Liiklussüüteod

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

Ragnar Piilberg on süüdi tunnistatud Tartu Maakohtu 05.03.2019.a kohtuotsusega kriminaalasjas 1-19-1799 KarS § 4231 järgi (04.01.2019. a kuriteoepisood) ja karistuseks mõistetud 10 kuud vangistust. KarS § 68 lg 1 alusel arvestati karistusaja hulka tema kahtlustatavana kinnipidamise aeg 04.01.-05.01.2019.a, s.o 2 päeva, ning ärakandmata karistuse suuruseks loeti 9 kuud 28 päeva vangistust. Sama kohtuotsusega on Ragnar Piilberg süüdi tunnistatud KarS § 424 lg 2 ja § 4231 järgi (04.03.2019.a kuriteoepisood) ning KarS § 63 lg 1 alusel mõisteti karistuseks 1 aasta 5 kuud vangistust. KarS § 64 lg 1 alusel mõisteti Ragnar Piilbergile liitkaristuseks üksikkaristustest raskeima suurendamise teel 1 aasta 7 kuud vangistust. KarS § 68 lg 1 alusel arvestati karistusaja hulka tema eelvangistuses viibitud aeg (alates 04.03.2019.a kuni 05.03.2019.a) ja karistuse kandmise aja alguseks loeti Ragnar Piilbergi kinnipidamise aeg 04.03.2019.a. Kinnipeetava karistusaeg lõpeb 04.10.2020. Tartu Vangla esitas kohtule 11.12.2019.a materjalid Ragnar Piilbergi tingimisi enne tähtaega vabastamise otsustamiseks. Kohtule esitatud materjalidest nähtub, et Tartu Vangla toetab kinnipeetava vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamist. Prokurör esitas enda arvamuse Ragnar Piilbergi tingimisi enne tähtaega vabastamise kohta kirjalikult 10.01.2020. Prokurör nõustus Tartu Vangla seisukohaga ja toetas Ragnar Piilbergi tingimisi ennetähtaegset vabastamist. Ragnar Piilberg selgitas kohtuistungil, et ta on teinud omad järeldused ja soovib edaspidi olla korralik kodanik. Väidetavalt saab ta aru, et varasemal viisil jätkates ei jõua ta oma eluga kuhugi. Süüdimõistetu tunnistas oma alkoholisõltuvust ja selgitas, et plaanib vabanedes minna

2 (4)

psühholoogi juurde ja sõltuvusprobleemiga edasi tegeleda. Samuti oleks tal vabanedes olemas töökoht.

KOHTU SEISUKOHT

KarS § 76 lg 1 p 2 alusel võib kohus teise astme kuriteos või ettevaatamatus esimese astme kuriteos süüdlase katseajaga tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastada, kui ta on tegelikult ära kandnud vähemalt poole mõistetud karistusajast, kuid mitte vähem kui neli kuud. Käesolevaks ajaks on Ragnar Piilberg temale mõistetud karistusajast ära kandnud vähemalt poole, kuid mitte vähem kui neli kuud. Seega esinevad formaalsed alused tema tingimisi vangistusest ennetähtaegseks vabastamiseks. KarS § 76 lg 4 järgi arvestab kohus tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamise otsustamisel kuriteo toimepanemise asjaolusid, süüdlase isikut, varasemat elukäiku ning käitumist karistuse kandmise ajal, sealhulgas osalemist uue kuriteo toimepanemise riski vähendavates tegevustes või nõusolekut osaleda sellistes tegevustes käitumiskontrolli ajal, samuti tema elutingimusi ja neid tagajärgi, mida võib süüdlasele kaasa tuua tingimisi enne tähtaega karistusest vabastamine. Ragnar Piilberg kannab vanglakaristust mootorsõiduki juhtimise alkoholijoobes ja sõiduki juhtimisõiguseta juhtimise eest. Vanglakaristust kannab ta teist korda ning kriminaalkorras on teda karistatud kuuel korral, millest kolm karistust on kustunud. Kuritegude toimepanemist on soodustanud alkoholi tarvitamine, soov saada materiaalset kasu, mõjutatavus, puudulikud probleemilahendusoskused ja hetkeemotsiooni ajel käitumine. Võttes küll arvesse süüdimõistetu varasemat elukäiku, tuleb kohtu arvates käesolevalt pöörata põhiliselt tähelepanu Ragnar Piilbergi käitumisele praeguse karistuse kandmise ajal. Kohtupraktikas omaksvõetud seisukoha järgi on vangistusest tingimisi ennetähtaegse vabastamise peamine sisuline eeldus prognoos, et isik käitub edaspidi õiguskuulekalt. KarS § 76 lg 4 kohaselt on kõnealuse prognoosi aluseks hinnang sellele, kuidas isik ennast karistuse kandmise ajal on ülal pidanud ja kas ta on täitnud individuaalses täitmiskavas ette nähtud eesmärgid (Riigikohtu 07.03.2019 määrus kriminaalasjas nr 1-09-14104 p 21). Käesoleva vangistuse jooksul on Ragnar Piilberg läbinud individuaalses täitmiskavas ettenähtud tegevused. Ta on osalenud majandusabitöödel ning õpib keevitaja erialal. Kinnipeetav on läbinud sotsiaalprogrammi „Eluviisitreening“, kus osales aktiivselt ja kohusetundlikult. Vangla iseloomustuse kohaselt on tema käitumine vangistuse jooksul olnud hea ning distsiplinaarkorras teda karistatud ei ole. Kinnipeetav on vangistuse jooksul abiellunud ning plaanib vabanemise korral asuda elama abikaasa juurde xxxxxxxxxxx. Lisaks abikaasale toetavad teda emapoolsed sugulased. Kohtuistungil avaldatu kohaselt oleks kinnipeetaval vabanedes olemas ka töökoht. Kohtu hinnangul on tema vabanemisjärgsed elutingimused head. Ragnar Piilbergil on 2016.a sündinud tütar, kellele ta enne vangistust tasus korralikult elatist. Vanglas ei ole süüdimõistetu sissetuleku puudumise tõttu saanud lapsele elatist maksta. Tasumata nõudeid kokku on kinnipeetaval Tartu Vangla andmetel summas 13 570 eurot ja vabanemisfondis on 176 eurot. Vangla iseloomustuse kohaselt soovib süüdimõistetu vabanedes esimesel võimalusel nõuded tasuda. Lisaks märgib kohus, et süüdimõistetu on tegelenud oma alkoholisõltuvusega, mis on varasemalt soodustanud kuritegude toimepanemist. Kinnipeetav on vangistuses läbinud vastava programmi. Kohtuistungil tunnistas ta oma alkoholisõltuvust ning avaldas, et plaanib

3 (4)

vabanedes minna ka psühholoogi juurde. Kuigi varasemalt on süüdimõistetul olnud raskusi alkoholist loobumisega, võtab kohus arvesse, et ta on motiveeritud sõltuvusprobleemiga tegelema. Hinnanud eeltoodut kogumis, on kohus seisukohal, et Ragnar Piilbergi tingimisi enne tähtaega vabastamine on võimalik. Käesolevalt ära kantud vangistus võiks olla piisavalt pikk, mõjutamaks süüdimõistetut edaspidi seaduskuulekalt käituma. Arvestades kinnipeetava head käitumist vangistuses ning tema soovi tegeleda oma alkoholisõltuvusega ja tasuda rahalisi nõudeid, võiks ülejäänud karistusajaks käitumiskontrollile allutamine olla tulemuslikum kui vangistuse lõpuni kandmine. Käitumiskontrollile allutamine tagab piisava kontrolli Ragnar Piilbergi edasise käitumise üle ning lisakohustuste määramisega on võimalik temast tulenevaid kuriteoriske täiendavalt maandada. KarS § 76 lg 5 alusel tuleb Ragnar Piilbergile määrata katseaeg kuni 04.10.2020. Samaks perioodiks peab kohus põhjendatuks allutada süüdimõistetu ka KarS § 75 sätestatud käitumiskontrollile. Selleks, et vähendada uute kuritegude toimepanemise riske, tuleb talle katseajaks KarS § 75 lg 2 p 2 alusel määrata täiendav kohustus mitte tarvitada alkoholi. Vähendamaks seaduslike sissetulekute puudumisest tulenevaid võimalikke riske, peab kohus vajalikuks määrata ka KarS § 75 lg 2 p 4 alusel kohustuse asuda tööle või võtta ennast arvele Töötukassas 2 nädala jooksul pärast vabanemist. Määruse tegemisel juhindus kohus KrMS § 426 lg 1, § 432 lg 3. /allkirjastatud digitaalselt/ Kohtunik

4 (4)

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.