Aktiva Finance Group OÜ hagi C.J-i vastu võlgnevuse väljamõistmiseks
Tsiviilasja hind
7740,59 eurot
Menetlusosalised ja nende esindajad
hageja Aktiva Finance Group OÜ, registrikood 10746479; lepinguline esindaja Sigrid Rahkema kostja C.J , isikukood XXX.
Menetluse liik
kirjalik menetlus
RESOLUTSIOON
1.Jätta rahuldamata Aktiva Finance Group OÜ hagi C.J-i väljamõistmiseks.
2.Jätta menetluskulud puuduvad.
hageja
kanda. Hüvitamisele
vastu võlgnevuse
kuuluvad
menetluskulud
Kaja esitamine Kostja võib esitada tagaseljaotsuse peale kaja, kui tema tegevusetus, mis oli tagaseljaotsuse tegemise aluseks, oli tingitud mõjuvast põhjusest. Kaja võib esitada sõltumata mõjuva põhjuse olemasolust, kui hagi oli kostjale või tema esindajale kätte toimetatud muul viisil kui isiklikult allkirja vastu üleandmisega või elektrooniliselt või kui tagaseljaotsust ei võinud seaduse kohaselt teha. Kaja võib esitada tagaseljaotsuse kättetoimetamisest alates 30 päeva jooksul. Kui tagaseljaotsus toimetatakse kätte avalikult, võib kaja esitada 30 päeva jooksul alates päevast, kui kostja sai tagaseljaotsusest või selle täitmiseks algatatud täitemenetlusest teada. Kaja tuleb esitada Tartu Maakohtule (asukoht Kalevi 1, 51010 Tartu). Kajas peab sisalduma viide käesolevale otsusele; tahteavaldus kaja esitamiseks; samuti tuleb esile tuua asjaolu, mis takistas kostjal hagile vastamast ja sellest teatamast ning selle põhistus (v.a juhul, kui kaja esitamiseks ei ole mõjuv põhjus vajalik). Kajast peab nähtuma, millises ulatuses kostja soovib menetluse taastamist. Koos kajaga tuleb kostjal esitada kõik asja ettevalmistamise lõpuleviimiseks, sh
kostja vastus ja tõendid. Kaja ja menetluse taastamise avalduse esitamisel tasutakse riigilõivu poolelt hagihinnalt, kuid mitte vähem kui 100 eurot ja mitte rohkem kui 2100 eurot. Apellatsioonkaebuse esitamine Hageja võib esitada otsuse peale apellatsioonkaebuse Tartu Ringkonnakohtule (asukoht Kalevi 1, 51010 Tartu; e-post [email protected]) 30 päeva jooksul alates otsuse kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel otsuse avalikult teatavakstegemisest. Kui apellant soovib asja arutamist kohtuistungil, peab ta seda apellatsioonkaebuses märkima; vastasel juhul loetakse, et ta on nõus asja lahendamisega kirjalikus menetluses. Selgitus menetlusabi taotlejale Seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil.
ASJAOLUD
1.Aktiva Finance Group (hageja) esitas 11.09.2025 Tartu Maakohtule hagiavalduse C.J-i (kostja) vastu võlgnevuse väljamõistmiseks. Hageja palub kohtul kostjalt hageja kasuks välja mõista põhivõla 5008,18 eurot, intressi 575,36 eurot, haldustasu 6 eurot, sissenõutavaks muutunud viivise 948,09 eurot ja edasiulatuva viivise põhinõudelt 5008,18 eurolt alates 12.09.2025 kuni täitmiseni lepingujärgses määras 24% aastas.
2.Hagiavalduse kohaselt sõlmisid kostja ja Coop Pank AS (esialgne võlausaldaja) 13.09.2022 tarbijakrediidilepingu nr L448675, mille alusel sai kostja laenu 5440,00 eurot. Lepingu p 3.2 kohaselt arvestas esialgne võlausaldaja laenu väljamaksmisel laenusummast maha lepingutasu 108,80 eurot, kandes kostja kontole 5331,20 eurot. Kostja kohustus lepingu järgi tagastama krediidisumma 120 kuu jooksul maksegraafiku alusel, tasudes põhisummalt intressi 24% aastas ja igakuise lepingutasu 1,5 eurot. Lepingujärgne krediidi kulukuse määr on 29,26% aastas ja krediidi kogukulu 15113,80 eurot.
3.Kostja ei täitnud lepingulisi kohustusi nõuetekohaselt, jättes tasumata 15.08.2024, 15.09.2024 ja 15.10.2024 osamaksed. Esialgne võlausaldaja saatis kostjale 31.10.2024 laenulepingu ülesütlemise hoiatuse, andes kostjale täiendava kahenädalase tähtaja võlgnevuse tasumiseks. Kuna kostja ei tasunud võlgnevust täiendava tähtaja jooksul, ütles esialgne võlausaldaja lepingu 27.11.2024 üles ning loovutas nõude hagejale.
4.Tartu Maakohus võttis 15.09.2025 määrusega hagi menetlusse ja kohustas kostjat kohtule kirjalikult vastama, hoiatades, et kirjaliku vastuse tähtajaks esitamata jätmise korral on kohtul õigus hagi tagaseljaotsusega rahuldada. Hagimaterjalid ja hagiavalduse menetlusse võtmise määrus on kostjale kätte toimetatud 28.02.2026. Seega on kostja teadlik hagile kirjaliku vastamise kohustusest. Kostja ei ole kohtu määratud ajaks 23.03.2026 ega ka hiljem hagile vastanud.
KOHTU SEISUKOHT
5.Kohus leiab, et hagi on õiguslikult põhjendamata ning tuleb jätta tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 407 lg 6 alusel rahuldamata.
6.Kostja, kellele kohus andis kirjaliku vastuse esitamise tähtaja, ei ole tähtaegselt kohtule vastanud, seega loeb kohus TsMS § 407 lg 1 teise lause alusel hageja esitatud
faktilised väited kostja poolt omaksvõetuks. Hageja ei ole teatanud, et ei soovi tagaseljaotsuse tegemist. TsMS § 407 lg 4 ei välista tagaseljaotsuse tegemist tarbijakrediidilepingust tulenevas vaidluses. TsMS § 407 lg 5 p-des 1-3 loetletud tagaseljaotsuse tegemist välistavaid asjaolusid ei esine. Eeldused tagaseljaotsuse tegemiseks on seega täidetud.
7.Kohus märgib TsMS § 444 lg-st 3 juhindudes järgmist.
8.Riigikohus on korduvalt selgitanud, et kohus ei saa lahendada asja tehingu alusel, mille kehtivust seadus imperatiivselt ei tunnista, ning seetõttu saab kohus tuvastada tehingu tühisuse, sh hinnata tehingu heade kommete vastasust ja muid tühisuse aluseid ka omal algatusel (vt RKTKo 05.04.2017, 3-2-1-17-17, p 20, RKTKo 25.09.2013, 32-1-83-13, p 12, RKTKo 21.11.2008, 3-2-1-111-08, p 23; RKTKo 17.12.2009, 3-2-1137-09, p 12).
9.Hageja on kostja vastu esitanud tarbijakrediidilepingust tuleneva nõude. VÕS § 403 4 lg 1 sätestab, et krediidiandja on kohustatud seoses tarbijakrediidiga järgima vastutustundliku laenamise põhimõtet. Vastutustundliku laenamise põhimõtte järgimiseks on krediidiandja enne tarbijakrediidilepingu sõlmimist kohustatud: 1) omandama teabe, mis võimaldab hinnata, kas tarbija on võimeline krediidi lepingus kokkulepitud tingimustel tagasi maksma (edaspidi krediidivõimelisus) ja 2) hindama tarbija krediidivõimelisust. Sama paragrahvi kuues lõige sätestab, et krediidiandja võib tarbijaga tarbijakrediidilepingu sõlmida üksnes juhul, kui ta on krediidivõimelisuse hindamise aluseks olevate andmete kogumis analüüsimise tulemusena veendunud, et tarbija on krediidivõimeline.
10.Riigikohus on toonud esile, et teabe saamise kohustuse täitmiseks peab krediidiandja omandama teabe kõigi teadaolevate asjaolude kohta, mis võivad mõjutada tarbija võimet krediit tagasi maksta, sh teave tarbija varalise seisundi, regulaarse sissetuleku, teiste varaliste kohustuste, varasemate maksekohustuste täitmise ja tarbijakrediidilepingust tulenevate rahaliste kohustuste võimaliku suurenemise mõju kohta (RKTKm, 24.11.2023, 2-21-13098, p 18). Kostjal on küll VÕS § 403 4 lg 3 järgi kohustus esitada laenu taotlemisel tõeseid andmeid, kuid krediidiandjal on VÕS § 4034 lg 4 ja KAVS § 50 lg-te 3 ja 4 kohaselt vastutustundliku laenamise põhimõtte järgimiseks kohustus esitatud andmeid mõistlikke jõupingutusi rakendades kontrollida ja vajadusel lasta kostjal neid täpsustada (RKTKm, 24.11.2023, 2-21-13098, p 21, RKTKo 31.01.2018, 2-14-21710, p 29.3).
11.Kohus on seisukohal, et hageja esile toodud asjaolud ei võimalda tuvastada, et krediidiandja on krediidi andmisel järginud vastutustundliku laenamise põhimõtet. Hagiavalduse kohaselt tegi krediidiandja kindlaks, et kostja igakuised sissetulekud olid 987 eurot ja finantskohustused 268 eurot. Lepingu alusel lisanduks igakuine osamakse 125,04 eurot, pärast mida oleks kostja finantskohustused 393,04 eurot kuus, mis moodustaks 40% kostja sissetulekust. Krediidiandja leidis, et kostja on krediidivõimeline, kuna pärast finantskohustuste täitmist jääks kostjale majapidamiskulude ja muude kulude katteks 593,96 eurot kuus. Kohus sellega ei nõustu. Krediidiandja ei järginud KAVS § 49 lg 1 p-st 4 tulenevat kohustust teha kindlaks tarbija majapidamiskulud. Omamata teavet kostja majapidamiskulude ja seega kostja terviklike kohustuste osas, ei saanud krediidiandja kostja krediidivõimet sisuliselt hinnata. Kuigi krediidiandja on küsinud kostjalt konto väljavõtet, ei ole hageja esile toonud, milliseid andmeid peale kostja sissetuleku ja finantskohustuste on sellelt tuvastatud ja kuidas on neid krediidianalüüsis arvesse võetud. Eeltoodust tulenevalt on kohus seisukohal, et krediidiandja ei ole kogunud piisavat teavet kostja
krediidivõimelisuse hindamiseks ja on rikkunud tarbijakrediidilepingu sõlmimisel vastutustundliku laenamise põhimõtet (vt RKTKm, 24.11.2023, 2-21-13098, p 18).
12.Juhul kui krediidiandja ei ole järginud krediidi andmisel vastutustundliku laenamise põhimõtet ei ole leping tervikuna tühine, vaid siis loetakse VÕS § 403 4 lg 7 järgi tarbijakrediidilepingu intressimääraks VÕS §-s 94 sätestatud intressimäär, kui see ei ole suurem varem kokkulepitud intressimäärast. Muid tasusid tarbija krediidiandjale sellisel juhul ei võlgne. Seega on hagejal õigus nõuda üksnes põhivõla, seadusjärgses määras intressi ja viivise tasumist alates kohustuse sissenõutavaks muutumisest.
13.Hageja on 29.09.2025 esitanud nõude ümberarvestuse juhuks, kui kohus peaks asuma seisukohale, et krediidiandja on rikkunud vastutustundliku laenamise põhimõtet. Nõude ümberarvestuse järgi on kostja saanud 5311,20 eurot ja tasunud esialgsele võlausaldajale 2660,80 eurot. Pärast lepingu loovutamist on kostja tasunud hagejale 200 eurot. Arvestades intressimäära ja muude kulude vähenemisega, ei saa lugeda lepingut 27.11.2024 kehtivalt üles öelduks. Lepingu järgi oli viimase osamakse tähtpäev 15.09.2032, seega ei ole leping lõppenud ka tähtpäeva saabumisega. Ümberarvestuse kohaselt on täies ulatuses tasutud 15.10.2022-15.04.2029 osamaksed ning osaliselt 15.05.2029 osamakse. Hageja palub kohtul kostjalt TsMS § 369 alusel välja mõista tulevikus sissenõutavaks muutuv põhivõla 3241,71 eurot ja seadusjärgne intressi 135,25 eurot osamaksetena vastavalt nende sissenõutavaks muutumise kuupäevale.
14.TsMS § 369 sätestab, et tulevase nõude täitmiseks võib hagi esitada juhul, kui on alust eeldada, et võlgnik kohustust õigel ajal ei täida. Sel alusel saab muu hulgas esitada hagi ka kinnistu või ruumi vabastamiseks tulevikus, kui nõude täitmine on seotud kindla tähtpäevaga, samuti nõuda pärast hagi esitamist sissenõutavaks muutuvate korduvate kohustuste täitmist tulevikus.
15.Hageja esitatust nähtub, et kostja ei ole lepingut käesolevaks ajaks täitnud pikema aja jooksul. Kostja tegi viimase osamakse esialgsele võlausaldajale 15.07.2024 ja on pärast seda tasunud hagejale vaid 200 eurot. Ümberarvestuse järgi ei ole kostja kohtuotsuse tegemise ajaks osamaksetega võlgnevuses. Kohus on tuvastanud vastutustundliku laenamise põhimõtte rikkumise ja sellega seonduva kõrvalnõuete vähenemise ning lepingu ülesütlemise kehtetuse. Esimene tulevikus sissenõutav osamakse muutub sissenõutavaks alates juunist 2029.
16.VÕS § 8 lg 2 kohaselt on leping pooltele täitmiseks kohustuslik, kuid kohustuse täitmine toimub kokkulepitud tähtpäevadel (VÕS § 82 lg 1). Sellest tulenevalt saab VÕS § 101 lg 1 p 1 ja § 108 lg 1 alusel kohustuse täitmist nõuda üksnes juhul, kui võlgnik on kohustust rikkunud. Kohustuse rikkumine VÕS § 100 tähenduses eeldab aga, et kohustus on muutunud sissenõutavaks ning seda ei ole täidetud või on täidetud mittekohaselt.
17.Käesolevas asjas on tuvastatav, et lepinguline täitmise tähtaeg saabub 2029. aastal ning hageja ei ole esitanud tõendeid ega asjaolusid, millest nähtuks, et kohustus oleks muutunud enne tähtaega sissenõutavaks VÕS § 82 lg 7 alusel või et esineks muu õiguslik alus ennetähtaegseks täitmise nõudmiseks. Samuti ei ole hageja tõendanud TsMS § 369 kohaldamise eeldusi, st ei ole põhistanud reaalset ohtu, et kohustust ei täideta tulevikus.
18.Seetõttu ei ole kostja suhtes tuvastatav kohustuse rikkumine VÕS § 100 tähenduses, kuna puudub nii sissenõutavaks muutunud kohustus kui ka alus selle varasemaks
täitmiseks. Kui rikkumist ei ole, ei saa tekkida ka VÕS § 101 lg 1 p 1 ja § 108 lg 1 alusel täitmisnõuet.
19.Sellises olukorras on hagi esitatud enneaegselt ning selle rahuldamiseks puudub materiaalõiguslik alus. Kohus ei käsitle seda mitte üksnes menetlusliku puudusena, vaid sisulise nõude puudumisena, kuna hageja ei ole tõendanud sissenõutavust ega kohustuse rikkumist.
20.Eeltoodust tulenevalt jätab kohus hagi rahuldamata, kuna nõue ei ole sissenõutav ning kohustuse rikkumist VÕS § 100 tähenduses ei ole tuvastatud. Menetluskulude jaotus ja kindlaksmääramine
21.TsMS § 162 lg 1 kohaselt kannab hagimenetluse kulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. Arvestades, et hageja nõue jääb rahuldamata, jäävad menetluskulud hageja kanda. Kostja ei ole käesolevas seisukohti esitanud, seega puuduvad tal hüvitatavad menetluskulud. (allkirjastatud digitaalselt) Triin Niinemets kohtunik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonüümitud. Andmed on informatiivsed.