A N hagi M T vastu mittevaralise kahju hüvitamiseks ja viivise saamiseks
Tsiviilasja hind
3780 eurot
Menetlusosalised ja nende esindajad
Hageja A N (isikukood 46004130215) Hageja lepinguline esindaja Paavo Paal (Aksum Reval Õigusbüroo, e-post [email protected]) Kostja M T (isikukood xxxx, elukoht xxxx, e-post xxxx) Kostja lepinguline esindaja Maarja Lehemets-Tihhanov (Juve OÜ, e-post [email protected])
Kohtuistungi toimumise aeg
2. oktoober 2019
RESOLUTSIOON
1.Hagi rahuldada.
2.Välja mõista M T A N kasuks mittevaralise kahju hüvitamiseks (põhinõue) 1500 eurot.
3.Välja mõista M T A N kasuks viivis protsendina põhinõudelt (1500 eurolt) alates käesoleva kohtuotsuse jõustumisest kuni põhinõude täitmiseni võlaõigusseaduse (VÕS) § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses. Menetluskulude jaotus
2.Maakohus määrab menetluskulude rahalise suuruse kindlaks määrusega pärast tsiviilasja sisulise lahendamise kohta tehtud kohtuotsuse või menetlust lõpetava määruse jõustumist (tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 177 lg 1 p 2 ja lg 2).
2-17-11524
Edasikaebamise kord Pooled võivad esitada otsuse peale apellatsioonkaebuse 30 päeva jooksul alates otsuse kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest. Ringkonnakohus võib apellatsioonkaebuse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebaja ei taotle selle lahendamist istungil. Kohus selgitab, et vastavalt TsMS § 187 lõikele 6 peab seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus sellisel juhul mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist.
HAGEJA NÕUDED JA PÕHJENDUSED
1.A N (hageja) esitas 31.07.2017 Harju Maakohtule hagi M T (kostja) vastu, milles palus, arvestades hagi hilisemat (23.10.2017) täpsustust, kohustada kostjat lõpetama hagejat puudutavate õigusvastaste kommentaaride avaldamine veebilehel xxxx ning mõista kostjalt hageja kasuks välja hüvitis kohtu äranägemisel õigusvastaselt tekitatud kahju hüvitamiseks ja viivis lahendi jõustumisest alates kuni kahjuhüvitisena väljamõistetu täitmiseni VÕS § 113 lg 1 teises lauses ettenähtud määras. 20.12.2018 loobus hageja kommentaaride avaldamise lõpetamise nõudest.
1.1.Kohus võttis 21.06.2019 määrusega hageja osalise hagist loobumise vastu ning lõpetas tsiviilasjas menetluse hageja hagis kostja vastu ebaõigete andmete avaldamise lõpetamise nõude osas.
2.Hagiavalduse kohaselt on hageja kinnisvarahaldur, kes tegeles 2014. a ligikaudu nelja korteriühistu majandamisega. Sellisena ei ole hageja avaliku elu tegelane. Kostja on professionaalne blogipidaja, kes teenib tulu oma veebikeskkonna xxxx haldamisega. Kostja on ise avaldanud andmed, mille kohaselt külastab tema veebilehte mitusada tuhat lugejat nädalas. Seega on kostja poolt hallatav veebikeskkond võrreldav meediaväljaandega. Kostja on hageja suhtes toime pannud õigusvastased teod, mis on aluseks temalt hüvitise väljamõistmiseks. Kostja poolt toimepandud õigusvastaste tegude ja andmete avaldamise tagajärjel on hagejal tekkinud kahju. Kostja tutvustab oma blogi kui suurima lugejate arvuga blogi. Kostja blogist nähtuvalt teenib kostja tulu blogis avaldatava reklaamiga ning samuti pakub ta blogis oma teenuseid isikute ja ettevõtete netis tutvustamisel. Seega on tegemist isikuga, kellele blogi pidamine on sissetuleku allikaks ning hageja hinnangul on blogi pidamine käsitletav kostja majandus- ja kutsetegevusena. xxxx avaldas portaal xxxx probleemi käsitleva uudisloo selle kohta, kuidas xxxx maja remonditööde käigus olid katuse all olevate räästavahede sulgemise käigus sissemüüritud linnupesad. Selles uudisloos nimetati hagejat kui nimetatud maja kinnisvarahaldurit. xxxx on kostja enda kinnitusel hagejale helistanud. Sellele lisaks on kostja kasutuses olnud numbrilt saadetud hageja telefoninumbrile kaks SMS-i. Nendel SMS-idel on järgmine sisu: 1) „xxxx“; 2) „xxxx“. xxxx avaldas kostja oma veebilehel peetavas blogis sellise olukorra kohta arvamust, kus ta nimetas hagejat värdjaks, avaldas hageja telefoninumbri ja kutsus üles oma blogi lugejaid samuti hagejale helistama ja SMS-e saatma, et samuti välja öelda, mida teised hagejast arvavad. Blogis on xxxx tehtud sissekande käesolevat vaidlust puudutav osa järgmine: „xxxx“. Blogi nimetatud postitusel on 49 kommentaari, millest 9 on hagejat otseselt solvavad või kutsuvad üles tema
2-17-11524 suhtes vägivallategusid toime panema. Alates xxxx hakkas hageja saama telefonikõnesid, kus talle helistasid võõrad inimesed ja kasutasid tema suhtes vulgaarseid või solvavaid väljendeid, samuti ähvardati teda vägivallaga. Samasuguse sisuga saadeti SMS-e. Hageja hinnangul oli nende telefonikõnede ja SMS-ide ühiseks jooneks see, et helistajad ja sõnumite saatjad soovisid eelkõige välja elada oma emotsioone. Arvestatav osa helistajatest olid hinnanguliselt joobes. Hageja on kinnisvarahaldur ja talle helistavad igapäevaste muredega hallatavate majade elanikud. See on ka põhjus, miks hageja proovis telefonile vastata, sest ta kartis, et tema hallatavate majade elanikud ei saa teda kätte. Hageja kinnitusel kestsid telefonikõned ja SMS-id suurema mahuga kuni xxxx. Ka pärast seda kuupäeva on hageja saanud samasuguse sisuga telefonikõnesid, kuid neid on olnud mõned üksikud. Hageja tegi xxxx. a avalduse politseile, mille osas talle politseist helistati ja teda teavitati suuliselt, et puudub süüteo koosseis, sest ähvardusi ei saavat tõsiselt võtta. Nimetatud asjaolud tõid hagejale kaasa negatiivseid emotsioone, meeleolulangust ja äraevust. Hageja ei saanud nii kõnede kui ka juba tekkinud ärevuse tõttu öösel magada. Tehtud telefonikõnede all kannatasid ka hageja lähedased, kes olid nendele sündmustele tunnistajaks. Selle tagajärjeks oli hageja negatiivsete emotsioonide täiendav võimendumine. Sellele lisaks pidi hageja taluma ka järelepärimisi kolleegidelt ja tema poolt hallatavate majade elanikelt. Selle kõige tagajärjel ei suutnud hageja enda sõnade kohaselt tekkinud ärevuse ja meeleolulanguse tõttu praktiliselt terve xxxx. a tavapäraselt tööd teha. Hageja nimel on tehtud kirjalik pöördumine kostjale xxxx, kus mh paluti kostjal lõpetada hagejat puudutavate kommentaaride avaldamine. Kostja küll vastas kirjale, kuid kommentaaride avaldamist ta kuni hagiavalduse esitamiseni ei lõpetanud. Hageja hinnangul on kostja pannud tema suhtes toime õigusvastase teo, mis seisneb järgnevas: 1) kostja poolt hagejale helistamine ja SMS-ide saatmine ning sh vulgaarsete ja solvavate ning ähvardavate väljenduste kasutamine; 2) kostja poolt hageja suhtes ebakohaste väärtushinnangute avaldamine, kusjuures kostja poolt avaldatuks tuleb lugeda ka teiste isikute poolt veebilehel xxxx avaldatud kommentaarid; 3) kostja poolt hageja telefoninumbri avaldamine ja üleskutse esitamine hagejale helistamiseks, mille tagajärjel sai hageja arvukalt telefonikõnesid ja SMS-e. Õiguslikult vastutab kostja nii tema enda poolt avaldatu eest kui ka tema poolt hallatavas veebilehes avaldatud kommentaaride eest, kuivõrd kostja tuleb lugeda veebilehe haldamise tõttu kommentaaride avaldajaks. Hageja telefoninumber ei ole avalikult kättesaadav. Hageja telefoninumbri avaldamine muutis võimalikuks talle hagiavalduses kirjeldatud telefonikõnede ja SMS-ide saatmise. Oluline on see, et kostja avaldas hageja telefoninumbri ja tegi seda ühes üleskutsega hagejale helistada ja öelda, mida helistajad hagejast arvavad. Sellise telefoninumbri ja üleskutse avaldamise juures pidi kostja saama aru, et sisuliselt on tegemist üleskutsega avaldada hagejale solvavaid ja vulgaarseid arvamusi. Kahjuna tuleb käsitleda hagejale tekkinud negatiivseid emotsioone, meeleolulangust ja ärevust, samuti pingeid suhtlemisel perekonnaliikmete, kolleegide ja tema poolt hallatavate majade elanikega, mille tagajärjel langes hageja elukvaliteet ja mis muutis hageja poolt võimatuks normaalse töötegemise. Käesolevas vaidluses on põhjuslik seos kostja õigusvastase teo ja hagejal tekkinud kahju vahel.
3.Kostja ei ole välja toonud ühtegi asjaolu, mis välistaksid mittevaralise kahju hüvitamise nõude rahuldamise. Kostja on avaldanud ka valesid faktiväiteid, mis näitab tema suhtumist nii teiste isikute au ja hea nime puudutavates küsimustes kui ka tema suhtumist asja menetlevasse kohtusse ja kohtumenetlusse üldiselt. Mis puudutab andmete avaldamise lõpetamise nõuet, siis kostja on küll kohtule teatanud, justkui oleks ta andmete avaldamise lõpetanud, kuid internetis on tema avaldatud andmed veebilehelt xxxx jätkuvalt kättesaadavad. Hageja on
2-17-11524 seisukohal, et nõude aegumise tuvastamiseks antud kohtumenetluses kohtu poolt resolutiivosas eeldab sellekohase vastuhagi esitamist kostja poolt. 03.11.2017 kostja vastus hagile ei ole iseenesest käsitletav vastuhagina ja kui antud isik kostjana soovib käesolevas tsiviilkohtumenetluses siduvalt tuvastada nõude aegumist kohtu poolt (tuvastusnõue), siis peaks maakohus andma talle tähtaja puuduste kõrvaldamiseks (sh ka nõuetele vastava hagiavalduse esitamiseks ühes seadusega ettenähtud riigilõivu tasumisega). Kostja teine taotlus, juhul, kui kohus ei tuvasta nõude aegumist, jätta hageja hagi kostja vastu täielikult rahuldamata, on segadust tekitav. Jääb arusaamatuks, kas kostja ei soovi – nõude aegumise tuvastamise korral – hagiavalduse rahuldamata jätmist. Vastuses väidab kostja, et ta helistas hagejale ning viimane kasutas tema suhtes vulgaarseid väljendeid. Selline väide on vale ja kostja on esitanud sellise väite kohtule enda lubamatu käitumise õigustamiseks (kostja saab aru, et tema käitumine oli lubamatu, kuid proovib valeväiteid esitades teha seda inimlikult mõistetavaks). Hageja kinnitab, et ta ei ole kostja suhtes (keda ta ka isiklikult ei tunne) telefonis kasutanud ühtegi väljendit, mida võiks käsitleda ebatsensuursena. Siinkohal on oluline, et hageja tegutseb kinnisvara haldamisega ja talle helistavad igapäevase asjaajamise käigus paljud inimesed ning ta ei kasuta ebatsensuurseid väljendeid telefonisuhtluses.
3.1.Kostja väide on ümber lükatud ka tema enda poolt veebilehel xxxx avaldatud kommentaariga, kus ta kirjeldab hagejale helistamist. Kostja enda kommentaar lükkab tema enda väite hageja poolt tema suhtes ebatsensuursete väljendite kasutamise osas ümber ja tõendab hoopiski kostja enda poolt ebahariliku kõnepruugi kasutamist. Kui hageja oleks kostja suhtes kasutanud ebatsensuurseid väljendeid, siis oleks kostja seda kindlasti ka oma sellekohases kommentaari postituses avaldanud. Seega ei vasta tõele kostja väited hageja poolt tema suhtes ebatsensuursete väljendite kasutamise kohta ning kostja on need esitanud käesolevas menetluses pahatahtlikult. Selline valeväidete esitamine seab selgelt kahtluse alla kostja usaldatavuse ja seda kõigi kostja väidete osas. Tsiviilkohtumenetluses esitatud väidete osas võib esitada kohtule nõude ebaõigete faktiväidete ümberlükkamiseks, kusjuures sellise hagiavalduse esitamise korral on kostjal kui faktiväite esitajal kohustus tõendada enda poolt esitatud faktiväidet. Kostja on esitanud maakohtule ka valeväite, justkui oleks ta kustutanud postituse ja kommentaarid. Antud seisukoha koostamise ajal (28.11.2017) on nii postitus kui ka kommentaarid kättesaadavad veebilehel xxxx. Kostja on vastuses võtnud omaks, et hageja ei olnud 2014. a avaliku elu tegelane. Kostja on küll väitnud, et kostja ei olnud avaliku elu tegelane 2014. a, kuid hageja ei nõustu sellega. Arvestades kostja tuntust 2014. a blogijana, samuti asjaolu, et ta töötas ajakirjanikuna (mida ta ise tunnistab), siis tuleb eeldada, et kostja oli avalikkusele tuntud isik, kelle poolt väljaöeldu jõudis paljude isikuteni. Kostja on vastuses väitnud, et 2014. a töötas kostja ajakirjanikuna ja hobikorras pidas blogi. Kostja möönab ise, et tal oli kalendrikuus vähemalt 30 000 lugejat, teda tasustati blogi pidamise eest. Kostja selline väide on iseenesest paljasõnaline ja ta ei esita selle väite tõendamiseks ühtegi tõendit. Samuti ei selgita kostja, keda ta peab lugejateks või kuidas ta eespool nimetatud arvu saab. 30 000 lugejat on ka juba piisavalt suur lugejate arv ning selline lugejate arv võib ületada nii mõnegi maakonnalehe lugejate arvu.
3.2.Kostja väide, et ta sai tasu toodetes, ei oma tähendust, sest kostja on ise möönnud, et ta sai blogi pidamise eest tasu (see oli tulu teenimisele suunatud tegevus) ning siinkohal ei oma tähendust, mil viisil oli kostja nõus tasu vastu võtma. Ka ei oma tähendust, et kostja töötas teises kohas ega see, et ta pidas blogi hobikorras. Hageja hinnangul omab tähendust kostja enda poolt avaldatud asjaolu, et ta töötas ajakirjanikuna, sest see viitab juba iseenesest kostja tuntusele tol ajal (tema töö pärast ajakirjanikuna). Siinkohal tuleb arvestada ka kostja poolt peetava blogi tähendust täna, kuivõrd see näitab, et kostja tegevus oli suunatud ka 2014. a laiemate rahvahulkade kaasamiseks tema blogi lugejaskonda. Samuti olid hageja poolt
2-17-11524 viidatud postitused kättesaadavad ka 2017. a, kus kostja juba võttis tasu vastu rahas ja tema lugejate arv küündis tema enda sõnul sadade tuhandeteni. Seega on kostja blogi võrdlemine meediaväljaandega põhjendatud ka siis, kui uskuda kostja väiteid tema blogi kohta 2014. a.
3.3.Hageja on esitanud nõude aegumistähtaja jooksul ja seega tähtaegselt. Hageja jaoks on olnud tegemist ebameeldiva teemaga, sest kostja tekitas talle tahtlikult ja lubamatult valu ja kahju ning seetõttu oli kogu teemaga tegelemine hagejale ebameeldiv ja ta lükkas sellega tegelemist edasi. Selline oli hageja valik ning selle selgitusega on ilmselgelt hageja kostja skeptilisuse hajutanud. Kostja väiteid, justkui kostja oleks postitused maha võtnud juba varem, peab hageja silmakirjalikeks ja sellisteks, millega kostja ajab kohtule puru silma. Hageja on pöördunud kostja poole ettepanekuga asja kohtuväliseks lahenduseks, mida kostja ka ise möönab, kuid kostja ei väljendanud mitte mingisugust soovi või algatust asja kohtuväliselt lahendada. Blogis on hagejat nii kostja otseselt ise enda nime all nimetanud: „värdjas“, samuti on hageja suhtes blogis kasutatud teisi halvustavaid väljendeid. Hageja ei nõustu siinkohal kostjaga, justkui ei oleks väljendite: „eit“ ja „mutt“ kasutamine käesoleva vaidluse tinginud juhtumi asjaoludel halvustav, kuivõrd nimetatud kahte väljendit on kasutatud hageja suhtes selgelt halvustava tooniga.
3.4.Kostja on võtnud omaks hagejale helistamise. Kostja ei ole vaielnud vastu asjaolule, et ta kasutas hageja suhtes solvavaid väljendeid tema poolt tehtud telefonikõnedes, samuti ei ole kostja vaielnud vastu solvava sisuga SMS-ide saatmisele. Sisuliselt on kostja omaks võtnud enda poolt blogipostituses ja sellele lisatud kommentaarides hagejat puudutavate väärtushinnangute avaldamise. Kostja ei ole vastu vaielnud (ja on seega omaks võtnud) hageja telefoninumbri avaldamisele ja üleskutse tegemisele hagejale helistamiseks. Kahjunõude osas tugineb hageja kõigile kolmele asjaolule. Viimase asjaolu osas – üleskutse avaldamine hageja telefoninumbri avaldamiseks ja ülekutse esitamine hagejale helistamiseks – peab hageja vajalikuks viidata VÕS § 1045 lg-s 4 sätestatule. Kostja on kihutanud teisi isikuid hagejale helistama ja tema eraellu tungima. Kostja on kutsunud üles helistama hagejale „ööl ja päeval“. Selle üleskutse avaldamisest ühes hageja telefoninumbri avaldamisega tulenevalt vastutab kostja kõigi tehtud telefonikõnedest ja saadetud SMS-idest tekkinud kahju eest VÕS § 1045 lg-s 4 sätestatu alusel. Kuigi iseenesest on võimalik hageja telefoninumbrit leida otsimise korral ka internetist, siis on ilmselge, et hagejat häirivaid, sõimavaid ja ähvardavaid kõnesid hakkas ta saama pärast kostja poolt blogipostituses tema telefoninumbri avaldamist koos üleskutsega hagejale helistada. Blogipostituses olid avaldatud ka hagejat lubamatult solvavad väärtushinnangud ning sellega oli kostja teinud kõik temast sõltuva, et lisaks talle tungiksid hageja eraellu ka teised – need kes tema blogi loevad. Vastavalt seadusele peab kostja selle eest ka vastutama. Hageja ei pea tõenäoliseks, et hagejale helistanud ja SMS-e saatnud isikud oleksid ise otsinud tema telefoninumbri. Samas möönab hageja, et siinkohal võib olla vajalik VÕS § 139 lg-s 3 sätestatu kohaldamine. Kostja on omalt poolt teinud kõik, et teha kättesaadavaks hageja kontakttelefon ja organiseerida talle võimalikult suur kõnede hulk. Kostja poolt kihutatuna helistasid talle valdavalt kõik inimesed – arvestades kõnede ja SMS-ide ähvardavat, solvavat ja lubamatut tooni. Siinkohal on võimalik tugineda ka blogis avaldatud kommentaarile: K (xxxx, kell xxxx) „xxxx..“. Sellest kommentaarist nähtub, et kommentaari kirjutaja tänab kostjat avaldatud telefoninumbri eest, millest võib järeldada, et: 1) kommentaari kirjutaja ei ole muidu seda telefoninumbrit saanud ja 2) ta kasutas telefoninumbrit. xxxx hakkas hageja saama
2-17-11524 telefonikõnesid võõrastelt inimestelt, kes väljendusid vulgaarselt ja solvavalt ning samuti ähvardasid teda vägivallaga. Samuti sai hageja arvukalt SMS-e. Hageja sai nelja kalendripäevase perioodi jooksul rohkem kui viissada sellist telefonikõnet.
4.Hageja hakkas saama häirivaid telefonikõnesid xxxx ning pöördus xxxx suuliselt politsei poole tulenevalt paljudest häirivatest, solvavatest ja ähvardavatest telefonikõnedest. Hageja tegi ka samasisulise kirjaliku pöördumise politseile xxxx. Hageja poolt politsei poole pöördumise xxxx on politsei registreerinud oma andmebaasis juhtumi nr xxxx informatsioonina, mille osas Politsei- ja Piirivalveameti menetlust ei alustatud. Samuti on politsei väljastanud 07.08.2014 kirja nr xxxx vastuseks hageja 30.07.2014 kirjalikule pöördumisele, milles teavitatakse hagejat, et tema probleemiga (milleks vastuse kohaselt on häirivad telefonikõned ja isikuandmete avaldamine) peaks tegelema kas Andmekaitse Inspektsioon, politsei või maakohus tsiviilkohtumenetluse korras. Enne selle kirja saatmist suhtles asjaga tegelev politseiametnik ka hagejaga telefoni teel ning oli seisukohal, et politseil ei ole mõtet menetlust alustada, sest see ei vii nagunii mitte kuhugi. Kuna hageja kinnitas, et suurel hulgal saadavad telefonikõned ja SMS-id teda häirivad, siis lubas politseiametnik helistada hageja poolt antud numbritele, kes olid talle häirivaid kõnesid teinud ning helistajatega rääkida. Sellega on tõendatud, et hageja tundis ennast telefonikõnedest ja kommentaaridest juba eelnevalt piisavalt häirituna ja ohustatuna (ta tundis ähvardavate telefonikõnede tõttu hirmu), et kahel korral kontakteeruda politseiga. Sellele lisaks pöördus hageja augustis või septembris 2014. a jurist Paul Puustusmaa poole selleks, et korraldada hageja kohta avaldatud andmete lõpetamine ja võimalusel esitada nõue kostja vastu. Paul Puustusmaa andis hagejale nõu, et pöördumise hetkel ei olnud sobiv aeg nõude esitamiseks, kuivõrd see oleks võinud kaasa tuua teema uue käsitlemise.
4.1.Toimunud sündmuste osas algatas Keskkonnainspektsioon väärteomenetluse, mis lõpetati seoses kriminaalmenetluse alustamisega samadel asjaoludel. Hiljem lõpetati kriminaalmenetlus, sest isikute käitumises ei tuvastatud süüteo koosseisu. Samas on Keskkonnainspektsioon tunnistanud, et hageja ei olnud kordagi kõnealuse kriminaalasja menetluses kahtlustatava seisundis. Kõigepealt ei ole põhjendatud kostja korduvad väited, justkui oleks hageja vastutav lindudega toimunu osas. Üksnes asjaolu, et hageja oli korteriühistule haldusteenust osutava OÜ A juhatuse liige ja et ta korraldas remonditöösid ning hiljem korraldas ka olukorra lahendamiseks katusealuste avamist, ei anna alust väita, et hageja oli olukorra eest vastutav. Keskkonnainspektsioon, kes viis läbi kirjeldatud asjaoludel kriminaalmenetlust, ei pidanud võimalikuks hagejale isegi kahtlustust esitada, vaid lõpetas kriminaalasja. Veelgi vähem on alust väita, et hageja suhtes võib avaldada igasuguseid kommentaare ja üleskutseid. Hageja oli juba telefonikõnede ja SMS-ide saamise ajal nendest häiritud, mis tõendab ka moraalse kahju tekkimist. Hageja oli nendest piisavalt häiritud, et pöörduda kaks korda politsei poole (ühe korra suuliselt ja teise korra kirjalikult). Hageja on algusest peale kannatanud saadud telefonikõnede ja SMS-ide all ning üksnes asjaolu, et käesolev nõue on esitatud hiljem, ei võta temalt õigust saada hüvitist talle julmalt ning toorelt tekitatud moraalse kahju eest. Hageja tundis ennast piisavalt häirituna, et pöörduda ka õigusalase nõu saamiseks vahetult pärast kahju tekkimist, mis veelkord tõendab kahju tekkimist ja selle kahju suurt olemust.
4.2.Käesolev hagiavaldus on esitatud tähtaegselt. Kostja on käesolevas asjas palunud küll kohaldada aegumist, kuid ei ole selgitanud, mis asjaoludele ta sellise taotluse osas tugineb. Kuna hagi aegumist kohaldatakse üksnes vastava poole taotlusel, siis peab ka see pool algselt selgitama, mille tõttu ta asub seisukohale, et hagiavalduses toodud nõue on aegunud. Käesoleva vaidluse tinginud kommentaarid avaldati xxxx. Hagiavaldus on maakohtule
2-17-11524 esitatud 31.07.2017, s.o esimesel tööpäeval pärast puhkepäevale langenud 29.07.2017. Tuginedes tsiviilseadustiku üldosa seaduse (TsÜS) § 136 lg-le 8, ei ole seega põhjust rääkida nõude aegumisest. Hageja sai teada kostja poolt tema suhtes kommentaaride ja tema telefoninumbri avaldamisest ligikaudu kaks nädalat hiljem tuttavate kaudu. Juba nendel asjaoludel eraldiseisvalt ei saa nõuet aegunuks lugeda. Siinkohal ei ole oluline mitte niivõrd kommentaaride avaldamine, vaid kahjulik tagajärg, mis saabus hagejale pärast blogis kommentaaride ja teda puudutavate andmete avaldamist. Silmas tuleb pidada ka asjaolu, et kommentaaride avaldamine oli kostja kestev tegevus.
4.3.Kostja poolt avaldatud kommentaarid on hagiavalduses toodud nõude aluseks kahel õiguslikul alusel. Kõigepealt sisaldavad kommentaarid hageja suhtes ebakohaseid väärtushinnanguid ja kahel juhul halvustavaid faktiväiteid. Teiseks, kostja on avaldanud kommentaari, kus kutsutakse üles helistama hagejale. Hageja hindab seda üleskutset oma eraja perekonnaellu, samuti kutsetegevusse lubamatu sekkumisena, mis annab täiendava õigusliku aluse (ja vajadusel ka alternatiivse aluse) käesolevas tsiviilkohtumenetluses esitatud hageja nõudele. Kostja on avaldanud hageja isikuandmeid, tehes seda ilma hageja nõusolekuta ja lubamatult. Iseenesest on kostja poolt hageja nime ja telefoninumbri avaldamine käsitletav isikuandmete lubamatu avaldamisena. Kostja avaldas hageja telefoninumbri kui eraisiku telefoninumbri (vt sellekohast kostja veebipostitust – seal puuduvad igasugused viited mingisugustele äriühingutele või ühistutele). Hageja nime ja telefoninumbri avaldamine ühes kostja poolt avaldatud kommentaaridega ning üleskutsega talle helistada, on lubamatu. Kostja poolt avaldatud kommentaarid on hagejat halvustava iseloomuga.
4.4.Hageja telefoninumber on veebis kättesaadav pikemat aega ning selle aja jooksul ei ole talle häirivaid kõnesid tehtud. Hagejale tehtud telefonikõnede iseloom ja toon langes kokku ähvardava ja solvava tooniga kostja blogis, mis oli avaldatud koos hageja telefoninumbriga. Seega on ebatõenäoline, et sajad helistajad oleksid leidnud hageja telefoninumbri veebist omal käel. Hageja ei vaidle siinkohal vastu kostja väitele, et hageja telefoninumbrit võib veebist leida ka mujal, kuid ei pea tõenäoliseks, et hagejale häirivaid telefonikõnesid teinud isikud said idee telefonikõnede tegemiseks ja telefoninumbri mujalt kui kostja blogist.
4.5.Hageja hinnangul on temale tekitatud moraalne kahju väga suur. Lisaks ebameeldivatele kommentaaridele pidi hageja taluma ka mitu päeva häirivate, solvavate ja ähvardavate kõnede ning SMS-ide saamist. Selle all kannatas nii tema enesetunne kui ka suhted lähedastega. Kõik see põhjustas hagejale märgatavaid üleelamisi. Kõiki asjaolusid arvestades peab hageja käesolevas asjas õiglaseks kahjuhüvitiseks 20 000 eurot.
KOSTJA VASTUVÄITED
5.Kostja ei tunnistanud hagi ja palus jätta selle rahuldamata. Menetluskulud palus kostja jätta hageja kanda.
6.xxxx ilmus xxxx artikkel: „xxxx: xxxx“. Xxxx poole oli pöördunud korteriühistu xxxx elanik, kes rääkis, et remonditööde käigus müüriti kinni kortermaja räästa all paiknevad tühimikud, mis olid elupaigaks pääsukestele (hiljem täpsustus, et tegemist oli piiritajatega). Samas artiklis oli kommentaari küsitud ka korteriühistu esindaja (hageja) käest, kes ütles, et ta teab sellest olukorrast laupäevast saadik (s.o xxxx). Hageja ei olnud kolme päeva jooksul asunud astuma samme kinni müüritud lindude päästmiseks. Selline tegevus on loomakaitseseaduse alusel väärkorras karistatav. Keskkonnainspektsioon algatas selle kohta ka menetluse. Kostja luges seda artiklit xxxx, samal päeval, kui see välja tuli.
2-17-11524 Loomaarmastajana ajas see kostjat põhjendatult endast välja. Kostja otsis internetist hageja telefoninumbri, mis on leitav, kui panna xxxx otsingumootorisse: „A N“. Kuna hageja on mitmete korteriühistute esindaja, on ta oma numbri kõikide nende kontaktiks pannud. See tähendab, et hageja valetab tahtlikult, kuna tema on need numbrid kontaktiks määranud. Kostja helistas hagejale ja ütles, et kui hageja ei anna korraldust, et linnud vabastataks, siis kirjutab kostja hagejast oma blogis. Hageja vastas, et kirjutagu pealegi ja kasutas vulgaarseid sõnu kostja suhtes. See omakorda sütitas kostjat. Kuna kostja on kauaaegne blogija, kajastades enda elus toimuvat avalikult, otsustas ta ka sellest kirjutada. Temperamentselt kutsus kostja teisigi ülesse hagejale helistama. Kostja eesmärk oli mõjutada hagejat linde päästma, kuna hageja oli ainukene, kes sellise käsu sai töömeestele anda. Pärast kostja kõnet ei asunud hageja ikkagi astuma samme lindude päästmiseks ja kostja ei näinud muud võimalust hageja survestamiseks, kuna iga viivitatud tund tähendas väiksemat eluvõimalust kinni müüritud lindudele. Kuna kostjale tundus, et ka kõnedest ei piisa, pöördus ta järgmine päev (s.o xxxx) Eesti Loomakaitseseltsi liikme poole, kes soovitas kostjal alustada petitsiooniga. Seda kostja ka tegi, petitsiooni eesmärk oli probleemi teadvustamine ja seeläbi lindude päästmine. xxxx AS oli teavitanud Keskkonnainspektsiooni, kes alustas menetlust. xxxx keskpäevaks oli hageja kutsunud kohale kraanad ning tuulutusavad tehti lahti. Selgus, et lindude näol on tegemist piiritajatega, kes olid olnud betoneeritud seina taga ligi nädal aega. 18 piiritajat päästeti, 3 olid paraku selle aja peale juba surnud. Rohkem ei puutunud hageja ja kostja kokku, kuna linnud said päästetud. Asi vaibus ja ununes. 28.07.2017 saatis hageja esindaja kostjale kirja, millega andis aega kuni 31.07.2017 kell 15:00. Kirja saatis hageja esindaja reedel kell 16:55, mis tähendab, et kostjale ei antud isegi ühte tööpäeva aega asja menetlemiseks. Sellise lähenemise ja absurdse kahjunõude suuruse tõttu ei leidnud kostja, et saadetud kirja on võimalik võtta tõepähe, kuna tänaseks on kostja tuntud blogija ja saab igasuguseid imelikke kirju.
6.1.Kostja ei olnud 2014. a avaliku elu tegelane. Kolm aastat hiljem saab kostja öelda, et blogimine on tema töö, kuid kolm aastat tagasi see seda ei olnud. Kostja töötas ajakirjanikuna ja hobikorras pidas blogi. Lugejaid 2014. a oli kostjal ühes kuus ligi 30 000, tasuks sai tooteid, mitte raha. Hageja eksib, kui väidab, et ka kolm aastat tagasi teenis kostja sellega raha. Seetõttu on ekslik võrrelda 2014. a peetud isiklikku blogi meediaväljaandega. Hagis kopeerib hageja blogipostitust. Kostja ei eita, et ta sellise blogipostituse tegi, viimases hädas lindude päästmiseks. Hageja ei ole esitanud ühtegi tõendit selle kohta, et talle tehti vahemikus 29.07.-04.08.2014 väga palju kõnesid, mis tema elu segasid. Hageja tunnistab, et isegi politsei ei võtnud seda asja menetlusse. See tähendab, et tehtavate kõnede hulk ja sisu ei olnud politsei arvates piisavalt tõsised. Pärast selliseid sündmusi, mis aset leidsid, võibki meeleolu langeda ja inimesed pärida, miks selliselt käituti. Postitus ega selle kommentaarid ei ole sellist laadi, mis põhjustaksid hirmu või võimetust tööd teha. Kuna hageja on seotud nii paljude ettevõtetega, on tema telefoninumber avalik ja inforegistritest leitav. Hageja ei ole põhjendanud ega selgitanud, kuidas see tema elukvaliteeti mõjutas.
6.2.Kostja palus kohtul tuvastada nõude aegumise. Kostja hinnangul on nõue aegunud tulenevalt TsÜS § 150 lg-st 1. Kostja on skeptiline hageja motiivides. Hageja ei ole kolme aasta vältel (enne 28.07.2017) andnud endast kostjale märku ega avaldanud soovi kommentaaride kustutamiseks. Kostjal ei olnud see postitus enam meeles, et ta oleks seda varasemalt omal algatusel teha saanud. Kostja ei mõista, miks hageja kohe hagi või siis kohtueelseid läbirääkimisi ei pidanud. Hageja väiteid on otsitud, vastuolulised ja väljatoodud kommentaaridest väärtushinnangute otsimine on absurdne. Hagis väljatoodud kommentaaridest üks on teenuse leheküljele suunamine, kus pole väärtushinnangut. Kolm kommentaari kasutavad sõna: „mutt“ ja kaks sõna: „eit“, kumbki sõna pole Eesti Keele
2-17-11524 Instituudi poolt avaldatava õiguskeelsussõnaraamatu kohaselt halvustava tähendusega. Üks kommentaaridest on kostja kommentaar, kus ta nendib, et ta helistas hagejale, samuti ei kihuta kommenteerijaid vägivalla tegudele. Hageja ka ise nentis, et isegi politsei ei võtnud teda tõsiselt.
7.Kostja selgitab, et tõesti leidis aset kahetsusväärne olukord, kus kostja enda kõige parema teadmise juures märkis postituse, mis oli leitav veebiaadressilt: xxxx, ja selle kommentaarid privaatseks. Kostja ei kustutanud neid koheselt, kuivõrd arvas, et neid võib edaspidises kohtuvaidluses vaja minna. 27.12.2017 avastas kostja iseseisvalt, et privaatseks seatud postitus on millegipärast muutunud taaskord avalikuks. Kuivõrd kostja ei ole tehnikataiplik inimene, siis edasise rikkumise vältimiseks kustutas ta igaks juhuks kohe postituse ja selle kommentaarid lõplikult. Selleks hetkeks oli kostjal paraku aga ununenud, et hagejat riivas ka ühe teise postituse all üks kommentaar. Tänaseks (19.12.2018) on kostja ka selle kommentaari eemaldanud. Kui hageja oleks teavitanud kostjat oma leiust, oleks kostja kiiremini tekkinud veast teada saanud ning selle kohe ka kustutanud. Kostja leiab, et on ebaõiglane eeldada tema pahatahtlikkust või proovida jätta mulje kostjast kui isikust, kes suhtub kohtusse ja kohtumenetlusse ükskõikselt ning kutsuda kostjat valetajaks. Seda olukorras, kus hageja ise on esitanud valesid faktiväiteid oma telefoni numbri kuuluvuse ning avalikustamise kohta. Kostja on oma 03.11.2017 vastuses kirjeldanud, et hageja kasutas tema suhtes vulgaarseid sõnu. Kuivõrd sellest telefonikõnest on möödunud 4,5 aastat, ei suuda kostja meenutada, mis selles telefonikõnes täpselt öeldi, kuid hageja pidi ennast selliselt väljendama, mis jättis kostjale telefonikõnest mälestuse, kui ebameeldivast kogemusest. Samadel põhjustel ei oska kostja võtta ka seisukohta SMS-ide sisu kohta, mis ta hagejale väidetavalt saatis. Ekslik on eeldada, et kostja oleks seda kajastanud blogis, kuna blogipostituses ei olnud kajastatud ka SMS-ide arv või nende sisu.
7.1.Kostja palub tuvastada xxxx ja 30.07.2014 tehtud blogipostitustest ning nende kommentaaridest tulenevate nõuete aegumise. TsÜS § 150 lg 1 kohaselt on kahju õigusvastasest tekitamisest tuleneva nõude aegumistähtaeg kolm aastat ajast, mil õigustatud isik kahjust ja kahju hüvitama kohustatud isikust teada sai või pidi teada saama. Hageja pidi teada saama xxxx kommentaaridest xxxx või hiljemalt 30.07.2014, mistõttu olid nendest tulenevad võimalikud nõuded 29.07.2017 või 30.07.2017 seisuga aegunud. Hageja enda kinnituste kohaselt sai ta kostjalt xxxx muuhulgas ka SMS-i, mille sisu on järgmine: „jagan su nr ka oma blogis, et kõik saaks sulle oma soove edastada. Kärva maha, munn“. Samuti rõhutab hageja, et kostja oli juba 2014. a tuntud blogija, millest võib järeldada, et hageja sai aru, mis blogist jutt käib, kui kostja talle seda ütles SMS-is. 30.07.2014 kell 07:00 seisuga ilmus xxxx artikkel, milles hageja viitab kommentaaridele, mis tema kohta on tehtud: „xxxx.“ Kuivõrd hageja on hagiavalduses kostja veebipäevikut võrdsustanud meediaväljaandega, võib eeldada, et hageja tegi seda ka 2014. a, mistõttu on õige järeldada, et hageja pidas selle all silmas muuhulgas ka kostjat ning tema veebilehe kommentaariumit. 30.07.2014 kell 11:41 avaldati Xxxx veebilehel teemat käsitletav artikkel, kus oli ära lingitud ka kostja blogi. Eelduslikult oli artikkel koostatud eelneva päeva intervjuude põhjal, mistõttu pidi hageja olema kahjust teada saanud xxxx, hiljemalt 30.07.2014, mis tähendab, et 31.07.2017 olid vähemalt sellest postitusest ning nendest kommentaaridest tulenevad nõuded aegunud.
7.2.Käesolevas asjas ei ole hageja telefoninumbri avalikustamine vastuolus isikuandmete kaitse seaduse sätetega, kuivõrd number mille kostja avalikustas ei ole käsitletav hageja isikuandmetena. Kõnesolev number on erinevate äriühingute kontaktnumber ehk juriidiliste isikute kontaktnumber. Vastuse koostamise hetkel (19.12.2018) on kõnesolev number kuue erineva äriühingu kontaktnumbriks. Number on esitatud ka kinnisvarahooldusega tegeleva
2-17-11524 osaühingu kontaktnumbrina selle osaühingu kodulehel. Isikuandmete kaitse seaduses (IKS) ja otsekohalduva Euroopa Parlamendi ja Nõukogu määruse (EL) 2016/679 (üldmäärus) artikkel 1 kohaselt, käsitlevad nii üldmääruses, kui ka IKS-is sätestatud õigusnormid ainult füüsiliste isikute kaitset isikuandmete töötlemisel. Lisaks on Andmekaitse Inspektsioon mitmes oma veebilehel avaldavas juhendis selgitanud, et isikuandmete kaitse reeglid ei kehti, kui tegu on juriidilise isiku või asutuse andmetega. Kostja leiab, et käesolevas asja ei saa kohaldada isikuandmete rikkumise sätteid.
7.3.Kostja põhjendab faktiväidete „linnutapja“ ja „pääsukiller“ tõesust järgnevalt. xxxx kehtinud korteriühistuseaduse lg 1 p 1 kohaselt rakendatakse korteriühistuseaduses reguleerimata küsimustes mittetulundusühingute seaduse sätteid. xxxx kehtinud mittetulundusühingute seaduse § 27 lg 1 kohaselt on juhatuse igal liikmel õigus esindada mittetulundusühingut kõikide tehingute tegemisel, kui seaduses ei ole sätestatud teisiti. See tähendab, et ka tööde teostamise peatamise saab tellida juhatuse liige. Äriregistri andmetel kuulub hageja Xxxx KÜ juhatusse ning oli seda ka intsidendi toimumise ajal. KÜ põhikirja kohaselt kuulub juhatuse pädevusse majahalduse korraldamine. KÜ 2014. a majandusaasta aruande kohaselt sai hagejaga seotud ettevõte A OÜ haldamisteenuse eest tasu summas 3781 eurot, millest võib järeldada, et hageja osutab Xxxx Korteriühistule majahaldusteenust endaga seotud ettevõtte kaudu. Kuna majandusaastaaruande kohaselt ei makstud 2014. a juhatuse liikmetele tasu, on ainuõige järeldada, et KÜ juhatus on andnud enda juhatuse liikme kohustuste täitmise kas osaliselt või täielikult üle teenusepakkujale, A OÜ-le, mille juhatuse liikmeks on hageja. Olenemata asjaolust, et hagejal oleks olnud ka seadusest tulenev õigus sõlmida KÜ nimel tehinguid, tegi ta seda ka A OÜ kaudu. Majandusaastaaruandest nähtub, et kostja postituse ajendiks olnud ehitustööd on tellitud M G OÜ-lt. Majandusaastaaruandesse on märgitud see järgnevalt: „Vuukide remont, aknaplekk ja aknapõskede hermetiseerimine, õhutusavade katmine-M G OÜ 3190 eurot“. Arvestades eelnimetatud asjaolusid, et teenuse tellis hageja, mis tähendab, et ka ainult hageja oleks saanud tööd peatada, mida ta kahjuks ei teinud kolme päeva jooksul teada saamisest enne, kui majaelanikud kutsusid kohale ajakirjaniku, tänu millele kaasati kostja, Eesti Loomakaitseselts ja Keskkonnainspektsioon. Eesti Keele Instituudi (EKI) kohaselt tähendab tapma kelleltki elu võtma, kedagi surmama. Kuivõrd hageja oli ainus isik, kes tema enda poolt tellitud tööd sai seiskada, kuid hageja seda kolme päeva jooksul peale asjaoludest teada saamist ei teinud ning kui 30.07.2014 avati suletud tuulutusavad, leiti sealt 3 surnud linnupoega, kes osutusid piiritajateks, kuid keda algselt peeti endaga väimuselt sarnasteks pääsukesteks. Eelneva kokkuvõtteks leiab kostja, et ei ole vale väita, et kuigi hageja isiklikult ei tapnud neid kolme poega, on tegu omistatav hagejale, kuivõrd hageja tegevusetuse ja kolme linnu enneaegse surma vahel on kausaalne seos.
7.4.Eesti Päevalehe artikli kohaselt sai hageja teada abivajavatest lindudest juba 26.07.2014, st kolm päeva enne, kui kostja sellesse sekkus. Selleks ajaks ei olnud hageja asunud tegutsema selle nimel, et linnud vabastataks, mistõttu võib eeldada, et ilma Keskkonnainspektsiooni, Xxxx AS-i, Eesti Loomakaitseseltsi ja kostja sekkumiseta, oleksid kolme linnu asemel hukkunud lisaks veel 18 lindu. Oma kommentaaris ajakirjanikule on hageja juba nimetanud linde surnuteks, kuigi see polnud veel kindel. Kostja on seisukohal, et kuivõrd hageja käitumine põhjustas üle-eestilist pahameelt, leides kajastust mitmes suures meediaväljaandes (sh Xxxx, Xxxx, Xxxx ja Xxxx) ja mida kajastati uudistesaates Xxxx ja nende artiklite kommentaariumitest leiab veel tänagi oluliselt rohkemal hulgal kommentaare hageja tegevuse kohta, siis ei ole usutav, et isegi kui hageja meeleolu oli langenud, et selle põhjustajaks olid ainult kostja postitus ning selle all olevad kommentaarid. Näiteks ühe Xxxx artikli juures on 142 kommentaari, teise artikli juures 100. Osad artiklitest, kus mainiti hageja
2-17-11524 isikut, avaldati enne kui kostja asjasse sekkus. Kostja panus hageja meeleolu langusesse ning kuvandi rikkumises oli tühine, arvestades, kui aktuaalne teema oli ning kui palju kajastust sai. Kostja nendib, et kuigi mõned kommentaatorid võisid ületada kombelisuse piire, kuid arvestama peab ka selle situatsiooni emotsionaalsust, millest tulenevalt neid kommentaare tehti. Politsei ei alustanud kõnede osas menetlust, mis ilmestab kõnede mahtu ning sisu. Kuivõrd hageja soovib kostja veebilehte samastada meediaväljaandega, siis sellisel juhul rakenduks kostja tegevusele ka infoühiskonna teenuse seadus (InfoTS), mis tähendaks, et kostja on infoühiskonna teenuse osutaja ja kommentaarid teenuse kasutaja pakutava teabe talletamine. InfoTS § 10 lg 1 p 1 kohaselt aga ei vastuta teenuse osutaja teenuse kasutaja taotluse põhjal talletatava teabe sisu eest, kui teenuse osutaja ei tea teabe sisu ega ole kahju hüvitamise nõude puhul teadlik faktidest või asjaoludest, millest ilmneb ebaseaduslik tegevus või teave. Sama lõike punkti 2 kohaselt vastutab teenuse osutaja sellest teada saamisest. Kuivõrd hageja andis käesoleva hagi aluseks olevatest asjaoludest kostjale teada alles 28.07.2017, siis vastutaks kostja teoreetiliselt alles sellest ajast saadik.
8.Kuivõrd veebipostitus ja kommentaarid olid seotud (samal lehel), on õige ka järeldada, et hageja teades, et tema kasutuses olev number on kuskil avaldatud, pidi ka olema teadlik sealt leitavatest kommentaaridest. Seetõttu ei esitanud kostja tõest informatsiooni, kui ütles, et sai kommentaaridest teada ligi kaks nädalat hiljem tuttavate kaudu, kuna numbri jagamisest oli ta politseile avalduse tegemise ajal teadlik. Kindlasti ei ole asjakohane jätta tahaplaanile kommentaaridest teadasaamise aeg, kuivõrd TsÜS kohaselt on hagi aluseks oleva nõude aegumistähtaeg otseselt sõltuvuses sellest, millal isik sai või pidi saama teada kahjust, ning TsÜS kommenteeritud väljaande kohaselt, on TsÜS § 150 lg 1 mõneti ebatäpne, kuna nõude esitamiseks peab kannatanu olema teadlik ka sellest, kuidas (mis teo või sündmusega) talle kahju põhjustati. Seega saab lepinguvälise kahju hüvitamise nõue hakata aeguma alates ajast, kui on toimunud kahju hüvitamise aluseks olev tegu või sündmus ja kannatanule on tekkinud sellest tulenevalt kahju ning need asjaolud ja kahju tekitaja isik on kannatanule teatavaks saanud või pidid teatavaks saama. TsÜS §-st 143 tulenevalt võtab kohus või muu vaidlust lahendav organ nõude aegumist arvesse ainult kohustatud isiku taotlusel. Aegumistähtaja lõppemist ei mõjuta asjaolu, kas see langeb töö- või puhkepäevale.
8.1.Põhjuse andmiseks ei pea olema isik süüdi mõistetud, vaid piisab kui tema tegevuse ja hinnangu andmise vahel on kausaalne seos. Hageja on nimetatud sündmuste keskseks isikuks tänu oma tegevusele ja seosele Xxxx KÜ-ga. Kui hageja KÜ esindajana oleks koheselt tööd peatanud ning lasknud tuulutusavad avada, ei oleks pidanud olukorda sekkuma kõigepealt Xxxx ajakirjanik, seejärel loomakaitse liidud ning seejärel kostja. Hageja kui Xxxx KÜ esindaja oli ainus inimene, kelle tegevus või tegevusetus sai olukorda mõjutada, mistõttu on täiesti õiguspärane hagejat antud sündmusega seostada. Kuivõrd hageja ei asunud koheselt piiritajate päästmiseks midagi tegema, on arusaadav, et inimesed avaldavad oma pahameelt sellise käitumise kohta. Inimesed pöördusid meedia ja kostja poole alles viimses hädas, kuivõrd olid kuulnud lindude igatsevat nuttu ligi nädala. Seetõttu ei ole õige väita, et hageja tegevus ei põhjustanud negatiivset vastukaja hoolimata sellest, et teda või siis KÜ-d, keda hageja esindas, süüdi ei mõistetud.
8.2.Hageja nõue on ebaproportsionaalne ja ebamõistlikult suur, arvestades asjaolusid ja kohtupraktikat. Eelkõige tuleb silmas pidada, et ka hageja on toonud välja, et talle helistati mitu päeva – mitte nädalaid, kuid või aastaid. Lisaks ei ole hageja esitanud tõendeid selle kohta, kui palju neid kõnesid oli. Isegi kui hagejal oleks sellist informatsiooni kõnede väljavõttena, ei saa hageja tõsikindlalt väita, et kõned tehti kostja blogilugejate poolt, kuivõrd hageja telefoninumbrit jagati ka mujal sotsiaalmeedias, teiste isikute poolt. Lisaks on hagejast
2-17-11524 tehtud ka perekooli foorumisse vähemalt kaks postitust, kus ühes on toodud välja hageja nimi, sünniaeg ja kontakttelefon. Kuivõrd pole võimalik piiritleda, kes helistajatest ja SMS-ide saajatest leidsid hageja kontaktid sotsiaalmeediast (ühte postitust jagati 519 korda), inforegistrist, xxxx või xxxx foorumi kommentaariumist, kostja veebipostitusest, saa ka kostjat nende eest vastutavaks teha.
8.3.Kuivõrd kostja ja hageja ei ole tuttavad ega pole muud moodi enne seda intsidenti kokku puutunud, ei olnud kostjal kindlasti hageja isiklikku numbrit. Kostja sai nimetatud numbri inforegistrist ning jagas seda oma veebilehel ka kui Xxxx KÜ esindaja numbrit. Enne kostja veebipostitust oli hageja nimi juba mitmes üleriigilises päevalehes läbi käinud kui vastutav isik ning tänu sellele tema isikut seostati selle päevakajalise sündmusega. Seetõttu oli kõigile selge, kes on hageja, kellest jutt käib. Kui ka hageja peaks kasutama ettevõtte numbreid oma erakõnede tegemiseks, peaks hageja arvestama, et tegemist on siiski ettevõtte numbriga ning sellele ei rakendata isikuandmete kaitse sätteid. Nime avaldamine ei ole isikuandmete avaldamine, arvestades veel, et tegemist oli avaldamise ajal aktuaalse teemaga ning hageja isik oli sündmuste keskse korteriühistu esindajana, mitte eraisikuna.
KOHTU PÕHJENDUSED
9.Kohus leiab, et hagi kuulub rahuldamisele.
10.TsMS § 5 lg-test 1 ja 2 tulenevalt menetletakse hagi poolte esitatud asjaolude ja taotluste alusel, lähtudes nõudest ning hagimenetluse pool määrab ise, mis asjaolud ta oma nõude põhjendamiseks esitab ja milliste tõenditega neid asjaolusid tõendab. TsMS § 438 lg 1 kohaselt hindab kohus otsust tehes tõendeid, otsustab, mis asjaolud on tuvastatud, millist õigusakti tuleb asjas kohaldada ja kas hagi kuulub rahuldamisele. Kohus ei ole otsust tehes seotud poolte õiguslike väidetega (TsMS § 436 lg 7).
11.Hagiavaldusest tulenevalt nõuab hageja kostjalt mittevaralise kahju hüvitamist. Kokkuvõtlikult on hageja väitel kostja rikkunud tema õigusi järgmiste tegudega, st hageja nõude aluseks on peamiselt järgmised asjaolud: kostja poolt hagejale helistamine ja SMS-ide saatmine ning sealjuures vulgaarsete ja solvavate ning ähvardavate väljenduste kasutamine; kostja poolt hageja suhtes ebakohaste väärtushinnangute ja kahel juhul halvustavate faktiväidete avaldamine, kusjuures kostja poolt avaldatuks tuleb lugeda ka teiste isikute poolt veebilehel xxxx avaldatud kommentaarid; kostja poolt hageja telefoninumbri avaldamine ja üleskutse esitamine hagejale helistamiseks, mille tagajärjel sai hageja arvukalt telefonikõnesid ja SMS-e.
12.Kostja tegevuse õigusvastasuse määratlemiseks võib olla mitmeid aluseid. Esiteks võib kostja tegevus olla õigusvastane isiklike õiguste rikkumise tõttu VÕS § 1045 lg 1 p 4 ning §de 1046 ja 1050 alusel. VÕS-i kohaselt on võimalik isiku au teotada ja mainet kahjustada nii ebakohase väärtushinnangu (vt VÕS § 1046 lg 1) kui ka tegelikkusele mittevastava asjaolu õigusvastase avaldamisega (vt VÕS § 1047 lg 2). See tähendab, et kostja avaldatu võib olla õigusvastane VÕS § 1046 lg 1 või § 1047 lg 2 alusel sõltuvalt sellest, kas kostja avaldatu saab kvalifitseerida väärtushinnangu või tegelikkusele mittevastava asjaoluna. Eelviidatud sätete alusel õigusvastasuse tuvastamisel on erinevad eeldused ja tõendamiskoormis. Viimaks võib hageja telefoninumbri avalikustamine olla vastuolus ka isikuandmete kaitse seaduse (IKS) sätetega. IKS-i sätted, mis reguleerivad isikuandmete töötlemise (sh avalikustamise) tingimusi ja korda, saavad olla kaitsenormideks VÕS § 1045 lg 1 p 7 mõttes. Seega võib IKS-i nõuetega vastuolus olev isikuandmete avalikustamine olla ka VÕS § 1045 lg 1 p 7 ja lg 3 ning § 1050
2-17-11524 järgi kvalifitseeritav delikt, kui väidetavalt rikutud IKS-i sätte (vähemalt üheks) eesmärgiks oli hagejale tekkinud kahju ärahoidmine (VÕS § 1045 lg 3). Mittevaralise kahju hüvitamise nõude aluseks saavad olla kõik eelnimetatud alustel tuvastatud rikkumised. Isiklike õiguste rikkumisel tuleneb mittevaralise kahju hüvitamise kohustus VÕS § 134 lg-test 2, 5 ja 6. Kuivõrd IKS-i eesmärk on kaitsta isikuandmete töötlemisel füüsilise isiku põhiõigusi ja vabadusi, eelkõige õigust eraelu puutumatusele (IKS § 1 lg 1), siis eelduslikult tuleb ka juhul, kui isikuandmete avalikustamisel on rikutud IKS-i nõudeid, hüvitada isikule andmete avaldamisega põhjustatud mittevaraline kahju. Mittevaralise kahju hüvitise väljamõistmiseks piisab ka sellest, et õigusvastane oleks mõne hageja viidatud kommentaari (lause) või telefoninumbri avalikustamine. Küll aga sõltub konkreetsel juhul tuvastatud rikkumisest see, kui suur mittevaralise kahju hüvitis on põhjendatud.
13.Pooled ei vaidle järgmiste oluliste asjaolude üle: hageja tegeleb kinnisvara haldamisega ja on Xxxx Korteriühistu juhatuse liige (vt I kd, tl 187-198); kostja helistas xxxx hagejale seoses samal päeval ilmunud Xxxx artikliga „XXXX VIDEO JA FOTOD: Xxxx kortermajas müüriti sajad pääsupojad pessa kinni“ (vt I kd, tl 124-125); samuti saatis kostja hagejale xxxx kaks SMS-i (vt I kd, tl 148-152); xxxx avaldas kostja oma blogis järgmise postituse: „xxxx“ (vt I kd, tl 13 ja selle pöördel); kostja on loonud blogi külastajatele võimaluse postitusi kommenteerida ning blogi ülalnimetatud postitusel on 49 kommentaari (vt I kd, tl 14-21); 28.07.2017 (reedel) kell 16:55 esitas hageja kostjale nõudekirja (vt I kd, tl 29 ja selle pöördel, 35, 133), mille kostja sai kätte 31.07.2014 kell 15:08 (vt I kd, tl 39); 29.11.2017 seisuga olid kostja postitus ja kommentaarid veel kättesaadavad veebilehel xxxx (vt I kd, tl 155-161 pöördel) ning kostja kustutas need 27.12.2017; 26.11.2018 seisuga oli nähtav internetiaadressil xxxx olev üks kommentaar (vt I kd, tl 172 pöördel) ning kostja eemaldas selle 19.12.2018.
14.Kohus käsitleb esmalt kostja poolt esitatud aegumise vastuväidet. Kohus leiab, et hageja nõuded ei ole aegunud. Õigus nõuda teiselt isikult teo tegemist või sellest hoidumist (nõue) aegub TsÜS § 142 lg 1 järgi seaduses sätestatud tähtaja (aegumistähtaeg) jooksul ja pärast nõude aegumist võib kohustatud isik keelduda oma kohustuse täitmisest. TsÜS § 143 kohaselt võtab kohus nõude aegumist arvesse ainult kohustatud isiku taotlusel. Kostja on taotlenud hagis esitatud nõude suhtes aegumise kohaldamist. Kohus on eelnevalt 26.11.2018 määruses selgitanud (seoses hageja väidetega), et aegumise kohaldamise esitamiseks piisab selgest vastuväitest, mida saab käsitleda taotlusena, selleks ei pea esitama vastuhagi (vt I kd, tl 172 pöördel). Kahju õigusvastasest tekitamisest tuleneva nõude aegumistähtaega reguleerivad esmajoones TsÜS § 150 lg-d 1 ja 3. TsÜS § 150 lg 1 sätestab, et kahju õigusvastasest tekitamisest tuleneva nõude aegumistähtaeg on kolm aastat ajast, mil õigustatud isik kahjust ja kahju hüvitama kohustatud isikust teada sai või pidi teada saama. TsÜS § 150 lg 3 näeb ette, et kahju õigusvastasest tekitamisest tulenev nõue aegub, sõltumata sama paragrahvi lõigetes 1 ja 2 sätestatust, hiljemalt kümne aasta möödumisel kahju põhjustanud teo tegemisest või sündmuse toimumisest. Üldjuhul on otstarbekas esmalt tuvastada, kas kahju tekitamisest on möödunud kümme aastat või enam. Kui see on nii, siis on nõue TsÜS § 150 lg 3 järgi aegunud. Peaks aga kahju põhjustanud teost või sündmusest olema möödas vähem kui kümme aastat, tuleb järgmisena kindlaks teha, kas ajast, mil õigustatud isik sai või pidi saama teada nii kahjust kui ka kahju hüvitama kohustatud isikust, on möödas kolm aastat või enam. Jaatav vastus sellele küsimusele tähendab, et nõue on ikkagi aegunud (TsÜS § 150 lg 1 järgi),
2-17-11524 eitava vastuse korral aga nõue aegunud ei ole (vt Riigikohtu erikogu 22.02.2013 otsus asjas nr 3-1-1-106-12, p-d 36-38). Kuna hageja nõude aluseks olevad kostja blogi põhitekst ja kommentaarid on avaldatud xxxx, 30.07.2014, 31.07.2014 ja 02.03.2016, ei ole TsÜS § 150 lg-s 3 sätestatud maksimaalne (absoluutne) 10-aastane aegumistähtaeg möödunud. Seega vajab selgitamist, kas hageja nõue on aegunud TsÜS § 150 lg 1 järgi. Selleks tuleb esmalt lahendada küsimus, kunas kõnealune aegumistähtaeg kulgema hakkas ehk millal hageja sai kahjust ja kostja kui kahju hüvitama kohustatud isikust TsÜS § 150 lg 1 mõttes teada.
15.Riigikohus on asunud seisukohale, et teadmine kahjust TsÜS § 150 lg 1 tähenduses peab hõlmama nii teadmist kahjust kui ka teadmist teost või sündmusest, millega kahju põhjustati. Selline teadmine ei eelda täpset ülevaadet kõigist kahju ja selle tekitamise üksikasjadest: piisab, kui kannatanul on küllalt infot, et koostada selline hagi, mille kohus eeldatavasti menetlusse võtaks. TsÜS § 150 lg-s 1 sätestatud aegumistähtaja kulgu ei saa lugeda alanuks ajast, mil õigustatud isik sai teada või pidi teada saama kahjust ja selle põhjustanud teost või sündmusest, kuid ta ei teadnud ega pidanudki teadma kahju hüvitama kohustatud isikust. TsÜS § 150 lg-s 1 sätestatud aegumistähtaeg hakkab kulgema ka juhul, kui õigustatud isik kahjust või kahju hüvitama kohustatud isikust ei teadnud, kuid oleks pidanud teadma. Otsustamaks, kas isik konkreetsel juhul pidi kahjust ja seda hüvitama kohustatud isikust teadma, tuleb lähtuda VÕS § 15 lg-st 4, mis sätestab, et kui isik ei teadnud õiguslikku tähendust omavat asjaolu raske hooletuse tõttu, siis loetakse, et ta pidi seda asjaolu teadma (vt Riigikohtu 01.06.2016 otsus kriminaalasjas nr 3-1-1-41-16, p 21).
16.Vastavalt TsÜS § 135 lg-le 1 algab tähtaja kulgemine järgmisel päeval pärast selle kalendripäeva või sündmuse saabumist, millega määrati kindlaks tähtaja algus, kui seadusest või lepingust ei tulene teisiti. Sama paragrahvi teise lõike kohaselt lõpeb tähtaeg tähtpäeva saabumisel. Juhul kui tähtpäeva saabumine on määratud aastates arvutatava tähtajaga, saabub tähtpäev TsÜS § 136 lg 2 järgi viimase aasta vastaval kuul ja päeval. Viimase aasta vastava kuu vastavaks päevaks on päev, millega määrati kindlaks tähtaja algus (vt ka Riigikohtu 23.05.2002 otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-19-02, p 7). TsÜS § 137 lg-st 1 tuleneb, et kui tähtpäeva saabumine on määratud päevades või suuremates ajaühikutes arvutatava tähtajaga, möödub tähtaeg tähtpäeva saabumise päeval kell 24:00, kui seadusest ei tulene teisiti. Kui tahteavalduse tegemiseks või kohustuse täitmiseks ettenähtud tähtpäev satub riigipühale või muule puhkepäevale, loetakse tähtpäev TsÜS § 136 lg 8 kohaselt saabunuks puhkepäevale järgneval esimesel tööpäeval. Ka Riigikohus on märkinud, et aegumistähtaja viimase päeva sattumine riigipühale või muule puhkepäevale pikendab TsÜS § 136 lg 8 järgi aegumist (vt Riigikohtu 24.03.2014 otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-144-13, p 12; 02.04.2014 otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-162-13, p 31). Seega isegi kui TsÜS § 150 lg-s 1 sätestatud aegumistähtaeg hakkas kulgema juba kahju põhjustanud tegude toimepanemisest vastavalt blogi põhiteksti ja kommentaaride avaldamisele xxxx, 30.07.2014, 31.07.2014 ja 02.03.2016, tulnuks hagejal mittevaralise kahju hüvitamise ja viivise nõue esitada esimese, teise ja kolmanda episoodi osas hiljemalt 31.07.2017 kell 24:00 (kuna 29.07.2017 ja 30.07.2017 olid puhkepäevad) ning neljanda episoodi osas 04.03.2019 kell 24:00 (kuna 02.03.2019 ja 03.03.2019 olid puhkepäevad). Tsiviilasja esemeks olev hagi on kohtule esitatud 31.07.2017 kell 23:51, seega enne aegumistähtaja lõppu.
17.Edasi käsitleb kohus hageja nõude lahendamist esiteks VÕS § 1045 lg 1 p 7, § 1045 lg 3 ja § 1050 alusel. VÕS § 1045 lg 1 p 7 järgi on kahju tekitamine õigusvastane eelkõige siis, kui see tekitati seadusest tulenevat kohustust rikkuva käitumisega. Sama paragrahvi lg 3 järgi ei ole seadusest tuleneva kohustuse rikkumisega kahju tekitamine õigusvastane, kui kahju tekitaja rikutud sätte eesmärk ei olnud kannatanu kaitsmine sellise kahju eest. VÕS § 1045 lg
2-17-11524 1 p 7 mõttes saavad kaitsenormideks olla ka IKS-i sätted, mis reguleerivad isikuandmete töötlemise (sh avalikustamise) tingimusi ja korda (vt nt Riigikohtu 18.02.2015 otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-159-14, p 13).
18.Hageja heidab kostjale ette, et veebilehel xxxx blogi teksti ja selle juures kommentaaride avaldamine on õigusvastane. Vaidluse all on järgmine blogi põhitekst ja selle juures avaldatud kommentaarid.
18.1.Blogi põhitekst: „xxxx“ Hageja selgitab, et blogija on avaldanud ebakohase väärtushinnangu: „kas inimesel südant sees ei ole? Mõistust peas?“, millgega ta annab hagejale hinnangu. Samuti on ebakohane väärtushinnang: „värdjas“, mida blogija kasutab hageja suhtes. Sama väljendit on blogija kasutanud tekstis hiljem: „selle värdja A vastu“. Siinjuures on selge, et blogija peab silmas hagejat. Samuti blogija möönab, et ta helistas hagejale: „ütlesin talle välja, mis ma tast arvan“. See on iseenesest tõend kostja poolt hagejale ebasündsa telefonikõne tegemise kohta. Ka on blogija avaldanud hageja telefoninumbri ja kutsunud üles teisi sama tegema: „feel free to do the same“. Blogija on teavitanud lugejaid, et pärast tema väljakutsuvat kõnet ei vastata enam telefonikõnedele, kuid soovitab siis lugejatel saata SMS-e. Tegemist on lubamatu sekkumisega hageja eraellu ning majandus- ja kutsetegevusse. Kostja on avaldanud hageja telefoninumbri, mis ei ole olnud avalikkusele kättesaadav. Ta on seda telefoninumbrit kasutanud hageja häirimiseks ning ta on kihutanud ka teisi tegema sama (ja seega vastutab ka samade tagajärgede eest). Täiendavalt on kostja kasutanud hageja kohta väljendit: „Haige eit!“, mis on ebakohane väärtushinnang.
18.2.Kommentaar 1: T (xxxx, kell xxxx) „xxxx.“ Hageja selgitab, et kommentaaris on kasutatud lubamatut väärtushinnangut hageja suhtes: „ei ole aus“. Väide: „on linnutapja“ on ebatäpne faktiväide. Samuti sisaldab kommentaar xxxx kortermaja kohta teavet, mis ei ole faktiliselt põhjendatud.
18.3.Kommentaar 2: K (xxxx, kell xxxx) „Haiged inimesed, kuidas neil suva saab olla:(“ Hageja selgitab, et kommentaar sisaldab ebakohast väärtushinnangut: „Haiged inimesed“, samuti eeldab kommentaar, et isikutel, kelle kohta eelnev jutt käib (ja kelle hulka ilmselgelt kuulub ka hageja), on ükskõik tekkinud olukorrast.
18.4.Kommentaar 3: K (xxxx, kell xxxxx) „kusjuures, selliselt lehelt näiteks saab täiesti tasuta ja anonüümselt SMS’e saata, et oma arvamust avaldada! xxxx Hageja selgitab, et kommentaar sisaldab teiste isikute kihutamist saata SMS-e hagejale ja õpetust, kuidas seda teha anonüümselt. Tegemist on hageja eraellu ning majandus- ja kutsetegevusse lubamatu sekkumisega, sest seda kommentaari tuleb vaadata koos blogis avaldatu ja teiste kommentaaridega.
18.5.Kommentaar 4: A (xxxx, kell xxxx)
2-17-11524 “xxxx.” Hageja selgitab, et kommentaar sisaldab ebakohast väärtushinnangut hageja suhtes, sidudes teda väljendiga: „tema mõrtsukad“ (ehk eeldades, et hageja on mõrtsukate juht). Kommentaar sisaldab samuti ebakohase väärtushinnanguna seisukohta: „need küll mingid inimesed ei ole“.
18.6.Kommentaar 5: E V (xxxx, kell xxxx) „xxxx“ Hageja selgitab, et kommentaar sisaldab ebakohast väärtushinnangut hageja suhtes: „sellele eidele“ („selle eide“).
18.7.Kommentaar 6: K (xxxx, kell xxxx) „xxxx.“ Hageja selgitab, et kommentaar sisaldab ebakohast väärtushinnangut „sellele mutile“, samuti kihutab isikuid helistama hagejale.
18.8.Kommentaar 7: K J. (xxxx, kell xxxx) „xxxx“ Hageja selgitab, et kommentaar sisaldab ebakohast väärtushinnangut: „sellele eidele“ ning samuti kirjeldab ebaseaduslikke toiminguid hageja kallal (sisaldab kaudselt samuti väärtushinnangut).
18.9.Kommentaar 8: K (xxxx, kell xxxx) “xxxx.” Hageja selgitab, et kommentaar sisaldab ebakohast väärtushinnangut: „see mutt“.
18.10.Kommentaar 9: K (xxxx, kell xxxxx) „xxxx“ Hageja selgitab, et kommentaar sisaldab heakskiitu hageja eraellu ning majandus- ja kutsetegevusse tungimise osas ning seeläbi kihutab ka teisi isikuid seda tegema. Kommentaar kutsub üles toime panema ebaseaduslikke toiminguid hageja suhtes.
18.11.Kommentaar 10: T (xxxx, kell xxxx) „xxxx” Hageja selgitab, et kommentaar sisaldab ebakohast väärtushinnangut: „see mutt“, samuti sisaldab üleskutset hageja suhtes ebaseaduslike toimingute toimepanemiseks (ja seeläbi ka väärtushinnangut) ja kommentaari lõpus on samuti ebakohane väärtushinnang: „Julm? Mitte temasuguse jaoks!“
18.12.Kommentaar 11: T (xxxx, kell xxxx) „xxxx“
2-17-11524 Hageja selgitab, et kommentaar sisaldab ebakohast väärtushinnangut ja faktiväidet: „see pääsukesekiller“. Kommentaar kutsub üles läbi viima ebaseaduslikke toiminguid hageja suhtes.
18.13.Kommentaar 12: M (xxxx, kell xxxx) „xxxx“ Hageja selgitab, et kommentaar sisaldab ebakohast väärtushinnangut: „sellele idioodile“.
18.14.Kommentaar 13: M (xxxx, kell xxxx) „xxxx“ Hageja selgitab, et blogija möönab, et helistas hagejale ja kaudselt möönab (ja kutsub sellega üles teisi samale käitumisele), et kasutas ebaviisakaid väljendeid.
18.15.Kommentaar 14: M (xxxx, kell xxxx) „xxxxx“ Hageja selgitab, et kommentaar sisaldab lubamatut väärtushinnangut.
18.16.Kommentaar 15: S (xxxx, kell xxxx) „xxxx“ Hageja selgitab, et kommentaar sisaldab ebakohaseid väärtushinnanguid: „sellele eidele“, „suurim värdjas maailmas“ ja „sellele lehmale“. Samuti väljendab kommenteerija soovi hageja suhtes ebaseaduslike toimingute läbiviimiseks ning kaudselt kihutab sellele ka teisi.
18.17.Kommentaar 16: G (xxxx, kell xxxx) „xxxx“ Hageja selgitab, et kommentaar sisaldab hageja suhtes ebakohast väärtushinnangut: „krdi ühistu esimees/naine“ ja „värdjas“, samuti kutsub üles hageja suhtes ebaseaduslikke toiminguid toime panema.
19.Kostja leiab, et avaldatud blogipostitus ja kommentaarid või siis nendes sisalduvad väärtushinnangud ei ole sellised, mida võiks lugeda au teotavaks, kuivõrd hageja oma käitumisega andis nendeks põhjust. Hagis väljatoodud kommentaaridest üks on teenuse leheküljele suunamine, kus pole väärtushinnangut. Kolm kommentaari kasutavad sõna „mutt“ ja kaks sõna „eit“, kumbki sõna pole Eesti Keele Instituudi (EKI) poolt avaldatava Õigekeelsus sõnaraamatu kohaselt halvustava tähendusega. Samuti ei kihuta kommenteerijad vägivalla tegudele.
20.Vaidlus puudub, et kostja avaldas oma blogi põhitekstis hageja telefoninumbri. Pooled vaidlevad selle üle, kas avaldatud telefoninumber (koos hageja nimega) on isikuandmed. Asja materjalidest nähtuvalt on hageja mitmete korteriühistute esindaja ning kõikidel on kontaktiks tema telefoninumber (www.inforegister.ee päring, vt I kd, tl 126). Hageja telefoninumber on esitatud ka tema kinnisvarahooldusega tegeleva äriühingu kontaktnumbrina selle kodulehel (vt I kd, tl 187-188). Seega on hageja telefoninumber avalikult kättesaadav. Samas puudub vaidlus, et nimetatud telefoninumbrit kasutab üksnes hageja ning ta kasutab seda eraviisiliselt, mitte ainult hagejaga seotud juriidiliste isikute sidevahendina. Kohus on seisukohal, et
2-17-11524 vaatamata asjaolule, et vaidlusalust telefoninumbrit kasutab hageja ka juriidiliste isikute sidevahendina, siis objektiivsetel põhjustel saab telefoninumbrit käsitada ka teabena füüsilise isiku kohta. Avaldamise ajal kehtinud IKS § 4 lg 1 kohaselt on isikuandmed mis tahes andmed tuvastatud või tuvastatava füüsilise isiku kohta, sõltumata sellest, millisel kujul või millises vormis need andmed on. Isikuandmete tõlgendamisel tuleb lähtuda ka andmete avaldamise ajal kehtinud Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivist 95/46/EÜ üksikisikute kaitse kohta isikuandmete töötlemisel ja selliste andmete vaba liikumise kohta (andmekaitsedirektiiv, EÜT L 281, 23.11.1995, lk 31–50). Andmekaitsedirektiivi eesmärk on kaitsta isikuandmete töötlemisel füüsiliste isikute põhiõigusi ja –vabadusi ning eelkõige nende õigust eraelu puutumatusele. IKS § 5 järgi on isikuandmete töötlemine iga isikuandmetega tehtav toiming, muu hulgas avaldamine. Isikuandmete töötlemise põhilised reeglid (põhimõtted) on sätestatud IKS §-s 6. Muu hulgas võib isikuandmeid IKS § 6 p-st 2 tulenevalt koguda üksnes määratletud ja õiguspäraste eesmärkide saavutamiseks ning neid ei või töödelda viisil, mis ei ole andmetöötluse eesmärkidega kooskõlas (eesmärgikohasuse põhimõte). Vastavalt IKS § 6 p-le 3 võib isikuandmeid koguda vaid ulatuses, mis on vajalik määratletud eesmärkide saavutamiseks (minimaalsuse põhimõte). IKS § 6 p 4 alusel võib isikuandmeid muudel eesmärkidel kasutada üksnes andmesubjekti nõusolekul või selleks pädeva organi loal (kasutuse piiramise põhimõte). Ka Euroopa Kohus on IKS-i aluseks oleva andmekaitsedirektiivi üksikisikute kaitse kohta isikuandmete töötlemisel ja selliste andmete vaba liikumise kohta tõlgendamisel leidnud, et terminiga „isikuandmed“ tähistatava mõiste alla kuulub kindlasti isiku nimi koos tema telefoninumbrite või teabega tema töötingimuste või vaba aja harrastuste kohta (vt Euroopa Kohtu 06.11.2003 otsus kohtuasjas nr C-101/01, Lindqvist, p 24). Seega on tegemist isikuandmete avaldamisega ning tuleb kohaldada andmekaitsenõudeid.
21.Üldjuhul on isikuandmete töötlemine lubatud IKS § 10 lg 1 järgi üksnes andmesubjekti nõusolekul. IKS § 12 lg 8 järgi eeldatakse, et andmesubjekt ei ole oma isikuandmete töötlemiseks nõusolekut andnud. Andmesubjekti nõusoleku tõendamise kohustus on isikuandmete töötlejal (kostjal). Nõusoleku võib andmesubjekt igal ajal tagasi võtta (IKS § 12 lg 7 esimene lause). Samuti on IKS § 11 lg 3 järgi andmesubjektil õigus igal ajal nõuda isikuandmete avalikustajalt isikuandmete avalikustamise lõpetamist. Eeltoodust sätestab erandi IKS § 11 lg 2, mille kohaselt võib isikuandmeid ilma andmesubjekti nõusolekuta ajakirjanduslikul eesmärgil töödelda ja avalikustada meedias, kui selleks on ülekaalukas avalik huvi ning see on kooskõlas ajakirjanduseetika põhimõtetega. Andmete avalikustamine ei tohi ülemäära kahjustada andmesubjekti õigusi. Hageja on tuginenud sellele, et IKS § 11 lg-s 2 sätestatud erandid puuduvad (st kostja ei võinud vaidlusaluseid hageja isikuandmeid ilma tema nõusolekuta avaldada). IKS § 11 lg-s 2 sätestatud erand on rakendatav vaid juhul, kui koos esinevad kõik viidatud sättes nimetatud kolm tingimust: avalikustamiseks on ülekaalukas avalik huvi, see on kooskõlas ajakirjanduseetika põhimõtetega ning andmesubjekti ei kahjustata ülemäära (vt Riigikohtu 18.02.2015 otsus tsiviilasjas nr 3-2-1159-14, p 14). Riigikohus on selgitanud IKS § 11 lg 2 eesmärki ning märkinud, et selle kohaldamisel tuleb arvestada ka EIK praktikat väljendusvabaduse ja eraelu tasakaalustamisel (vt Riigikohtu 23.03.2016 otsus haldusasjas nr 3-3-1-85-15, p 19-21). Riigikohus osutab viidatud lahendis käsitletud EIK lahenditest tulenevale järeldusele, et leidmaks tasakaalu väljendusvabaduse ja eraelu puutumatuse kui võrdsete põhiõiguste vahel, tuleb hinnata mh andmete panust üldist huvi pakkuvasse debatti, puudutatud isiku tuntust ja avalikustatud materjali teemat, puudutatud isiku varasemat käitumist, teabe hankimise viisi ja tõelevastavust, avaldatud materjali sisu, vormi ja tagajärgi. Riigikohus selgitas samas, et avaliku huvi puudumist võiks sedastada näiteks juhul, kui avaldatakse eraelu detaile, mis kuidagi ei seostu avaliku huviga ega aita kaasa ühiskondlikule debatile. Samuti on Riigikohus
2-17-11524 osutanud, et avaliku huvi ülekaalukus tuleb kindlaks teha konkreetse juhu asjaolude põhjal, võrreldes andmete avaldamise kasuks rääkivaid asjaolusid tagajärgedega, mida isikule põhjustatakse, ning isiku andmete avaldamist ei õigusta pelk erahuvi ega sensatsioonijanu (vt Riigikohtu 23.03.2016 otsus haldusasjas nr 3-3-1-85-15, p 23; 04.10.2017 otsus tsiviilasjas nr 2-15-16007, p 16).
22.Kohus, kaaludes mõlema poole huvisid, leiab, et kostjal puudus õiguslik alus hageja telefoninumbri avaldamiseks. Ka ei tulene vaidlusaluse telefoninumbri avaldamise alust IKS § 11 lg-st 1. Sellest sättest ei tulene, et juba avalikustatud isikuandmete uueks töötlemiseks ei pea olema seaduslikku alust (vt Riigikohtu 12.06.2012 otsus haldusasjas nr 3-3-1-3-12, p 23; 18.02.2015 otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-159-14, p 14). Kostja blogis telefoninumbri avaldamine hageja sidevahendina lõi isikuandmetele uue konteksti ning avardas oluliselt teavitatavate isikute ringi, kujutades endast seega arvestatavat eraelu riivet. IKS § 11 lg 2 kohaselt tuleb riive puhul leida tasakaal eraelu puutumatuse ning avaliku huvi ja teiste isikute õiguste vahel. Kostja leiab, et telefoninumbri avaldamine oli õigustatud, kuna hageja oli juhtunu suhtes ükskõikne ning ei oleks arvatavasti ilma kostja sekkumiseta midagi ette võtnud. Kostja eesmärk oli mõjutada hagejat linde päästma ning ta ei näinud muud võimalust hageja survestamiseks.
23.Praegusel juhul avaldati hageja telefoninumber järgmises kontekstis: „xxxx“ Kohus leiab, et telefoninumber avaldati eesmärgiga sekkuda hageja eraellu. Asjas esitatud ja kogutud tõenditest nähtuvalt sai hageja arvukalt telefonikõnesid ja SMS-e (tekstid vt I kd, tl 148-152). Tunnistaja T N ütluste kohaselt hakkas ta hagejale tehtud kõnedele ise vastama pärast seda kui hageja oli juba täiesti läbi, ühtegi normaalset kõnet ei tulnud, tuli ainult sõimu ja ähvardusi. Kästi kutsuda see mõrvar ja värdjas telefoni juurde, kõnede sisuks oli „selle mõrtsuka“, „üles puua“, „maha lasta“, väga ähvardavad kõned pani tunnistaja kohe kinni ja siis tuli juba järgmine kõne. Ähvardati hagejat xxxx platsil risti löömisega eeskujuks teistele. Kõnesid ja SMS-e tuli tunnistaja T N kinnitusel väga palju, kõnesid tuli kindlasti kolm ööd ja neljandal ööl juba vähem. Telefonikõnede ja SMS-ide saatmise intensiivsust tõendab kaudselt ka hageja poolt 30.07.2014 avalduse tegemine politseisse (vt II kd, tl 14). Kohtu arvates ületas helistamine ja SMS-ide saatmine piiri, mida hageja oleks pidanud mõistliku arusaama järgi taluma inimestevahelises kooselus või olulise avaliku huvi tõttu. Telefonikõnede ja SMS-ide sisust nähtuvalt ei ole pöördutud hageja poole selleks, et ta oma tellimuse tühistaks või telliks linnupoegade päästmise, vaid nende peamine eesmärk oli hagejat solvata. Kohtu hinnangul ei tõenda tunnistaja S T ütlused hageja tegevusetust ega suhtumist kinni betoneeritud lindude elu päästmisesse. Tunnistaja ütlustest nähtub, et 27.07.2014 oli ta külas Xxxx majas ning nägi pääsukesi ringi lendamas, kuna maja katuse äär oli kinni müüritud ja piiritajate pojad jäid sisse. Tunnistaja selgituste kohaselt potitas ta xxxx sellekohase info, võttis ühendust ajakirjanikega, xxxx, Xxxx ja xxxx ning järgmisel hommikul olid kohal ehitusmehed, kes selle katuseava olid kinni müürinud. Seejuures möönis tunnistaja, et majaelanikud oleksid võinud juba varem midagi ette võtta. Asja materjalidest nähtub, et 30.07.2014 hommikul alustati Xxxx kinnibetoneeritud räästaalustesse jäänud linnupoegade päästmist ning päästeti 18 piiritajat, kolm lindu oli surnud (vt I kd, tl 132 ja selle pöördel, tl 185-186). Samast nähtub ka, et hageja kutsus omal initsiatiivil kohale pesade avamist alustanud töömehed ja kraana.
24.Kuna IKS § 11 lg-s 2 sätestatud erand ei ole rakendatav, siis hageja telefoninumbri avaldamine oli õigusvastane. Kohtul puudub vajadus hinnata seda, kas kostja on
2-17-11524 õigusvastaselt rikkunud hageja isikuõigusi tulenevalt VÕS § 1045 lg 1 p-st 4 koosmõjus VÕS § 1045 lg-ga 4. Kohus ei ole tuvastanud kostja süüd välistavaid asjaolusid. Kuna kostja tegevus telefoninumbri avaldamisel oli õigusvastane ja süüline, siis peab kostja hagejale hüvitama mittevaralise kahju.
25.Järgmiselt hindab kohus kostja blogis avaldatud põhiteksti ja kommentaare VÕS § 1046 lg 1 alusel. VÕS § 1046 lg 1 regulatsiooni järgi ei pruugi teise isiku mainet kahjustavate hinnangute andmine (objektiivse teokoosseisu poolest teise isiku õigust rikkuv tegu) olla veel õigusvastane. Lõike 1 teise lause kohaselt eeldab isikliku õiguse rikkumise õigusvastasuse tuvastamine kohtu poolt täiendavalt väärtusotsustuse tegemist, mille käigus tuleb arvestada rikkumise liiki, rikkumise põhjust ja ajendit, samuti suhet rikkumisega taotletud eesmärgi ja rikkumise raskuse vahel. Rikkumisega taotletud eesmärgi ja rikkumise raskuse kaalumise kriteeriumid on toodud VÕS § 1046 lg-s 2, mille kohaselt ei ole isikliku õiguse rikkumine õigusvastane, kui rikkumine on õigustatud, arvestades muid seadusega kaitstud hüvesid ja kolmandate isikute või avalikkuse huve. Õigusvastasuse tuvastamisel tuleb sellisel juhul lähtuda erinevate kaitstud hüvede ja huvide võrdlevast hindamisest. Hageja arvates on blogi põhitekst ja kommentaarid hageja au teotavad muu hulgas ebakohaste väärtushinnangutega (vt otsuse p 18). Vaidlus puudub, et kostja on oma blogis põhiteksti avaldaja. Samuti tuleb kostjat käsitada kommentaaride avaldajana. Avaldamine VÕS § 1047 tähenduses on andmete kolmandatele isikutele teatavaks tegemine ning avaldajaks on isik, kes teeb kolmandatele isikutele andmed teatavaks (vt nt Riigikohtu 21.12.2005 otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-95-05, p 24). Internetiportaalis blogi teksti ja kommentaaride avaldamine on ajakirjanduslik tegevus. Au ja head nime riivava halvustava väärtushinnangu puhul ei ole avaldamise ja avaldaja mõiste määratlemisel oluline, kas väärtushinnang järeldub avaldatud andmetest või on halvustav oma sisulise tähenduse tõttu (kohtupraktikas nn väärtusotsustus). Seega on avaldamine isiku kohta väärtushinnangu (VÕS § 1046 lg 1) või/ja väärtushinnangut võimaldavate andmete kolmandatele isikutele teatavaks tegemine ning avaldajaks on isik, kes teeb kolmandatele isikutele need hinnangud ja andmed teatavaks. Praeguses asjas oli blogi põhitekst ja kommentaarid tehtud kättesaadavaks piiramatu arvuga isikute ringile (avalikkusele).
26.Kohus märgib, et kostja blogi põhitekst on juba oma sisult kallutatud ning süüdistab hagejat ja betoneerijat lindude pesade kinnimüürimises. Seejuures puudub vaidlus selles, et kostja helistas xxxx hagejale seoses samal päeval ilmunud Xxxx artikliga „XXXX VIDEO JA FOTOD: Xxxx kortermajas müüriti sajad pääsupojad pessa kinni“ (vt I kd, tl 124-125). Sama nähtub ka kostja blogi tekstist, et kostja helistas hagejale ja ütles talle välja, mida ta hagejast arvab. Samuti saatis kostja hagejale xxxx kaks järgmise sisuga SMS-i: 1) „Jagan su nr ka oma blogis, et kõik saaks sulle oma soove edastada. Kärva maha, munn“; 2) „Mine müüri ennast kuskile majja sissr palun! Värdjas“ (vt I kd, tl 148-152). Kostja väide, et hageja kasutas kostja suhtes vulgaarseid sõnu, mis väidetavalt süstitas kostjat blogis vaidlusalust teksti kirjutama, on ümber lükatud kostja enda xxxx kell 17:30 avaldatud kommentaariga, kus kostjalt küsiti, mida ta hagejale ütles ja mis oli tal vastu öelda. Nimelt kirjutas kostja, et: „ta (hageja) ütles „kuidas te räägite??“ ja pani toru ära“. Ka alustati kriminaalasjas 04.08.2014 menetlus selles, et 30.07.2014 avastati, et avalikus kohas Tallinnas Xxxx asuvas kortermajas on elusa piiritajate pojad suletud majas asuvatesse õhulõõride avadesse ning vanalinnud ei pääsenud oma poegi toitma. Nimetatud kriminaalmenetlus lõpetati 17.12.2014 määrusega kriminaalmenetluse aluse puudumise tõttu
2-17-11524 (vt II kd, tl 15-16). Kõnesolevat kriminaalmenetlust ei viidud läbi hageja suhtes, vaid hageja oli selles tunnistaja (vt II kd, tl 17-18).
27.Kohtul tuleb hinnata, kas kostja blogi põhitekstis ja kommentaarides selliste hinnangute avaldamine oli nii intensiivne hageja õiguste rikkumine, et sõnavabadusse tuleb sekkuda. Sõnavabadusse sekkumine peab olema „demokraatlikus ühiskonnas vajalik“ (Euroopa Inimõiguste Konventsiooni (konventsioon) artikkel 10 lg-s 2 sätestatud piirangute eeldused). EIK on rõhutanud, et õigus maine kaitsele on õigus, mis on kaitstud konventsiooni artikkel 8 alusel osana õigusest eraelu austamisele (vt Pfeifer vs. Austria, nr 12556/03, p 35, 15.11.2007). Selleks aga, et oleks võimalik kohaldada artiklit 8, peab rünne inimese maine vastu olema teatava raskusastmega ning see peab olema toimunud viisil, mis kahjustab õigust eraelu austamisele (vt A. vs Norra, nr 28070/06, p 64, 09.04.2009). Lisaks on selles vaidluses kohane võtta arvesse EIK avaldatud seisukohta Magyar Tartalomszolgáltatók Egyesülete ja Index.hu Zrt vs. Hungary (nr 22947/13, p 76, 77, 02.02.2016) lahendis, et rikkumine võib jääda väljapoole väljendusvabaduse kaitseala, kui see küündib alusetu mustamiseni (nt kui väite ainus eesmärk on solvamine), kuid pelgalt vulgaarsete sõnade kasutamine ei ole otsustava tähtsusega hindamisel, kas avaldatu on solvav. Internetikeskkonnas avaldatud kommentaarid on tavaliselt vabas stiilis ja vormis arvamuste avaldamine, tihtipeale ka madalas stiilis, mis aga ei muuda arvamust automaatselt ebakohaseks.
28.Kohtu hinnangul oli nii blogi põhitekstis kui ka vaidlusalustes kommentaarides hinnangute avaldamine nii intensiivne hageja õiguste rikkumine, et sõnavabadusse tuleb sekkuda. Käesolevas asjas kohalduvad printsiibid, mida kohaldati Xxxx AS vs. xxxx (nr xxxx, 16.06.2015) kohtuasjas (p-d 140-162). Nimetatud asjas leidis EIK sarnastel asjaoludel, et sõnavabadusse sekkumine on „demokraatlikus ühiskonnas vajalik“. Kõik vaidlusalused kommentaarid puudutavad hagejat ning kommentaare ei saa hinnata üksikult kontekstiväliselt. Kohus leiab, et kostja ületas teatud piirid, eelkõige seoses hageja maine ja õigustega. Tegemist ei olnud ajakirjanduse (blogi) tavaülesande täitmisega, st levitada oma kohustuste ja vastutusega kooskõlas oleval viisil teavet ja ideid kõigis avalikku huvi pakkuvates küsimustes. Vaidlusalused kommentaarid kutsuvad üles kasutama hageja suhtes vägivalda ja nende eesmärk on hageja solvamine, mistõttu ei kuulu kommentaarid artikkel 10 kaitsealasse. Vaidlusaluseid kommentaare ei saa põhjendada internetiportaalides levinud kõnekasutusega, sest kommentaarid on äärmuslikku laadi. Arvestada tuleb ka asjaoluga, et kostja on professionaalne blogija, kes teenib tulu oma veebikeskkonna xxxx haldamisega. Seejuures on kostja ise märkinud, et 2014. a oli tal lugejaid ühes kuus ligi 30 000 ja ta sai tasuks tooteid. Asja materjalidest nähtuvalt on kostja 2017. a avaldanud, et nädalas külastab Xxxx 150 000200 000 eestlast ning tegemist on kostja kutsetegevuse raames äriliste põhimõtete alusel hallatava blogiga (vt I kd, tl 22-28). Siinjuures tuleb arvestada, et hagi aluseks olevad postitused olid kostja blogis veel kättesaadavad ka 2017. a.
29.Kohus ei ole tuvastanud kostja süüd välistavaid asjaolusid. Kuna kostja tegevus blogi põhiteksti ja vaidlusaluste kommentaaride avaldamisel oli õigusvastane ja süüline, siis peab kostja hagejale hüvitama mittevaralise kahju.
30.Veel hindab kohus vaidlusaluseid kahte kommentaari VÕS § 1047 lg 2 alusel. Hageja käsitluse kohaselt on kostja blogi põhiteksti juures avaldatud kommentaarides 1 ja 11 järgmised hageja au teotavad ebaõiged andmed: hageja on „linnutapja“ ja „pääsukesekiller“. Kohus nõustub hagejaga, et eelnimetatute (ehk hageja „linnutapjaks“ ja „pääsukesekilleriks“ nimetamise) näol on tegu faktiväidetega, st nende väidete tõesus või väärus on kontrollitav ja kohtumenetluses põhimõtteliselt tõendatav (vt nt Riigikohtu 10.10.2007 otsus tsiviilasjas nr 321
2-17-11524 2-1-53-07, p 18; 21.12.2010 otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-67-10, p 17; 25.09.2013 otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-80-13, p 36). Kohtu arvates on kõnealused andmed hageja au teotavad.
31.Isiku au teotamisest tulenev mittevaralise kahju hüvitamise kohustuse tekkimine eeldab seda, et faktiväide oleks hageja au teotav (õigusvastane) ja au teotavate andmete avaldamine oleks õigusvastane. Au teotava faktiväite õigusvastasus oleneb eelkõige avaldatud faktiväite tõele mittevastavusest. Tegelikkusele vastava faktiväite avaldamine, isegi kui see teotab isiku au ja kahjustab tema mainet, ei ole iseenesest õigusvastane VÕS § 1047 lg 2 järgi. Seega ei ole VÕS § 1047 lg 2 alusel nõude rahuldamiseks alust, kui avaldaja (kostja) tõendab, et väidetu vastab tegelikkusele ega ole õigusvastane.
32.Kohtu hinnangul ei ole leidnud menetluses tuvastamist, et faktiväidetes kirjeldatud teod oleksid tegelikkuses aset leidnud. Kostja blogi kommentaarides 1 ja 11 avaldatud faktiväited võimaldavad hagejat pidada avalikkuse, s.o vähemalt kostja blogin xxxx liikmete ja lugejate silmis n-ö kriminaaliks (vt karistusseadustiku (KarS) § 264 lg 1). Kohtu hinnangul on kommentaarides 1 ja 11 antud mõistetele „linnutapja“ ja „pääsukesekiller“ läbivalt negatiivsed, st õigusrikkumistele suunatud tegevuste, tähendused. Asjas esitatud tõendid faktiväidete tõesust ei kinnita. Kostja poolt esitatud tõendite (vt I kd, tl 189-198) põhjal võib üksnes järeldada, et Xxxx korteriühistul on 6 juhatuse liiget (sh hageja) ning hageja oli juhatuse liige ka intsidendi toimumise ajal. Samuti nähtub tõenditest, et hagejaga seotud A OÜ osutas Xxxx korteriühistule haldamisteenust ning kostja postituse ajendiks olnud ehitustööd telliti M G OÜ-lt. Kohus märgib, et üksnes asjaoludest, et hageja oli nii korteriühistu kui ka viimasele haldusteenust osutava A OÜ juhatuse liige ning korraldas remonditöid ning hiljem ka olukorra lahendamiseks katusealuste avamist, ei järeldu iseenesest, et hageja on lindude tapja või et tegu oleks kuidagi omistatav hagejale. Hageja on esitanud 17.12.2014 kriminaalmenetluse lõpetamise määruse (vt II kd, tl 15-16). Nimetatud määrusest nähtub, et 04.08.2014 alustati kriminaalasjas menetlus KarS § 264 lg 1 p 2 tunnustel selles, et 30.07.2014 avastati, et avalikus kohas Tallinnas Xxxx asuvas kortermajas on elusa piiritajate pojad suletud majas asuvatesse õhulõõride avadesse ning vanalinnud ei pääsenud oma poegi toitma. Selles kriminaalasjas menetlus lõpetati kriminaalmenetluse aluse puudumise tõttu. Oluline on seejuures, et kriminaalmenetlust ei viidud läbi hageja suhtes, vaid hageja oli selles tunnistaja (vt II kd, tl 17-18).
33.Hageja au teotavate ebaõigete andmete (st faktiväidete) avaldamise õigusvastsus vajab täiendavalt tuvastamist ka VÕS § 1047 lg-te 1-3 alusel. VÕS § 1047 lg-st 2 tuleneb eeldus, et teise isiku au teotava asjaolu avaldamine loetakse õigusvastaseks, kui avaldaja ei tõenda, et avaldatud asjaolu vastab tegelikkusele. Sama paragrahvi kolmandast lõikest lähtuvalt ei loeta sellise asjaolu avaldamist siiski õigusvastaseks, kui avaldajal või isikul, kellele asjaolu avaldati, oli avaldamise suhtes õigustatud huvi ning avaldaja kontrollis andmeid või asjaolu põhjalikkusega, mis vastab rikkumise raskusele. Faktiväidete tõesust ei ole kostjal õnnestunud menetluse käigus tõendada (vt ka otsuse p 32). Seega saaks asjaolude avaldamist lugeda õiguspäraseks üksnes VÕS § 1047 lg-s 3 sätestatud eeldustel. Kohtu hinnangul ilmneb aga kostja selgitustest, et ta ei ole faktiväidete aluseks olevaid asjaolusid sisuliselt üldse kontrollinud (rääkimata nende kontrollimisest rikkumise raskusele vastava põhjalikkusega). Kohus ei näe faktiväidete puhul, et kostjal endal või isikutel, kellele ta blogi teksti koos kommentaaridega avaldas, olnuks avaldamise suhtes õigustatud huvi. Seejuures ei jaga kohus kostja arusaama, et postituse (vaidlusaluste kommentaaride) eesmärk oli linnupoegade vabastamiseks survet avaldada. Kumbki faktiväide ei aita kohtu arvates kaasa sisulisele
2-17-11524 arutelule (ühiskondlikule debatile). Kommentaaride põhjal ei ole pöördutud hageja poole selleks, et ta oma tellimuse tühistaks või telliks linnupoegade päästmise. Pigem on need suunatud hageja solvamisele.
34.Ka siin ei ole kohus tuvastanud kostja süüd välistavaid asjaolusid. Kuna kostja tegevus vaidlusaluste kommentaaride 1 ja 11 avaldamisel oli õigusvastane ja süüline, siis peab kostja hagejale hüvitama mittevaralise kahju.
35.Kohtu hinnangul ei saa hageja nõude aluseks olla VÕS § 1045 lg 1 p 6 (isiku majandusvõi kutsetegevusse sekkumine), sest VÕS § 127 lg 2 järgi kahju ei kuulu hüvitamisele ulatuses, milles kahju ärahoidmine ei olnud selle kohustuse või sätte eesmärgiks, mille rikkumise tagajärjel kahju hüvitamise kohustus tekkis. Seaduse kaitse-eesmärk VÕS § 127 lg 2 mõtte kohaselt on piiritletud VÕS-i 7. peatüki vastavate sätetega, mis reguleerivad hüvitisnõude ulatust kahjustatud õigusobjektide liikide kaupa. Isiku majandus- või kutsetegevusse sekkumise korral ei näe seadus mittevaralise kahju hüvitamist ette (VÕS § 134 lg-d 2-4). Isiku majandus- või kutsetegevusse sekkumise sätete eesmärgiks on kaitsta isikut majandusliku reputatsiooni kahjustamise eest ning nõuda saab varalise kahju hüvitamist.
36.Viimaseks hindab kohus hageja mittevaralise kahju hüvitamise nõuet. Kahju hüvitamise üldpõhimõtete kohaselt peab kahju olemasolu ja suurust tõendama kahjustatud isik. Isikliku õiguse kaitseks esitatud hagi lahendamisel tuleb kohtul siiski silmas pidada, et mittevaralise (ehk moraalse) kahju mõistel on kaks väärtushinnangulist aspekti: isiklik ja ühiskondlik. Mistahes isikliku õiguse rikkumine kahjustab inimese psüühilist tegevust ja psüühilist seisundit. Moraalse kahju (õigustamatud kannatused) olemasolu selles tähenduses eeldatakse, kuna isikliku õiguse rikkumise tagajärge – muudatuste tekkimist ja nende suurust inimese psüühikas – ei ole võimalik objektiivselt mõõta ega väljendada (vt nt Riigikohtu 17.10.2001 otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-105-01). Mittevaralise kahju puhul, kus kahjuks on isiku hingelised kannatused, ei ole kahju tekkimine kolmandate isikute poolt seega üheselt kontrollitav, küll saab hageja põhistada temale tekkinud negatiivseid tagajärgi.
37.Hageja poolt väidetu kohaselt põhjustasid kõnealuses kostja blogi tekstis ja kommentaarides esitatud väited ja kasutatud väljendid ning tema telefoninumbri õigusvastane avaldamine, mille tagajärjel sai hageja arvukalt telefonikõnesid ja SMS-e, talle mittevaralise kahju, tuues kaasa negatiivseid emotsioone, meeleolulangust ja äraevust. Hageja ei saanud nii kõnede kui ka juba tekkinud ärevuse tõttu öösel magada. Tehtud telefonikõnede all kannatasid ka hageja lähedased, kes olid nendele sündmustele tunnistajaks. Selle tagajärjeks oli hageja negatiivsete emotsioonide täiendav võimendumine. Sellele lisaks pidi hageja taluma ka järelepärimisi kolleegidelt ja tema poolt hallatavate majade elanikelt. Selle kõige tagajärjel ei suutnud hageja tekkinud ärevuse ja meeleolulanguse tõttu praktiliselt terve augusti 2014. a tavapäraselt tööd teha. Nimetatud hageja väited on kostja blogis avaldatud teksti ja kommentaaride, samuti telefonikõnede ja SMS-ide, sisu arvestades kohtu hinnangul usutavad ning tõendatud tunnistaja T N ütlustega (vt II kd, tl 67). Kostja vastuväited ei anna alust vastupidiseks järelduseks. Hingeliste kannatuste olemasolu eeldamisest tulenevalt tuleb tõendatuks lugeda ka nende põhjuslik seos kostja poolt avaldatuga (VÕS § 127 lg 4).
38.Edasiselt käsitleb kohus küsimust, millisel määral väärib hagejal tekkinud mittevaraline kahju rahalist hüvitamist. VÕS § 134 lg 2 järgi tuleb kahjustatud isikule temalt vabaduse võtmisest, kehavigastuse tekitamisest, tema tervise kahjustamisest või muu isikuõiguse rikkumisest, sealhulgas isiku au teotamisest tekkinud kahju hüvitamise kohustuse olemasolu korral maksta mittevaralise kahju hüvitiseks mõistlik rahasumma. Sama paragrahvi viienda
2-17-11524 lõike kohaselt tuleb mittevaralise kahju hüvitise määramisel arvestada rikkumise raskust ja ulatust ning kahju tekitaja käitumist ja suhtumist kahjustatud isikusse pärast rikkumist. Lisaks peab kohus kohtupraktikast järelduvalt mittevaralise kahju hüvitise väljamõistmisel poolte taotlustest sõltumata arvestama rikkumise laadi, rikkuja süüd ning selle astet, poolte majanduslikku olukorda, kannatanu enda osa kahju tekkimises ja muid asjaolusid, millega arvestamata jätmine võiks kaasa tuua ebaõiglase hüvitise määramise (vt nt Riigikohtu 26.11.2010 otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-83-10, p 15; 13.01.2010 otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-15209, p 16). Hageja poolt osundatud VÕS § 134 lg 6 annab kohtule võimaluse arvestada isikuõiguse rikkumise eest mittevaralise kahju hüvitise määramisel lisaks sama paragrahvi viiendas lõikes sätestatule ka vajadust mõjutada kahju tekitajat hoiduma edasisest kahju tekitamisest, võttes seejuures arvesse kahju tekitaja varalist seisundit.
39.VÕS § 127 lg 6 esimesest lausest tuleneb kohtu diskretsiooniõigus mittevaralise kahju eest rahalise hüvitise suuruse määramisel. Selle sätte järgi otsustab hüvitise suuruse kohus, kui kahju tekitamine on kindlaks tehtud, kuid kahju täpset suurust ei saa kindlaks teha, muu hulgas mittevaralise kahju tekitamise ja tulevikus tekkiva kahju korral. Sama põhimõte sisaldub ka TsMS § 233 lg-s 1, mille kohaselt juhul, kui menetluses on tuvastatud kahju tekitamine, kuid kahju täpset suurust ei õnnestu kindlaks teha või selle kindlakstegemine oleks seotud eriliste raskustega või ebamõistlikult suurte kuludega, muu hulgas kui tegemist on mittevaralise kahjuga, otsustab kohus kahju suuruse oma siseveendumuse kohaselt kõiki asjaolusid arvestades. TsMS § 366 võimaldab mittevaralise kahju hüvitamise hagis nõutava hüvitise summa märkimata jätta ja taotleda õiglast hüvitist kohtu äranägemisel. Praeguses asjas ongi hageja hüvitise suuruse jätnud hagis märkimata ja palunud mõista kostjalt välja õiglase hüvitise kohtu äranägemisel. Kohus märgib, et kohtute väljamõistetud mittevaralise kahju hüvitiste suurused peaksid vastama ühiskonna üldise heaolu tasemele ning olema üldise võrdsuspõhiõiguse tagamiseks ja kohtusüsteemi autoriteedi säilitamiseks sarnastel asjaoludel võrreldavad (vt nt Riigikohtu 09.04.2008 otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-19-08, p 13; 25.05.2005 otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-51-05, p-d 22 ja 24). Lähtudes Riigikohtu poolt 2017. aastal läbi viidud kohtupraktika kordusanalüüsist („Mittevaralise kahju hüvitamise nõuded tsiviil- ja kriminaalasjades esimese ja teise astme kohtutes 2016. aastal“; kättesaadav arvutivõrgus aadressil https://www.riigikohus.ee/sites/default/files/elfinder/analyysid/2017/Mittevaralise%20kahju% 20h%C3%BCvitamine%20tsiviil-%20ja%20kriminaalasjades%202016.pdf), ei ole Eesti kohtupraktikas kinnistunud üldised ja laialt kasutatavad mittevaralise kahju hüvitise suuruse määramise põhimõtted, kuid teatavad suurusjärgud on hakanud siiski kujunema. Isiklike õiguste rikkumisega tekitatud mittevaralise kahju korral väljamõistetud hüvitiste suurused jäid 2016. a analüüsi kohaselt vahemikku 100-10 000 eurot, keskmine hüvitise suurus oli 2900 eurot ja mediaan 1000 eurot.
40.Kohtu hinnangul on tõendatud, et kostja blogi põhitekst, kommentaarid, telefonikõned ja SMS-id avaldasid hagejale negatiivset mõju. Eeltoodu tuleneb tunnistaja T N ütlustest, kes on hageja lähedane isik (vt II kd, tl 67), samuti kaudselt hageja pöördumisest politsei poole (vt II kd, tl 14). Kohtul puudub alus kahelda tunnistaja T N ütluste usaldusväärsuses. Kohus arvestab mittevaralise kahju hüvitise suuruse määramisel järgmiste asjaoludega. Kostja on avaldanud blogi põhiteksti ja kommentaarid (koos hageja telefoninumbriga) Internetis, kus see on jõudnud suurema hulga lugejateni. Vaidlusalune postitus koos kommentaaridega oli avalikult nähtav üle kolme aasta ning postitatud informatsioon levis edasi ka teistesse meediakanalitesse (vt I kd, tl 132 ja selle pöördel, tl 185-186). Seejuures on kostja ise märkinud, et 30.07.2014 kell 11:41 avaldati Xxxx veebilehel teemat käsitlev artikkel, kus oli
2-17-11524 ära lingitud ka kostja blogi (vt I kd, tl 180). Hageja esitas kostjale nõudekirja 28.07.2017 (reedel) kell 16:55 (vt I kd, tl 29 ja selle pöördel, 35, 133), mille kostja sai kätte 31.07.2014 kell 15:08 (vt I kd, tl 39). Kohtusse esitas hageja hagi kostja vastu 31.07.2017 kell 23:51 (vt I kd, tl 1) ehk sisuliselt aegumistähtaja viimasel päeval 9 minutit enne tähtaja saabumist. Kohtu arvates oli hagejal võimalik pöörduda koheselt kostja ja edasi kohtu poole au teotavate ja tema isikuõigusi rikkuvate blogi teksti ja kommentaaride eemaldamiseks. Seega oli hagejal endal võimalus väga kiirelt ja lihtsalt nõuda oma õiguste rikkumise lõpetamist. Hageja selgitused, miks ta seda kohe ei teinud, ei ole veenvad. Hageja väitel, et ta ei pöördunud kostja poole ja kohtusse varem jurist Paul Puustusmaa nõuandel, ei ole kohtu hinnangul tähtsust. Asja materjalidest ei nähtu, et kostja ja/või kohtu poole pöördumine olnuks hagejal objektiivselt takistatud. Samas on asjas tõendatud, et kui hageja esitas (31.07.2017) kohtusse hagi kostja vastu, ka siis ei sulgenud kostja koheselt blogi põhiteksti ega kommentaare (vt I kd, tl 155-161 pöördel), vaid 29.11.2017 seisuga oli kõik veel avalikult kättesaadav veebilehel xxxx ning seisuga 26.11.2018 oli nähtav internetiaadressil xxxx olev üks kommentaar (vt I kd, tl 172 pöördel). Kostja kustutas postituse ja kommentaarid alles 27.12.2017 ning viimase kommentaari 19.12.2018. Kohtu hinnangul pole tuvastatud asjaoludel alust arvestada kahjuhüvitise määramisel vajadust mõjutada kahju tekitajat hoiduma edasisest kahju tekitamisest (VÕS § 134 lg 6). Kostja rikkumine ei ole jätkuv ning puuduvad piisavad tõendid, millest võiks järeldada hageja õiguste rikkumise kordumise ohtu tulevikus. Kohus märgib, et mittevaralise kahju hüvitis väljendab teatud ulatuses alati lisaks kompensatsioonilisele eesmärgile ka ühiskonna hukkamõistu rikkuja õigusvastasele teole ja on leevenduseks kannatanule talle isikliku õiguse rikkumisega tekitatud ülekohtu eest. Kohane rahaline hüvitis, mis peegeldab rikkumise asjaolusid, täidab ka preventsioonifunktsiooni (vt nt Riigikohtu 26.06.2013 otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-18-13, p 29).
41.Lähtudes rikkumise raskusest ning senises kohtupraktikas sarnaste kaasuste puhul välja mõistetud hüvitiste suurusjärkudest, on kohtu hinnangul põhjendatud hageja nõude rahuldamine 1500 euro ulatuses.
42.Hageja viivisenõue on samuti põhjendatud ja kuulub rahuldamisele. Kui võlgnik on kohustust rikkunud, võib võlausaldaja VÕS § 101 lg 1 p 6 järgi nõuda rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral viivist. Viivist võib võlausaldaja VÕS § 113 lg 1 kohaselt võlgnikult nõuda, arvates kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni. Kui rahalise kohustuse täitmise aeg ei ole kindlaks määratud, muu hulgas kahju hüvitamise või alusetu rikastumise väljaandmise või taganemisest tuleneva väljaandmise nõude puhul, arvestatakse võlgnetavalt rahalt viivist alates ajast, mil võlausaldaja teatas võlgnikule oma nõudest või esitas raha sissenõudmiseks hagi või maksekäsu kiirmenetluse avalduse (VÕS § 113 lg 2). Vastavalt TsMS §-le 367 võib viivisenõude koos põhinõudega esitada hagis selliselt, et taotletakse viivise, mis ei ole hagi esitamise ajaks veel sissenõutavaks muutunud, väljamõistmist kohtult mitte kindla summana, vaid täielikult või osaliselt protsendina põhinõudest kuni põhinõude täitmiseni. Eelkõige võib viivist nõuda selliselt, et kohus mõistaks selle välja kindla summana kuni otsuse tegemiseni ja edasi protsendina põhinõudest. Asja materjalidest nähtuvalt nõuab hageja kostjalt seadusjärgset viivist alates kohtuotsuse jõustumisest protsendina põhinõudelt kuni põhinõude täitmiseni. Hageja viivisenõudele ei ole kostja eraldiseisvaid vastuväiteid esitanud. VÕS § 113 lg 1 teise lause kohaselt loetakse viivise määraks VÕS §-s 94 sätestatud intressimäär, millele lisandub 8% aastas. VÕS § 94 lg
järgseks intressimääraks on poolaasta kaupa Euroopa Keskpanga põhirefinantseerimisoperatsioonidele kohaldatav viimane intressimäär enne iga aasta 1.
2-17-11524 jaanuari ja 1. juulit (nn referentsintressimäär). Lähtudes TsMS §-st 367 mõistab kohus kostjalt hageja kasuks ka välja alates käesoleva kohtuotsuse jõustumisest viivise protsendina põhinõudelt (1500 eurolt) kuni põhinõude täitmiseni VÕS § 113 lg 1 teises lauses ettenähtud ulatuses.
MENETLUSKULUDE JAOTUS
43.TsMS § 173 lg 1 kohaselt esitab asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses. Vastavalt TsMS § 173 lg-s 4 sätestatule näeb kohus menetluskulude jaotuses ette, millised menetluskulud keegi menetlusosalistest peab kandma, välja arvatud kulude rahalise suuruse. Vajaduse korral määrab kohus kindlaks menetluskulude proportsionaalse jaotuse menetlusosaliste vahel. TsMS § 168 lg 2 järgi kannab hageja menetluskulud, kui hagi jäetakse läbi vaatamata või kui menetlus lõpetatakse ja käesoleva paragrahvi lg-test 3-5 ei tulene teisiti. Tulenevalt TsMS § 168 lg-st 5 kannab kostja hageja menetluskulud, kui hageja loobub hagist või võtab selle tagasi seetõttu, et kostja on pärast hagi esitamist tema nõude rahuldanud. TsMS § 162 lg 1 alusel kannab hagimenetluse kulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. Kuna hageja hagist osaline loobumine oli tingitud pärast hagi esitamist kostja poolt nõude rahuldamist ning kohus rahuldas ülejäänud hagi, jäävad menetluskulud TsMS § 168 lg 5 ja § 162 lg 1 alusel kostja kanda.
44.Maakohus määrab menetluskulude rahalise suuruse kindlaks määrusega pärast tsiviilasja sisulise lahendamise kohta tehtud kohtuotsuse või menetlust lõpetava määruse jõustumist (TsMS § 177 lg 1 p 2 ja lg 2).
45.TsMS § 178 lg-st 1 lähtudes saab menetluskulude jaotust vaidlustada üksnes selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus kindlaks määrati.
/allkirjastatud digitaalselt/ Kristiina Kruusel kohtunik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.