Kohtuotsuse tegemise aeg ja koht Tsiviilasja number Tsiviilasi
29.novembril 2019.a, Tallinnas
Hagihind
2-17-16877 Elering AS hagi Imavere Energia OÜ vastu tuvastada liitumislepingu nr. 1.1-4/2014/174 punktist 3.5 tulenev Imavere Energia OÜ nõusolek sõlmida Elering AS-iga kirjalik kokkulepe lepingu lisas 2 toodud liitumistasu kalkulatsiooni muutmiseks ja liitumistasu suurendamiseks 202 848,45 euro (käibemaksuta) võrra, välja mõista liitumislepingu nr. 1.14/2014/174 alusel suurenenud liitumistasuna 230 614,02 eurot ja viivise nõudes ning alternatiivselt välja mõista alusetult saaduna 230 614,02 eurot ja viivise nõudes 280 296,11 eurot
nende Hageja: Elering AS (registrikood 11022625, asukoht Kadaka tee 42, 12915 Tallinn) Hageja lepingulised esindajad vandeadvokaat Villu Otsmann ja advokaat Mikk Põld (Advokaadibüroo Triniti, Tartu mnt 2, 10145 Tallinn; epost: [email protected]; [email protected]) Kostja: Imavere Energia OÜ (registrikood 12086410, asukoht Humala 2, 10617 Tallinn) Kostja lepinguline esindaja vandeadvokaat Priit Lember (Advokaadibüroo DERLING, Liivalaia 45, 10145 Tallinn; epost: [email protected]) Kohtuistungi toimumise aeg 24.09.2019.a Menetlusosalised esindajad
ja
Kohtuistungil osalesid
Hageja lepingulised esindajad vandeadvokaat Villu Otsmann, advokaat Mikk Põld ja Taavi Vospert Hageja nõustaja Mirjam Pihlak Kostja lepinguline esindaja vandeadvokaat Priit Lember
Resolutsioon
1.Jätta rahuldamata Elering AS hagi Imavere Energia OÜ vastu tuvastada liitumislepingu nr. 1.1-4/2014/174 punktist 3.5 tulenev Imavere Energia OÜ nõusolek sõlmida Elering ASiga kirjalik kokkulepe lepingu lisas 2 toodud liitumistasu kalkulatsiooni muutmiseks ja liitumistasu suurendamiseks 202 848,45 euro (käibemaksuta) võrra, välja mõista liitumislepingu nr. 1.1-4/2014/174 alusel suurenenud liitumistasuna 230 614,02 eurot ja viivise nõudes ning alternatiivselt välja mõista alusetult saaduna 230 614,02 eurot ja viivise nõudes.
3.Välja mõista Elering AS-ilt Imavere Energia OÜ kasuks menetluskulu summas 7 477,50
eurot.
4.Välja mõista Elering AS-ilt Imavere Energia OÜ kasuks viivis protsendina hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt (7 477,50 eurot) menetluskulude suurust kindlaks tegeva lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud määras. Edasikaebamise kord Kohtuotsuse peale võib esitada apellatsioonkaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul, alates otsuse apellandile kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest. Apellatsioonkaebus võidakse lahendada ringkonnakohtus kirjalikus menetluses, kui kaebuse esitaja ei taotle selle lahendamist istungil. Seaduses sätestatud alustel võib menetlusosaline taotleda riigipoolset menetlusabi menetluskulude kandmiseks. Seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist. Hageja nõue ja põhjendused
1.Elering AS esitas 10.11.2017.a kohtule hagi Imavere Energia OÜ vastu tuvastada liitumislepingu nr. 1.1-4/2014/174 punktist 3.5 tulenev Imavere Energia OÜ nõusolek sõlmida Elering AS-iga kirjalik kokkulepe lepingu lisas 2 toodud liitumistasu kalkulatsiooni muutmiseks ja liitumistasu suurendamiseks 202 848,45 euro võrra, välja mõista liitumislepingu nr. 1.1-4/2014/174 alusel suurenenud liitumistasuna 202 848,45 eurot ja viivise nõudes ning alternatiivselt välja mõista alusetult saaduna 202 848,45 eurot ja viivise nõudes. Hageja suurendas 06.11.2018.a oma nõuet ning palub tuvastada liitumislepingu nr 1.1-4/2014/174 punktist 3.5 tulenev Imavere Energia OÜ nõusolek sõlmida Elering AS-ga kirjalik kokkulepe lepingu lisas 2 toodud liitumistasu kalkulatsiooni muutmiseks ja liitumistasu suurendamiseks 202 848,45 euro (käibemaksuta) võrra, välja mõista liitumislepingu nr 1.1-4/2014/174 alusel suurenenud liitumistasuna 230 614,02 eurot ja viivise nõudes ning alternatiivselt välja mõista alusetult saaduna 230 614,02 eurot ja viivise nõudes. Hagiavalduse ja nõude suurendamise avalduse kohaselt sõlmisid hageja ja kostja 11.11.2014 liitumislepingu nr 1.1-4/2014/174, mille alusel hageja kohustus projekteerima ja ehitama elektripaigaldised ja ühendama need kostja elektripaigaldistega. Kostja kohustus selle eest hagejale tasuma liitumistasu. Liitumislepingu lisa nr 1 kohaselt asus liidetava elektripaigaldise asukoht Imavere 110/15 kV alajaamas, Järvamaal. Samas alajaamas toimus ka teise liituja – OÜ Xxx Xxx – võrguühenduse loomine, kes samuti oli taotlenud enda elektripaigaldise ühendamist elektrivõrguga ning sõlminud selleks otstarbeks liitumislepingu Elektrilevi OÜ-ga. Hageja ja kostja sõlmisid 02.03.2015 liitumislepingu lisa nr 5, mille kohaselt muutsid pooled liitumistasu suurust ja maksegraafikut. Sõlmitud lisa kohaselt oli 1. ja 2. osamakse suurus kokku 249 132,10 eurot. Kolmanda osamakse suuruse osas sätestati, et see on vastavalt tegelikele kuludele. Hageja esitas 21.12.2017 kostjale ettepaneku liitumislepingu lisa 2 muutmiseks. Selle kohaselt on kostja tasunud 1. osamakse summas 82 068 eurot käibemaksuta 17.11.2014 ja 2. osamakse summas 167 064,10 eurot käibemaksuta 27.02.2015. Kokku on kostja seega hagejale tasunud 249 132,10 eurot käibemaksuta. Ettepaneku kohaselt oleks 3. osamakse suurus 192 178,35 eurot käibemaksuta. Tänaseni ei ole kostja 3. osamakset hagejale tasunud. 19.02.2016 sõlmisid hageja ja kostja liitumislepingu lisa nr 6 – võrguühenduse ajutise kasutamise kokkuleppe Imavere alajaama liitumispunktis võrguteenuse osutamiseks. Hageja arvutas välja liitumistasude ümberjagamise summad. Muudatuse kohaselt väheneks Elektrilevi liitumistasu (mis
lõppastmes on Xxx Xxxi liitumistasu) 202 848,45 euro võrra ning samaaegselt suureneks kostja liitumistasu sama summa ehk 202 848,45 euro võrra. Hageja esitas 10.03.2016 kostjale ettepaneku liitumislepingu muutmiseks. Liitumislepingu täitmise käigus on selgunud, et esialgselt prognoositud kostja liitumistasu suurus ei vasta tegelikkusele, kuna see ei sisalda liitumiskulude ümberjagamise tulemit. Sellest tulenevalt on hagejal liitumislepingu p 3.5 alusel õigus nõuda kostjalt kirjaliku kokkuleppe sõlmimist liitumistasu muutmiseks, suurendades kostja liitumistasu suurust 230 614,02 euro võrra. Kostja kulu alajaama liinilahtrite rekonstrueerimisel on 138 261,44 eurot käibemaksuta ja tootjate võrku liitmist võimaldavate lahenduste osas 64 587,01 eurot käibemaksuta. Kokku on kostja täiendav liitumistasu suurus seega 202 848,45 eurot käibemaksuta (138 261,44 + 64 587,01), mis nähtub ka 09.06.2016 selgituse punktis 3.7.2. Hageja on selle summa kandnud Elektrilevi OÜ-le 30.04.2018. Hagejal on õigus nõuda kostjalt tagasi alusetult saadud liitumine summas 230 614,02 eurot. Hageja esitas kostjale liitumislepingust tuleneva liitumistasu kalkulatsiooni muutmise avalduse 02.03.2016. Järelikult on hagejal õigus nõuda seadusjärgset viivist alates 03.03.2016. Hagiavalduse esitamise seisuga võlgneb kostja hagejale sissenõutavaks muutunud viivisena 31 232,97 eurot. Hageja palub kohtul kooskõlas TsMS §-ga 367 mõista kostjalt välja seadusjärgne viivis ka hagi esitamisele järgneva aja eest. Hageja palub menetluskulud jätta kostja kanda ja välja mõista kostjalt riigilõiv summas 2 700 eurot ja esindajakulu summas 10 463,75 eurot. Samuti palub hageja välja mõista menetluskuludelt viivise VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras. Kostja vastuväited ja põhjendused
2.Kostja hagi ei tunnista ning vaidleb sellele vastu. Kostja leiab, et hageja hagiavalduses esitatud nõuded on alusetud. Kostjal ei ole kohustust sõlmida hagejaga liitumislepingu muutmise kokkulepet ega tasuda hagejale täiendavalt 202 848,45 eurot. OÜ Xxx Xxx liitumistasu ümberarvestamise põhjuseks on hageja eksimus ja seaduserikkumine, mitte kostja liitumistasu suuruse objektiivne muutus. Eksimuse riisikot kannab hageja. Hagiavalduses väidetud „liitumistasu suuruse muutumise“ põhjuseks ei ole kostja liitumisel tehtavate tööde maksumuse, tööde mahu, liitumisvõimsuse vms objektiivsete ja hagejast sõltumatute asjaolude muutus. Põhjuseks on hoopis tõsiasi, et hageja kohaldas Konkurentsiameti hinnangul elektrituruseadust, võrgueeskirja ja enda „Elering AS liitumistasu ja tarbimis- või tootmistingimuste muutmise tasu arvutamise metoodikat“ OÜ Xxx Xxx suhtes valesti. Muutunud ei ole kostja liitumistel tehtavate tööde maksumus, tööde maht, kostja liitumisvõimsus vms objektiivsed ja hagejast sõltumatud asjaolud. Kui kohtuasjas nr 3-16-320 jääb Tallinna Ringkonnakohtu 26.10.2017 kohtuotsus muutmata, tähendab see, et hageja eksis liitumistasu määramisel ja rikkus ELTS-i nõudeid. Kostja leiab, et sellise eksimuse ja seaduserikkumise riisikot kannab ainuisikuliselt hageja. Kostja ei saanud sellise tagajärje saabumist mitte kuidagi põhjustada ega mõjutada. Liitumislepingu punkti 3.5 eesmärgiks ja mõtteks on kaitsta hagejat olukorra eest, kus temast sõltumatult osutuvad kostja elektriliitumiseks vajalikud tööd kallimaks või mahukamaks kui esialgselt prognoositud (nt hangetel esitatud pakkumuste maksumused osutuvad eeldatust oluliselt kallimaks, ootamatult osutub vajalikuks teostada täiendavaid töid vms). Mitte üheski Konkurentsiameti otsuse või ettekirjutuse osas ei ole Konkurentsiamet pannud hagejale kohustust ümber arvestada kostja liitumistasu suurust ega nõuda kostjalt sisse täiendavat tasu. Kostja leiab, et hageja rahaline nõue on täielikult tõendamata ning sellisel kujul on tegemist hageja paljasõnalise väitega. Mitte ükski hagiavaldusele lisatud tõend ei võimalda nõude olemasolu, sisu ja ulatust kontrollida. Kostja leiab, et hagejal ei saa olla tema vastu alusetust rikastumisest tulenevat nõuet. Kostja ei ole VÕS § 1028 lg 1 mõttes hagejalt midagi saanud. See, et Konkurentsiamet on kohustanud hagejat vähendama OÜ Xxx Xxx liitumistasu suurust, ei põhjusta kostja rikastumist. Asjaolu, et hageja ei saa OÜ Xxx Xxx-lt loodetud hüvitisi, ei tähenda kostja rikastumist sellele vastavas osas. Kostja palub menetluskulud jätta hageja kanda ja välja mõista hagejalt riigilõiv summas 50 eurot ja esindajakulu summas 8 040 eurot. Samuti
palub kostja välja mõista menetluskuludelt viivise VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras. Kohtu seisukoht ja põhjendused
3.Kohus, kuulanud kohtuistungil ära menetlusosaliste seisukohad ning tutvunud toimiku kõigi materjalidega, on seisukohal, et hagi rahuldamisele ei kuulu. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 5 lg 1 kohaselt menetletakse hagi poolte esitatud asjaolude ja taotluste alusel, lähtudes nõudest. Sama paragrahvi teise lõike kohaselt on pooltel võrdne õigus ja võimalus oma nõuet põhjendada ja vastaspoole esitatu ümber lükata või sellele vastu vaielda. Pool määrab ise, mis asjaolud ta oma nõude põhjendamiseks esitab ja milliste tõenditega neid asjaolusid tõendab. TsMS § 436 lg 2 kohaselt rajab kohus otsuse üksnes asjas esitatud ja kogutud tõenditele. TsMS § 436 lg 7 kohaselt ei ole kohus otsust tehes seotud poolte esitatud õiguslike väidetega.
4.TsMS § 230 lg 1 kohaselt peab kumbki pool hagimenetluses tõendama neid asjaolusid, millele tuginevad tema nõuded ja vastuväited. Kohus on pooltele nõuete ja vastuväidete tõendamise kohustust ja muuhulgas viidatud sätet selgitanud 17.10.2018.a kohtumääruses (II köide t/l 1).
5.Vaidlust ei ole, et poolte vahel on sõlmitud liitumisleping nr 1.1-4/2014/174, millise punkt 1.1 kohaselt on kokku lepitud, et põhivõrguettevõtja projekteerib ja ehitab liitumispunktist põhivõrgu poole jäävad elektripaigaldised vastavuses lepinguga ja kliendi liitumistaotlusega ja ühendab need liitumispunktis kliendi nõuetekohaste elektripaigaldistega eesmärgiga tagada kliendile võrguühendus. Kliendi liitumistaotlus on lepingu lahutamatu osa (I köide t/l 6).
6.Elektrituruseaduse (ELTS) § 71 lg 1 p 1 kohaselt võrguteenust osutav võrguettevõtja võtab tasu (edaspidi võrgutasud) võrguga ühendamise eest (edaspidi liitumistasu). Poolte vahel sõlmitud lepingu ajal kehtinud Vabariigi Valitsuse 26.06.2003.a määruse nr. 184 Võrgueeskiri § 33 lg 1 kohaselt võrguga ühendamise eest võetavat liitumistasu või tarbimis- või tootmistingimuste muutmise eest võetavat tingimuste muutmise tasu arvutades lähtub võrguettevõtja selleks tehtavatest põhjendatud kulutustest. Liitumistasu või tarbimis- või tootmistingimuste muutmise tasu võib põhineda keskmistel kuludel. Võrguettevõtja võib liitumistasu või tarbimis- või tootmistingimuste muutmise tasu arvutamiseks kasutada kindlaid kulukomponente arvestavaid valemeid. Sama määruse § 33 lg 2 kohaselt võrguettevõtja võetud summaarne liitumistasu või tarbimis- või tootmistingimuste muutmise tasu ei või aasta lõikes olla suurem kui liitumislepingute täitmiseks tehtud kulutused.
7.Tsiviilseadustiku üldosa seaduse (TsÜS) § 68 lg 1 kohaselt kui isik on kohustatud tegema kindla sisuga tahteavalduse, asendab tahteavaldust jõustunud või viivitamata täitmisele kuuluv kohtulahend, millega isikut kohustatakse sellist tahteavaldust andma.
8.Poolte vahel sõlmitud lepingu punkt 3.3 kohaselt tasub klient põhivõrguettevõtjale liitumise eest liitumistasu, mis peab katma kõik põhivõrguettevõtja poolt liitumiseks tehtud tegelikud kulutused. Liitumistasu prognoositud eeldatav suurus on sätestatud lepingu lisas nr 2 toodud kalkulatsioonis. Pooled on lepingu sõlmimisel kokku leppinud, et nimetatud liitumistasu suurus on üksnes poolte prognoos ning liitumistasu tegelik täpne suurus selgub lepingu täitmise käigus. Pooled kohustuvad teavitama teineteist viivitamatult kõigist asjaoludest, mis võivad mõjutada prognoositud liitumistasu suurust (I köide t/l 7 pöördel).
9.Poolte vahel sõlmitud liitumislepingu lisa 2 prognoositud eeldatava liitumistasu kalkulatsiooni Imavere alajaamas kohaselt on tasu suuruseks 410 340 eurot (ilma käibemaksuta) (I köide t/l 13 pöördel). Kostja kohustus nimetatud summa koos käibemaksuga, s.o kokku 492 408 eurot tasuma kolme osamaksena (I köide t/l 14).
Vaidlust ei ole, et kostja on hagejale tasunud esimese ja teise osamakse. Kolmanda osamakse kohta on kostjale arve esitamata (I köide t/l 115, II köide t/l 10 pöördel p. 3.40).
10.Vaidlustamata asjaolu kohaselt on Konkurentsiamet teinud 13.01.2016.a otsuse, millise kohaselt rahuldati OÜ Xxx Xxx kaebus osas, mis puudutab elektrituruseadusest lähtuvalt liitumistasu määramist ning tegi Elering AS-ile ettekirjutuse OÜ Xxx Xxx liitumistasu Metoodika punktiga 2.2 vastavusse viimiseks (I köide t/l 71-80). Nimetatud otsus on jõustunud Tallinna Ringkonnakohtu 26.10.2017.a otsusega haldusasjas nr. 3-16-320 (I köide t/l 116-124).
11.Elering AS liitumistasu ja tarbimis-või tootmistingimuste muutmise tasu arvutamise metoodika punkti 2.2 kohaselt juhul, kui kahe või enama liitja samaaegsel liitumisel sisalduvad kõigi liitujate liitumistasu kalkulatsioonis võrgutugevduskulud, jagatakse võrgutugevduskulud liitujate vahel proportsionaalselt käesolevas punktis sätestatud korras ja tingimustel (II köide t/l 185-186).
12.Pooltel on vaidlus selle üle, kas kostjal on kohustus anda nõusolek poolte vahel sõlmitud lepingu lisas 2 toodud liitumistasu kalkulatsiooni muutmiseks ja liitumistasu suurendamiseks 202 848,45 euro (käibemaksuta) võrra ja kas poolte vahel sõlmitud lepingu punkt 3.5 järgi on kostjal kohustus tasuda hagejale liitumistasu summas 230 614,02 eurot.
13.VÕS § 13 lg 1 kohaselt võib lepingut muuta või lepingu lõpetada lepingupoolte kokkuleppel või lepingus või seadusega ettenähtud muul alusel. Poolte vahel sõlmitud liitumislepingu punkt 10.1 kohaselt kõik lepingu täitmisega või lepingust tulenevate vaidlustega seotud teated, nõusolekud, kooskõlastused ja muud tahteavaldused, samuti muu teave (edaspidi: tahteavaldus) tuleb teise poole kontaktisikule esitada kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis, välja arvatud juhtudel, kui sellised teated on informatsioonilise iseloomuga, mille edastamisel teisele poolele ei ole õiguslikke tagajärgi (I köide t/l 10).
14.Elering AS liitumistasu ja tarbimis- või tootmistingimuste muutmise tasu arvutamise metoodika punkt 2.4 kohaselt kui põhivõrguettevõtja leiab, et liitumistasu kalkulatsioon on oluliselt muutunud, teeb põhivõrguettevõtja kliendile ettepaneku liitumislepingu muutmiseks (II köide t/l 186).
15.Riigikohus on 25.04.2018.a kohtuotsuses tsiviilasjas nr. 2-15-5027 punktis 12 selgitanud, et lepingu muutmise esmane eeldus on lepingut muuta sooviva poole selge tahteavaldus, milles väljendub soov õigusliku tagajärjena kaasa tuua lepingu muutmine tahteavalduses välja toodud viisil. Seejärel on vajalik, et tahteavaldus jõuaks teise lepingupooleni, kes väljendaks nõustumust lepingu muutmiseks tahteavalduses toodud viisil. Kolleegium selgitab, et tahteavaldusele seatud nõudeid reguleerib tsiviilseadustiku üldosa seadus, mille § 68 lg 3 kohaselt saab tahteavalduse väljendada ka teoga. Seejuures tuleb eristada lepingu muutmise aluseid ja lepingu muutmise vorminõudeid. Kolleegium selgitab, et VÕS § 13 lg 3 näeb ette erisused lepingu muutmise vorminõuetele juhuks, mil pooled on kokku leppinud, et lepingut tuleb muuta kirjalikus vormis, kuid ei tee erandit VÕS § 13 lg-st 1, mille kohaselt saab lepingut üldjuhul muuta vaid poolte kokkuleppel.
16.Liitumislepingu punkt 3.5 kohaselt peab põhivõrguettevõtja esitama kõigi kliendilt liitumistasuna nõutavate summade kohta kliendi nõudel dokumentaalse tõendi. Klient kohustub esialgselt prognoositud liitumistasu suuruse muutumisel sõlmima põhivõrguettevõtjaga viimase nõudel kirjaliku kokkuleppe lepingu lisas 2 toodud liitumistasu kalkulatsiooni ja/või maksegraafiku muutmiseks, lähtudes lepingu punktides 3.1 – 3.5 sätestatust (I köide t/l 7 pöördel).
17.Kostja leiab, et tal ei ole kohustust sõlmida hagejaga liitumislepingu muutmise kokkulepet ega tasuda hagejale täiendavalt hagiavalduses nõutavat summat. Kostja hinnangul ei võta
hageja arvesse hageja ja OÜ Xxx Xxx avalik-õiguslike suhete ning hageja ja kostja eraõiguslike suhete vahekorda (I köide t/l 141 pöördel punkt 2.1.1, 2.2.1).
18.Kohus nõustub käesoleval juhul kostja seisukohaga, et poolte vahel sõlmitud lepingu punkt 3.5 eesmärgiks ja mõtteks on kaitsta hagejat olukorra eest, kus temast sõltumatult osutuvad kostja elektriliitumiseks vajalikud tööd kallimaks või mahukamaks kui esialgselt prognoositud (I köide t/l 142 pöördel). Käesoleval juhul sellist olukorda ei esine, kuna hageja soovib suuremat liitumistasu üksnes seetõttu, et Konkurentsiamet on palunud hagejal viia OÜ Xxx Xxx liitumistasu vastavusse Metoodika punktiga 2.2. Nimetatu ei saa olla seotud kostja kohustustega hageja ees.
19.Antud juhul nähtub kohtule esitatud tõenditest, et kostja ei ole olnud haldusasjas nr. 3-16320 menetlusosaline ning seega ei saa kostjale nimetatud haldusasjast ka kohustust tekkida.
20.Kohtu ette toodud asjaoludest ja tõenditest ei nähtu, et kostja suhtes on alustatud haldusmenetlust, et viimane peaks hagejale tasuma suuremat liitumistasu. Samuti ei nähtu asja materjalidest, et muutunud on kostja liitumisel tehtavate tööde maksumus, tööde maht jm hagejast sõltumatud asjaolud.
21.Kohus nõustub kostja seisukohaga, et hageja on võrguettevõtja ja valdkonna asjatundja ning tegemist oli hagejapoolse metoodikaga. Sellises olukorras ei ole hageja õigustatud ümber kujundama hageja ja kostja vahel eksisteerivat õigussuhet.
22.Konkurentsiamet on oma 13.01.2016.a otsusega tuvastanud, et Elering AS-i tegevus Xxxijaama liitumistasu määramisel on vastuolus ELTS § 71 lõike 2 ja ELTS § 73 lõike 1 koosmõjust tuleneva nõudega arvutada võrgutasu võrguga ühendamiseks eest Metoodikas sätestatud põhimõtete alusel (I köide t/l 79 pöördel).
23.Eelpool viidatud Konkurentsiameti otsusest ei tulene aga hagejale kohustust ümber arvestada kostja liitumistasu suurus ja seetõttu nõuda kostjalt suuremat liitumistasu.
24.Eelnevast tulenevalt leiab kohus, et hageja nõue, millisega palutakse tuvastada liitumislepingu nr. 1.1-4/2014/174 punktist 3.5 tulenev Imavere Energia OÜ nõusolek sõlmida Elering AS-iga kirjalik kokkulepe lepingu lisas 2 toodud liitumistasu kalkulatsiooni muutmiseks ja liitumistasu suurendamiseks 202 848,45 euro (käibemaksuta) võrra, välja mõista liitumislepingu nr. 1.1-4/2014/174 alusel suurenenud liitumistasuna 230 614,02 eurot põhjendatud ei ole ning rahuldamisele ei kuulu.
25.Hageja palub kostjalt alternatiivselt välja mõista 230 614,02 eurot. Kostja vaidleb nimetatud nõudele vastu ning leiab, et hagejal puudub kostja vastu alusetust rikastumisest tulenev nõue.
26.VÕS § 1028 lg 1 kohaselt kui isik (saaja) on teiselt isikult (üleandja) midagi saanud olemasoleva või tulevase kohustuse täitmisena, võib üleandja saadu saajalt tagasi nõuda, kui kohustust ei ole olemas, kohustust ei teki või kui kohustus langeb hiljem ära. VÕS § 1032 lg 1 kohaselt käesoleva seaduse § 1028 lõikes 1 nimetatud juhul võib üleandja saajalt tagasi nõuda saadu ja sellest saadud kasu. Üleantud eseme hävimise, äratarvitamise, kahjustumise või äravõtmise korral võib nõuda ka selle eest hüvitisena omandatu väljaandmist.
27.Hageja on asunud seisukohale, et antud juhul sõlmisid kostja (saaja) ja hageja (üleandja) liitumislepingu (olemasolev kohustus), mille alusel kostja tasus hagejale ja sai vastu liitumise (olemasoleva kohustuse täitmine). Kuivõrd halduskohtumenetluses selgus, et Konkurentsiameti otsus ja ettekirjutus jäid jõusse, siis eelkirjeldatud kohustust (s.o liitumise võimaldamine esialgselt kokkulepitud liitumistasu eest) ei olnud sellisel kujul olemas (I köide t/l 3 pöördel punkt 3.18).
28.Kostja leiab, et Konkurentsiameti otsus ja ettekirjutus ei puuduta hageja ja kostja liitumislepingut ning sellest tulenevaid kohustusi. Konkurentsiameti otsuse ja ettekirjutuse mõjul ei saa hageja ja kostja õigussuhe ning sellest tulenevad kohustused muutuda olematuks, liitumisleping ja sellest tulenevad õigused ning kohustused on kehtivad (I köide t/l 143 punkt 2.7.3).
29.Riigikohus on 19.12.2016.a kohtuotsuses tsiviilasjas nr. 3-2-1-122-16 punktis 11 leidnud, et VÕS § 1028 lg 1 kohaldamise eeldusena peab hageja väitma, et kostja sai temalt midagi olemasoleva või tulevase kohustuse täitmisena, ning tõendama, et ta tahtis kostja rikastamiseks täita olematut kohustust või kohustust, mida ei tekkinud või mis langes hiljem ära (vt Riigikohtu 7. juuni 2011. a määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-44-11, p 34; 20. detsembri 2011. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-134-11, p 13). Kolleegium on varem rõhutanud, et VÕS § 1028 lg 1 kohaldamisel peab olema selge, milles seisnes hageja sooritus kostjale VÕS § 1028 lg 1 mõttes ja milline kohustus on ära langenud või tekkimata jäänud (vt Riigikohtu 22. oktoobri 2014. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-65-14, p 10). Kolleegium jääb nende seisukohtade juurde.
30.Samuti on Riigikohus oma 26.11.2014.a kohtuotsuses tsiviilasjas nr. 3-2-1-122-14 punktis 10 selgitanud, et VÕS § 1028 lg 1 kohaldamise eeldusena peab hageja väitma, et kostja sai temalt midagi olemasoleva või tulevase kohustuse täitmisena (vt Riigikohtu 7. juuni 2011. a määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-44-11, p 34). Hageja peab VÕS § 1028 lg 1 kohaldamiseks tõendama, et ta tahtis kostja rikastamiseks täita olematut kohustust või kohustust, mida ei tekkinud või mis langes hiljem ära (vt Riigikohtu tsiviilkolleegiumi 20. detsembri 2011. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-134-11, p 13). VÕS § 1028 lg 1 kohaldamisel peab olema selge, milles seisnes hageja sooritus kostjale VÕS § 1028 lg 1 mõttes ja milline kohustus on ära langenud või tekkimata jäänud (vt Riigikohtu 22. oktoobri 2014. a otsus tsiviilasjas nr 32-1-65-14, p 10).
31.Kohus nõustub antud juhul kostja väitega, et asjaolu, et Konkurentsiamet on kohustanud hagejat vähendama OÜ Xxx Xxx liitumistasu suurust, ei põhjusta kostja rikastumist, kuivõrd kostja ei ole hagejalt midagi lisaks poolte vahel kokkulepitule saanud ning samuti ei ole kostjal kohustust tasuda täiendavat liitumistasu. Hageja selline järeldus on meelevaldne ega ole aluseks nõude rahuldamiseks.
32.Eelnevast tulenevalt leiab kohus, et hageja alternatiivne nõue summas 230 614,02 eurot kostja vastu põhjendatud ei ole ja rahuldamisele ei kuulu.
33.Kuivõrd kohus ei rahulda hageja põhinõuet, siis ei kuulu rahuldamisele ka viivise nõue.
34.Kõige eelpooltoodu alusel asub kohus kokkuvõtlikult seisukohale, et hagi põhjendatud ei ole ning rahuldamisele ei kuulu.
35.Kõik kohtuotsuses käsitlemata menetlusosaliste väited ja esitatud tõendid hagiavalduse läbivaatamisel kohtu arvates tähtsust ei oma ja seetõttu kohus neid lahendis ei käsitle. Tsiviilasja hinna kindlaksmääramine
36.TsMS § 442 lg 2 p 51 kohaselt märgitakse kohtuotsuse sissejuhatuses tsiviilasja hind. Tulenevalt TsMS § 122 lg 1, § 123 ja § 133 on käesoleva tsiviilasja hinnaks 280 296,11 eurot. Menetluskulude jaotamine ja kindlaksmääramine
37.Kooskõlas TsMS § 162 lg 1 jäävad menetluskulud hageja kanda. TsMS § 174 lg 1 ja § 177 lg 1 p 1 järgi määrab kohus kindlaks menetluskulude rahalise suuruse.
38.Kostja palub hagejalt välja mõista riigilõivu summas 50 eurot ja esindajakulu summas 8 040 eurot (II köide t/l 173-174, 190, 192).
39.Kohus leiab, et kostja taotlus välja mõista hagejalt määruskaebuse esitamisel tasutud
riigilõiv summas 50 eurot rahuldamisele ei kuulu, kuivõrd Tallinna Ringkonnakohtu 21.03.2018.a kohtumäärusega on kostja määruskaebus jäetud rahuldamata (I köide t/l 162164).
40.Kostja lepingulise esindaja tunnitasu määr on 150 eurot. Hageja antud tunnitasu määrale vastu ei ole vaielnud ning kohus leiab, et tunnitasu määr 150 eurot, on kooskõlas Riigikohtu praktikaga (vt. Riigikohtu 11.02.2015.a kohtumäärus kohtuasjas nr. 3-2-1-11514 p. 14 ja Riigikohtu 03.03.2015.a kohtuotsus kohtuasjas nr. 3-3-1-82-14).
41.Kostja esindaja poolt kohtule esitatud spetsifikatsioonidest nähtub, et esindaja on analüüsinud materjale ja hagi 4,5 tundi, koostanud vastuse hagile kokku 8,5 tundi, analüüsinud kohtumäärust, teinud kliendile kokkuvõtte ja suhelnud kliendiga 0,5 tundi, koostanud määruskaebuse 3,75 tundi, tutvunud hageja taotlusega ja suhelnud kliendiga 0,5 tundi, analüüsinud hageja seisukohta ja täiendusi ning tõendeid 3,25 tundi, koostanud seisukoha ja teostanud õigusliku analüüsi 3,25 tundi, koostanud seisukoha 0,5 tundi, ettevalmistunud kohtuistungiks 4,25 tundi, osalenud 29.01.2019.a kohtuistungil 1 tund, analüüsinud hageja seisukohta ja täiendavaid tõendeid, koostanud ülevaate ja pidanud nõu kliendiga, teinud järelpärimised kliendile 4,25 tundi, analüüsinud kliendi poolt edastatud infot 0,5 tundi, teostanud õigusliku analüüsi ja koostanud seisukoha 2,25 tundi, analüüsinud hageja seisukohta ja tõendeid 2,75 tundi, pidanud nõu kliendiga tõendite ja seisukohtade teemal 1 tund, teostanud õigusliku ja tõendite analüüsi 4 tundi, koostanud kohtukõne kirjalikud seisukohad 4,5 tundi, ettevalmistunud kohtuistungiks 3 tundi, osalenud 24.09.2019.a kohtuistungil 1 tund 21 minutit. Kokku on kostja esindaja ajakulu 53 tundi 36 minutit ehk 8 040 eurot.
42.Kohus leiab, et põhjendatud ei ole kostja esindaja ajakulu 3,75 tundi, mis on tekkinud seoses määruskaebuse koostamisega, kuivõrd Tallinna Ringkonnakohus on jätnud kostja määruskaebuse rahuldamata. Ülejäänud osas vastavad kostja esindaja poolt esindajakulude spetsifikatsioonis väljatoodud ajakulu ning menetlustoimingud tsiviilasja materjalidele. Seega on põhjendatud kostja esindajakulu summas 7 477,50 eurot (49 tundi ja 51 minutit x 150 eurot).
43.Eelnevast tulenevalt kuulub hagejalt kostja kasuks väljamõistmisele menetluskulu summas 7 477,50 eurot.
44.Kooskõlas TsMS § 177 lg 4 tuleb rahuldada kostja taotlus menetluskuludelt viivise väljamõistmiseks VÕS § 113 lõike 1 teises lauses sätestatud määras. /allkirjastatud digitaalselt/ Ann Meriluht Kohtunik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.