigusabi, see teeb kokku 90 eurot (1*90),

-

30.08.2019 riigilõivu tasumine – 0,1 h on kohtu arvates põhjendatud õigusabi, see teeb kokku 6 eurot (0,1*60),

-

02.09.2019 pankrotiavalduse täiendamine – ei ole põhjendatud enam kui 1 h ulatuses, arvestades mh menetlusdokumendi sisu, see teeb 140 eurot (1*140),

-

06.09.2019 riigilõivu tasumine – ei ole põhjendatud õigusabi (avaldajal tulnuks tasuda kohe õige summa),

-

16.09.2019 – istungiaja kooskõlastamine kohtuga - on kohtu arvates põhjendatud õigusabi, see teeb 14 eurot (0,1*140),

-

18.09.2019 – 11.10.2019 kohtumääruse analüüs ja kliendile edastamine, kohtuga suhtlus seoses kohtumääruses valesti märgitud eelistungi ajaga, istungiks ettevalmistamine, istungil osalemine – kohtu arvates ei ole need toimingud põhjendatud enam kui 1 h ulatuses, see teeb 140 eurot (1*140).

Lepinguline esindaja on enda tunnihinnaks lugenud 90 – 165 eurot vastavalt teostatud toimingule. Kohus ei pea tunnihinda üle 140 euro põhjendatuks. Kohus peab põhjendatuks seega õigusabikulusid 418 eurot ja muid kulusid 316,20 (riigilõiv 300 eurot, äriregistri päringud 16,20 eurot). Kokku on menetluskulud 734,20 eurot. Kohus ei saa aga menetluskulusid ega viivist võlgnikult välja mõista, nagu see toimuks teistes menetlustes. Seda küsimust on käsitlenud Riigikohus lahendis 3-2-1-23-13. Nimelt on pankrotimenetluses väljamaksete tegemiseks erikord – PankrS § 146 kohaselt makstakse pankrotimenetluse kulud (sh menetluskulud) välja enne võlausaldajatele jaotiste alusel väljamaksete tegemist, kuid pärast vara välistamise ja tagasivõitmise tagajärgedest tulenevate nõuete, elatise ja massikohustuste väljamaksmist. Pankrotimenetlusega seotud väljamakseid on pädev tegema pankrotihaldur ning väljamaksete tegemine oleneb pankrotivara suurusest. Seetõttu on kohtul võimalik küll menetluskulud kindlaks määrata, kuid mitte neid välja mõista. Menetluskulude hüvitamine toimub pankrotiseaduses sätestatud korras ning selleks tuleb võlausaldajal pöörduda pankrotihalduri poole. /allkirjastatud digitaalselt/ Marget Henriksen kohtunik

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.