Aktsiaselts Ebeta hagi Rahvaresto OÜ vastu võlgnevuse väljamõistmiseks.
Hagihind
1377,50 eurot
Menetlusosalised ja nende
Hageja: Aktsiaselts Ebeta (registrikood 10024786, aadress Eesti, Harju maakond, Tallinn, Leiva 2)
Hageja lepinguline esindaja: Triin Reinmaa (isikukood 49105190325, aadress Eesti, Harju maakond, Tallinn, Kesklinna linnaosa, Pirita tee 20, epost [email protected])
Kostja: Rahvaresto OÜ (registrikood 12375225, aadress Eesti, Tartu maakond, Tartu linn, Tartu linn, Turu tn 45b, e-post [email protected])
Kostja seaduslik esindaja: Alena Oja (aadress Turu tn 45b, Tartu linn, Tartu linn, Tartu maakond, 50106, e-post [email protected])
esindajad
Kirjalik menetlus
RESOLUTSIOON
1.Jätta rahuldamata Aktsiaselts Ebeta hagi Rahvaresto OÜ vastu võlgnevuse väljamõistmiseks.
Toimetada otsus kätte menetlusosalistele. Menetluskulude jaotus ja kindlaksmääramine
3.Jätta menetluskulud AS Ebeta kanda.
4.Jätta Rahvaresto OÜ menetluskulude rahaline suurus kindlaks määramata.
Lk 1/6
Tsiviilasi nr 2-19-113602 Edasikaebamise kord Pool võib esitada Tartu Ringkonnakohtule otsuse peale apellatsioonkaebuse 30 päeva jooksul alates otsuse kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest.
HAGEJA NÕUE JA PÕHJENDUSED
1.AS Ebeta (hageja) esitas 03.06.2019 Tartu Maakohtule hagi Rahvaresto OÜ (kostja) vastu põhivõlgnevuse summas 808,16 eurot, sissenõutavaks muutunud viivise summas 529,34 eurot ja sissenõudmiskulu summas 40 eurot tasumise nõudes. Hagiavalduse (dtl 20-24) kohaselt on hageja ja kostja vahel XX.XX.XXXX sõlmitud leping hügieenitoodete müügi ja hoidikute kasutamise kohta. Lepingu punkti 2.1. kohaselt kohustub tarnija (hageja) tarnima tellijale (kostjale) tarnija poolt kehtestatud AS Ebeta hulgimüügi hinnakirjas (edaspidi hinnakiri) nimetatud tooteid (edaspidi kaubad) vastavalt lepingule ja ostja (kostja) poolt esitatud tellimiskirjadele (dtl 25-28). Lepingu punkti 2.2. ja 8.1. kohaselt andis tarnija ostjale tasuta kasutusse, lepingu perioodiks, tarnitavate kaupade kasutamiseks vajalikud hoidikud, mis on loetletud lepingu lisas nr 1 (dtl 29). Hageja andis kostjale kasutamiseks hoidikud väärtuses 673,47 eurot ehk koos käibemaksuga 808,16 eurot. Lepingu punkti 8.3 kohaselt on ostja kohustatud kasutama hoidikuid ainult käesoleva lepingu alusel müüdud kaupade kasutamiseks. Hoidikute kasutamine muul otstarbel, sealhulgas teiste hügieenitoodete jaotamise eesmärgil on keelatud. Kostja kasutas hoidikuid teiste hügieenitoodete jaotamiseks. Nimetatud asjaolu tõendab lisas olev viimase tellimuse arve (dtl 30). Viimase tellimuse arve esitati 11.07.2016. Peale seda tellimusi ei esitatud, kuid hoidikud on endiselt kostja kasutuses. Võttes arvesse, et kostja on toitlustusettevõte, siis pidi ta hügieenitooteid kasutama. Kuna hagejale ei esitatud perioodil 2016 suvi kuni 2019 algus hügieenitoodete tellimusi, pidi kostja kasutama muu ettevõtte hügieenitooteid, rikkudes sellega lepingu punkti 8.3. Lepingu punkti 8.7. kohaselt on punktides 8.2.-8.5 nimetatud kohustuse rikkumine igal juhul lepingu oluline rikkumine ja selle aset leidmisel võib tarnija öelda lepingu koheselt üles. Lepingu punkti 8.8. kohaselt on lepingu lõppemisel enne tähtaja möödumist ostja kohustatud tasuma tarnijale hoidikute esialgse väärtuse 10 päeva jooksul alates lepingu lõppemisest. Lepingu punkti 10.2 kohaselt on lepingu perioodi pikkus 5 aastat ehk leping pidi lõppema 19.10.2020. Kui hageja avastas lepingu rikkumise, loeti leping lõppenuks. Kuna leping pidi kehtima kuni 19.10.2020, siis lõpetati leping ennetähtaegselt ning kostjal tuleb hüvitada hoidikute esialgne väärtus. 01.02.2019 esitati kostjale arve nr XXX hoidikute esialgse väärtuse hüvitamiseks summas 808.16 eurot (dtl 31). Vastavalt lepingu punktile 8.8. tuli hoidikute esialgne väärtus tasuda 10 päeva jooksul alatest lepingu lõppemisest ehk antud juhul 10.02.2019. Kostja ei ole hoidikute väärtust siiani hüvitanud. Eeltoodust tulenevalt nõuab hageja kostjalt hoidikute esialgse väärtuse ehk rahalise kohustuse täitmist.
2.Lepingu punkti 9.2. kohaselt on ostja tasumisega viivitamisel kohustatud maksma tarnijale viivist 0,5% tähtaegselt tasumata summast iga viivitatud päeva eest. Kostjal tuli tasuda hoidikute esialgne väärtus 10.02.2019, kuid kostja seda ei teinud, mistõttu on kostja kohustatud maksma hagejale viivist perioodi 11.02.2019 kuni hagiavalduse esitamiseni 21.06.2019 summas 529.34 eurot (dtl 32). Hageja on kandnud täiendavaid kulutusi võla sissenõudmiseks. Hageja leiab, et eelnevast lähtuvalt on sissenõudmiskulu suurus 40 eurot mõistlik ja põhjendatud. Hageja nõuab kostjalt sissenõudmiskulu hüvitamist, summas 40 eurot. Lk 2/6
Tsiviilasi nr 2-19-113602
3.Eeltoodust tulenevalt on kostja võlg hageja ees hagiavalduse esitamise päeva seisuga kokku 1 377,50 eurot, millest 808,16 eurot on põhivõlg, 40 eurot on sissenõudmiskulu, 529,34 eurot viivis. KOSTJA VASTUS (dtl 68-71)
4.Kostja nõustub, et hageja ja kostja sõlmisid XX.XX.XXXX lepingu nr XXX hügieenitoodete müügi ja hoidikute kasutamise kohta. Kostja leiab, et poolte vahel sõlmitud leping kehtib siiani. Kostja ei nõustu hageja toodud faktiliste väidetega, mille kohaselt on kostja lepingut rikkunud.
5.Hageja on jätnud olulise asjaoluna tõendamata, et kostja on kasutanud hoidikuid teiste tarnijate hügieenitarvete jaotamiseks. Hagiavalduses väidab hageja, et kostja kasutas hoidikuid teiste hügieenitoodete jaotamiseks. Taolisele järeldusele on hageja jõudnud tuginedes sellele, et väidetavalt esitas kostja hagejale viimase tellimiskirja juulis 2016 ning pole pärast seda hagejalt kaupu tellinud. Tulenevalt sellest on hageja teinud pahatahtliku ning eksliku järelduse, et kostja pidi teise tarnija hügieenitooteid jaotama just hageja hoidikutega. Arve nr XXX näitab üksnes, et kostja on vastavalt lepingule esitanud tellimuse ning selle kohta on väljastatud arve. Väljastatud arve ei tõenda kuidagi väidet, mille hageja hagiavalduse p-s 1.3 on esitanud.
6.Lepingu p 8.6 võimaldab hagejal takistusteta kontrollida hoidikute seisukorda. Nimetatud punkti eesmärk on anda hagejale võimalus kontrollida nii hoidikute korrashoidu kui ka hoidikute eesmärgipärast kasutamist. Hageja ei ole kasutanud lepinguga talle antud õigusi ning kontrollinud hoidikute seisukorda vahetult enne ega pärast väidetavat rikkumist. Hageja ei ole esitanud ka ühtegi tõendit, mis kinnitaks nimetatud õiguse teostamist ning reaalse rikkumise fikseerimist. Kui hageja oleks talle lepinguga antud kontrollimise õigust kasutanud, siis puuduks ka vaidlus selles osas, et kostja on väidetavalt lepingut rikkunud.
7.Kostja ei vaidle vastu asjaolule, et hügieenitooteid on tellitud teiselt tarnijalt. Poolte vahel sõlmitud leping ei välista sarnaste toodete tellimist teiste tarnijate käest. Lepingu p 2.1 alusel kohustub tarnija tarnima tellijale tarnija poolt kehtestatud AS Ebeta hulgimüügi hinnakirjas nimetatud tooteid vastavalt lepingule ja ostja poolt esitatud tellimiskirjadele. Pooled ei ole lepinguga kokku leppinud tellimiskirjade ega tarnimise sageduses, seega ei tulene kostjale kuskilt kohustust pidevalt hagejale tellimusi esitada. Kostja sõlmis 04.08.2016 OÜ-ga KiiltoClean (reg. kood 10665456) lepingu nr XXX (dtl 62). Vastavalt sõlmitud lepingu tingimustele asuti kasutama ka uue tarnija hoidjaid nende poolt tarnitavate kaupade jaotamiseks. Uue tarnija käest telliti ka hügieenitooteid, mida jaotati uue tarnija poolt antud hoidjatega (dtl 63). Kuna kostja asus kasutama teise tarnija hoidjaid, ei olnud ka vajalik enam kasutada hageja hoidjaid ning need pandi hoiule, seega ei ole kostja rikkunud ka hagejaga sõlmitud lepingu tingimusi. Hagejat ka informeeriti sellest, et tal on võimalik oma hoidjad ära viia, kuid hageja ei reageerinud sellele.
8.Oma 25.01.2019 e-kirjas kinnitas hageja, et poolte vahel sõlmitud leping ei ole lõppenud (dtl 91), kuid hagiavalduses on hageja asunud seisukohale, et leping on lõpetatud ennetähtaegselt. Kostjale jääb seega arusaamatuks, mis kuupäeval ning millise teate alusel on kostja lepingu ennetähtaegselt lõpetanud ning kunas oleks hageja pidanud hoidjad tagastama isegi kui rikkumine esines. Lepingu erakorralise ülesütlemise korral võib kasutusse andja kasutusse antud eseme tagasi nõuda, kui kasutaja kasutab eset vastuolus VÕS §-s 392 sätestatuga, andes eelnevalt täiendava tähtaja rikkumise kõrvaldamiseks. Isegi kui kostja on pooltevahelist lepingut rikkunud, ei ole hageja kostjale vastavat täiendavat tähtaega andnud rikkumise kõrvaldamiseks. Olukorras, kus leping ei ole ennetähtaegselt lõppenud, ei ole võimalik kostjalt nõuda ka hoidikute esialgse väärtuse hüvitamist. Hageja hoidjad on pakituna seisnud kostja käes alates juulist 2016. Hageja ei ole avaldanud huvi hoidjate vastu ega reageerinud kostja palvetele hoidjad ära viia. Kostjal puuduvad vastuväited hagejale hoidjate tagastamise osas. Lk 3/6
Tsiviilasi nr 2-19-113602
9.Viivise nõude osas viitab hageja lepingu p-le 9.2, mille kohaselt tasumisega viivitamisel on ostja kohustatud maksma tarnijale viivist 0,5% tähtaegselt tasumata summast iga viivitatud päeva eest. Kostja leiab, et nimetatud punkti alusel tasumisega viivitamine puudutab tarnitavate kaupade eest tasumata jätmist, mitte tasuta kasutusse antud hoidikuid. Lisaks nähtub asjaoludest, et leping ei ole ennetähtaegselt lõppenud, seega on põhjendamatu hageja viivise nõue kostja vastu.
KOHTUOTSUSE PÕHJENDUSED
10.Kohus, tutvunud asja materjalidega, leiab, et hagi tuleb jätta rahuldamata.
11.Pooled ei vaidle selle üle, et hageja ja kostja vahel on 19.10.2015 sõlmitud leping hügieenitoodete müügi ja hoidikute kasutamise kohta. Nimetatud lepingu punkti 2.1. kohaselt kohustub tarnija (hageja) tarnima tellijale (kostjale) tarnija poolt kehtestatud AS Ebeta hulgimüügi hinnakirjas (edaspidi nimetatud hinnakiri) nimetatud tooteid (edaspidi nimetatud „kaubad”) vastavalt lepingule ja ostja (kostja) poolt esitatud tellimiskirjadele (dtl 25-28). Lepingu punkti 2.2. ja 8.1. kohaselt andis tarnija ostjale tasuta kasutusse, lepingu perioodiks, tarnitavate kaupade kasutamiseks vajalikud hoidikud, mis on loetletud lepingu lisas nr 1 (dtl 29). Hageja andis kostjale kasutamiseks hoidikud väärtuses 673,47 eurot ehk koos käibemaksuga 808,16 eurot. Lepingu punkti 8.3 kohaselt on ostja kohustatud kasutama hoidikuid ainult käesoleva lepingu alusel müüdud kaupade kasutamiseks. Hoidikute kasutamine muul otstarbel, sealhulgas teiste hügieenitoodete jaotamise eesmärgil oli keelatud. Lepingu punkti 8.7. kohaselt on punktides 8.2.-8.5 nimetatud kohustuse rikkumine igal juhul lepingu oluline rikkumine ja selle aset leidmisel võib tarnija öelda lepingu koheselt üles. Lepingu punkti 8.8. kohaselt on lepingu lõppemisel enne tähtaja möödumist ostja kohustatud tasuma tarnijale hoidikute esialgse väärtuse 10 (kümne) päeva jooksul alates lepingu lõppemisest. Lepingu punkti 10.2 kohaselt on lepingu perioodi pikkus 5 aastat ehk leping pidi lõppema 19.10.2020. Lepingu punkti 9.2. kohaselt on ostja tasumisega viivitamisel kohustatud maksma tarnijale viivist 0,5% tähtaegselt tasumata summast iga viivitatud päeva eest.
12.Hageja on palunud kostjalt välja mõista 808,16 eurot, mis on hüvitis kostjale kasutada antud hoidikute eest.
13.Hageja selgitab hagiavalduses, et kostja kasutas hoidikuid teiste hügieenitoodete jaotamiseks. Nimetatud asjaolu tõendab hageja hagi lisas oleva viimase tellimuse arvega (dtl 30). Viimase tellimuse arve esitati 11.07.2016. Peale seda tellimusi ei esitatud, kuid hoidikud on endiselt kostja kasutuses. Võttes arvesse, et kostja on toitlustusettevõte, siis pidi ta hageja hinnangul hügieenitooteid kasutama. Hageja on seisukohal, et kuna hagejale ei esitatud perioodil 2016 suvi kuni 2019 algus hügieenitoodete tellimusi, pidi kostja kasutama muu ettevõtte hügieenitooteid, rikkudes sellega lepingu punkti 8.3. Lisaks on hageja selgitanud, et kui hageja avastas lepingu rikkumise, loeti leping lõppenuks. Kuna leping pidi kehtima kuni 19.10.2020, siis lõpetati leping ennetähtaegselt ning kostjal tulnuks hüvitada hoidikute esialgne väärtus. 01.02.2019 esitati kostjale arve nr XXX hoidikute esialgse väärtuse hüvitamiseks summas 808.16 eurot (dtl 31). Vastavalt lepingu punktile 8.8. tuli hoidikute esialgne väärtus tasuda 10 päeva jooksul alatest lepingu lõppemisest ehk antud juhul 10.02.2019. Lk 4/6
Tsiviilasi nr 2-19-113602
14.Kohtu hinnangul tuleks hageja nõude rahuldamise õigusliku alusena kontrollida VÕS § 115 lg 1 sätestatud eelduste täitmist. Hageja nõue ei ole mitte lepingu täitmise nõue vaid lepingulise kohustuse rikkumisest tulenev kahju hüvitamise nõue VÕS § 115 lg 1 ja lepingu punkt 8.7 alusel. Selleks, et hageja saanuks kostjalt poolte vahelise lepingu punkt 8.7. ja VÕS § 115 lg 1 tulenevat kahju nõuda, tulnuks hagejal leping nõuetekohaselt üles öelda.
15.VÕS § 196 lg 1 sätestab, et kestvuslepingu võib kumbki lepingupool mõjuval põhjusel etteteatamistähtaega järgimata üles öelda, eelkõige kui ülesütlevalt lepingupoolelt ei või kõiki asjaolusid ja mõlemapoolset huvi arvestades mõistlikult nõuda lepingu jätkamist kuni kokkulepitud tähtpäevani või etteteatamistähtaja lõppemiseni (erakorraline ülesütlemine). Sama sätte lg 2 kohaselt, võib lepingu üles öelda alles pärast kohustuse rikkumise lõpetamiseks määratud mõistliku tähtaja tulemusteta lõppemist, kui mõjuv põhjus seisneb selles, et teine lepingupool rikub lepingulist kohustust. Tähtaja määramine ei ole vajalik käesoleva seaduse § 116 lõike 2 punktides 2–4 sätestatud juhtudel. Kuivõrd hageja tugines olulisele lepingurikkumisele viidates lepingu punktile 8.7, ei olnud hagejal kohustust lepingu lõpetamiseks täiendavat tähtaega määrata. See aga ei tähenda, et hageja ei oleks pidanud kostjale lepingu erakorralisest ülesütlemisest teatama (VÕS § 196 lg 1 ja TsÜS § 69 lg 1).
16.Riigikohus on lahendis nr 3-2-1-139-14 märkinud, et kujundusõigust iseloomustab eelkõige selle realiseerumine asjakohase tahteavalduse jõudmisel vastaspooleni. Nt lepingu ülesütlemise korral ülesütlemisavalduse jõudmisel vastaspooleni leping lõpeb, kui ülesütlemise formaalsed ja materiaalsed eeldused on täidetud (vt nt Riigikohtu 2. aprilli 2014. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-190-13, p 23). (p 16)
17.Kohtule esitatud materjalidest ei nähtu, et hageja oleks pooltevahelise lepingu üles öelnud. Kohtu hinnangul ei saa poolte vahelist meilivahetust pidada samuti lepingu ülesütlemiseks, kuna hageja esindaja on 25.01.2019 kirjas (dtl 91) selgitanud, et leping ei ole sellega lõppenud. Hageja on selgitanud, et kui hageja avastas lepingu rikkumise, loeti leping lõppenuks (st kostjale ei ole lepingust taganemise või lepingu ülesütlemise avaldust saadetud). Kohtu hinnangul ei saa kostjale 01.02.2019 esitatud arvet nr XXX, pidada nõuetekohaseks lepingu ülesütlemiseks, kuna selles ei sisaldu vastavat tahteavaldust. Eeltoodust tulenevalt on kohus seisukohal, et kuivõrd hageja ei ole tõendanud lepingu ülesütlemist ja selle avalduse kostjale kättetoimetamist, puudub hagejal alus kahju hüvitise nõude esitamiseks. Kuna ei ole tuvastatud, et hageja oleks lepingu üles öelnud, ei analüüsi kohus kostja poolt lepingu rikkumist ega põhjusliku seose olemasolu rikkumise ja kahju vahel. Kõike eeltoodut arvesse võttes jätab kohus Ebeta AS hagi Rahvaresto OÜ vastu rahuldamata. Menetluskulud
18.Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 173 lõike 1 kohaselt esitab asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses. TsMS § 173 lg 4 sätestab, et menetluskulude jaotuses näeb kohus ette, millised menetluskulud keegi menetlusosalistest peab kandma, välja arvatud kulude rahalise suuruse.
19.Tulenevalt TsMS § 162 lõikest 1 kannab hagimenetluses kulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. Kuna kohus jättis hagi rahuldamata, kannab TsMS § 162 lõike 1 järgi antud asjas menetluskulud hageja.
20.Kostja on menetluskuludena palunud hagejalt välja mõista õigusabikulud summas 385 eurot. Menetluskulude nimekirja kohaselt on kostja õigusabikulud lepingulise esindaja kulud ajakuluga 5,5 tundi tunnihinnaga 70 eurot.
Lk 5/6
Tsiviilasi nr 2-19-113602
21.Riigikohus on lahendis nr 3-2-1-48-16 märkinud, et kui menetlusosalist esindanud isikul ei olnud TsMS § 218 lg 1 p 2 järgi kvalifikatsiooninõude täitmata jätmise tõttu õigust olla kohtus lepinguliseks esindajaks, ei ole kohtul ka põhjust mõista teiselt menetlusosaliselt välja selle isikuga seotud kulud (v.a erandlikel juhtudel). Nii on see ka juhul, kui kohus teadlikult sellise isiku menetlusse lasi või jättis isiku kvalifikatsiooni kontrollimata. Kohtul on kohustus kontrollida esindaja esindusõigust ja esindajaks olemise lubatavust kogu menetluse vältel ja seda sõltumata vastaspoole väidetest. Esindajaks olemise lubatavust saab kontrollida ka menetluskulude kindlaksmääramise faasis, iseäranis, kui vastaspool on esitanud sellekohase vastuväite. (p 11)
22.Kohtumaterjalidest ei nähtu, et kostjat oleks maakohtu menetluses esindanud lepinguline esindaja. Kõik maakohtule esitatud dokumendid on allkirjastanud kostja seaduslik esindaja (juhatuse liige) Alena Oja, selliselt on kostja ise kohtule esitatavates dokumentides märkinud. Kuivõrd kostjat ei ole kohtumenetluses esindanud õigusteadmistega isik, ei saa kohus hagejalt kostja kasuks ka lepingulise esindaja kulusid välja mõista.
23.Kohtul on alust TsMS § 175 lg 1 järgi menetluskulusid kandma kohustatud menetlusosaliselt välja mõista teise menetlusosalise lepingulise esindaja kulu üksnes juhul, kui esindamine on toimunud kohtumenetluses (Riigikohtu määrus nr 3-2-1-183-14, p 13).
24.Kohus on seisukohal, et kuivõrd käesolevas asjas ei ole kostjat menetluses lepinguline esindaja esindanud, ei ole võimalik esitatud õigusabikulude kindlaksmääramine ja hüvitamine. Eelnevast tulenevalt jätab kohus kostja menetluskulude rahalise suuruse kindlaks määramata.
/allkirjastatud digitaalselt/ kohtunik
Lk 6/6
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.