OK Incure OÜ hagi Rxxxxx Pxxxxxxxi (end. Kxxxxx) vastu võlgnevuse nõudes
Hagihind
9000 eurot
Menetlusosalised ja nende esindajad
Hageja: OK Incure OÜ (registrikood: 11542046; asukoht: Mustamäe tee 16, Tallinn, 10617 Harju maakond); Hageja esindaja: Anne-Liis Veski (e-post: [email protected]); Kostja: Rxxxxx Pxxxxxxx (end. Kxxxxx) (isikukood: 3xxxxxxxxxx; aadress: xxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxx xxxxxxxxxxxmaakond; viibimiskoht: Tartu Vangla asukohaga Turu 56, Tartu linn, 51004 Tartu maakond).
Menetluse liik
Kohus teeb TsMS § 407 lg 1 alusel tagaseljaotsuse, kuna kostja ei vastanud hagile
RESOLUTSIOON
1.Hagi rahuldada tagaseljaotsusega osaliselt.
2.Välja mõista Rxxxxx Pxxxxxxxxxx OK Incure OÜ AS kasuks 7970,75 eurot, millest 7350 eurot on põhivõlg, 579,68 eurot intress, sissenõudmiskulu summas 5 eurot ja 36,07 eurot 27.11.2019. a seisuga sissenõutavaks muutunud viivis.
3.Välja mõista Rxxxxx Pxxxxxxxxxx OK Incure OÜ kasuks viivis põhivõlalt (7350 eurot) VÕS § 113 lg-s 1 sätestatud määras alates 28.11.2019. a kuni põhivõla täitmiseni.
4.Kohtuotsus on viivitamata täidetav. Menetluskulude jaotus
1.Jätta menetluskulud Rxxxxx Pxxxxxxxx kanda.
2.Välja mõista Rxxxxx Pxxxxxxxxxx OK Incure OÜ kasuks menetluskulud summas 500 eurot, s.o hagilt tasutud riigilõiv.
3.Välja mõista Rxxxxx Pxxxxxxxxxx OK Incure OÜ kasuks viivis punktis 1 välja 1 (5)
mõistetud menetluskuludelt VÕS § 113 lg 1 2. lauses ettenähtud määras alates kohtuotsuse jõustumisest kuni täitmiseni. Edasikaebamise kord Hageja võib esitada apellatsioonkaebuse Tartu Ringkonnakohtule alates 30 päeva jooksul otsuse kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest. Apellatsioonkaebus võidakse lahendada ringkonnakohtus kirjalikus menetluses, kui kaebuse esitaja ei taotle selle lahendamist istungil. Kostja võib esitada 30 päeva jooksul otsuse kättetoimetamisest Tartu Maakohtu Jõgeva kohtumajale kirjaliku kaja, kui tema tegevusetus, mis oli tagaseljaotsuse tegemise aluseks, oli tingitud mõjuvast põhjusest. Kaja võib esitada sõltumata mõjuva põhjuse olemasolust, kui 1) hagile vastamata jätmise puhul oli hagi kostjale või tema esindajale kätte toimetatud muul viisil kui isiklikult allkirja vastu üleandmisega või elektrooniliselt; 2) kohtuistungile ilmumata jäämise puhul oli kohtukutse toimetatud kostjale või tema esindajale kätte teisiti kui isiklikult allkirja vastu üleandmisega või kohtuistungil; 3) tagaseljaotsust ei võinud seaduse kohaselt teha. Kajale tuleb lisada kõik asja ettevalmistamise lõpuleviimiseks vajalik koos dokumentide ja nende lisade ärakirjadega vastavalt menetlusosaliste arvule. Kajalt tasutakse kautsjon, mis vastab riigilõivule poolelt hagihinnalt, kuid mitte vähem kui 100 eurot ja mitte rohkem kui 1500 eurot.
ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
1.OK Incure OÜ esitas 08.10.2019. a Tartu Maakohtule hagiavalduse Rxxxxx Pxxxxxxxx (end. Kxxxxx) vastu laenulepingust tuleneva nõude ja viivise nõudes. Hageja taotleb, et kohus mõistaks kostjalt tema kasuks välja põhivõlgnevuse summas 7350 eurot, intressi summas 579,68 eurot, võla sissenõudmiskulud summas 50 eurot ja sissenõutavaks muutunud viivised summas 428,50 eurot.
2.Kohus võttis hagi 14.10.2019. a määrusega menetlusse, saatis hagimaterjalid kostjale ja kohustas kostjat hagile vastama 21 päeva jooksul alates määruse kättesaamisest. Kostjat hoiatati TsMS § 407 järgi võimalikest õiguslikest tagajärgedest hagile mittevastamise korral.
3.Hagi materjalid toimetati kostjale kätte 18.10.2019. a tema viibimiskohas Tartu Vanglas (Turu 56, Tartu). Seega tuleb lugeda menetlusdokumendid kostjale kättetoimetatuks. Kostja määratud tähtajaks hagile ei vastanud.
4.Hageja taotles hagiavalduses tagaseljaotsuse tegemist, kui kostja hagile tähtaegselt ei vasta.
KOHTU SEISUKOHT
5.Kohus leiab, et asi on võimalik lahendada TsMS § 407 lg 1 alusel tagaseljaotsusega. TsMS § 407 lg 1 sätestab, et kohus võib hageja nõusolekul hagi tagaseljaotsusega rahuldada hagiavalduses märgitud ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud ulatuses, kui kostja, kellele kohus on määranud vastamise tähtaja, ei ole tähtaegselt vastanud. Sel juhul loetakse hageja esitatud faktilised väited kostja poolt omaksvõetuks.
6.Kohus leiab, et hagi on õiguslikult põhjendatud üksnes osaliselt. Hagi asjaolude (tl 4-5) kohaselt on kostja Rxxxxx Pxxxxxxx (end. Kxxxxx) sõlminud TF Bank AB-ga 29.01.2019. a väikelaenu laenulepingu, millega kostja sai laenu summas 7000 eurot. Laenujäägis lepiti kokku 7350 eurot, mille kostja kohustus tagastama igakuiste maksetena 60 kuu jooksul intressimääraga 19,90% aastas. Osamaksete suuruseks lepiti kokku 197,22 eurot. Kostja sai 29.01.2019. a enda kasutusse 7000 eurot. Kostja rikkus omapoolseid
2 (5)
lepingust tulenevaid kohustusi, jättes tagastamata igakuised laenumaksed, mistõttu TF Bank AB ütles 23.06.2019. a laenulepingu erakorraliselt üles. TF Bank AB nõudis võlgnevuse summas 7959,73 eurot kohest tasumist ning loovutas nõude tervikuna OK Incure OÜ-le. Kostja põhivõlgnevus hageja ees on hagi esitamise seisuga 7350 eurot, intress summas 579,68 eurot. Hageja palub kostjalt välja mõista vastavalt lepingule viivise 19,90% aastas põhisummalt, s.o summas 428,50 eurot. Hageja palub kostjalt välja mõista vastavalt VÕS § 1132 lg 2 alusel sissenõudmiskulu summas 50 eurot.
7.Kohus leiab, et hageja põhinõue on õiguslikult põhjendatud. Võlaõigusseaduse (VÕS) § 76 lg 1 kohaselt tuleb kohustus täita vastavalt lepingule või seadusele. VÕS § 82 lg 1 sätestab, et kui kohustuse täitmise tähtpäev on kindlaks määratud või tuleneb võlasuhte olemusest, tuleb kohustus täita sel päeval. VÕS § 396 lg 1 sätestab, et laenulepinguga kohustub üks isik (laenuandja) andma teisele isikule (laenusaaja) rahasumma või asendatava asja (laen), laenusaaja aga kohustub tagasi maksma sama rahasumma või tagastama sama liiki asja samas koguses ja sama kvaliteediga. Kuna kostja ei ole hagile vastanud, siis saab TsMS § 407 lg 1 alusel lugeda kostja poolt omaksvõetuks hageja poolt esitatud faktilised asjaolud, sh asjaolu, et kostja on TF Bank AB-ga sõlmitud väikelaenu laenulepingut rikkunud ja ei ole tasunud laenu osamakseid vastavalt koostatud maksegraafikule, s.o nõuetekohaselt. Muu hulgas saab lugeda kostja poolt omaksvõetuks asjaolu, et tal on laenulepingu alusel tasumata põhivõlg summas 7350 eurot. VÕS § 164 lg 1 alusel oli laenuandjal võlausaldajana õigus oma nõue kostja kui võlgniku nõusolekust sõltumata anda lepingu alusel üle teisele isikule, antud juhul hagejale (nõude loovutamine). VÕS § 164 lg 2 kohaselt saab lugeda, et nõude loovutamisega astus hageja uue võlausaldajana senise asemele. VÕS § 108 lg 1 näeb ette, et kui võlgnik rikub raha maksmise kohustust, võib võlausaldaja nõuda selle täitmist. Eeltoodu alusel on hageja põhivõla nõue õiguslikult põhjendatud ja kohus mõistab kostjalt hageja kasuks välja põhivõla summas 7350 eurot.
8.Kohus leiab, et hageja viivisenõue on õiguslikult põhjendatud osaliselt. 8.1 Esmalt märgib kohus, et hagiavaldusest nähtuvalt rikkus kostja omapoolseid kohustusi, jättes tagastamata igakuised kokkuleppelised maksed ning TF Bank AB ütles laenulepingu erakorraliselt üles 23.06.2019. a. Koos hagiavaldusega on kohtule esitatud TF Bank AB poolt 23.06.2019. a Rxxxxx Kxxxxxxxx adresseeritud lepingu erakorralise ülesütlemise teatis ja teade nõude loovutamisest (tl 11). Seejuures on Rxxxxx Kxxxxxx aadressiks märgitud teatisel xxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxx). Kohus leiab, et tulenevalt asjaolust, et Tartu Maakohtu 05.03.2019. a otsusega kriminaalasjas nr 1-19-1799 (tl 17) tunnistati Rxxxxx Kxxxxx KarS § 4231 ja § 424 järgi süüdi ning mõisteti liitkaristuseks 1 aasta 7 kuud vangistust, mille kandmise aja alguseks loeti 04.03.2019. a, ei saa lugeda TF Bank AB poolt Rxxxxx Kxxxxxxxx 23.06.2019. a erakorralise ülesütlemise teatis lugeda talle kätte toimetatuks. VÕS § 101 lg 1 p 4 sätestab, et kui võlgnik on kohustust rikkunud, võib võlausaldaja taganeda lepingust või öelda leping üles. VÕS § 196 lg 1 sätestab, et kestvuslepingu võib kumbki lepingupool mõjuval põhjusel etteteatamistähtaega järgimata üles öelda, eelkõige kui ülesütlevalt lepingupoolelt ei või kõiki asjaolusid ja mõlemapoolset huvi arvestades mõistlikult nõuda lepingu jätkamist kuni 3 (5)
kokkulepitud tähtpäevani või etteteatamistähtaja lõppemiseni (erakorraline ülesütlemine). VÕS § 195 lg 1 kohaselt ütleb lepingupool lepingu üles ülesütlemisavalduse tegemisega teisele lepingupoolele. Kohus leiab, et lepingu erakorralise ülesütlemise teatise saab lugeda Rxxxxx Pxxxxxxxxxx (end. Kxxxxx) kättetoimetatuks alates 18.10.2019. a, s.o kostjale menetlusdokumentide (sh hagiavalduse ja selle lisade) kättetoimetamisega. Riigikohus on lahendis nr 3-2-1-29-04 tunnustanud kujundusõiguse kasutamist kohtumenetluse ajal vastava tahte avaldamisega kohtule esitatud hagiavalduses, mis vastaspoolele kätte toimetatakse. 8.2 VÕS § 101 lg 1 p 6 kohaselt on võlausaldajal võlgnikupoolse rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral õigus nõuda viivist. VÕS § 113 lg 1 sätestab, et rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral võib võlausaldaja nõuda võlgnikult viivitusintressi (viivis), arvates kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni. Viivise määraks loetakse sama seaduse §-s 94 sätestatud intressimäär, millele lisandub kaheksa protsenti aastas. Kui lepinguga on ette nähtud kõrgem intressimäär kui seadusjärgne viivisemäär, loetakse viivise määraks lepinguga ettenähtud intressimäär. Hageja nõuab kostjalt hagi esitamise seisuga sissenõutavaks muutunud viivist summas 428,50 eurot ning seda alates 24.06.2019. a. Tulenevalt asjaolust, et lepingu saab lugeda erakorraliselt ülesöelduks 18.11.2019. a, saab viiviseid arvestada alates 19.11.2019. a. Väikelaenu laenulepingu eritingimuste (tl 6 pöördel) kohaselt on kohalduvaks intressimääraks käesolevalt 19,90% aastas, s.o 0,055%. Lepingus kokkulepitud viivisemäär ei ületa seadusjärgset viivisemäära kolmekordselt. Viivise suuruseks sellises määras alates 19.11.2019. a kuni kohtuotsuse tegemiseni, s.o kuni 27.11.2019. a kujuneb 36,07 eurot. TsMS § 367 sätestab, et viivisenõude võib koos põhinõudega esitada hagis selliselt, et taotletakse viivise, mis ei ole hagi esitamise ajaks veel sissenõutavaks muutunud, väljamõistmist kohtult mitte kindla summana, vaid täielikult või osaliselt protsendina põhinõudest kuni põhinõude täitmiseni. Eelkõige võib viivist nõuda selliselt, et kohus mõistaks selle välja kindla summana kuni otsuse tegemiseni ja edasi protsendina põhinõudest. Lisaks mõistab kohus kostjalt hageja kasuks välja alates 28.11.2019. a viivise põhivõlalt VÕS § 113 lg 1 2.lauses sätestatud määras, s.o seadusjärgses määras kuni põhivõla täitmiseni.
9.Hageja taotleb VÕS § 1132 lg 2 p 3 alusel kostjalt sissenõudmiskulu summas 50 eurot väljamõistmist. Sissenõudmiskulu põhineb tasuliste meeldetuletuskirjade edastamises kostjale. 23.06.2019. a seisuga oli meeldetuletuskulu 12,45 eurot. VÕS § 1132 sätestab tarbijale esitatud sissenõudmiskulude osas piirangud, seega ei kehti tarbija suhtes võla sissenõudmisel üksnes lepingus kokkulepitud hinnakirjad. VÕS § 1132 lg 1 kohaselt võib lepingu kehtivusajal majandus- või kutsetegevuses tegutsev võlausaldaja nõuda tarbijalt võla sissenõudmiskulude hüvitamist iga sissenõutavaks muutunud kohustuse kohta saadetava vaid ühe meeldetuletuskirja eest summas kuni 5 eurot. Käesolevas lõikes nimetatud hüvitist on võlausaldajal õigus nõuda ainult juhul, kui ta on saatnud tarbijale enne vähemalt ühe tasuta meeldetuletuse. Eeltoodust tulenevalt on hagejal õigus nõuda sissenõudmiskulusid lepingu kehtivuse ajal üksnes ühe meeldetuletuskirja eest kuni 5 eurot. Meeldetuletuskiri on teade, mille eesmärgiks on tuletada võlgnikule meelde tema kohustuse täitmist. Kuigi hagiavaldusele ei ole lisatud tõendina ühtegi meeldetuletuskirja, peab kohus põhjendatuks ühe meeldetuletuskirja eest, s.o summas 5 eurot, kostjalt hageja kasuks hüvitise välja mõistmist. Seejuures lähtub kohus asjaolust, et lepingu saab lugeda ülesöelduks alles alates 18.11.2019.a. Seega ei kohaldu käesoleval juhul VÕS § 1132 lg 2 p 3.
10.Kohus peab põhjendatuks intressi summas 579,68 eurot kostjalt hageja kasuks välja 4 (5)
mõistmist.
11.TsMS § 468 lg 1 p 2 alusel tunnistab kohus tagaseljaotsuse omal algatusel tagatiseta viivitamata täidetavaks. Menetluskulude jaotus Kohus jätab menetluskulud TsMS § 162 lg 1 alusel kostja kanda. Hagiavalduse kohaselt on hageja menetluskulu riigilõiv 500 eurot. Kohtute infosüsteemist nähtuvalt on hageja hagiavalduse esitamisel tasunud riigilõivu summas 500 eurot. See on TsMS § 138 lg-te 1, 2 järgi põhjendatud menetluskulu. Hageja menetluskulu on seega 500 eurot. Kuna menetluskulud jäid kostja kanda, tuleb hageja menetluskulu summas 500 eurot kostjalt hageja kasuks välja mõista. Arvestades hageja taotlust, tuleb TsMS § 177 lg 4 järgi lahendis märkida, et hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt tuleb tasuda menetluskulude suurust kindlaks tegeva lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses. Kostja hagile ei vastanud ja kostjal asja menetlusega seoses menetluskulusid ei ole tekkinud.
/allkirjastatud digitaalselt/ Ülle Raag Kohtunik
5 (5)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.